1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
eripära ja disainiprotsessi etappe. Töö autor tugineb peamiselt autoritele Best, Visocky O'Grady`d, Stickdorn ja Schneider ning Clatworthy. Lastega perede sihtgrupi mõistmisel on oluliseks autoriks Neil Carr. Häid ideid annavad praktikutena lastelaagreid korraldava ettevõtte PGL-i turundusjuht Sarah Reynolds ja Camp Beaumont`i turundusjuht Jonathan Barber. Töös on kasutatud uuringuid, mida interpreteerivad Hartl, Gram, Obrador, Blichfeldt, Small ja Robbins. Eesti ettevõtete hulgas viis EAS 2009. aastal läbi peresõbralikkuse uuringu, mis aitab sihtgruppi mõnevõrra paremini tundma õppida, aga ei ole autori arvates piisav allikas, millele toetuda sihtgrupipõhisel tootearendusel Hõbevalge teemapargis. 5 Töö on jaotatud kaheks osaks, millest esimeses keskendutakse teoreetilistele käsitlustele ja juba läbiviidud uuringutetele. Teises osas tutvustatakse Hõbevalge teemapargi ideed
Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidzireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt. edev sportauto) näitab meid teatud moel. Enesetaju sunab käitumist, käitumine viimistleb enesekuvandit... · 1981 Petty, Cacioppo Elaboration Likelihood Model (keerukuse/ümbertöötamise/töötlemise tõenäosuse mudel) (ELM): kui on huvitav ja keeruline info, siis tähelepanu süveneb ja on lootust efektiivsemalt mõjustada (+ osalusmäära/involvement mõiste). · 1986 Petty, Cacioppo tsentraalse (the central rout) ja perifeerse (the peripheral rout) mõjustustee teooria Tsentraalne mõjustustee kõrge osalusmäär (high elaboration) - hind, tooteomadused, ostukoht, lisanväärtused jne. Hard sell palju täpsed ja tootepõhist infot ning ratsionaalsed argumendid. NB
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2
kommete, moraali ja harjumuste kujundamisel. Kultuur dikteerib ostmist ja tarbimist, mida süüa ning selga panna, kuhu reisida, millist eluaset soetada jne. Globaalne tarbimiskultuur on kujunenud muusika, filmi, moe, spordi ja teiste popkultuuri kandjate najal. 7. Situatiivsed tegurid Situatiivseteks teguriteks on kõik olukorrad, millesse tarbija võib sattuda ja mis kujundavad tema ostukäitumist. Nad jagunevad: 1) objektiivsed tegurid – interjöör, temperatuur, värvid, valgustus, muusika, lõhnad, tarbija privaatsus, müüja käitumine ja kompetentsus, tarbija hea või halb tuju, kasutada olev aeg; 2) subjektiivsed tegurid – mõnu (soov otsida rahuldust pakkuvat ostuolukorda), ärritus (ostja väldib negatiivset olukorda), domineerimine (ostja tahab näida tähtsamana kui tegelikult on). 4.4 TARBIJA LOJAALSUS Lojaalsus - ustavus, usaldatavus, sallivus. Lojaalseks kliendiks peetakse seda, kes:
süütasid kohaliku rahva ligimeelitamiseks tulesid. Kreekas ja Roomas tegutsesid aga nn. "linnahõikajd" , kes andsid valjuhäälselt teada linna saabunud laevadest ning veini ja vürtsilaadungist, teatasid kaubanduslikke uudiseid, kutsusid rahvast kaupa ostma ja karjusid kaupade hindu. Linnahõikajatest saidki hiljem esimesed avalike teadete edastajad, kelle teenuseid kasutati mitmel pool Euroopas paljude sajandite jooksul. 6. Milliseid põhilisi Eesti tegutsevaid reklaamiagentuure te teate? Kuidas on nende töö korraldatud? Kontuur Leo Burnett, Kolm Karu, Idea AD, Inorek &Grey, Tank Grupi AS, Zoom, Zavod, Vatson & Vatson, Guvatrak, Kala Ruudus, Indigo Reklaam. Kliendile esitatakse arveid kulutatud töötundide eest. Kallimad on strateegilised tööd (uute toodete turule toomine, kaubamärkide väljatöötamine jne). Samuti saab tasuda protsendina kampaania mahust.. Kïge rohkem jahitakse superkliente (ôlletehased, poeketid, telefonifirmad
kommunikatsioonis kehtivaid universaalseid põhimõtteid tuleks e-turundust tehes meeles pidada. Muidugi võib pea ees vette hüpata ning katse ja eksituse meetodil tegutsema hakata, aga kõike ei pea enda nahal järele proovima – tark õpib ka teiste vigadest. Vajadust e-turunduse õppematerjali järele näitab seegi, et mitmest Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis valminud bakalaureusetööst on selgunud, et paljud Eesti ettevõtted tegutsevad internetis turundades üsna huupi (Kirst 2007, Visnapuu 2008, Tammeoks 2010). Mõtlema paneb ka rohkem kui 80 riigis internetiturundusega tegeleva WSI esindaja väide Kommunikatsiooni Aastakonverentsil, et Eesti on Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist internetiturunduse arengus 2-3 aastat maas (Tüll 2010). Selle õppematerjali eesmärk on anda organisatsiooni turunduse, kommunikatsiooni,
Kõik kommentaarid