Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Huvijuhi ülesanded ja tegevused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemine, huviringi, koordineerimine, huvijuht, läbiviimine, murd, erialasse, suhtekorraldus, nõustamine, abistamine, tugiisik, eestvedamine, ajakava, planeerimine, eelarvet, vahendamine, saatmine, meili, teated, esindamine, messidelPRAKTILINE TÖÖ GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMINA Jaanus Kann Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpetaja Uue riikliku õppekava (RÕK 2010) järgi on gümnaasiumi lõpetamiseks kohustuslik sooritada 3 riigieksamit, üks nn kooli komplekseksam ja uurimuslik või praktiline töö. Uurimistöö korraldamisest ja läbiviimisest on paljudel koolidel kogemused ning ka enamik õpetajatest on oma haridustee jooksul teadustöö kirjutanud. Problemaatilisem on aga praktilise töö läbiviimine, kuna sellega on seni kokku puutunud peamiselt kutseõppeasutused ning kunsti- ja muusikakoolid. Käesolev artikkel tutvustab eksamina arvestatava praktilise töö sisu, eesmärke ning võimalikke probleeme selle rakendamisel, uurides, miks ja kuidas praktilist tööd koolis läbi viia. MIKS PRAKTILINE TÖÖ? Nii uurimuslik kui ka praktiline töö õppeülesandena lähtub otseselt esimesest gümnaasiumihariduse alusväärtusest:
..................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIRJUTAMINE......................................................................................... 23 6. PROJEKTI TEOSTAMINE...........................................................................................29 7. AVALIKKUSEGA SUHTLEMINE............................................................................. 30 8. PROJEKTI ARUANDLUS JA PROJEKTI LÕPETAMINE.......................................31 KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS............................................................32 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva organisatsioonid toimivad järjest kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas.
SUHTEKORRALDAJAD Suhtekorraldajad jaotatakse 4 kategooriasse: 1. Eraorganisatsiooni avalike suhete korraldaja 2. Riigisektori avalike suhete korraldaja (kohalikud omavalitsused, riigiettevõtted, riiklikud ametkonnad). 3. Riiklike infoteenistuste töötajad (info kogumisega seotud ametnikud) 4. Avalike suhete alaste konsultatsioonibüroode töötajad Suhtekorraldajad jaotatakse ülesannete keerukuse ja tööviisi alusel nelja kategooriasse: 1. Tehniline töötaja Meediaga suhtlemine ja pressimaterjalide kirjutamine. 2. Kommunikaator Kommunikatsiooni korraldamine ettevõtte ja avalikkuse vahel 3. Ekspert Probleemide määratlemine ja nende lahendamine 4. Rühmatöötaja Probleemide lahendusprogrammide väljatöötamine ja nende elluviimine koostöös teiste juhtidega. KAASNEVAD MÕISTED TURUNDUS ettevõtte klientide vajaduste teadvustamine,nende muutuste prognoosimine ning rahuldamine.
järele. Klassijuhatajatööd reguleerivad dokumendid · klassijuhataja ametijuhend- kooliti erinev · kooli õppekava · kooli arengukava- üritused, projektid · kooli kodukord- jalanõud, riietus, hilinemised misiganes. · Klassijuhataja ametijuhend · üldosa · klassijuhataja missioon · põhifunktsioonid - kooli esindamine (kuidas ja millal võib) - informatsiooni vahendamine (millised liinid) - asjaajamine (dokumentide esitamine jm) - juhendamine ja nõustamine · vastutus · nõudmised Kooli õppekava · kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid ja põhimõtted · läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõttes · ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted · õpilaste nõustamine ja õpiabi Klassijuhataja partnerid koolid · juhtkond klassijuhataja (koostöö, mõlemad pooled panustavad) · õpilane klassijuhataja · lapsevanem klassijuhataja (arenguvestlused, eri suhtlusviisid)
Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006 · Organisatsiooni juhtimise käsiraamat. 2004 · ISO 9001 väike ettevõtetele. Mida teha? ISO käsiraamat, 2003. · J.Alaver, L. Reinberg. Juhtimisarvestus. 2002 Eesti Lennuakadeemia 2010 Õppekavade üleminekuhindamine 2004 Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind 2004 konkursil osalemine 2003 Õppekavade akrediteerimine 2002 - ... Tagasiside ankeetide koostamine ja küsitluste läbiviimine Eesti Lennuakadeemia · Lennukoolitusorganisatsiooni (FTO) sertifikaat Väljastaja: Lennuamet Kehtib kuni: 06. märts 2012 · Lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni (MTO) sertifikaat Väljastaja: Lennuamet Väljastatud: 5. jaanuar 2005, tähtajatu · Lennujuhtimiskoolitaja tunnistus Väljastaja: Lennuamet Kehtib kuni: 30. juuni 2011 · Lennu- ja navigatsiooniprotseduuride treeningseadme (FNPT II/MCC) sertifikaat Väljastaja: Lennuamet Kehtib kuni: 27
erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. (Põhikooli- ja GS) · Vastavalt inimese vajadusele võib hariduslik rehabilitatsioon sisaldada vaimset, käelist, sotsiaalset ja kehalist arendamist, mis toetaks hariduse omandamist, annaks aluse iseseisvaks toimetulekuks (eneseteenindusoskused, sotsiaalsed oskused, suhtlemine, kutsevalik jm). · MEETODID: logopeediline, eripedagoogiline, tegevusterapeutiline abi, teraapiate läbiviimine, nõustamine jm. Hariduslik rehabilitatsioon: HINDAMINE: I tasand - lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub rühma/klassitöö tingimustes, vastavalt vajadusele õpetaja diferentseerib ja individualiseerib tegevusi/õpetust ning nõustab ja juhendab lapsevanemat. II tasand lapse arengutaseme täpsem hindamine toimub haridusasutuse õpetajate ja/või
Väärtuste tüübid: Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, sot tunnustus, õnn, vabadus Tugväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, tasakaalukas, viisakas Positiivseid hoiakuid toetab: võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine, mõtlemine=tegutsemine, probleemide märkamine ja lahendamine, tasu pingutuse, lojaalsuse ja pühendumise eest, töötajate austamine ja tunnustamine, tõhus info jagamine ja suhtlemine. Negatiivseid hoiakuid toetab: ebavõrdsed võimalused ja kohtlemine, omakasupüüdlikkus, tasu maksmisel oma lemmikute eeltamine, erinevad nõudmised erinevatele inimestele, meeskondadele, vähene tunnustamine, vähene info jagamine ja ebaselge kommunikatsioon. Johari aken- tuntud ja tundmatu info (avatud, pime, varjatud, tundmatu ala) JUHTIMINE I OSA Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Klassikaline käsitlus- praktiline lähenemine
rahuldada liikmete vajadused Juhil vähemalt 1 alluv 4 tegevust : Planeerimine, Organiseerimine, Eestvedamine, Kontrollimine. 3. Juhtide klassifikatsioonid Tasandite järgi 3 kategooriat : esmastasandi juhid, keskastme juhid, tippjuhid. Juhtimisvaldkondade järgi : finantsjuhid, turundusjuhid, personalijuhid, operatsioonide juhid, administratiivjuhid, muud juhid. Personalijuhi töövaldkondadeks on organisatsiooni personalipoliitika ja -strateegia formuleerimine, organisatsiooni juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika ja strateegia juurutamisel ning organisatsiooni personaliteenistuse töö korraldamine selliselt, et see tagaks kõigi tasemete töötajate värbamise, motiveerimise ja arengu. Samuti on ülesandeks juhtide nõustamine muudatuse läbiviimisel personaliga seotud probleemide osas. 4. Liini- ja staabiorganisatsioon Liiniorganisatsioon ametikohad kes tegelevad vahetult põhitegevusega.
kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul.
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
kontrollimine (standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt). Juhtimine tekib seal, kus inimeste vahel esineb tööjaotus ning sellelt pinnalt tulnud võimu- ja alluvussuhted. Juhtimisele ainuomane on ülemuse-alluva vahekord. Just selle abil pannakse organisatsioon terviklikult ja sihikindlalt liikuma ning korraldatakse ja jälgitakse tema suundumist. Juhtimist on vaja, et kindlustada inimeste koostöö ja koordineerimine, sest ilma selleta oleks ühiskonnas tegemist enama kui omapäi igas suunas liikuva ja tegutseva inimhulgaga. Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtida saab ka näiteks autot, lennukit või jalgratast, aga juhtida saab ainult nende liikumist, mitte neid endid. 2. Organisatsiooni mõiste Sõna ,,organisatsioon" tuleneb kreeka keelest, kus ta tähistas korrastust ja kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi (!). Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist. ● Teine katse. Küsitleti 1000 töötajat. Teisel küsitlusringil väitsid nad, et töötingimused on muutunud paremaks, kuigi midagi ei olnud muudetud. ● Eksperiment konveieritöölistega: konveieri taha pandi inimesed, kes on omavahel sõbrad, tootlikkus tõusis. Selgus, et sotsiaalsed vajadused on töökohal väga olulised ning töötajatevahelised suhted, grupi moraal ja
Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ... Enesearendamisoskused ajajuhtimine, initsiatiivikus, juhtimise õppimine, ... · Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; · Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh. kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras ja perspektiivitunne. 8
hoolekande korraldamist. Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve, arendama lastekaitse eriala, töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös. Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning korraldama rahvusvahelist lapsendamist. Maavalitsuste ülesandeks on: 1. lapsendamise korraldamine, 2. järelevalve teostamine sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning 3. kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega seotud küsimustes. Lastekaitse põhirõhk on kohalikul omavalitsusel: 1. korraldab laste kaitset ja abi osutamist kohaliku omavalitsuse territooriumil ning peab tagama lastele ja peredele vajalike teenuste kättesaadavuse. 2. Kohalikes omavalitsustes on lastekaitse korraldamiseks tööle võtnud lastekaitsetöötajad või andnud vastavad ülesanded sotsiaaltöötajale. 2007
- teadus ja tehnikadokumentide tõlkimine ühest keelest teise - ülevaadete, faktiteadiste, soovituste jne. Koostamine - infotarbijate varustamine teadusliktehniliste dokumentide originaalide või nende koopiatega - infoteenindus infovajajate ühekordsetele päringutele vastamise teel (teenindus pärin gureziimis) - informatsiooni diferentseeritud (valikuline) levitamine - reklaami ja tutvustusürituste läbiviimine, väärtuslike kogemuste, edulugude propageerimine jms. Infoteeninduse vormid: · Infokonsultatsioon (küsimused, mis nõuavad lühivastuseid; osaliselt võimalik asendada siltide, infolehtede, voldikutega) · Telefoni teel assisteerimine (kas spetsiaalne infotelefon või üldtelefon) · Kirjalikult, kirja teel assisteerimine (traditsiooniline või elektrooniline) · Kasutajakoolitus Üldine orienteerumisoskus Tundide läbiviimine
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa
Info jagaja rollis korraldab juht sobiva teabe edastamise süsteemi.Kõneleja rollis annab juht infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ... Enesearendamisoskused ajajuhtimine, initsiatiivikus, juhtimise õppimine, ... Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; Meeskonna- ja koostöö oskused; Suhtlemise, sh. kuulamisoskused; Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; Otsustus ja vastutusvõime; Tasakaalukus kriitilises olukorras ja perspektiivitunne. 5 Järeldus: muutustest tulenevalt nõutakse 21
õppida paremini tundma iseennast ja reguleerima oma käitumist. Ühe inimese probleem "lavastatakse" ja uuritakse erinevaid võimalusi selle lahendamiseks. Olulisel kohal on tunnete läbielamine. Sisuliselt on tegemist ühe psühhoteraapia liigiga Arenguülesanded (learning by doing) Nt kaasamine teise valdkonna projektidesse, teise rolli täitmine projektis, mingi dokumentatsiooni koostamine, ettekande tegemine, artikli koostamine, loengute andmine, koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine, ürituse korraldamine, strateegiaprotsessis osalemine jmt Rotatsioon (ka secondment) Teatud perioodi vältel sarnase töö teostamine teisel ametikohal/teises üksuses /teises organisatsioonis/teises riigis Vaatlus Kogenuma kolleegi või teise valdkonna või organisatsiooni töö vaatlemine ja hilisem analüüsimine. Kasutatakse näiteks uue töötaja sisseelamisprogrammides Praktika (supervision) Konkreetsete töövõtete omandamine vilunud töötaja käe all
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine)
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas
Gantti kaart- võimaldab graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaaltelg: konkreetsed ülesanded, horisontaaltelg: aeg konkreetse ülesande täitmiseks. Administratiivne koolkond: uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Henri Fayol- töötas välja juhtimise põhifunktsioonid ja juhtimispõhimõtted. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: 1. planeerimine 2. organiseerimine 3. valitsemine 4. koordineerimine 5. kontrollimine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse- ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet: otstarbekas tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvi allutamine üldistele huvidele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord org. ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim.
Potentsiaalsetele arenguhälvetele viitavad tunnused lapseeas. Järgmised oskused, mis peaksid lastel olemas olema ning juhul, kui neid ei ole, viitab see potentsiaalselt mõnele arenguhälbele. Vanus 0-1 aastat: ➧Füüsiline areng ja üldmotoorika. Olulised muutused toimuvad esimesel eluaastal laste motoorsetes oskustes. Nad hakkavad hoidma pead, haarama, keerama, istuma , seisma ning tegema esimesi samme. ➧Sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Domineerivaks vahetu emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. ➧Kõne areng. Nii nagu beebid liigutavad käsi-jalgu, hakkavad nad liigutama ka suud ja keelt. Esialgu on liigutused juhuslikud ja kui neile lisandub hääl, saame rääkida koogamisest. Edasi hakkavad lapsed
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust
keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ......
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
.........................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu.................................................................................................8 Konsultandi kasutamisest .......................................................................................................11 TURUNDUSPLAANI KOOSTAMINE .........................................................................................12 Missioon ja visioon ...
Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded: 1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine 3) kontaktide pidamine, info vahetamine 4) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine 5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine 8) alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine 9) alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine (organiseerimine, mehitamine, siirmine, kooskõlastamine, suhtlemine, otsustamine) 3. Juhendamine 4
Seda tehes ei tohiks unustada ka naeratamast. 22.07.2013 26.07.2013 See nädal osutus esimesest asisemaks, mida võib seletada 19.07-21.07.2013 aset leidnud Hansapäevadega. Broneeringuid tuli läbi kodulehe, kliente saadeti nii teistest hotellidest kui Tartu Turismiinfokeskustest. Tulijaid oli ka ilma eelneva broneeringuta, õnneks saadi kõik inimesed majutatud, mõnedesse tubadesse pidin paigaldama ka lisavoodi. Olulise osa tööst moodustab klientidega kirjavahetus, suhtlemine meili teel. Seda tehes tuleb järgida üldiseid grammatika reegleid ning formaalset suhtlusstiili. See võib mõningates oludes kujuneda oodatust raskemaks, tuleb hästi läbi mõelda mida ja kuidas kirjutada. 29.07.2013 02.08.2013 Sellele nädalal peatus hotellis suurem grupp soomlasi. Need olid spordipoisid vanused 10-12. Kaasas olid mõned lapsevanemad ning treenerid. Suuremate gruppide puhul ei lase administraator reeglina täita registreerimiskaarte. Grupp majutatakse nimekirja alusel
on tähtis osata inimestega suhelda ja neid ennast järgima panna. 2.2 Mis on juhtimise osategevused (juhtimisfunktsioonid)? KOEK. K- kavandamine, planeerimine Läbivad osategevused OKS O-organiseerimine O-otsustamine K-koordineerimine E-eestvedamine K-kontrollimine S-suhtlemine 2.3 Mis on juhtimise läbivad osategevused? Läbivad osategevused on: otsustamine, koordineerimine, suhtlemine. 2.4 Mis on juhtimise tasandid? Eksisteerib kolm tasandit: o tippjuhid (firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, eeskätt juhtide tegevuse suunamine) o keskastme juhid (strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmine eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine) o esmatasandi juhid (juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida põhiliselt
sooritusest sel ajahetkel sellest lähtuvad juhtide otsused struktuuri muuta. 2. Mida mõistetakse organisatsiooni disaini all? Struktuure ja protsesse organisatsioonis. 3. Mis on organisatsiooni struktuur ja mis seda iseloomustab? Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel. firma efektiivsuse tagamine organisatsiooni eri osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi organisatsiooni paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine ametikohtade aruandekohustuse määramine: kes kellele aru annab 4. Kirjelda tüüpilist mehhanistlikku ja orgaanilist organisatsiooni struktuuri. Struktuuritüüp Faktorid Mehhanistlik Orgaaniline Suurus Suur Väike
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks v�
õppejõu puudumine, väikesed valikuvõimalused õppuritel, õppurite paiknemine erinevates kohtades, ruumide puudus, transpordiprobleemid, finantsilised probleemid, äriprojekt jm. E-õppe kursuse algatamine võib toimuda kahel erineval viisil [3 lk 11]: · kursuse kavandamine projektijuhi poolt ja seejärel tellimine konkreetselt õppejõult; · kursuse kavandamine või koostamine õppejõu poolt ja seejärel enda tasemeõppe kursuse läbiviimine e-õppena, või kursuse pakkumine täiendkoolituseks või ka tasemeõppeks. Pakkuda võib kursust nii enda teaduskonna õppeks, teiste teaduskondade või kolledzite õppeks või täienduskoolituseks täienduskoolitust korraldavale asutusele. Senises praktikas toimib enamasti teine variant, kus e-kursuse kavandamine ja ettevalmistamine on eelkõige õppejõu enda algatus. Sellisel juhul on õppejõud enamasti ka projektijuhi ülesannetes
annaabi.ee 
