Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüperaktiivne laps". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
danny, vestlus, hüperaktiivsus, hüperaktiivse, selgub, õppekava, päevareziim, couldn, still, pesapalli, mainis, spordis, rahutu, alatasa, sassis, talt, paluda, unustas, igatahes, poisi, tunneme, sahtlist, vahetunnis, jookseb, temale, kujunemata, järeleaitamine, vestluses, haigusseisund, määratletud, ebaselge, kliinikum, parane, preparaatidehüperaktiivsete laste vanemad on keelavad ja kamandavad lapsi. Peetakse aga tõenäoliseks, et hüperaktiivse lapse enda käitumine tingib tema vanemate sellise kasvatusstiili. Mõned uurijad on väitnud, et hüperaktiivsuse kujunemisele aitab kaasa ka asjaolu, kui lapse ema on masenduses, alkohoisõltlane, toimetulekuraskustega vms. Teised uurijad väidavad vastu, öeldes, et need põhjused soodustavad hüperaktiivse lapse käitumisprobleemide tekkimist, mitte aga hüperaktiivsust. Nagu selgub pole senini täpseid põhjuseid kindlaks tehtud. Väga tõenäoline on, et hüperaktiivsus kujunebki paljude erinevate tegurite koosmõjul ning põhjuse puudumise tõttu ei ole ka sellel ühte kindlat raviviisi. 2. Hüperaktiivsuse esinemine Hüperaktiivsuse hindamine sõltub paljustki sellest, kui rangeid nõudmisi lapsele esitatakse. Rangete käitumisreeglitega peredes on hüperaktiivsuse sagedus tõenäoliselt suurem kui vabamat
lihtsalt natuke rohkem. Kuid miski ei ole võimatu, kindlad piirid ja kindel rutiin abistavad palju, peab jätkuma jõudu, et seda päevast päeva järgida. Samuti sain aru, et hüperaktiivsuse peab kindlaks määrama arst, kui lasteaiast öeldakse, et laps on hüperaktiivne, siis ei tasu seda väga tõsiselt võtta. 11 Kasutatud allikad Neuhaus, C. (2001). Hüperaktiivne laps. Tallinn: Kunst Hüperaktiivne laps: abiks lapsevanematele ja pedagoogidele. (2003). Koost. Roomeldi, M. Haldre, L. Susi, A. Metsis, L. Kõrgesaar, R. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 12 13 14 15 16
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................... 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused...................................
Tallinna Ülikool Essee Erivajadusega laps ja hälbiv käitumine Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest ST-22 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Mare Leino Tallinn 2009 Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on siiski esmased vastutajad la
ERIVAJADUSEGA LAPSE ANALÜÜS 1. Kasvukeskkond Steven on 7aastene poiss. Ta on üksiklaps. Poisi ema ja isa on noored ja elavad juba kolm aastat lahus. Enne lahku minekut sai poiss pidevat tähelepanu. Steven sai alati kõik need mänguasjad, mida ta tahtis. Teda võeti palju reisidele kaasa ja puudust ei pidanud ta tundma mitte millestki. Isa ja ema tegelesid tema arendamisega iga päev. Kuna noor pere elas koos oma vanemate ühes majas siis tegelesid ka vanavanemad aktiivselt lapsega. Perel oli suur maja ja aed ja Stevenil oli palju ruumi mängimiseks ja jooksmiseks. Tal oli ka oma lemmikloom kass, keda ta väga armastas. Kahjuks purunes noore pere kooselu ning peale lahutust kolis ema poisiga teise linna korterisse elama. Korteris on kaks pisikest tuba ja ruumi vähe. Steven pidi ka loobuma oma lemmikloomast. Ema tegeleb poisi kasvatamisega üksi kuigi ta elab juba uue elukaaslasega. Oma isaga kohtub Steven harva, sest ka isal on uus pere ja ta elab teises linnas see tõttu ko
- - - Leppige kokku igapäevase arvutikasutamise aeg; · Sea sisse regulaarsed kohtumised õpetajaga ning leidke viise, kuidas teineteist aidata. Teise poole süüdistamine ei aita koostööle kaasa, edu korral proovige pigem teineteist tunnustada; · Küsi lapselt, kuidas tal on kõige parem õppida. Laps on ekspert ja teab ise kõige paremini! TUGIRÜHM Tarus on tugirühm .Seal käivad nad koos 1 kord kuus õhtuti ja vestlus kestab 1,5 tundi ning grupis on 10 inimest. Tugirühmas käivad inimesed, kellel on ühine mure, kuid käivad ka palju lihtsalt kuulamas mõnda teemat, mis neid huvitav. Kui suunatakse lasteaiast, siis oleks hea, et tugirühma tuleks peale vanemate ka kaasa rühma õpetaja. Tugirühm on vabatahtlik. Üks 4 a. Laps ütles oma rühma õpetajale ISTU, JOONISTA  MUIDU MA SINUGA PAARIS EI OLE. ELU ON OLUKORDADEGA TOIMETULEK.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eripedagoogika Helena Lai, Liina Peterson AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRED. Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Aktiivsus- ja tähelepanuhäired 3 Hüpperaktiivsuse põhjused 4 Hüpperaktiivsuse avaldumine 5 Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? 6- 7 Hüpperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel 8- 10 Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 2 SISSEJUHATUS Meie referaadi teemaks on aktiivsus-
Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes
järjest liigub välja poole ehk peenmotoorika poole. Kui võtta arenguvaldkonnad väikseateks juppideks lahti, saab rohkem infi. Enesekohased teadmised  mida laps teab enda kohta. Tegelt lapse arengutegevust planeerides peaks mõtlema , mis oskusi lapsel arendada ja mis oskuski ma hindan (see on see Eve Kikase raamat). Riiklikku jaotust vaata SLAIDILT. + teisi ka. Riiklikul on vähe lahti kirjutada üldoskusi, seega peaks E.Kikase raamatust juurde vaatama. Riikliku õppekava aluses võiks siis lapsi uurida ja hinnata! Sest kui laps edasi liigub, siis teised ka saavad teda hinnata samade õppekavade alusel, Siis nagu info liigub paremini ja on täpsem. Ja Rik Õp on kättesaadav ka paljudele ja lihtne kätte saadav. Hinnata tuleks seda, mida on õpetatud, mitte vastupidi! Et kui õpetada RikÕpi alusel, siis ka saab neid hinnata kohe. Üldoskuste peale ehitatakse konkreetsemad oskused!! Üldoskused on rohkem võimete moodi
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
töölegi - hakatakse nägema ka lapse nõrku külgi, vigu ja neid tegevusi, millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd)  lapse tegevuses hakatakse otsima vigu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed  üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi.
suhtlema. Kuigi laps ei oska endiselt veel rääkida oleks hea, kui rääkides lapsega teha juttudesse aega ajalt pausid, et ta vastata saaks. Lisaks on ha küsida küsimusi näiteks ,,Kas läheme nüüd õue mängima?" või ,,Kas sul on parem nüüd täis kõhuga olla?" või muud sellised küsimused ning jäta talle ka vastamiseks väike paus. Kuigi imik ei ole 22 võimeline vastama korralikult arendab ikkagi see arusaama kuidas vestlus käima peaks. Lisaks peaks selles vanuses arendama kuulmist. Seitsmendast elukuust alates hakkab imiku lalisemises tekkima mingisugune süsteemsus ning ta võib sarnaseid häälikuid kordama samasugustes olukordades. See aga viitab sellele, et laps väljendab ennast juba mõtestatult ning lalisemine allub tema tahtele. Jätkata tuleks kõiki endiseid tegevusi, et beebi saaks edasi arendada oma kõneoskust
Vaikselt oodata. 3. Seada laps silmitsi käitumise loogiliste tagajärgedega ja anda talle valik - klass ei saa töötada, kui jutule vahele segad! Kas tahad jääda siia ja kaasa töötada või eelistad minna tunnirahu klassi, saada märkust päevikusse jne. Kohase ja kohatu käitumise kirjeldus. Oodata kohe vastust, kumma ta valib. 4. Liikuda selle lapse juurde, vähendada distantsi. 5. Peale tundi eraviisiline vestlus, miks ta nii teeb ja kuidas see juhtus. Võimu otsimine. Sunni mind! Pane mind tegema! Varjatud võimuvõitlus. Mida teha? Võimuvõitluse asemel rõhutada koostööd. (Kas oled aitama mul teha midagi?) See tuleb kodust, kus pole talle antud võimu piisavalt, kui ta vajaks. Verbaalselt tabada võimuvõitluse naelapea pihta  kas vb on nii, et tahad olla boss ja ise juhtida? Olla see kes jagab käsklusi? Kas tahad teha seda, mida ise ja kuna ise tahad ja keegi ei peataks sind
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
saadakse probleemidest üle. Kõne arengu etapid  Kõik lapsed läbivad kõnelema õppides samu etappe, kuid teevad seda pisut erinevatel aegadel.  Koogamine. Seda tehakse enamasti vanuses 2-5 elukuud. Koogamine koosneb täishäälikutest. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, mis on dialoog ja kuidas toimub vestlus.  Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma). Laps on võimeline häälikuid kohe pärast nende kuulmist matkima. Kui laps on lalisemises juba osavamaks muutunud, hakkab ta matkima kogu täiskasvanu kõnet (nn. kajakõne, ~1-aastaselt või veidi hiljem) – laps justkui jutustaks, keelaks, küsiks. Ta
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism  kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt
............................ 11 Meetodid kaht keelt kasutatavas õppetöös........................................................................ 11 Individuaalne töö............................................................................................................ 11 Paaris- ja rühmatöö........................................................................................................ 12 Vestlus õpetaja ja õpilaste vahel.................................................................................... 12 Metoodiline lähenemisviis kakskeelses koolis.................................................................... 12 Kommunikatiivne keeleõpe............................................................................................ 12 Ülesandepõhine keeleõpe.............................................................................................. 13
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
ENESEANALÜÜS (vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi, Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3. Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil
· Lõpeta mäng alati kalaga. Mängu tuttav lõpp tekitab lapses turvatunde. RIIETUMISMÄNG · Otsi välja erinevaid riietusesemeid - kübaraid, salle, kingi, kindaid ja teisi asju, mis võiksid lapsele meeldida. · Pane kübar pähe ja küsi: "Kuidas käsi käib, härra/proua (lapse nimi)?" · Tõmba kinnas kätte ja ütle: "Oi, kui pehme kinnas!" · Julgusta last mõnda riietuseset valima. Aita teda sõnadega, kui tal neid napib. Peagi hakkab vestlus sujuma ja kõne voolama RÄÄGIME LOOMADEGA · Vali pehme mänguloom, millega lapsele meeldib tegeleda. · Vestle mänguasjaga. Sina: "Ma sõin su küpsise ära." Mänguloom: "Aitäh, et ütlesid." Sina: "Kas ma toon sulle uue?" Mänguloom: "Jah, palun." (Sööge mängult küpsist.) Sina: "Hakkame riietumismängu mängima." Mänguloom: "Mina panen punase salli kaela." Sina: "Mängime, et on talv..." Mänguloom: "..
nõrk. Praktiliste ülesannete lahendamisel ei suuda vaimupuudega lapsed ülesandes orienteeruda, analüüsida tingimusi, valida vahendeid, kasutada proovimismeetodit. Ilma eriõpetuseta ei kujune neil esemelist tegevust ja rollimängu, piltlikud väljendid valmistavad raskusi (nt kärbseid pähe ajama). Tunnevad kella, kuid neil on raskused ajaplaneerimisega. 4. Mõõdukas vaimupuue: Mõõduka vaimupuudega isikutele on intellektuaalses plaanis jõukohane nn toimetulekukooli õppekava. Mõõduka vaimupuudega isiku arukus vastab 5-8 aastasele lapsele. Tavaliselt ei hakka nad ladusalt rääkima, kuid saavad aru lihtsamast jutust. Kasutavad lihtsat kõnet, mõistavad argikeelt, mõistavad illustratsioone (nt fotosid), ei suuda endale mõttes tegevusi ette kujutada, peavad katsetama eksimuse hinnaga, ajataju mõneti arenenud. Ei õpi arvutama, üksikuid sõnu õpivad lugema täissõna-meetodil, võivad õppida kasutama lihtsustatud
kohandamise ja hindamise. IAK koostatakse lapsele meeskonnatööna kindlaks ajavahemikuks neis arenguvaldkondades, milles tema arengutase erineb eeldatavast eakohasest tasemest, s.o eakaaslaste keskmisest tasemest. Olenevalt erivajadustest esitab IAK lapse arengule rühma õppekavaga võrreldes kas kõrgendatud nõudmisi (andekad lapsed) või vähendatud nõudmisi (arengulise maha- jäämusega lapsed) (Erg jt 2002, Individuaalse õppekava …, 2004). Kuigi IAK on oma ülesehituse ja teostamise poolest paindlik dokument, soovitavad Häidkind ja Kuusik (2009) IAK vormi koostamisel lähtuda peale lapse ka rühmatüübist, milles erivajadustega laps viibib. Olulist rolli mängib sealjuures erinevate spetsialistide olemasolu lasteasutuses. Sobitus- ja tavarühmas on hõlpsamalt rakendatav jaotus õppetegevuse ja üldoskuste valdkondade kaupa, mis võimaldab erivajadustega last maksimaalselt kaasata rühma tegevustesse
ja siis meile suurelt selle peale naeratada. MÄNG õPETAJA TÖÖS Lapse õige arengu loomine lasteasutuses nõuab meeskonnatööd, kus õpetajad on suunajad, toetajad ning meeldiva keskkonna loojad. Laste õppetegevuse korraldamisel tuleb arvestada laste individuaalsuse, võimete ja huvidega. Lapse meeleseisund peaks olema motiveeritud ja mängulises meeleolus. Sellises keskkonnas töötamine on meeldiv nii lapsele kui ka pedagoogile. Lasteaedade õppekava, uuendatud 2009, on kirjeldatud palju õppetegevusi läbi mängu. See soodustab laste motivatisooni ja tahet õppida, mida me loomlikult igalt lapselt ootamegi. Palju õpetajad, kes on kinni oma meetodites ei pruugi seda mängulisust õpetamist õigeks pidada, kuid kindel on see,et kui tegeleme millegagi, millesse suhtume kirglikult ning väljendame selle kaudu iseennast, saab juba iseenesest nimetada mänguks.
1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
"vaeseke" või "ma tean, mis tunne sul on". Mõned õpilased ei soovi, et juhtunust räägitakse. Sel juhul laske lapsel valida jutukaaslased ise. Vaadake, ehk saab mõni teine õpetaja aidata. Olge kannatlik, leidke õige ajahetk. Ergutage sõprade toetust. Selgitage lastele tavalisi leinareaktsioone, lubage neil rääkida, kuidas nad saaksid toetada, andke nõu, kuidas nad saaksid aidata. Planeerige olukorda koolis, püüdke sobitada lapsele õppekava, andke eksamiteks lisaaega. Lapsel võib kontsentratsiooniraskusi olla kuni 2 aastat, ärge unustage seda paari kuu pärast. Leinavatele lastele toimuvad ka toetusgrupid, mille eesmärk on: Julgustada lapsi väljendama oma tundeid ja mõtteid. Võimalus kuulata ka teiste laste mõtteid ning tunda end samasugusena, normaalsena. Laps saab aru, et tema tunded, mõtted on normaalsed ebanormaalses olukorras. Anda tuge ja lootust.
Lisasin ka veidi näidismaterjalide linke Internetist, mida saaks kasutada parandusõppe tunnis. Referaadi koostamisel on aluseks võetud ,,Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamiseks", mõningad Interneti allikad ja aine ,,Jõukohase õppealused" konspekt. Parandusõpe Parandusõpperühma töökorralduse aluste dokumendis on kirjas: ,,parandusõppe tunnid on ette nähtud põhihariduse õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele" 1. Parandusõppe sihtgrupiks on ka 1. Ja 2. klassi õpilased, kes ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad toetavat õppekorraldust, et kujundada oma õpioskusi2 ning lapsed, kel on raskused isiksuse arengul. Viimaseks kuuluvad parandusõppe vajavate laste hulka need, kel
3.oktoober 2011 Miks probleemid tekivad? Lapseiga Varane noorukiiga Hiline noorukiiga Loeber, 1990: Imik raske temperament 3 1 aastane hüperaktiivsus 2 aastane ekternaliseeritud käitumisprobleemid(agressiivsus) eelkooliealine ekstensiivne endassetõmbumine 1.-2.klass akadeemilised probleemid varane noorukiiga varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine)
indigofenomeni. Neile jääb arusaamatuks, kuidas võib käitumine lähtuda millestki muust kui armastusest. Ehhki nad on väga paindlikud ja abivalmid teiste laste aitamisel, lükatakse tihti nende abi tagasi ning see haavab neid. Neile meeldib olukordi ise lahendada. Indigode puhul on väga tähtis kohakutiolek ja seda just eelkõige inimestevahelistes suhetes ja suhtlemises. Nad lähevad väga kergesti endast välja, kui miski, näiteks vestlus, ei haaku. Nad naudivad spontaansust ning erutuvad väga kergesti ilma põhjuseta. On kolm probleemi, mida on täheldatud indigolaste juures: Nad nõuavad rohkem tähelepanu ning leiavad, et elu on liiga väärtuslik, et lasta lihtsalt sellel niisama kulgeda. Nad tahavad, et juhtuks kõiksugu huvitavaid asju ning nad forsseerivad selleks tihti sündmusi. Tihtipeale lähevad lapsevanemad sellega lõksu, et teevad lapsele kõik ette-taha ära.
a. Eriti suured erinevused olid selles et Eesti lasteaedades eesmärgiks on mitmekülgne lapse areng, mis tähendab seda et laps õpib kõike mis tal pakutakse. Inglismaal selle asemel lapsele pakutakse areng, mis juba lapsepõlvest suunab last sinna mis talle meeldib, näiteks: muusika, ehitus, joonistus j.n.e. Ka see et Inglismaal lapsi võetakse õpeasutustesse palju noorena kui Eestis. 3. Millised on ühe, teise ja kolmanda õppekava tugevad ja nõrgad küljed? a. Mina arvan et Inglismaa õpekava tugev külg on see et last nuunatakse valikule nii et juba lapsepõlvest ta teeb ise otsustusi. Ja nõrk külg minu jaoks on see et last antakse õpeasutusse liiga vara ära, Vanemad lihtsalt ei jõua kõike oma kohustusi täidata ja kasvatada oma moodi. Kõike lapsi juba varakult kasvatakse ühte moodi. b
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
ooteruumis ning nende käitumisest vestluse käigus. Läbi vaadeldavate kehakeele, miimika, pilkude, hääletooni ja asendi ruumis üksteise suhtes saab järeldada palju vanema ja lapse vaheliste suhete kohta. Üks vaadeldav etapp on ka lapse mängu jälgimine. Läbi lapse agressiivsuse mängides võib aimu saada sellest, mida laps on reaalsuses tajunud, kogenud, näinud või kartnud.19 Intervjueerimise juures on kaks külge: vestlus lapsega ja vestlus vanemaga. Vestlus lapsega koondub nelja teema ümber: lapse enda kaebused, lapse emotsioonid ja nende regulatsioon, lapse käitumine teiste laste ja täiskasvanutega ning lapse keelekasutus. Vestlusel vanemaga on põhilisteks jututeemadeks järgnevad: peresuhted, vanema enesekohased hinnangud oma pere- 17 Sealsamas, lk 105. 18 Haldre, L. Lapse seisundi hindamine.  Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 114. 19 Sealsamas, lk 116.
annaabi.ee 
