Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid #1 Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid #2 Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid #3 Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid #4 Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid #5 Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid #6 Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid #7 Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid #8 Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid #9 Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid #10 Rahvajutt ja rahvaluule lühivormid #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kermoxd Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Eksamimaterjal eesti keel

Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Muistend on rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul, näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi jt. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid ­ fantastilised seletused maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid, mis on seotud Kalevipoja,

Eesti keel
thumbnail
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

Taandrid Teemaarendus koosneb kolmest kuni neljast lõigust, kus avaldan oma arvamuse teema kohta, kirjeldan mingit sündmust või jutustan millestki. Kindlasti toon näiteid ja põhjendan oma arvamust! Teemaarenduse teine lõik. Taandread! Teemaarenduse kolmas lõik. Taandrid Kokkuvõte võtab kirjutatu kokku, toob välja minu järeldused. Kokkuvõte on ca veerand kirjandi kogupikkusest. Kirjanduses: Folkloor ­ rahvaluule, rahva suuline looming: rahvalaulud, -jutud, mõistatused, kõnekäänud jne. Rahvalaul ­ regilaul (8-silbiline värsirida, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi ja uuem e lõppriimiline rahvalaul (sõnade riimumine värsi lõpul). Algriim ­ sõnade algushäälikute kordus värsi piires. Iseloomustab regilaulu. Rahvajutt ­ muinasjutud, muistendid, pajatused, naljand,

Eesti keel
thumbnail
7
docx

Mõisted

mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (1922 -1971) ''Muhu monoloogides'' (1968), Jaan Kross (1920) ''Neli monoloogi Püha Jüri asjus'' (1970). 28. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. lmemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane ­ kaval inimene)

Kirjandus
thumbnail
14
docx

9. klassi kirjanduse mõisteid

mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (1922 -1971) ''Muhu monoloogides'' (1968), Jaan Kross (1920) ''Neli monoloogi Püha Jüri asjus'' (1970). 28. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. lmemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane ­ kaval inimene)

Eesti keel
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

kuradile, et saavutada võim inimeste ja looduse üle. Faust kehastab inimese püsivat elu- ja teadmisjanu. Fausti kuju on kasutanud oma värsstragöödia Johann Wolfgang von Goethe (1749­1832). fili'd ­ vanade keltide laulikud-jutuvestjad, kes olid ka ennustajad ja kuningate nõuandjad. filosoofiline romaan ­ ajalugu, ühiskonda, inimest vm filosoofiliselt mõtestav romaan. Näiteks Karl Ristikivi (1912­1977) "Rooma päevik". Vt ka romaan. folkloor ­ vt rahvaluule. formalism ­ kirjandusteaduse suund, mille järgi kirjandusteost uuritakse vormist ja struktuurist lähtudes, seejuures analüüsitakse ka teose sisulist külge. Näiteks: Vladimir Proppi imemuinasjuttude funktsiooni- ja struktuurianalüüs: Morphology of the Folktale" 1958; vene keeles 1928). fraseologism ­ mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. Fraseologismid jagunevad lihtfraseologismideks (suure

Eesti keel



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun