Kirjandusteaduse mõiste ja tunnused Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest ja eelarvamustest sõltumatu; selgitab mingeid nähtusi omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; ehk saab midagi uut teada ; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. "Üldiselt näikse valitsevat mõtteviis, et välditakse ilukirjanduslike tekstide niisugust tõlgendamist, mida ei toeta viitamine uurimisobjektile (tekstile). Niisugune mõtteviis on võrdlemisi noor. Alles mõnikümmend aastat tagasi tõlgendati ja selgitati sõnakunsti sel viisi, et
Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil.Postmodernistlik liikumist võib leida eelkõige arhitektuuris, kirjanduses, kunstis, luules, filosoofias, humanitaarteadustes, sotsiaalteadustes ja linnageograafias Abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest.Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust.
väljamõeldud narratiiviga. Narratiiv on olnud ajalooteooria üheks tähtsamaks vaidluse teemaks. On vaieldud erinevate narratiivi suhete üle näiteks teadusega ning müüdi ja ideoloogiaga. Viimasel ajal on esile kerkinud kriitika just seoses müüdi ja ideoloogiaga. Sande Cohen on kritiseerinud narratiivset teadvust kui puhtreflektoorset ja "desintellektiivset" mõtlemislaadi ning teoreetilise mõtlemise pidurit humanitaarteadustes. Kuid narratiivile leidub ka palju toetajaid ning seda on hakatud tunnustama mitte kui tühipaljast vormi, vaid kui teatavat laadi diskursust, mille sisu ongi vorm. Narratiivi ja ajaloo vahekord tõstatab kirjandusajaloos esile tähtsa probleemi: kirjandusliku modernismi ja realismi vahekorra selgitamise. Paljude arvates loobuti üleminekul realismislt modernismile narratiivi vormist kui ka huvist ajalootõeluse kujutamise vastu. White aga
kui venelasest, ja vastupidi. 5.12.12 10 Mari keelt räägivad peamiselt madalama haridusega marid. Kuna marikeelne haridus on võimatu, siis teeb venekeelne haridus paljudest maridest keeleliselt venelased. Samas kohtab mari keelt erinevalt enamikust Venemaa soome-ugri keeltest ka rahvusooperis ja humanitaarteadustes, ilmuvad marikeelsed ajalehed, ajakirjad, luulekogud. 5.12.12 11 Mõned kuulsamad mari kirjanikud: Nikon Ignatjev (18951941) Albertina Ivanova (1954) Mihhail Mikai (18851944) Nikolai Muhhin (18901943) Sabdar Ossõp (18981943) M. Sketan (18981937) Sergei Tsavain (18881942) 5.12.12 12
kui venelasest, ja vastupidi. 16.10.13 10 Mari keelt räägivad peamiselt madalama haridusega marid. Kuna marikeelne haridus on võimatu, siis teeb venekeelne haridus paljudest maridest keeleliselt venelased. Samas kohtab mari keelt erinevalt enamikust Venemaa soome-ugri keeltest ka rahvusooperis ja humanitaarteadustes, ilmuvad marikeelsed ajalehed, ajakirjad, luulekogud. 16.10.13 11 Mõned kuulsamad mari kirjanikud: Nikon Ignatjev (18951941) Albertina Ivanova (1954) Mihhail Mikai (18851944) Nikolai Muhhin (18901943) Sabdar Ossõp (18981943) M. Sketan (18981937) Sergei Tsavain (18881942) 16.10
Mis on kirjandusteadus? Filoloogia haru, mis uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne, selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Mis on kirjandus? üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus.
Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Mida tähendab valim? - selle all mõistetakse üldkogumi kohta kättesaadavat mõõteinformatsiooni, s.o. lõplikku arvu tunnuseid, mida mõõdetakse üldkogumi üksikutel objektidel Mida tähendab juhuslik valim? Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? vastustele paned numbrid (näiteks jah ... 1-10) Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit. Diskursuseanalüüs on keeleteaduses ja kultuuriuuringuis kasutatav meetod või meetodite kogum diskursuse uurimiseks. Mida tähendab sisuanalüüs? Milline probleem võib tekkida kui kasutada ühes töös süstematiseeritult nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset uurimismeetodit? Nende võrdlemine on raske ja väärtusi on lihtne segi ajada. Mis on selle lahendus? -
Algharidus Saudi-Araabias kestab 6 aastat. Selleks, et hakata omandama põhiharidust, peavad kõik õpilased peale kuuendat klassi läbima eksami. Nö põhiharidus kestab 3 aastat. Keskharidus samuti 3 aastat ja see on viimane aste üldhariduses. Keskhariduse puhul on õpilastel võimalik valida kas üldkeskharidus või konkreetse erialahariduse, meie mõistes siis kutsehariduse vahel. Kõrgharidus omandamine kestab vastavalt 4 aastat humanitaarteadustes ja bioteaduste valdkonnas ja 5-6 aastat meditsiini, tehnika ja farmaatsia erialadel. Saudi- Araabias on 24 avalik-õiguslikku ülikooli ja 8 eraülikooli. Umbes 60% Saudi-Araabia üliõpilastest moodustavad naised, kuid ainult 15% tööjõust. Enamasti asuvad naised tööle hariduse valdkonnas või avalikus sektoris, kuid üleüldiselt on naistel raske siiski tööle saada. Ilmselt seisneb põhjus ka islami usus ja selles, et naised
26. Mis asutused on infoasutused? Infoasutusi defineeritakse üksustena, mis pakuvad informatsioonile baseeruvaid lahendusi lähtuvalt sihtgrupist. 1) Raamatukogud 2) Infokeskused 3) Konkurentsiinfo keskused 4) Teabekeskused 5) Sisuhalduse organisatsioonid jt 27. Mis on bibliomeetria ja bibliomeetrilised meetodid? Statistiliste ja matemaatiliste võtete kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel kvalitatiivsed Peamiselt humanitaarteadustes, raamatukogunduses kvantitatiivsed bibliomeetria segameetodid 28. Mis on bibliomeetria olulisemad seadused? 1) Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) 2) Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) 3) Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) 4) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? Esimene on Le journal des scavants (Teadlaste Ajakiri) Prantsusmaal 1665. aastal.
probleemi. [1] Ergonoomika eri meetodite rohke kasutamine ergonomistide poolt praktikas ettetulevate probleemide lahendamisel põhjustab vahel teiste erialade asjatundjate kriitilisi märkusi, tõstab küsimuse, kas ergonoomika nii laialt kasutades on küllalt efektiivne. Siinkohal on otstarbekas võrrelda ergonoomikat matemaatikaga, mille kasutusala vastavalt praktika vajadustele on ajaloo vältel reaal- ja humanitaarteadustes pidevalt laienenud. Viimasel ajal on tekkinud uued rakendusharud: matemaatiline lingvistika ja biomeetria. Luu- ja lihaskonna vaevusi võivad põhjustada mitmesugused tegurid, nii eraldi kui ka koos. [1] 2. TÖÖKOHA FENG SHUI Suurem osa planeedi elanikkonnast veedab kolmandiku oma teadlikust elust kontoris. Just sellepärast on meie endi huvides hoolitseda selle eest, et meie töökoht oleks mugav, mõnus, hästi valgustatud, meeldiv ja töö tegemist soodustav
mõistmine küsimustes, mis puudutavad uuritavat probleemi. [1] Ergonoomika eri meetodite rohke kasutamine ergonomistide poolt praktikas ettetulevate probleemide lahendamisel põhjustab vahel teiste erialade asjatundjate kriitilisi märkusi, tõstab küsimuse, kas ergonoomika nii laialt kasutades on küllalt efektiivne. Siinkohal on otstarbekas võrrelda ergonoomikat matemaatikaga, mille kasutusala vastavalt praktika vajadustele on ajaloo vältel reaal- ja humanitaarteadustes pidevalt laienenud. Viimasel ajal on tekkinud uued rakendusharud: matemaatiline lingvistika ja baromeetrina. Luu- ja lihaskonna vaevusi võivad põhjustada mitmesugused tegurid, nii eraldi kui ka koos. [1] 5 2. TÖÖKOHA FENG SHUI Suurem osa planeedi elanikkonnast veedab kolmandiku oma teadlikust elust kontoris. Just sellepärast on meie endi huvides hoolitseda selle eest, et meie töökoht
puudutavad uuritavat probleemi. ,,Ergonoomika eri meetodite rohke kasutamine ergonomistide poolt praktikas ettetulevate probleemide lahendamisel põhjustab vahel teiste erialade asjatundjate kriitilisi märkusi, tõstab küsimuse, kas ergonoomika nii laialt kasutades on küllalt efektiivne. Siinkohal on otstarbekas võrrelda ergonoomikat matemaatikaga, mille kasutusala vastavalt praktika vajadustele on ajaloo vältel reaal- ja humanitaarteadustes pidevalt laienenud. Viimasel ajal on tekkinud uued rakendusharud: matemaatiline lingvistika ja biomeetria. Luu- ja lihaskonna vaevusi võivad põhjustada mitmesugused tegurid, nii eraldi kui ka koos." (Naistemaailm, 2012) 5 2. TÖÖKOHA FENG SHUI ,,Suur osa planeedi elanikkonnast veedab kolmandiku oma teadlikust elust kontoris. Just sellepärast on meie endi huvides hoolitseda selle eest, et meie töökoht oleks
pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi.. Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Näide: Poiss jookseb. Ei saa õelda poisid jookseb, vaid peab ütlema poisid jooksevad. Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes), milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.–1930
inimest lugeda ühtemoodi ja jõuda samadele tulemustele objektiivsus ei ühti loodusteaduste objektiivsusega. Tähtsamad esindajad: T. S. Eliot, Ezra Pound "Lugemise aabits" Milline on sõnakunstiteose struktuur (,,ehitus")? Kas teos on terviklik sõnakunstiteos? Kas selles teoses on nii teose erinevate tasandite vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema? b) Strukturalism üks mõjukamaid meetodeid 20. Saj humanitaarteadustes · Alusteos: Ferdinand de Saussure "Üldine lingvistikakursus" (1916). Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole) · Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman · Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus.
Kultuur hõlmab nii sümboleid kui materiaalset maailma ja kultuuri uurimine ei saa piirduda ühega neist. Dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine (Derrida loodud raskestidefineeritav termin, mis sisuliselt sisaldab eeldusi, selleks et asuda rünnakule logotsentrismi vastu. Derrida tahab kukutada üldise arusaama, et eksisteerib otsene vastavus keele ja välise maailma vahel ning kasutab relvana just dekonstruktsiooni.) Diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milliste ütluste organiseeritud kogum, tekst kontekstis Diskursuseanalüüs - keeleteaduses ja kultuuriuuringuis kasutatav meetod või meetodite kogum diskursuse uurimiseks. tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud ideoloogilisust ning tekstidesse sissekodeeritud eelistatavat tõlgendust Elamismaailm - meie vahetu maailm,argielu, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes. Habermas jagab
lõhnad, helid, naudingud, emotsioonid jne. Tundeajalugu ei ole selgepiiriline suund kultuuriajaloos, vaid pigem katusmõiste mitmele erinevatele suundumusele; samas liidab neid erinevaid suundmusi lähtekoht, et viisid, kuidas me ümbritsevat tajume ja hindame, on ajas muutlikud ja seega ajalooliselt uuritavad. Tegemist on ühe kõige populaarsema suunaga tänapäeva kultuuriajaloos. Visuaalkultuuriajalugu Visuaalne ehk pildiline pööre 1990. aastate alguses hakati humanitaarteadustes rääkima pildilisest pöördest, visuaalsest pöördest või ikoonilisest pöördest. Lähtekoht: tänapäeva piltidest üleküllastunud ühiskonnas tuleb õppida pilte paremini,,lugema". Revideerida tuleb ka lääne kultuuriruumis domineerivat lihtsustatud arusaama pildist kui keelele analoogsest ja sellele ,,alluvast" väljendusvahendist keele ja pildi suhe vajab ümbermõtestamist. Piltide ümberhindamine: pildid ei ole passiivsed objektid, vaid aktiivsed,
Seega ei piisa ainult poliitilise võimu saavutamisest, vaid tuleb muuta inimeste teadvust (mitte ainult intellektuaalne renessansi kriitika kirikule, vaid ka protestantlik, massidele sobiv tööst lähtuv kriitika). 27. Autoriteet - on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle 28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon”- demokraatia on juhtide vahetamise süsteem 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes 30. Habitus- Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust” “Habitus on nii objektiivsete hinnangute tootmise printsiip kui ka nende objektiivsete hinnangute klassifikatsioonisüsteem.” 31. Moraalne paanika: 32. Uus-hõimud 33. Avalikkus- ehk üldsus on üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused (wiki) 34
K küpsus- sujuv on iga in kvalifitseeritud mitme ameti jaoks. Kutse- üleminek ühest etapist teise. eelistused, kompetentsid ja mina-kontseptsioon Konstruktivistlik paradigm. Seoses radikaalsete muutuvad aja jooksul. K-areng on määratud k- sotsiaal-majanduslike muutustega 20. saj lõpus küpsusest. hakati üha rohkem rääkima postindustriaalsest Mõtles välja k vikerkaare. Kaar 5-aastaste (humanitaarteadustes postmodernistlikust) vahemikega 5-80. Lapse; töötaja; kodanik; ühiskonnast ning vajadusest leida muutunud puhkaja; õpilase; perein rollid. Märkis ära ühiskonna jaoks sobiva k- nõustamise raamistik ja missusgustes eluaastatel on oma roll. Igal rollil metoodika. Muutunud töömaailm- oma kaar. Super k-etappide teooria Demograafilised ja tööjõuga seotud muutused;
Birminghami koolkond Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; põhisuunaks diskursuse analüüs. cultural studies ehk kultuuriuuringud, ka kultuuriteooria ing k nimetus. Dasein - ennast reflekteeriv olemine dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine determinism arusaam, et miski ei toimu ilma põhjuseta. Kõik, mis toimub on määratud ära piiratud arv põhjustega; kui põhjused teada võib sündmust ette ennustada. diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milline ütluste organiseeritud kogum diskursuseanalüüs - ühendab keele- ja tekstide analüüsi sotsiaalse praktika uurimisega elamismaailm meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes fonoloogia keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega Frankfurdi koolkond Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkond; olid neomarksistid. Peamine doktriin oli kriitiline uurimine.
aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Rektorid psühholoogid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt (?????) või hoopis William James???? 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. Strukturalism uurimisobjekti struktuurile keskendunud suund humanitaarteadustes (ÕS 2006). Wundt. Funktsionalism Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. "Kõnelused õpetajaga". Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia. Biheviorism psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel
sisendi/väljundi olemasolu, immanentset struktuuri. 15)Biosemiootika ja kultuurisemiootika- Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis 1930-ndaist aastaist alates, seoses subjektiivsete aspektide väljatõrjumisega teoreetilisest bioloogiast, on tähelepanu alt kõrval olnud, ent tuua need sisse uuel, põhjendatumal viisil. On rida probleeme, mis püstitatud humanitaarteadustes, ent mille lahendus suundub bioloogiasse: (1) märkide ja tähenduse päritolu; (2) intentsiooni ontoloogia, eesmärgipärasus; (3) emotsioonide päritolu; (4) teadvuse teke; (5) keele päritolu; (6) sekundaarsete elunähtuste elusus, n-ö elu elus, näiteks probleem keelest kui elus süsteemist. Biosemiootika probleemid ja mõned tähtsamad ideed: 1) Semioosi mehhanism- Semioos on protsess, milles toimub assotsieerimine -- st seotakse omavahel miski (kaks objekti, kaks stiimulit, etc
aja; analoogia mõju; laenamine. Noorgrammatikud tegelesid põhiliselt häälikulooga ning pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele ja meetodite usaldusväärsusele. Häälikuseaduse erandituse põhimõttest tunnistati vaid üht erandit analoogia: sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. 19.sajandi keskel hakkas kiiresti arenema foneetika. d)20.sajandi alguses tekkis strukturaalne keeleteadus, millest sai tähtsamaid teooriaid humanitaarteadustes. Ferdinand de Saussure (1857-1913) eristas keele süsteemi (langue) ja selle igakordset avaldumist kõnes (parole), sünkroonilist (tänapäeva keele uurimine) ja diakroonilist (keele ajaloo uurimine) uurimismeetodit, keeleliste sümbolite vormi ja tähendust. Olulisem uus mõiste oli struktuur - kooslus, mis koosneb teatud viisil struktueerunud osade väärtusest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle sisu kaudu, millised on selle teised osad
Kultuuri ja looduse suhe ökoloogias Uurida on võimalik vaid loodusteaduste vahenditega, aga sageli ei ole võimalik lahendusi leida. Ökoloogid hakkasid kirjutama ka nt populaarteaduslikke raamatuid, nt Aldo Leopold, Rachel Carlson jne Puhas ökoloogiline uurimine inimmõju arvestamata eeldab idealiseerimist. Keskkonnahumanitaaria (environmental humanities) areng alates 1970ndatest kui erinevad ökoloogia rakendused ja kasutused humanitaarteadustes: keskkonnasotsioloogia, keskkonnaajalugu, keskkonnapsühholoogia, ökokriitka jne. Vasakpoolsed ökoloogilised paradigmad humanitaarias: Rohelised kultuuriuuringud (green cultural studies): lähtub marksistilikust programmist, mida kultuuriuuringud kasutavad ühiskonna ja võimustruktuuride analüüsil (loodus kui poliitilis- kultuuriline objekt, mille konstrueerimine toimub rassi, soo sotsiaalse
intellektuaalid. Kapitalistide klass: nendega käib kaasas intellektuaalide sfäär: poliitikud, mehaanikud, kirjanikud jne. Orgaanilised intellektuaalid (mitte intellektuaal kui staatus vaid kui funktsioon) hoiavad seda klassi elus. 7) Strukturalism, poststrukturalism, eeldused. Saussure, teooria (Saussure'i toetuspunktid). Levi Strauss. Barthesi "Mütoloogia" Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia, mis oli kasutuses mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes). Strukturalismis pööratakse peatähelepanu uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Saussure Keel ja kõne
16. .Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Tähistaja- Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav - Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Kaksikliigendus - keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks, teiselt pool vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühenduvateks elementideks Strukturalism- lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes), milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930
27. Autoriteet isik, kes domineerib legitiimselt (ta on alluvate poolt aktsepteeritud). domineerimine, mis on alluvate poolt kehtestatud, ehk inimesed ise valivad endale autoriteedi, mitte inimene ise ei tee end autoriteediks; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. 28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon” eliitide väljavahetamise mehhanism 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise
psühholoogiasse ja psühholoogiat teaduspärasemaks ja rakendada seda ka teiste liikide peal peale inimeste. Sebeok annab täpsema suuna, rakendab seda võimalust. Jakobsoni huvitas ja paelus võimalus võrrelda inimkeelt ja geneetilist koodi. Sebeok korjas õpetajatelt üles semiootikat kui võimalust teiste liikide suhtluse ja kommunikatsiooni mõtestamiseks ja arendas välja zoosemiootika distsipliinina. Palju erialakirjandust teistest distsipliinidest, tuleb ise siduda semiootikaga. Humanitaarteadustes oluline autor, loodusteadustes peavad katsed olema korratavad ja autoril väike tähtsus. Semiootikas mõistetakse, et uurimine on loomeprotsess, mille tulemusena tekivad uued seosed või tõlgendused. Osaleva vaatluse kasutamine – iseenda meeli võib kasutada kui uurimisinstrumenti, et infot süstematiseerida ja edasi anda, selliseid lähenemisi klassikalistes loodusteadustes kasutada ei saa – kasutatav, kui uurimus sildab inimeste ja teiste liikide vahelisi suhteid.
27. Autoriteet isik, kes domineerib legitiimselt (ta on alluvate poolt aktsepteeritud). domineerimine, mis on alluvate poolt kehtestatud, ehk inimesed ise valivad endale autoriteedi, mitte inimene ise ei tee end autoriteediks; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. 28. "Demokraatia miinimumdefinitsioon" eliitide väljavahetamise mehhanism 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi (,,kultuuriliste") uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku
27. Autoriteet isik, kes domineerib legitiimselt (ta on alluvate poolt aktsepteeritud). domineerimine, mis on alluvate poolt kehtestatud, ehk inimesed ise valivad endale autoriteedi, mitte inimene ise ei tee end autoriteediks; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. 28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon” eliitide väljavahetamise mehhanism 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise
mingi otserünnakuga. Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid. Kapitalistide klass: nendega käib kaasas intellektuaalide sfäär: poliitikud, mehaanikud, kirjanikud jne. Orgaanilised intellektuaalid (mitte intellektuaal kui staatus vaid kui funktsioon) hoiavad seda klassi elus. Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia, mis oli kasutuses mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes). Strukturalismis pööratakse peatähelepanu uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. S. elementide kooslus on ette antud. 2 aspekti: 1. ei ole inimesekesksed kunstiteose sünni puhul pole tegemist vaba tahtega. Ta püüab seda struktuuri kaudu seletada. 2. Ei hoolita kunstiteose väärtusest. S. on analüütiline meetod. S. on pärit lingvistikast. Ferdinand de Saussure (18571913) oli Sveitsi keeleteadlane ja 20saj keele ja strukturalismi rajaja
teisele regress; oleneb väärtustest). Ideoloogia vs hoiak. Ideoloogia allutab ülejäänud väärtused. Ka kunstisse suhtumine oleneb (esteetilisest) ideoloogiast ja hinnangutest ei ole õiget ega valet suhtumist, vaid lihtsalt eri arvamused. Teooria selleks et setada fakti; Ideoloogia selleks et hinnata fakti. Ideoloogiaid ei saa tõestada, aga põhjendada. Ideoloogia püüab korrastada väärtusi. Tahestahtmata ei saa kunstis ( ja üldse humanitaarteadustes) eristada teooriat hinnangutest. PRANTSUSE KUNST (st Pariis) Prantsuse Akadeemiad kunstihariduse keskused alates 17saj, õpetuse alusepanijaks Nicolas Poussin (lähtus RafaelistjtItaaliast lõi akadeemilise kunsti õpetamise aluse; maalikunsti alus kui ideaalne joonistus, värv allub joonistusele) vaidles Rubensiga maaliline maalikunst on pildi lähtekohaks ja värvimass on 'joone' lähtekohaks. P; on olemas
antiikajastu. Pidevalt usuti, et elatakse uuel paremal ajastul. Seda, et keskaeg oli erakordselt avalikult julm, usutakse tänini. Avalikud hukkamised ja sõjad. Mis aga tegelikult ei võtnud kunagi selliseid mõõtmeid nagu kaasaja sõjad ning salajased piinamised. Ka nimetus keskaeg on alavääristav, justkui vaheaeg, üleminekuaeg, keskmine aeg. 1920ndatel aastatel hakkas tegutsema Prantsusmaal ANNAALIDE KOOLKOND, kelle eesmärgiks oli hakata humanitaarteadustes uurima sotsiaal-ja argiajalugu. Keskaeg sai ootamatult populaarseks uurimisteemaks. Tuntuimad esindajad LUCIEN FEBVRE (“Taevane ja maine armastus”), MARC BLOCH, GEORGES DUBY, JACQUES LE GOFF, EMMANUEL LE ROY LADURIE. 21 Oma artiklis räägib Margus Laidre Michael Nordbergi raamatust “Dünaamiline keskaeg”, kus pööratakse palju tähelepanu argiajaloole. …. 11 13)
looduse või ka poliitilisele (ülem)võimule" Intertekstuaalsus Definitsioon: teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. Mõiste pärineb Julia Kristevalt (1966). (i.k. `The Bounded Text', 1980: 3663, `Word, Dialogue, Novel' (ibid.: 6491). > tekst kui märgisüsteemide võrku, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Nn. Keeleline pööre humanitaarteadustes > Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale" (1916) M. Bahtin > dialogism, heteroglossia R. Barthes "Autori surm" H. Bloom > mõjuäng F. de Saussure tähistaja (signifier, selle loovad erinevused, mis piiritlevad/esitavad selle akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest, foneemid, tähed kirjakeeles) ja tähistatav (signified, mentaalne mõiste, idee, kontsept), tähendus keeles on mittereferentsiaalne.
Kohaühtsus tingib aja rütmilise tsüklilisuse kujunemist, mis on idüllile iseloomulik. 2) idüll piirdub väheste elureaalidega: armastus, sünd, surm, abielu, töö, söömine, joomine, eluead. Nende vahel pole kontraste. idüll ei tunne argielu, kõik argine on olemuslik. 3) Inimese ühendamine looduse eluga. Valdavas osas metafoorne. (Refereeris dr. Grigor) 17. Bahtin. Tekstist, autorist, dialoogist ("Teksti probleem lingvistikas, filoloogias ja humanitaarteadustes üldse.") 18. Bahtin. Sõna tekstis. (Toropi järelsõna "Valitud töödele") 19. Eliot "Kriitika piirid" “Kriitika piirid” (1956), hiline ülevaade omaenda kriitikuteele ja metakriitiline arutelu kirjanduskriitika piiride üle. Ühes suunas neid ületades lakkab kriitika olemast kirjanduslik ja teises suunas – kriitika. Esmajoones juhib Eliot tähelepanu kirjanduskriitika muundumisele alates 1920-ndatest aastatest
looduse või ka poliitilisele (ülem)võimule” Intertekstuaalsus Definitsioon: teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. Mõiste pärineb Julia Kristevalt (1966). (i.k. ‘The Bounded Text’, 1980: 36–63, ‘Word, Dialogue, Novel’ (ibid.: 64–91). > tekst kui märgisüsteemide võrku, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Nn. Keeleline pööre humanitaarteadustes > Ferdinand de Saussure “Cours de linguistique générale” (1916) M. Bahtin > dialogism, heteroglossia R. Barthes “Autori surm” H. Bloom > mõjuäng F. de Saussure tähistaja (signifier, selle loovad erinevused, mis piiritlevad/esitavad selle akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest, foneemid, tähed kirjakeeles) ja tähistatav (signified, mentaalne mõiste, idee, kontsept), tähendus keeles on
tähendus. Hüperreaalne ajastu tähendab meedia lõppu. Ühte sulanduvad kõrge massikultuur, meedia, informatsioon, poliitika, meelelahutus, ka sulanduvad ühte sotsiaalsed rollid ja klassid. Lõpeb sissepooleplahavatusega, meedia lakkab olemast -> impulsioon 13 Suur ehitis inimene on kõikvõimas, universaalsus Simulaakrum (simulacrum ladina k 'kujutis, sarnasus, näivus, vaim') on mõiste, mille tõi sotsiaal- ja humanitaarteadustes laialdasse kasutusse prantsuse filosoof Jean Baudrillard ("Simulaakrumid ja simulatsioon" 1981). Baudrillard' järgi on simulaakrum konstrueeritud, simuleeritud maailm - reproduktsioon, mis tekitab algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse. Täpsemalt eristas Baudrillard kolme tüüpi simulaakrumeid: 1) kujutis matkib reaalsust, 2) kujutis asendab reaalsuse, 3) kujutis ja reaalsus on teineteisest eristamatud. Lyotard,
kunstikriitika (Bell, Greenberg jt) väärtushinnangute kolm teoreetilist eeldust: - kunstis on kõige tähtsam esteetiline kvaliteet; - kunstikriitiku jaoks on tähtsad üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust esindavad kunstiteosed; - kui esteetilised väärtushinnangud on konfliktis moraalsete, ühiskondlike või poliitiliste argumentidega, tuleb esimesena väärtustada esteetikat, ja alles siis moraalset, poliitilist, ühiskondlikku [estetismi traditsioon] Kultuuriline pööre - Humanitaarteadustes, sh kunstiteaduses kasutusele võetud mõiste (asendamaks reaalteaduste mõistet „paradigma“) Konsensus (consensus) - 1980ndate alguse debatt: J.-F. Lyotard versus J. Habermas Peamine vaidlusteema: KONSENSUS Lyotard: ühiskonnas polegi iial olnud konsensust, seega modernistliku konsensuse kadumine on tervitatav Habermas: ilma konsuseta ei saa ükski ühiskond normaalselt funktsioneerida [filosoofiline meeleheide] Avangard - tuleb militaarterminoloogiast: eelsalk (pr k avant-garde)
huvi loodusrrumi kui inimese kujundatud sotsiaalruumi uurimise vatsu. Pani aluse koduloolisele uurimisele. Kant- uuris inimese aistilimbrus, linna kultuurmaastiku morfoloogia, varep ja eilart- tegelesid inimese ja keskkonna suhete uurimisega. Kurs- kõige angloameerikaliku kultuurigeo. Tegeleja, kes keskendus etniliste vähemuste kirjeldamisel ning nende probleemide valgustamisel. Samal ajal on ruumiline poore Eesti humanitaarteadustes 1990. aastate lopus laiendanud huvi eelk6ige kultuurigeograafia vastu. Peamisteks uurimisteemadeks on kohaloome, looduse ja kultuuri suhted maastikus ning linnade tajumine .ia kujutamine. 2. ,,Geograafia on igal pool- kultuur ja sümbolism inimese maastikes" D.Cosgrove Tähendused ja maastikud Laupäeviti teevad üle kogu inglismaa, lääne-euroopa ja põhja-ameerika inimesed sisseoste kaubanduskettides.
ne, kuni lõpuks tuvastati, et maksud sõltusid otseselt jõukusest. Pärast statistilise uurimuse tegemist leiti lõpuks, et selle aluseks oli kõigi talu erinevate tegevuste summa. Rootsis võeti aluseks majanduskasvuteoo- ria. Kui erinevad faktorid ära mõõta, annab muist juba välja arvutada. Tõestati, et 60% majanduskasvust põhines just nimelt sotsiaalsel kind- lustatusel. Sellised uurimused on sarnased nii loodus- kui humanitaarteadustes. Enne küsimuste küsimist peab siiski looma üldise pildi. Statistikaeelne rekonstruktiivne kiht oli vältimatu. Kogu statistiline uurimine tekkis peamiselt 19.»sajandil. 28 PEATÜKK 2. AJALOOKIRJUTAMISE ARENG Vaatleme järgimisena küsimust — miks muutus agraarühiskond indust- riaalühiskonnaks? Agraarühiskonna all ei mõelda ju sellist ühiskonda, kus suur osa ühiskonnast tegeleb põllumajandusega
primitiivne; 2) romantiline iroonia on ühiskonnaelust distantseeritud luulevorm. Kuid romantiline poeet on võõrandunud, see luule on negatiivne ühiskonna peegel. Agressiivne, anarhiline, väljendub soov allutada maailm oma võimule; 3) loominguline luule ei peegelda ühiskonna elu ega vastandu sellele, vaid loob oma alternatiivse korra. Luuletaja maailm on ainulaadne. Poeet töötab alati keelega. Luule väärtus on puhtalt keeleline. Uuskriitika vastandub akadeemilisele traditsioonile, humanitaarteadustes valitsevale positivismile, kuid ka kirjandusteaduses valitsevale psühhologismile ja tegeleb allikate ja alltekstide otsimisega, oluline on nende kasutamise viis. Kirjandusliku teksti mõistmisel on kontekst küll oluline, kuid tema olemuses on kirjanduslik keel. Kirjanduse analüüsimisel tehakse vigu: 1) intentsionaalne eksimus: teksti tähenduse asendamine autori kavatsusega või kontekstiga; 2) affektiivne või emotsionaalne
mõistmine küsimustes, mis puudutavad uuritavat probleemi. Ergonoomika eri meetodite rohke kasutamine ergonomistide poolt praktikas ettetulevate probleemide lahendamisel põhjustab vahel teiste erialade asjatundjate kriitilisi märkusi, tõstab küsimuse, kas ergonoomika nii laialt kasutades on küllalt efektiivne. Siinkohal on otstarbekas võrrelda ergonoomikat matemaatikaga, mille kasutusala vastavalt praktika vajadustele on ajaloo vältel reaal- ja humanitaarteadustes pidevalt laienenud. Viimasel ajal on tekkinud uued rakendusharud: matemaatiline lingvistika ja biomeetria. Ergonoomika laialdane kasutamine on tingitud ergonoomika edukusest mitmesuguste kitsas- kohtade ja probleemide lahendamisel: paljud firmad rakendavad nüüdisajal ergonomiste nii uute toodete väljatöötamisel kontseptuaalses faasis, detailsel konstrueerimisel kui ka kasutusel olevate projektide ja seadmete hindamisel.
Semiootiline lähenemisviis bioloogias toob selle kvaliteedi -- tähenduse kaudu -- bioloogiasse tagasi. Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis 1930-ndaist aastaist alates, seoses subjektiivsete aspektide väljatõrjumisega teoreetilisest bioloogiast, on tähelepanu alt kõrval olnud, ent tuua need sisse uuel, põhjendatumal viisil. On rida probleeme, mis püstitatud humanitaarteadustes, ent mille lahendus suundub bioloogiasse: (1) märkide ja tähenduse päritolu; (2) intentsiooni ontoloogia, eesmärgipä-rasus (3) emotsioonide päritolu; (4) teadvuse teke; (5) keele päritolu; (6) sekundaarsete elunähtuste elusus, n-ö elu elus, näiteks probleem keelest kui elus süsteemist. Biosemiootika probleemid ja mõned tähtsamad ideed. (1) Semioosi mehhanism
Lingvistilise pragmaatika abil saab seostada keelereegleid ja käitumist. Sõnade/tähemärkide kasutamine õigustekstides on kirjeldatav kui käitumine keelereeglite põhjal. On olemas 2 põhimõtteliselt võimalikku lähtekohta: 1) nn kindlad juhused, kus tähendusküsimused vähemalt esialgu päevakorras pole. Interpretatsiooniühiskonnas (Juristide hulgas) valitseb konsensus.; 2) nn avatud juhused, kus interpretatsiooniühiskonnas üksmeel puudub. Humanitaarteadustes toimus “lingvistiline pööre” märgatav 70-ndate aastate algusest. Õigusteaduses sestpeale 3 märksõna : normatiivsus, tähendus, interpretatsioon – iseloomustavad õiguse ja keele vaheliste sidemete raskuspunkte. Nii õigus kui keel põhinevad teatud reeglitel. Võrdluse (õigus «-» keel) võib rajada reeglite endi kehtimisele. Samas jääb ilma õiguse ja keele valdkondade reeglite tundmiseta “sugulussuhete” konstateerimine pinnapealseks
Näiteks Alain Rey (1995), kes üldiselt üsna suurel määral tunnustab Viini koolkonna põhimõtteid, ei rõhuta mitte ainult mõistete muutumist, vaid ka selle muutuse suuremat kiirust võrreldes terminisüsteemi Terminoloogiateooriatest 57 võimaliku muutusega. Tema sõnul põhjustab maailmapildi muutumine isegi keemia taolistes väljakujunenud teadusharudes pideva vajaduse definitsioone ümber kirjutada. Kompromissi läheb vaja eriti humanitaarteadustes: iga tarbetult jõuline katse teha [teaduse keeleline] mudel korrapäraseks vähendab proportsionaalselt mudeli vastavust kirjeldatavale (de Beaugrande 1989). Uued terminid on välja kujunemata – neil on definitsioonide asemel vihjed edasist uurimist vajavale tähendusele – ja selles ongi nende edu põhjus (Boyd 1979). Keeles valitsevate terminimoodustuse kommete muutumine küll mõistesüsteeme ei puuduta, kuid võib mõjutada suhtumist terminite
annaabi.ee 
