Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüdrokeemia mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ioonid, põh, lämmastik, soolsus, mikroorganismid, karedus, veeringe, molekul, puhastuse, plankton, fotosüntees, veevaru, nitraat, nitrit, soolad, estuaar, fosfor, leiduva, bakterid, mehaaniline, hapnikusisaldus, tõusta, promilli, magevesi, happes, dades, eutroofne, oligotroofne, nitrifikatsioon, stratifikatsioon, süsinikdioksiid, hingamineLämmastikuringe 2 põhiahelat.1)lämmastiku sidumine, st tema liikumine eluta loodusest elusasse 2) lämmastiku vabanemine, st tema üleminek uuesti atmosfääri. Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ja ta moodustab nii + - - org. kui anorg. ühendeid. Mullas toimub lämmastiku nitrifitseerimine NH 4 ->NO2 ->NO3 -> see on taimedele toiduks, denitrifikatsioon- mikroorganismide toimel satub vaba lämmastik jälle atmosfääri. Väävliringe Väävel on elusates organismides üheks oluliseks elemendiks. Enamik väävlist on anorgaaniliste ühendite koostises. S on biosfääris aktiivne element. Maakoores leidub väävlit sulfaatsete või sulfiidsete mineraalide koostises. Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul(inimtegevus, vulkanism). Atmosfääris neeldub SO2 taimedes või 2-
8. Atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri koostis. Atmosfäär (12): Lämmastik-N2 (78%), Hapnik-O2 (21%), Ar, CO2, CH4, H2, O3 jt. Hüdrosfäär: Cl, Na, sulfaadid, vesinik ja hapnik. Litosfäär: O2 (47%), Si (28%), Al (8%), Fe (5%), Ca, Na. 9. Mis on aineringe? Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 10. VEERINGE, selle kirjeldamine ja toimimine. Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Mereveevaru -Aurumine-Evapotranspiratsioon- Sublimatsioon- Veevaru atmosfääris- Kondensatsioon- Sademed-Veevaru jääs ja lumes-Sulaveeäravool jõgedesse- Pindmine äravool-Jõeäravool-Mageveevaru-Maasse imbumine-Põhjaveevaru- Põhjaveeäravool-Allikad. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike.
põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldalt sisse voolaksid
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2.
GOGAT rada kasutatakse juhul, kui ammooniumi kontsentratsioon on keskkonnas madal. Mikroorganismide osa lmmastiku-ringes Mikroorganismide funktsionaalsed rhmad, mis vtavad osa N-ringest. - 1) nitrifitseerivad bakterid (NH3 .. NO2 .. NO3-) 2) denitrifitseerivad bakterid (NO3-, NO2-, N2O .. N2) 3) lmmastikku fikseerivad bakterid (N2 .. NH3) 4) nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid 5) ammoniaaki assimileerivad (s.o NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid - kik mikroorganismid 6) deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest, peptiididest ja valkudest) - bakterid ja osa vetikaid Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne, selle kigus assimileeritakse CO2 ja ammoniaak oksdeeritakse nitritiks (Nitrosolobus, Nitrosomonas, Nitrosovibrio, Nitrosococcus, ensm ammoniaagi monooksgenaas) nitrifikatsiooni esimene etapp ning nitrit nitraadiks (Nitrobakter, Nitrococcus, Nitrospira) nitrifikatsiooni teine etapp.
Bioomid, ookeanid ja provintsid Bioom (ehk makroökosüsteem) on geograafiliselt piiritletav ala, mingi taimkate, samuti ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased klimaatilised ja ökoloogilised tegurid. Mered jagunevad (bioomide järgi): trades passaattuulte bioom (El Nino tekkeala)tuul üle suure ala ühes suunas westerlies läänetuulte bioom polar ehk polaar soolsus pinnavees on vähene, sest jää ja liustikud seal sulavad antarktika põhja-atlandi vaikse ookeani põhjaosa coastal ehk ranniku mõjutab terve protsesside kompleks Bioomide piirid ei ole stabiilsed (sest see põhineb fütoplanktonil, mis on pidevas muutumises). Nende ulatus ja kuju sõltub kontinentide geograafilisest paiknemist, õhutsirkulatsioonist, ranniku iseärasustest. Provintsid
Raud säilib kuivas õhus suhteliselt hästi. Niiskes õhus ja pinnases kattub raud raud(III) hüdroksiidi kihiga (roostega). Korrosiooni soodustab: - Oksüdeeruva metalli kokkupuude vähemaktiivsema metalliga või lisandiga - Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessid nii: aktiivsem metall taas oksüdeerub ehk loovutav elektrone on taas anoodiks; vähemaktiivsem metall taa katoodiks, selle pinnal, aga ei redutseeru ehk liida elektrone mitte vastavad ioonid, vaid redutseerub nüüd O 2 või H+. Korrosioonitõrje: - Metalli pind passiveeritakse oksüdeerimise teel. - Metall isoleeritaks väliskeskkonnast. - Katmine korrosioonikindla metalliga ( Cr, Ni, tsinkplekk). - Inhibiitorite kasutamine. - Korrosioonitõrje vahendid: polümeeri vesilahus; vahekiht ( kemikalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahel. Hüdrosfäär
Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku.
Väljasadenemise põhjuseks on vetikate fotosünteesist tingitud pH tõus ja karbonaatse puhversüsteemi rakendumine. Pehmeveelistes sisaldus alla küllastustaset, vajadus väike. Magneesium on kesksel kohal klorofülli molekuli porfüriini tuumas. Mg sisaldus vees ületab reeglina oluliselt tema bioloogilist tarvet. Karedust põhjustavad katioonid, mis moodustavad seebiga lahustumatuid ühendeid. Ca ja Mg on peamised kareduse tekitajad siseveekogudes. Mööduv e. karbonaatne karedus ja püsiv karedus, mida põhjustavad kahevalentsete katioonide sulfaadid ja kloriidid. · Üldkaredust mõõdetakse kui Ca+Mg · Karedus aluselisus Sulfaadid Lähevad käiku, kui lõpeb hapnik. Sulfaate redutseerivad bakterid kasutavad sulfaate elektronide aktseptorina org. ainete oksüdeerimisel anaer. Tingimustes. Mädamunahais. Kloriidsed veed levivad ariidses kliimas. Parasvöötmes ei ole domineerivad, v.a. mõnedes merelise tekkega järvedes
(üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). On lihtaine, Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st Alused- (OH) liigitus: vees lahustuvad e leelismetallid (KOH, NaOH) ja vees mittelahustuvad.(Fe(OH)2) Tugevuse järgi Leelised on tugevad (LiOH) ; Vees mitte lahustuvad on nõrgad Cu(OH)2 OH rühmade järgi KOH reag. 1 happega, 1-happeline; Ba(OH)2 reag.2 happega, 2-happeline (Oksiidid- on liitained, mille molekul koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Jagatakse nelja liiki: metallioksiidid ehk aluselised oksiidid (CuO, CaO) , Mittemetallioksiidid ehk happelised oksiidid (CO2,SO2) , amfoteersed (Al2O3) ja inertsed (CO).) Toksilised raskemetallid Hg, Pb, Zn, Cd, Cu, As Raskmetallid pms. plii, elavhõbe, tsink, mangaan. || raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3 Hg- kui neid lastakse vette siis omastavad neid vetikad. Toiduahela kaudu satub Hg vetikaist kaladesse ja neist inimestesse
.. 15,4; tundlikud pinnased < 6,2. Metallid ja nende ühendid1) Looduslikult leiduvad, peamiselt ühenditena2) Elusorganismidele vajalikud elemendid3)Erinevas vormis, erinevate ühenditena erinevad omadused 4)käitumine keskkonnas ja toime. Ca-Mis ühenditena, mis vormis keskkonnas ? Kaltsiumi sisaldavad mineraalid:lubjakivi, kips, dolomiit... erinevad kaltsiumi soolad CaCl2, CaF2, CaSO4, CaCO3(erinev lahustuvus!) _ Ca2+ ioonid vees (hüdratiseeritud !)_ Ca 2+ ioonid kompleksühendite koosseisus_ Ca- orgaanilised ühendid. Raskemetallid_ Toksilised metallid (Hg, Pb, Cd, ...)nende kontsentratsioonid keskkonnas ?_ Probleemid keskkonnas tänu inimtegevusele _ Ei lagune keskkonnas!! Lahustumine ja sadenemine Tähtsad määramaks metallide käitumist ja transporti keskkonnas_ Lahustumine: määrab ainete sisaldused looduslikes vetes _ Sademe tekkimine: metallide sidumine ja keskkonnas liikumatuks muutmine; oluline vee või reovee puhastamisel
saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse
Sügisene veetsirkulatsioon - veekiht jahtub 4 kraadini ning vajub sügavamale ja pressib kergema kihi ülesse. Üles kerkinud kiht jahtub 4 kraadini ning vajub jälle sügavamale...selline protsess jätkub kuni kogu vesi on ühtlustunud. Kui väljas on -4 kraadi, siis veekiht on +3 kraadi. Vesi jahtub null kraadini ning jäätub. Pinnale tekkiv jää on veest kergem ja püsib. Jää ei lase külmal edasi tungida ning tänu sellele saavad organismid vees edasi elada. Vee külmumist takistab ka soolsus. Normaalne soolsus on 35 promilli. Sellisel juhul hakkab vesi külmuma -2 C° juures. Ka tuuled takistavad jäätumist. Pindmine veekiht vajub allapoole, kuid ei jõua põhja ja vesi jäätub umbes meetrises ulatuses. Vee tihedusest sõltub organismide ujuvus. Erikaal väikestel organismidel on võrdne veega, seega ei pea organismid vees ületama gravitatsioonijõudusid. Vesikeskkond on õhukeskkonnast viskoossem umbes 100 korda, see tähendab, et vees liikudes tuleb ületada palju suuremaid
organismidest. Toituvad põhiliselt bakterirakkudest ning sageli võidakse neid pidada organismideks, kes hoiavad bakterite populatsioone erinevates keskkondades kontrolli all. Prokarüootsed organismid oma laia leviku ning unikaalse ainevahetusega on võimelised osalema erinevate ainete ringetes. Kahel juhul omavad nad aga unikaalset rolli: metanogeneesis (süsiniku muundamine süsihappegaasiks) ja lämmastiku fikseerimises (molekulaarne lämmastik seotakse orgaanilistesse lämmastikühenditesse). Seega on nad asendamatud nii süsiniku kui ka lämmastiku ringes.Prokarüoote iseloomustavad veel teisedki metaboolsed protsessid, mis on unikaalsed ainult neile, põhinedes erinevate keemiliste elementide ringetel. Näiteks litotroofsed bakterid kasutavad anorgaanilisi ühendeid, nagu lämmastikku ja vesiniksulfiidi, energia allikatena. Teised mikroobid, kes
Millega tegeleb KESKKONNAKEEMIA? Keskkonnakeemia uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Uurimisobjektiks on keemiliste ühendite keskk.-da sattumise allikate väljaselgitamine. Ökosüsteem (mõiste, seletus): Isereguleeruv ja arenev tervik. Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksusega.
keskkonna saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12
· Inimpopulatsiooni suurenemine · Inimkonna soovide suurenemine · Tehnoloogiline areng · Looduslikud protsessid 8. Globaalprobleemid Eestis: · Põlevkivi kaevandamine ning põletamine · Liigne metsade raie · Õhusaastumine saasteallikatest · Veereostus · Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladestumine · Läänemere reostumine · Jõgede ja järvede eutrofeerumine · Pinnase erosioon 9. Vee omadused: · Polaarne molekul · Moodustab vesiniksidemeid 10. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi; K väärtus sõltub solvendist. 11. Puhta aine ja segu erinevus Puhas aine Segu- homogeenne, heterogeenne 12. Vee peamised kvaliteedi näitajad: · Hägusus · Lõhn · Maitse · Värvus · Elektrijuhtivus 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse Happelisus ehk pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses.
Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinna linn saab umbes
90 % oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit kuupmeetrit ja pindala
1782 hektarit. Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. Veed
kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suuimas ja
tähtsamas pinnaveeallikas- Ülemiste järves, mille mat on 17 miljonit kuupeetrit. Tallinna
joogivesi äbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise(varem kloorimise), sest toorvesi on
saastunud ja sisaldab rohkesti mikrooragnisme ning fütoplanktonit.
Veepuhastusprotsess:
Toorvesi suunatakse 2000 ruutkm suuruselt valglalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama.
niklit, kroomi, vaske, tsinki, vanaadiumi, tsirkooniumi jt. metalle. Lämmastikoksiide saab taandada ammoniaagiga madalamatel temperatuuridel (300-400oC) katalüsaatorite (metallid ja metallide oksiidid) abil. SNCR-protsess (Selective Non Catalytic Reductian, selektiivne mittekatalüütiline taandamine) Põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril (950-C) ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita. Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuuripiirkonnas - madalamatel temperatuuridel ammoniaak ei reageeri eraldub atmosfääri, kõrgematel temperatuuridel aga tekib lämmastikmonooksiid (NO). Lämmastikoksiide saab taandada ammoniaagiga madalamatel temperatuuridel (300-400oC) katalüsaatorite (metallid ja metallide oksiidid) abil. 4.Reovete koostis ning omadused
aastal ei näita sajandi algusega võrreldes kuigi suuri muutusi. Võrtsjärve vesi on kõige läbipaistvam talvel, kui nähtavus võib ulatuda 2,5-3,2 meetrini. Jää vabal ajal on kõige sagedamini mõõdetud vee läbipaistvuseks 0,9 m. Vee läbipaistvus on tavaliselt kõige väiksem septembris, kui ka järve veetase on aasta madalaim ja lainetuse mõju põhjasetetele suurim. -7- Plankton Bakterplankton: Baktereid leidub nii vabalt veekihis hõljuvana kui ka veetaimedele, -loomadele ning orgaanilise ja anorgaanilise aine osakestele kinnitunult. Vees vabalt elavaid baktereid nimetatakse bakterplanktoniks ehk hõljumiks. Kõik põhilised aineringed: süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, väävli- ja rauaringe saavad toimuda vaid bakterite vahendusel. Võrtsjärves elavad peamiselt hapnikku vajavad ning tarbivad aeroobsed bakterid. Nad on
erinevus? Aeroobne hingamine organismide gaasivahetus väliskeskkonnaga, kus O2 jõuab rakkudesse ning biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabaneb CO2, mis väljutatakse organismist. Aeroobses hingamises kasutavad aeroobid rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil. Anaeroobne hingamine hapnikuta keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamise viis (elektronide lõppakseptor on molekul, mis pole O 2, selleks on anorg ühendid; heterotroofid). Anaeroobid on hapnikuta keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja hapnikku, ja kes selle olemasolul võivad isegi surra. Käärimine e fermentatsioon ainevahetusprotsess (bakterid, pärmseened), mis toimub anaeroobses keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult O 2 osalusel. (Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks). Käärimise
Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kui pinget tõsta kuni paari tuhande voldini, suureneb ioonide ja elektronide kineetiline energia sel määral, et kokkupuutel uute molekulidega lagunevad need samuti ioonideks. Gaas ioniseerub täielikult, ilmneb sädelus ja gaasi nõrk helendus (koroona) negatiivselt laetud (koroneer-) elektroodi ümber. Tekkinud ioonid ja elektronid liiguvad positiivselt laetud (sadestus-) elektroodi poole. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu- või vedelikuosakesi, annavad nad oma laengu neile üle ning laengu saanud osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu positiivselt laetud sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed (piisad) oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Elektrofiltrid toimivad vastasmärgiliste laengute olemasolul vastavalt Kuloni
Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na
(Kaksikassotsiaatide kontsentratsioon on kõrgeim) Temperatuur Tihedus (grammi (Celsius) kuupsentimeetris) 0 (tahke) 0.9150 0 (vedel) 0.9999 4 1.0000 20 0.9982 40 0.9922 60 0.9832 80 0.9718 100 (gaas) 0.0006 Merevee soolsus teatud koguses merevees lahustunud soolade kogus, kusjuures nende kvalitatiivne koosseis ei oma tähtsust. Kuna erinevate ioonide sisaldus merevees on väga konstantne, siis võib soolsuse väärtuste põhjal igal ajal eri soolade või katioonide ja anioonide kontsentratsioonid välja arvutada. Soolsuse e. saliinsuse (lühendiks S) väärtused esitatakse promillides () , s.o
Muda on veel voolav (tahk aine sis 5%) stabiliseerimine lubja abil- Lubja segamisel tõuseb pH 11,0-ni, viibeaeg 2 nädalat. Mikroobid hävivad, muda Hüg. omadused paranevad ja hais kaob. Siiski ajutine lahendus, org ja bakt elu jätkub. Anaeroobne kääritamine- laguneb osa muda orgaanilisest ainest metaaniks ja süsihappegaasiks, protsess viiakse kuni 90 % teor. gaasist on eraldunud -ei ole enam keskkonnaohtlik. Metaani saab kasutada energia tootmiseks. Kompostimine- mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas, saadakse huumus. Temp peab olema umb 55C, kuiv.ain.sis.> 30% aeroobne stabiliseerimine- muda aereeritakse nii, et kergelt lagunev org aine laguneks.Protsess oleneb temp. talvel 1-2 kuud, suvel paar nädalat. Aeroobsel lagunemisel hävivad patogeensed mikroorganismid vähemal määral kui muudel meetoditel. * Muda tihendamine Tahendamine filtrimise (lintfilterpressid) või tsentrifuugimisega tah.ain.sis kuni 20-30%-ni.
Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 3. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis
valguse hulgale ja kvaliteedile. 6 2. Toiteained Kui palju süsinikku, vesinikku, hapnikku, lämmastikku ja fosforit on vaja keskmiselt 1 g biomassi tootmiseks? `Redfield' suhe (iseloomustab mere fütoplankton organismides süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja fosfori atomaarset suhet): C106 H263 O110 N16 P1 2.1 Lämmastik Lämmastik on kõige tähtsam factor primaarproduktsioonis. Miks? Lämmastik on oluline toiteaine kõikidele organismidele, incl. primaarprodutsendid (nukleiinhapped ja aminohapped) Vetikad omastavad mineraalset lämmastikku võimaluse korral ammoonium- ioonina, kuna see on kõige ökonoomsem. Nitraadid ja nitritid tuleb eelnevalt redutseerida ja selleks kulub energiat. Ookeanide pinnavetes on ammooniumi hulk väike ja vetikad kasutavad nitraate.
puhastusjaama jõudes sageli hall, lõhn värske reovesi on üsna lõhnatu, kuid kui ta on seisma jäänud kuskile, siis hakkab haisema sest toimuvad anaeroobsed protsessid ja vesi hakkab käärima), bakterioloogilised bakteriaalset reostust mõõdetakse bakterite üldarvuga milliliitrites vees. Haigust tekitavate bakterite osakaalu hinnatakse soolekepikeste e kolibakterite hulga kaudu liitris vees, mida nim koliindeksiks (mikrobioloogilised selle reostuse põhjustavad mikroorganismid ja soolenugiliste munad.) ja keemilised näitajad. Taimetoiteaineteks e toitesooladeks (ka biogeenideks) nim neid elemente, mida taimede kasvuks vaja läheb. Veekaitses pööratakse erilist tähelepanu fosforile ja lämmastikule, sest nende rohkus põhjustab vetikate ja veetaimede vohamist (veekogude eutrofeerumist). BHT:N:P 100:5:1. Reovee keemiline koostis: Keemiline koosseis reoveel võib olla väga mitmesugune sõltuvalt temas sisalduvatest
· Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. FÜÜSIKALISED · läbipaistev · Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, - tihedus · värvusetu vedelik Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained - sulamis- ja keemistemperatuur (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. - kokkusurutavus · parim lahusti - elektrijuhtivus · Põhjavesi: Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, ... Fe2+. · Põhjavee kokkupuutel õhuga KEEMILISED 2Fe2+ + ½ O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- - Lahustuvus
mootorites. Mõlemad eraldavad atmosfääri erinevaid oksiidseid lämmastikühendeid üldvalemiga NOx. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak NH3, mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põlemisprotsessides tekib lämmastikoksiide kolmel eri viisil: · termiline NOx: põlemisõhu lämmastik ja hapnik reageerivad omavahel kolde kõrge temperatuuri juures; · spontaanne (kiire) NOx: tekib leegis kulgevates põlemisõhu ja kütuse gaasilise osa vahelistes reaktsioonides; · kütuse NOx: kütuses olev keemiliselt seotud lämmastik oksüdeerub. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid (NO2) ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O). Lämmastikoksiidide teket põlemisel mõjutavad kütuse
HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul
oligotroofsetes järvedes, kus hapnik puudub vaid sügavamates põhjalähedastes kihtides ning üleküllastumist veesambas praktiliselt ei esine, kuid iseloomulikku ortograadset hapnikujaotust seal siiski enam pole. Ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on samuti seotud anaeroobsete bakteriaalsete laguprotsessidega. Hüdrokeemia. Hüdrokeemilised parameetrid on suurtes piirides. Eesti järved on mageda veega, vaid rannajärvedes ja hiljuti eraldunud merelahtedes on soolsus pisut kõrgem. Järvetüübid. Eesti väikejärvede ökosüsteemid on väga mitmekesised. Vastavalt Aare Mäemetsa loodud klassifikatsioonile on Eestis kaheksa järvetüüpi: oligotroofsed (8% järvedest), semidüstroofsed (6%), düstroofsed (6%), eutroofsed + hüpertroofsed (36-37 %), miksotroofsed (36-37 %), siderotroofsed (0,2%), halotroofsed (1,4 %) ja alkalitroofsed (2,6 %). Antud tüpoloogia baseerub peamiselt looduslikul
peptiidsideme moodustumisel eraldub veemolekul (M=18 g/mol), taandub keskmine aminohappe molekulmass 110-le. Lämmastiku ringe · On kaks põhiallikat: 1)lämmastiku sidumine, eluta loodusest elutasse 2) lämmastiku vabanemine, üleminek uuesti atmosfääro · Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. · Põhiline osa (umbes 78%) maakera atmosfäärist koosneb lämmastikust. Atmosfäärne lämmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist erinevates ökosüsteemides. Lämmastikuringe pakub erilist huvi ökoloogidele, sest lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. Inimtegevus, nagu fossiilsete kütustepõletamine, lämmastikväetiste kasutamine
annaabi.ee 
