· Liigid: Suure kihistumisega estuaar: maismaalt tulev vesi voolab üle merevee pinna, mis tekitab vertikaalse soolsuse jaotuse, kus on järks soolsuse muutus mageveelt mereveele üleminekul. Segunenud estuaar: masmaalt tulev magevesi seguneb tugevalt mereveega luues segunemistsooni, milles on sama soolsus pinnast põhjani. Poolsegunenud estuaar: eelmise kahe vahepealne, soolsuse vertikaalne läbilõige on vahepealsete omadustega. Hapnikuvajak näitab, kui palju saab hapniku veel vees juurde lahustada (kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. ) Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C Humiinained · Tähtis ainete rühm loodulikes vetes · Jäävad järele taimse aine, eriti ligniini lagunemisel · Tugevalt pruun või must värvus · Kõrge molekulmass (vahemikus sadadest kuni tuhandeteni) · Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi
hapnikusisalduse kõikumine. Päeval, kui fotosüntees on intensiivne, võib hapniku küllastus vees ulatuda kuni 200 protsendini. Peamiselt vetikate enda tarbimise tõttu võib see kahaneda öö jooksul mõne protsendini. Selline pikemat aega kestev kõikumine avaldab halba mõju eelkõige kaladele. Näiteks 2002. aasta augustis põhjustas sinivetikate vohang Peipsi järves kalade hulgihuku. Kui vetikamass järve põhjas laguneb, võib samuti kaasneda hapnikuvajak, mis avaldab negatiivset mõju põhjaloomastikule. Kui lagunemine leiab aset jää all, võib hapnikupuudusse jääda kogu veekogu, sestap võivad kalad talvel hukkuda. Vetikate kahjulikku mõju seostatakse nende võimega eritada keskkonda toksiine ehk mürke, mis peale vee-elustiku võivad mõju avaldada ka inimesele. Paljud vetikate toksiinid mõjutavad ka teisi vetikaid