Hüdrogeoloogia II KT
reostuse eest)
3. Millised aiandites kasutatavad ühendid on kõige ohtlikumad?
V: Fosfororgaanilisi ühendeid (nt karbofoss), Kloororgaanilisi ühendeid
(aldriin, dieldriin, heptakloor jt).
4. Millise koostisega võib olla prügila filtraat ehk nõrgvesi?
V: Reostunud pinnavees ja põhjavees määratakse kõrged raskmetallide, kloriidide
ja teiste halogeenide sisaldused. Üldine mineraalsus võib filtraadil olla kuni 52 g/l
5. Milline oht on võib olla seotud olmeprügilate filtraadiga?
V:Paljude eriti ohtlike komponentide piirväärtused on ületatud rohkem kui 100
korda, aga kohalikud foonilised väärtused 1000 korda ja rohkem. Selle filtraadi
väljavool toob kaasa muldade ja taimestiku reostuse, mis troofilise ahela kaudu
lõpuks võib sattuda inimeste lauale. Suurte prügilate ümber on selliste moondunud
muldade oreooli raadius kuni 2-3 km.
6. Millist ohtu kujutab üks kaasaegne olmeprügila?
V: Alt alustades: savikiht, peale 50-60 cm paksune killustiku kiht, sellele
annaabi.ee 
