Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kollane meri referaat (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kollane meri
1.Mere asend
Kollane meri on Vaikse-Ookeani ääremeri.Meri on suhteliselt laia kujuga. Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast aga põhja ja lõuna Koreaga. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht.
Hiina
Kollane meri Ida-Hiina meri Hiina
Joonis 1. Kollase mere asend.
2. Mere nimi
Mere nimi tuleb Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning sellest ka mere nimi.
3. Ääremeri
Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri ,mis on ühenduses Huang He ja Yangtze jõgedega ,Ida-Hiina merega ja Korea poolasaare väina kaudu ka Jaapani merega.
4.Suurus
Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes Vahemerega ,mis on 2 505 000 km² ,kuid sarnane musta merega ,mille pindala on 422 000 km² .
5.Sügavus
Kollane meri asub mandri laval ja on suhteliselt madal.. Kollase mere suurim sügavus on 106m. Keskmine sügavus on 60-80 m.Must meri on tunduvalt sügavam kui Kollane meri. Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m.
6. Soolsus
Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, kesmiselt 32. ‰. Kollane meri on suhteliselt hästi ühenduses ookeani veega. Kollane meri on ühenduses ka jõgedega..Kollase mere piirkonnas sajab suhteliselt palju,ja vesi ei jõua ära aurata nii kiiresti,kui juurde sajab. Kollase mere ümbruses sajab aastas umbes 500 mm ja aasta keskmine temperatuur umber 10-15 kraadi,seetõttu ,ei jõua vesi nii kiiresti ära aurata kui seda juurde sajab,ning selle pärast on ka promilli sisladus vees väiksem kui ookeanis.
7.Vee temperatuur ja jääolud
Kollase mere loode osa on novembrist märtsini kinni külmunud, sest temperatuur on seal sellel ajal alla null kraadi.Lõuna osa on ei külmu ,sest sinna liigub seo hoovus ,mis ei lase veel külmuda.Aga loode osa ehk bo hai laht on ümbritsetud maaga ,mis tõttu ,ei jõua sinna eriti palju sooja vett ja temperatuur langeb alla 0 kraadi.Ida-Hiina merest liigub sooja vett ,aga Korea väina kaudu tuleb külma vett ,nii et on tasakaalus.
8.Vee liikumine
Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Kollases meres esineb tõus ja mõõn.
9.Rannikud
Kollast merd piirneb idast Korea poolsaarega , kagust aga jaapaniga. Ja põhjast –edelani Hiinaga. Hiina rannik on suhteliselt mägine piirkond ka Korea poolsaar on mägine.
10.Rannikuriigid
Kollast merd ümbritseb kagus Jaapani riik,idast Põhja ja lõuna Koreaga.Kollast merd ümbritseb ka suur Hiina, kus siis voolavad merre Huang He ja Yang tzee jõed.Suurtemateks sadamateks on Quingdao, Tianjin, Lüshun, Lüda, Intshon. Kollases meres on väga head purjetamis kohad, ka laevaliiklus on tihe. Hiina rannikualal on hotel Hydropalace,mis on 16-20 m sügavuses kollases meres. Kalastamine on seal väga tuntud.
11.Keskkonnaprobleemid
Kollasemere muda või sete on väga oluline soolindudele, kes rändavad sinna ,ja aastas möödub sealt umbes 2 millionit soolindu. Kollase mere vesi on üks ära kasutatamaid vett maailmas.
Umbes 10% rahvast kasutab Kollast merd ,kuhu voolab kanalisatsioon.Kollase mere vesi on reostatud ,ka kalade püüdmine on vähenenud.Ka sellest on tekkinud probleemid ,et seal on väga tige laevaliiklus.Kuid selle vastu võideldakse ja on käimas ka projekektid.
Kasutatud kirjandus
1)Väike Entsüklopeedia 2002, lk 549
2) http://www.gefonline.org/projectDetails.cfm?projID=790
3) http://www.tarbija24.ee/120108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/305851.php
4) http://waterwiki.net/index.php/Reducing_Environmental_Stress_in_the_Yellow_Sea_Large_Marine_Ecosyste m
5) http://en.wikipedia.org/wiki/Yellow_Sea
6) http://www.britannica.com/EBchecked/topic/652686/Yellow-Sea
7) http://et.wikipedia.org/wiki/Kollane_mer i
8) http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel569_541.html
9) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/kollane.ht m
Joonis 2.Kollane meri
Kollane meri referaat #1 Kollane meri referaat #2 Kollane meri referaat #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eliise19 Õppematerjali autor
Põhjalik referaat kollasest merest, paluks mitte kopeerida.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kollane meri
4
docx

Kollane meri

Tallinna Reaalkool Kollane meri Referaat Eeva-Laura Lõoke Kailit Taliaru Tallinn 2012 Kollane meri 1. Kollane meri asub Vaikses ookeanis sissevoolualas ja on suhteliselt laia kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo

Geograafia
Kollane meri
9
pptx

Kollane meri

KOLLANE MERI Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal ­ sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel,

Geograafia
Maa kui süsteem
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja

Euroopa
Maateaduse aluste kordamisküsimused
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Selle põhjuseks on kõrgrõhuala tekkimine poolustel, kus külm ja raske õhk laskub allapoole. Poolustest liigub õhk ekvaatori suunas, kus on tekkinud madalrõhuala. Soojenes tõuseb õhk üles ja parasvöötmes tekib madalrõhuala. Coriolisi efekti mõjul pöörduvad tuuled läände, selle tõttu nimetatakse need idatuulteks. Musoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui

Maateadus
Maateaduse alused
13
pdf

Maateaduse alused

c) Mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000...4000 meetrit. 
 d)Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik on tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset tasandikku defineeritakse tavaliselt kui ookeanipõhja, mille nõlva kalle on väiksem kui 1:1000 
 Merede tüübid:
 Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. 
 Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga.
 Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga. 


Maateadused
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre. · Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest

Geograafia
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

lõppemisega  batüaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa. See asub merepõhja sügavusel 200-1000 (3000) m  abüssaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, mis asub 2000-6000 m sügavusel ookeani pinnast  handaal – sügavamal kui 6000 m asuv ookeani ökoloogiline sügavusvöönd. Enamasti on siis tegemist süvikutega  meri – maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast  sisemeri – meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega  ääremeri – ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega; maailmamere osa, mis külgneb mandriga

Maateadus




Meedia

Kommentaarid (1)

ari_ profiilipilt
ari_: geo õps nüüd loodetavasti ei löö mättasse klassi ees, suured tänud
15:20 06-01-2019



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun