Tsivilisatsioonide tekkimine (1)

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE
Maailmas elab praegusel ajal ligikaudu 6 miljardit inimest. Riike, rahvaid ning rahvusi on maailmas sadu ning kõigil rahvustel oma keel. Me saame kõik omavahel vabalt suhelda, lennata erinevaisse paigusse maailmas ning tutvuda teiste rahvaste kultuuriga. Kuid see kõik on kunagi alguse saanud ning võrreldes Maa eksisteerimisega üldse, üsna hiljuti .
Esimeste tsivilisatsioonide tekkimine ning kujunemine algas III aastatuhandel eKr. Tsivilisatsioonid hakkasid esmalt kujunema suurte jõgede ja veekogude ääres, kuna seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks. Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti ka metallitöötlemist.
Just nendel põhjustel tekkisid esimesed tsivilisatsioonid suurte jõgede äärde ning ümbrusesse. Need esimesed tsivilisatsioonid kujunesid kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptus Niiluse kallastel, seejärel Indias Induse jõe ääre, Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus.
Tsivilisatsioonide kujunemise oluliseks eelduseks oli ka kindlasti kirjasõna areng. See võimaldas majandamist ning riiklikku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemist ning samuti lõi kiri eeldused ning võimalused mitmekesiseks vaimseks tegevuseks, ilma milleta ei kujuta me ette ühtegi tsivilisatsiooni. Kirja tarvituselevõtt võimaldas arenema hakata usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Väga olulist osa tsivilisatsioonide kujunemisel on loomulikult mänginud ka usk.
Teadlaste seas on levinud kaks üksteisest täiesti erinevat seisukohta tsivilisatsioonide tekke põhjuste kohta. Üks osa teadlasi leiab, et kuna oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus – inimesed hakkasid tegelema erinevate tegevusvaldkondadega ning enam ei olnud kõik kütid või korilased , tekkis ka ülemkiht, kellel oli ühiskonda korraldavad ülesanded ning teised ühiskonna liikmed allusid neile esialgu vabatahtlikult. Nad korraldasid ühiskonna elu selle heaolu nimel ning seeläbi tõusis ka nende prestiiž. Teine osa teadlasi on aga seisukohal, et ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus on kujunenud algusest peale vägavalla ja sunni läbi, kuna moodustuv ülemkiht on endale allutanud muu elanikkonna.
Esimesed tsivilisatsioonid hakkasid kujunema juba III-l aastatuhandel eKr. See ei olegi nii ammu aega tagasi, kui vaadata Maa üldist ajalugu. Nende möödunud viie tuhande aastaga on tsivilisatsioon, inimesed selles ning ühiskond tervikuna läbi teinud meeletu arengu. Tänapäeval juhivad meie elu praktiliselt arvutid, võimalik on rännata Maailma erinevaisse paiku ning lähedalt tutvuda teiste kaugete kultuuridega.