Nikita Sergejevitš Hruštšov Koostas: Kerttu Volk 12.c Sisukord
Hruštšovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hruštšov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MBД ja MГБ) juhiks sai Beria
suhkrut, oleks majandusele surmahoobi andnud, aga NSVL ostis selle ise ära. C natsionaliseeris ameeriklaste ettevõted, siis ka kuubalaste ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon. USA verivaevlase rollis, oli häiritud NL sateliitriigi tekest lähinaabrusesse. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas majandusblokaadi. 1961 üritasid C vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust, ebaõnnestus. Tiivustatud Hruštšov tegi ohtliku avantüüri, paigaldas Kuubale maa-tüüpi rakettid, mis tuumalöögiga hävitaks ära suure osa USA-st. H kinnitas algul et pole ründerelvadega. Aerofotodega tehti kindlaks, Kennedy teavitas maailmale 22.10.1962, kuulutas välja kontrolljoone merel(laevad ei saand üle sõita) ja nõudis rakettibaaside eemaldamist. Maailm seisis tuumasõja lävel. H anti selgelt mõista, et kui ei täida nõudmisi, siis ründavad
16. oktoobril 1962 tegi USA luurelennuk Kuuba kohal lennates fotod, millelt võis näha, kuidas Nõukogude armee mundris sõdurid kiirustades ja suure saladuskatte all tuumalõhkepeadega varustatud keskmaarakette paigaldavad. Tolleaegne USA riigipea Kennedy oli hoiatanud, et kui Moskva peaks Kuuba saarele tooma ründeiseloomuga relvi, siis “võib see endaga kaasa tuua väga ohtlikke tagajärgi” ja samuti oli NSV Liidu tookordne liider Nikita Hruštšov korduvalt lubanud, et Kreml Kuubale ründerelvastust ei tarni. Aga kuna sellel 16. oktoobri hommikul tuli välja Hruštšov vale, siis nüüd oligi käes „ohtlike tagajärgede“ kord. Kui tuumarakettide paigaldamine Kuubale sai lõpliku kinnituse, siis polnud ameeriklased mitte ainult ärevuses, vaid ka pettunud. Nõukogude Liidu esindajad olid ju korduvalt väitnud, et Kuubale mingit ründerelvastust ei paigaldata. 17
Berliini kriis 1961 Sergei Pollok 12a Berliini kriis oli üks kõige intensiivsema hetki külma sõja Kesk- Euroopas. Peetakse alguseks oma ultimaatumi Hruštšov kohta 27. novemberil 1958 (mida nimetatakse ka "Berlin ultimaatum"), kriisi lõpp peetakse - 1962-63, intensiivus toimus just juunist kuni novembrini 1961. Saksa probleem Hruštšov hoiatas, et rikke korral ta poole aasta jooksul allkirjastab rahulepingu SDV- ga(Saksamaa demokraatlik vabariik) ja annab talle võimu Ida- Berliinis. Hiljem Moskva otsustas
Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele): *Oleks andnud riikidele suurema autonoomia *Rahvuskommunistide toetamine *Represseeritutele anti amnestia *Lõdvenes vägivalla poliitika *Tahtis loobuda SDV-s sotsialismi ülesehitamisest-> Anda vabad käed valitsemiskorralduses. Beria valitsemisajal ilmensid märgid NL liberaliseerimisest. Beria otsused ei meeldinud kom.parteile ja ta arreteeriti 26.juuni ja detsembris lasti maha. -Beria järel sai võimule Nikita Hruštšov. -Hruštšov: -1953-1964 NL kom.partei peasekretär. -1957- üritati Hruštšovi võimult kukutada--> Hruštšov kuulutas end ministrite nõukogu esimeheks (valitsuse peaminister). *Jätkus Beria algatatud vägivallapoliitika leevenemine. *Mõistis hukka Stalinlikku vägivallapoliitikat ja isikukultust. (süüdistas Stalinit kommunistlikust ideoloogiast kõrvalekaldumises). *Sulaaeg-N.Hruštšovi võimul oleku periood *Liberaliseeriv poliitika. *Valitsemisajal palju totrusi põllumajanduses-
o Tarbe- ja toidukaupade defitsiit o 1946-1947 oli suur näljahäda, sest Põllumajandust ei arendatud eriti. Võimuvõitlus pärast Stalini surma (suri 5. märtsil 1953) o Valik oli Lavrenti Beria (Siseministri- ning julgeolekuorganite juht), Georgi Malenkovi (Ministrite Nõukogu Esimehe), Vjatšeslav Molotovi (Malenkovi Asetäitja) ja Nikita Hruštšovi vahel. o Võitjaks osutus Hruštšov NSV Liit Htuštšovi ajal (1953-1964) - Sula Sisepoliitikas o Ühiskonnaelu liberaliseeriti o massireparatsioonid lõpetati o hakati GULAG-eid likvideerima o 1956. aastal toimunud NLKP 20. kongressil pidas Hruštšov kõne isikukultusest ja selle tagajärgedest, kritiseerides sellega Stalini võimu Majanduselus
1969 jõuti esimesena Kuule. Kennedy tapeti 1963. Uus president Lyndon B.Johnson. Postitas sama efektse eesmärgi kui Kennedyl „suur ühiskond“ – mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandtatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hülmatakse ühtsesse ühiskonda. 1963 toimus mustanahaliste õgiuste jaluleseadmiseks demonstratsioon, marss Washingtoni. Liikumist juhtis Martin Luther King. Nende õiguslik olukord paranes. NSVL: Võimule tuli Nikita Hruštšov. Algas sulaperiood e. ühiskonna teatav liberaliseerimine. 1956 mõistis Nikita avalikult hukka isikukultuse ja „partei elu leninlike normide rikkumise“. Tagandas Ministrite Nõukogu esimehe ja võttis ameti üle. Teatas, et VI viisaastaks katkestatakse ja selle asemel kulutatakse välja sitseaastaks (1959-1965), mille lõpus on NSVL saavutanud toidu- ja tarbekaupade külluse ning saanud maailma kõige rikkamaks maaks.Majandus paranes
Nõukogude Liit Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Mihhail Gorbatšov (sulaaeg) (stagnatsioon) (perestroika) Võimuloleku aeg 1953–1964 1946-1982 1985 - 1991 Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised, reformid süsteemi moderniseerimise. moodustamine kogu impeeriumis mõnevõrra vähenes Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja
NSVL-is demokratiseerimisprotsess: Rahvakomissaride Nõukogu muutus näiteks Ministrite Nõukoguks. Stalini lähikonda võeti 1930-ndail ja sõja ajal esilekerkinud inimesi (nn vana kaardiväe (nt Molotov) renomee hakkas Stalini silmis langema). 1952 muutus ka partei nimi: Üleliiduline Kommunistlik bolševike Partei muutus Nõukogude Liidu Kommunistlikuks Parteiks (ÜKbP→NLKP). Tähtsaimaid riigiasju otsustas viisik: Stalin, Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hruštšov ja Nikolai Bulganin. Sõjajärgne peaülesanne oli taastada purustatud piirkonnad ning tööstuse ja põllumajanduse sõjaeelne tase. Ent see osutus arvatult väga keeruliseks. Eriti raskendas seda 1946. ja 1947. aasta suur näljahäda (kuivale sügisele järgnes lumevaene talv ning vihmavaesed kevad ja suvi). Samuti käis uue ideoloogilise sõja ettevalmistamine äsjaste liitlaste, USA ja Suurbritannia, vastu.
diktaatori kaudu, teisisõnu juhikultus. Rahvas pole seega iseseisev ega sõltumatu. 3) Berliini kriis (müür) Kremli eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. NSV Liit tahtis allutada Lääne-Berliini oma võimule. NSV Liit hakkas nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli idasakslastele väravaks, mille kaudu nad läände valgusid. 1961. Aastal sulges Hruštšov selle värava. Nõukogude sõjaväelased rajasid peaaegu ühe ööga Berliini Müüri, mis sulges Lääne-Berliini. Müürist sai külma sõja sümbol. 4) Kuuba kriis 1959. aastal tuli Kuubal võimule revolutsionäär Fidel Castro. Ta kehtestas diktatuuri ja alustas ümberkorraldusi. Castro Natsionaliseeris ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimiga, kuid ebaõnnestusid
Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. Dwight Eisenhower- vabariiklasest USA president. Fidel Castro- Kuuba valitseja, kes oli USA-vaenulik. John Kennedy- USA senaator, kes oli uue põlvkonna esindaja, valiti USA presidendiks. Lyndon B. Johnson- USA president, eesmärgiks suure ühiskonna loomine. Nikita Hruštšov- NL juht, kes mõistis hukka isikukultuse, üritas normaliseerida suhteid teiste riikidega. SULA. Bulganin- Ministrite Nõukogu esimees NL-s, kelle Hruštšov tagandas. Aleksei Kossõgin- Ministrite Nõukogu esimees Leonid Brežnev- NLKP Keskkomitee esimene sekretär, kelle juhtimisel NSVL hiljem lõpliku mandumiseni jõudis. Üritas taastada stalinistlikku terrorit. Ho Chi Minh- Põhja- Vietnami valitsuse esindaja, kes pooldas soda Lõuna- Vietnamis.
* Lääneriigid ülehindasid NSV Liitu ja ei võtnud sellest osa, kuigi lubati vastuhakku kommunismile pooldada. * NSV komandör kuulutas välja sõjaolukorra, toodi tänavale tankid ja meeleavaldused aeti jõuga laiali. * Rahulolematus jäi tuha alla ja plahvatas mõne aasta pärast avalikuks vastuseisuks Poola ülestõus 1956 * diktaatorita jäänud NSV Liidul võimutipus olid segased suhted. * 25. veeb 1956 pidas Nikita Hruštšov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis osaliselt hukka stalinismi ja 1955 viidi Austriast Nõukogude väed välja -see tekitas Kesk- ja Ida- Euroopa rahvastes lootust. * 1956 juunis algasid Poolas streigid * Augustis kasvasid need üle rahutusteks, mille mahasurumiseks toodi välja sõjavägi ja meeleavaldajate pihta avati tuli. * Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel pidid Poola kommunistid järelandmisi tegema. * Poola kompartei etteotsa valiti Gomulka
1960- Stalini hirmu kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, optimistlikuks muututi, aktiivsemaks muututi igas valdkonnas, ka poliitikas. Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased
oma. See tõi kaasa rahva rahulolematusi. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. 1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks? Vastus: Hruštšovi sula, sest ta pehmendas režiimi vägivallapoliitikas ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. 2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks? Vastus: Sest sellel kongressil tõi Hruštšov välja tõed tegudest, mida Stalin korda saatis. Inimesed said teada, milline Stalin tegelikult oli. Mõistetakse hukka laiema vägivalla rakendamine. 3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal. Vastus: 1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. 2
NSV Liit. 1958 Maailmas seisid vasta kaks üliriiki- USA ja NSV Liit. NSV Liidu eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas sõna otseses mõttes. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal.NSV Liit taotles Lääne- Berliini alutamist oma võimule. Lääneriigid nõudsid aga, et NSV Liit viiks oma väed Lääne-Berliinist ära. Et aga idasakslased pidevalt läände ei kipuks, Hruštšov rajas Berliini müüri. Läänes mõjus see NSV Liidu mainele halvasti 1962 See karikatuur näitab seda, kuidas Hruštšosv paneb tuumapomme Fidel Castro hammastele, nagu hambaarst. USA ja Kuuba vahel oli teravad suhted. Venelased tahtsid viia tuumapomme Kuubasse millega oleks saanud anda vastulöök tervele USAle. Aga kui Kennedy sai sellest
maailmas vähenes, NSVL oma tugevnes Lähis- Idas Kuuba kriis 1962 Kuuba, NSVL – USA Fidel Castro Hruštšov lasi võimutulek ja Kuubale paigaldada režiim raketibaase, mis võinuks suure osa USA hävitada, Kennedy kuulutas
A diplomatic history of American people. Englewood Cliffs: Prentice-Hall, 1980, lk. 688-689. 18 Nuclear files. Flexible response. [http://www.nuclearfiles.org/menu/key-issues/nuclear-weapons/history/cold- war/strategy/strategy-flexible-response.htm]. 8 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Hruštšov oli aga veel 11. septembril kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljapoole oma territooriumi paigutada ning et Kuubale ei viida ründerelvi. Nimetatud luurelennust saigi alguse terav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, mis on ajalukku läinud kui Kuuba või Kariibi mere kriis.19 Selge oli see, et sõda oleks tähendanud katastroofi. Hruštšov oli oma käigu teinud, nüüd oli Kennedy kord vastata – algas diplomaatiline kassi-hiire mäng.
aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Muu hulgas natsionaliseeris uus režiim hinnanguliselt 850 miljoni dollari väärtuses saarel asunud USA ettevõtteid (...). 23 1960. aastal tegi Washington äärmiselt eksliku sammu – ta kehtestas Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo. See oli aga peamiseks põhjuseks, miks Castro majandusabi ja poliitilise toetuse saamiseks NL-i poole pöördus.24 Tõsi - Hruštšov oli esialgu Kuuba toetamise küsimuses äraootaval seisukohal. Tema otsust Castrot abistada mõjutasid kaks olulist aspekti: lisaks Kuuba strateegilisele tähtsusele USA "tagaaias" ei soovinud Hruštšov näha Castro liikumist Hiina kontrolli alla. Selleks ajaks olid kahe kommunistliku riigi suhted juba arvestataval määral pingestunud ning Hruštšov pidas oluliseks Kuuba enda poole meelitada.25 Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid.
partei funktsioneerima ühtsena, vaid jätkas üksikute gruppidena. 1902 taasasutati partei Londonis ning jagunes kaheks tiivaks: bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus kuid lõhestatus jäi püsima. Parteijuhid 1918–1924 Vladimir Lenin 1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär 1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär 1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär 1982–1984 Juri Andropov 1984–1985 Konstantin Tšernenko 1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Organisatsioon Partei kõrgeimaks organiks oli partei kongress. Selle istungitel moodustati partei juht - NLKP KK I sekretär ja tähtsaim juhtorgan: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Nõukogude Liidu
(linnu-, sea- või loomakasvatus) ning alustati suurfarmide rajamist. SURM: Stalini tervis hakkas halvenema pärast teist maailmasõda. Tal oli tugevast suitsetamisest tingitud ateroskleroos. 1953. aasta 2. märtsil diagnoositi tal ajuverejooks, mille oli põhjustanud kõrge vererõhk ja kõhuverejooks. Stalin suri 3 päeva hiljem 74 aasta vanuselt. HRUŠTŠOV Nimi: NIKITA SERGEJEVITŠ HRUŠTŠOV ( 1953-1964) Päritolu: Kurski kubermang, Ukraina Majandus: Majanduselus pööras Hruštšov rohkem tähelepanu kergetööstuse ja põllumajanduse arengule, andes rohkem otsustamisvabadust tootjatele. See tõi kaasa olukorra, kus rahva elatustase paranes. Majandusnäitajad kasvasid sedavõrd kiiresti, et Hruštšovi arvates pidi Nõukogude Liit üsna varsti jõudma olukorda, kus oleks võimalik alustada kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Seetõttu võetigi NLKP XXII kongressil vastu NLKP programm, mille kohaselt 1980. aastate alguseks peab NSV Liit olema jõudnud kommunismi
Selgus ka mitmeid dokumentide võltsimise jutumeid. Sel ajal sunniti ka president Nixonit tagasiastuma. Reagan (81-89)- Korraldas USAs mitmeid konservatiivseid muutusi. Taastas Ameerika inimeste eneseusu ja vähendas nende sõltuvust valitsusest. Pani paika programmi nimega Reagani revolutsioon ning lubanus, mille ta sõnastas, sai ka tema enda silmis täidetud. „Taastada Ameerika suursugune ja enesekindel arengu, kasvu ja optimismi jõud“ 8. Nikita Hruštšov – võimulolek, üldiseloomustus Lihtsast töölisperest pärit riigitegelane, kelle eestvedamisel korraldati L. Beria süüdimõistmine ja hukkamine. Võimule tulles hülgas ta avalikult ja mõistis hukka igasuguse isikukultuse ja repressioonipoliitika. Vabastati sadu tuhandeid vange. Üritati ka normaliseerida NSVL-i suhteid välisriikidega. Samas ei olnud „sula“ ka äärmuslik- igasugune opositsioon ja vastupanu suruti karmilt maha
Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid. Oktoobris seati need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962, USA president J. Kennedy avaldus. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kulminatsioon ja lahendus USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht John Kennedy ja NSV Liidu liider Nikita Hruštšov vahetasid läkitusi 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis http://et.wikipedia.org/wiki/Fidel_Castro http://annaabi.ee/fidel%20castro-o.html http://annaabi.ee/kuuba%20kriis-o.html https://www.google.ee/search?
See tõi kaasa rahva rahulolematusi. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. 1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks? Vastus: Hruštšovi sula, sest ta pehmendas režiimi vägivallapoliitikas ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. 2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks? Vastus: Sest sellel kongressil tõi Hruštšov välja tõed tegudest, mida Stalin korda saatis. Inimesed said teada, milline Stalin tegelikult oli. Mõistetakse hukka laiema vägivalla rakendamine. 3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal. Vastus: 1. Hruštšov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist- kõrgemate ametikohtade jaoks seati sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. 2
1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür , Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani.(ulbrich ja hruštšov) PRANTSUSMAA 35. Alžeeria ja Prantsusmaa: 1954.a puhkes Alžeerias Prantsuse võimu vastu vabadusvõitlus. Prantslaste jaoks oli Alžeeria Prantsusmaa osa.Mäss Gauelle võimule tulekuks. Ülekaaluliselt võitis ka tema partei Liit Uue Vabariigi Eest e. gollistid. Gauelle lõpetas sõja.1962.a sõlmitud lepingutega sai Alžeeria iseseisvaks. Alžeeria prantslased põgenesid Prantsusmaale.1960.a Prantsusmaa majanduslikult edukas. Prantsusmaa lahkus NATO sõjalisest organisatsioonist 1966
c. 1930.aastal suunati ta parteitööle Siberisse ning seejärel Moskvasse õppima d. töötas õppejõuna ühes Moskva instituudis e. 1941.aastal tuli ta Eestisse tööle parteiaparaati 2) J.Käbini valitsemisaeg a. kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat b. head kontaktid kujunesid N. Hruštšoviga c. kindlustas ENSV-le teatud majanduslikud eelised d. 1954.aastal käis Hruštšov Käbini kutsel Eesti oludega tutvumas e. kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised olid suhteliselt mõõdukad f. toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati ENSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi g. tugines oma poliitika teostamisel valdavalt “mõõdukatele” Venemaa eestlastele III Ülekohtu osaline heastamine 1)sula-aja oluliseks tunnusjooneks oli rehabiliteerimine a
demokraatlikud riigid, pärast Richard Nixoni võimuletulekut hakkas ka USA pingelõdvenduspoliitikat pooldama. Isikud: Jossif Stalin- Winston Churchill Harry Truman Konrad Adenauer Willy Brandt Charles de Gauelle esMao Zedong Kim Il Sung, Imre Nagy, Fidel Castro, John F. Kennedy, Nikita Hruštšov, Alexander Dubček, Leonid Brežnev, Richard Nixon, Roland Reagan, Lech Walesa. Mõisted: külm sõda, kuum sõda, pingelõdvendus, võidurelvastumine, ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-, teine- ja kolmas maailm- arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid).
• NSVL • Poola Rahvavabariik • Rumeenia Sotsialistlik Vabariik • Saksa DV • Tšehhoslovakkia Rahvavabariik • Ungari Rahvavabariik VLO Liit asutati 1955.aastal Varssavis vastuabinõuna 1954. aasta Pariisi lepingutele, mille alusel NATO hakkas Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Liit loodi algselt 20. aastaks.[1]Leping kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. Nõukogude Liidu poolt kirjutas asutamislepingule alla Nikita Hruštšov. Organisatsiooni eesmärgiks oli abi relvastatud kallaletungi korral Euroopas ja liikmete vaheline poliitiline koostöö. Organisatsiooni organiteks olid kaks korda aastas kogunev VLO konsultatiivkomitee, sekretariaat ja ühendatud ülemjuhatus (asukohaga Moskvas). Kriisid Korea sõda 1950-1953 II Maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi
2. Ungari rahvaülestõus 1956. oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Imre Nagy-sai 1953 Ungari peaministriks, alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist Ületõusu vallapäästmiseks oli sobiv just 1956. aasta, sest Stalin suri 5.03.1953 ja järgmiseks riigijuhiks sai Nikita Hruštšov, kes veebruaris 1956 NLKP 20.kongressil esines Stalinit kritiseeriva kõnega, tegi ettepaneku ühiskonda destaliniseerida. See kõne tekitas maailmas lootuse, et NL muutub vabameelsemaks riigiks ning Ungaris tekkis soov vabaneda. Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks. Ungaris surus NL ülestõusu julmalt maha, võim taas Moskva-meelsetel. Nagy vangistati 20.aastaks- surmanuhtlus. 3. Berliini 2. kriis ja Berliini müüri teke.
1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Ma arvan, et see käsk ei olnud kuigi inimlik, sest aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. USA valitsus nõudis, et raketid Kuubalt minema viidaks ning kuulutas välja mereblokaadi. Hruštšov Kennedy lubas viia raketid ära juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku režiimi puutumatuse. Peagi oli kokkulepe allkirjastatud. Kokkuvõtteks võib öelda, et Teise maailmasõja tagajärjed olid kohutavad. Tohutud purustused ning inimkaotused jäävad inimeste mälestusse alatiseks.
Ajaloo kontrolltöö Sündmused õiges järjekorras: 1. II MS lõpp 2. Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 3. Trumani doktriin 4. Berliini blokaad 5. NATO loomine 6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3
Vastupanuaktsioonid jätkusid ka hiljem, üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Takistamaks seda, suleti piir ning 1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi. Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku režiimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid.
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hruštšov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „kasvatamine“ NSV Liidus)
Võimu teadlik poliitika hoida kokkuostuhinnad madalad. Kui 1953 sügisel kokkuostuhindu korrigeeriti, tõsteti enam-vähem omahinna tasandile, tõi kaasa kolhoosikorra kohese paranemise. Kõik normist ülejäänu jäi omale, see stimuleeris paremini tootma. Vahetult sõjajärgsel perioodil sisuliselt polnud üldse võimalik plussi jõuda. Selles olukorras oli riigivõimu poolt see, et talupoega tööle sundida nendes tingimustes, hakati rakendama repressioone. Hruštšov oli tollal Ukrainas, tema eelkõige Ukraina lääneprk-s puutus kokku sellega, et tema arvates põllumaj tootmine ei arenenud nii, nagu vaja, oli seda meelt, et tuleb talupoegadele survet avaldada. Hruštšovile sattus kätte üks ukaas 1760 a-st, millega esimest korda Vene impeeriumi ajaloos anti mõisnikele õigus sõnakuulmatuid talupoegi Siberisse saata. Katariina ajal põhimõtteid täpsustati veelgi. See lähenemine, need sätted, olid tegelikult mõisniku käes väga
Raudne eesriie) Kogu Teise maailmasõja järgne periood NSV Liidus oli külma sõja periood. NSV Liidu suhted kapitalistlike riikidega (eriti USAga) olid väga jahedad. Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus. Hruštšovi ajal suhted veidi paranesid, Hruštšov ise käis 1959 USAs, vaimustus seal maisikasvatusest.
Raudne eesriie) Kogu Teise maailmasõja järgne periood NSV Liidus oli külma sõja periood. NSV Liidu suhted kapitalistlike riikidega (eriti USAga) olid väga jahedad. Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus. Hruštšovi ajal suhted veidi paranesid, Hruštšov ise käis 1959 USAs, vaimustus seal maisikasvatusest.
riik eirata kavatses. Pingelõdvenduse lõpetamiseni viis NVSL tungimine Afganistani ja sealse sõja algus. Mõistmine, et Moskva ei lõpeta enda ‘trikke’. Ameerika president R.Reagan võttis eesmärgiks NSVL purustamise. 16. Järgnevate isikute kohta tuleb paari märksõna piires olla valmis midagi ütlema-kirjutama, näiteks seda, et kuna ta mingi riigi juht oli. Stalin, Hruštšov, Brežnev, Truman, Eisenhower, Kennedy, Nixon. Stalin - 1922-52 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär, kes muutis riigi vaesest agraarühiskonnast märkimisväärseks industriaaljõuks. Hruštšov - 1953-64 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär külma sõja ajal, seotud raketikriisiga Kuubal ja seal toimunud sündmustega üldiselt. Brežnev - 1964-82 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär, kelle valistusajal suurenes kõige
aastal sõlmitud kokkulepetele omaette haldusüksuseks, sisuliselt vabalinnaks. Ühtlasi oli tegu kahe maailmavõimu vastaseisu sümboliga, sest lääneberliinlaste julgeolekut ei taganud miski muu kui lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, kuid NSV Liit ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. Kõige alandavam Moskva jaoks oli asjaolu, et Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961. aastal otsustas Hruštšov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, sellele lisandus lai tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele võib-olla halveminigi kui Ungari sündmused, mis ajapikku unustati. Kuid müür püsis ja tõestas oma okastraatide ja vahitornidega iga
o Lääneriigid polnud abi osutamiseks valmis, polnud plaani, kuidas sellises olukorras toimida o Lääneriigid ülehindasid NSVLi tugevust ja jätsid ülestõusnud saatuse hooleks -> ülestõus suruti maha o Kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid, meeleavaldused aeti jõuga laiali, hukkus tuhatkond inimest, kuid rahulolematus jäi alles Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956 o Nikita Hruštšov mõistis avalikult osaliselt hukka Stalini isikukultuse ja kuriteod – vapustas tervet maailma, tugeva surve alla sattusid NSVLi satelliitriikide komparteid o NSVL normaliseers suhted Jugoslaaviaga, väed viidi Austriast välja o See tekitas K- ja I-E rahvastes uut lootust o 1956 juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis augustis kasvasid üle rahutusteks, mille
terroriga. edendamisest kaotati nad 1958. Sulaaja majandusreformid aastal. Suurema osa masinaist ostsid seostuvad Nikita Hruštšoviga, kes kolhoosid küllaltki soodsatel aga reformis eelkõige tingimustel endale. Samal aastal põllumajandust. Juba 1953. aasta alustati kolhoosides järkjärgulist sügisesel pleenumil, kus Hruštšov üleminekut rahapalgale, mis sti- valiti NLKP KK esimeseks sekretäriks, muleeris kolhoosnikke paremini ja esines ta pikema sõnavõtuga Masina-traktorijaamade dustatud koondis “Eesti likvideerimisest ja rahapalgale Põllumajandustehnika”. Sellegipoolest üleminekust hoolimata jäid tollased andis veel 1965. aastal üle poole
3. Pealkirjaga on mõeldud Hispaania kodusõja võitu. Saksamaa ja Itaalia tegid koostööd. E. 1. Industrialiseerimine – suurtööstuse rajamine. 2. Industrialiseerimine muutis põllumajandusmaa tööstusmaaks. 3. „Viisaastaku viimane – neljas aasta“ tähendab, et 4 aastaga püüti 5 aasta plaan täita. Kontrolltöö D A. *Adolf Hitler – Saksamaa juht, II maailmasõja algataja *Jossif Stalin – NSV juht Mao Zedong – Hiina kommunistlik juht, figureeris 1940-ndatel Nikita Hruštšov – NSV juht aastatel 1953-1964 Winston Churchill – Inglismaa peaminister II maailmasõja ajal *Franklin Roosevelt – USA president, toob USA majanduskriisist välja *Vladimir Lenin – NSV looja, kommunistlik revolutsioon *Benito Mussolini – Itaalia juht, tekitas fašismi Mihhail Gorbatšov – NSV juht, kelle ajal NSV Liit kokku kukkus Charles DeGaulle – Prantsusmaa president peale II maailmasõda B. 1. Elati kitsastes oludes, sest Moskvas oli suur elamispinna puudus. 2
1. Stalinil oli ainuvõim. Valitsemisel tugines ta kitsale lähiskondlastele. Plaanimajanud oli ja inimesed kartsid riigikorda. Paljud saadeti Siberisse. Hruštšov pehmendas režiimi, vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. Tema valitsemis aega nimetati sulaajaks. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri.
eksisteerima) kommunistliku süsteemi kujunemine ida-euroopas – peale II maailmasõda punaarmee kontrolli all olevad riigid viidi kommunistlikku võimu. NSVL sise-ja välispoliitika – poliitiline elu allutatud kommunistliku partei kontrollile NSVL liidrid Jossif Stalin (18. 12. 1878– 5. 03. 1953) Lavrenti Beria (29. märts 1899 - 23. detsember 1953) – tehti temast riigireetja, kõik Stalini-aja kuriteod aeti tema kaela. Hukati. Nikita Hruštšov (15. aprill 1894 - 11. september 1971) – pehmendas valitseva režiimi vägivallapoliitikat, tühistas piiranguid ühiskonnaelu valdkondades. 1956. pidas partei kongressil Stalini kuritegusid paljastava ettekande, mis aitas ühiskonnaelu edasisel libereerimisel (st sulaaeg) Leonid Prežnev (1906 – 1982) – edutult proovis teha uuendusi ja ümberkorraldusi, edutult. tugevnesid tagurdavad jõud stagnatsioon – 1970. aastatel ilmus poliitilise režiimi mandumine ning
Küüditati.GULAG-vangilaagrite võrgustik, seda vajas Stalin NSVL käigushoidmiseks. Peamised ressursid suunati sõjatööstusesse.elatustase madal, esmatarbekaupu nappis. Võideldi läänestumise vastu:likvideeriti teadusharud. Isikukultusel seninägematu tähtsus.Võimutäius kuulus Stalinile. 5märts 1945 suri Stalin. Võim läks julgeolekujuhi lavrenti Beria kätte. Seejärel võim nikita hruštšov. 8.Moskva poliitika ja kriisid: ülestõus Berliinis 1953, Ungari ülestõus. BERLIINI ÜLESTÕUS: 1953.a rahulolematus viletsate elutingimuste üle lopes avaliku vastuhakkuga(massistreigid). Streiki alustasid ehitustöölised.Lääneriigid üöehindasid Nsvl ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Kommunistlik võim surus ülestõusu maha. Kuulutati välja sõjaseisukord, meeleavaldused ajati juga laiali.Rahulolematus jäi siiski õhku.
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
* NL sputniku saatmine * Kuubal tuli võimule F.Castro kosmosesse * s: makartsism * NL Korea sõjas, Suessi kriisis (Egiptuse seljataga) * F. Castro võimule saamine * s: sula (Hruštšov, mõni Siberist tagasi koju) 1960ndad * U2 kriis * NL saatis inimese kosmosesse * Kuuba kriis (Juri Gagarin) * s: uute rajajoonte poliitika (Kennedy) * Berliini müür * s: 1963 marss Washingtoni (Martin * Kuuba kriis
Brežnevi doktriini (1968 Tšehhi kriis – 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine, kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel. Eisenhoweri doktriin ehk doominoteooria väitis, et kui üks kolmanda maailma riik sattub „kommunismi küüsi“, järgnevad sellele pea ka teised. Sellest lähtuti Vietnami sõjas. John Kennedy oli aastail 1961 – 1963, Kuuba kriisi ajal, USA president. Nikita Hruštšov oli NSVL juht peale Stalinit (1955 – 1964), ka Kuuba kriisi ajal. Fidel Castro Ruz oli Kuuba diktaator 1. jaanuarist 1959, partisanisõja algataja. Imre Nagy püüdis Ungaris reforme teha ja Nõukogude korra vastu mässu algatada, see suruti tankidega väga veriselt maha. Ho Chi Minh oli 2. septembril 1945 välja kuulutatud Vietnami Demokraatliku Vabariigi (Põhja-Vietnami) juht. Tema nime kannab endine Saigon. Kuuba kriis toimus aastal 1962
kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga.Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega Tulemus: Seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Praha kevad 1968 Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. Osalejad: Tšehhoslovakkia, NSVL. Põhjus: 1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht
1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi. Pingeline oktoobrinädal 1962.a-l, mil maailm seisis tuumasõja lävel.26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati. Kariibi kriisi tulemuseks oli Castro reziimi püsimajäämine Kuubal. NSV Liit kohustus samas tuumaraketid Kuubalt minema viima. Praha kevad tähistab liberaliseerimisperioodi Tšehhoslovakkias 1968. aastal. 1968. jaan.-s tagandas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri Novotny. 1968
annaabi.ee 
