Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo kontrolltöö kordamine (0)

1 HALB
Punktid
Ajaloo kontrolltöö 
 
Sündmused õiges järjekorras: 
1.  II MS lõpp 
2.  Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 
3.  Trumani  doktriin  
4.  Berliini blokaad 
5.   NATO  loomine 
6.  Hiina RV väljakuulutamine 
NLKP sekretärid: 
1.  Suur terror, kollektiviseerimine , industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 
2.   Sulaaeg , erinevad kampaaniad , Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis –  Hruštšov  
3.   Praha kevad, neostalinism –  Brežnev  
Kaks Saksamaad: 
1.  Demokraatlik, föderatsioon , orientatsioon Läände – Saksa LV 
2.   Unitaarriik , kommunistlik diktatuur,  sõltuvus NSVL  – Saksa DV 
Mõisted: 
1.  forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 
2.  Nõukogude  Liit,  tema  satelliitriigid  ja  teised  sotsialistlikud  maad  külma  sõja  ajal  – 
sotsialismileer 
3.  põllumajanduslike  ühisettevõtete  –  kolhooside  ja  sovhooside  –  sundloomine  – 
kollektiviseerimine 
4.  majanduse  toimimine riiklikult ettemääratud mitmeaastaste kevade järgi –  plaanimajandus  
5.  NSVL  õigus  sekkuda  sotsialistliku  bloki  riikide  siseasjadesse  sotsialismileeri  koos  hoidmise 
nimel – Brežnevi doktriin 
Külma sõja kriisid
1.  Kriis  külma  sõja  alguses,  mil  taheti  poliitilist  ülemvõimu  saavutada  inimeste  ähvardamisel 
nälja ja külmaga – Berliini blokaad 
2.  Kriis Euroopas 1956. a, mil sai selgeks, et Lääs ei tule Ida- Euroopale appi – Ungari ülestõus 
3.  Kriis Ameerikas, mille käigus oldi  kõige lähemal tuumasõja ohule –  Kuuba  kriis 
4.  Järjestikused kriisid juutide ja moslemite vahel, mis ei ole tänapäevani lahenenud – Lähis-Ida 
kriisid 
5.  Kriis  Aasias,  mille  tagajärjel jäi  ühtne etniline  piirkond jagatuks  kahe  riigi  vahel  ka  on  seda 
tänapäevani – Korea sõda 
6.  Kriis Euroopas 1968. a, mille tagajärjel kehtestati Brežnevi doktriin – Praha kevad 
7.  Kõige  pikemaajalisem  kriis,  mis  lõppes  USA  kaotuse  ja  suure  rahvusvahelise  häbiga  – 
Vietnami sõda 
8.  Kriis Euroopas, mille tagajärjel sai „ raudne   eesriie “ reaalse sümboli – Berliini kriis 1961 
 
Brežnevi doktriin: 
Brežnevi  doktriin  –  pärast  Praha  kevade  mahasurumist  Nõukogude  Liidus  kasutusele  võetud 
välispoliitiline põhimõte: NSVL-il on õigus sekkuda kommunistlike riikide siseellu ja seda juhul, kui 
kommunistliku partei ülemvõim on ohus. 
 
Mao Zedongi valitsemisaeg: 
   Mauism -  Mao  Zedongi  idee  põhjal  tekkinud  kommunistliku  õpetuse  Hiina  suund,  mis 
tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. 
  Suur  hüpe  1958-  kommunismi  ülesehitamine  võimalikult   lühikese    ajaga ,  mis  ebaõnnestus 
tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. 
  Kultuurirevolutsioon - Mao Zedongi ja tema  toetajate  kavandatud kampaania, mille eesmärk 
oli vabastada Hiina "liberaalsest väikekodanlusest" ja jätkata "revolutsioonilist klassivõitlust". 
Üldiselt nähakse kultuurirevolutsioonis aga katset saada partei juhtimine tagasi Mao Zedongi 
kontrolli  alla  pärast  katastroofilist  "Suurt  hüpet",  mille  tõttu  oli  Mao  võim  vähenenud. 
Kultuurirevolutsioon  viis  Hiina  Rahvavabariigi  paari  aastaga  praktiliselt  kodusõja  äärele, 
andis  suure  hoobi  haridussüsteemile,  mõjus  halvasti  rahvusvähemustele  ning  kommunismi 
tingimustes  niigi  piiratud  inimõigustele.Mao  kuulutas  kultuurirevolutsiooni  ametlikult 
lõppenuks 1969. aastal, kuid tegelikult lõppes see 1976. aastal, mil Mao suri. 
Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik 
Taiwan – Hiina Vabariik 
 
VLO ja VMN: 
VLO 1955 – NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline  blokk . NSV 
Liit on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. 
VMN  1949  –  eesmärgiks  oli  liikmesriikide  majanduse   integreerimine   ja  vastastikuse  koostöö 
suurendamine . Moskva kontroll liikmesriikide üle. Varises kokku 1980. aastate teisel poolel. 
 
Sotsialismileeri riigid: 
1.  NSV Liit              
       
                8. Bulgaaria  
2.  Poola                     
 
                9. Albaania 
3.  Ungari                             
              10. Hiina 
4.   Tšehhoslovakkia  
 
              11. Põhja-Korea 
5.  Jugoslaavia 
 
 
              12. Põhja-Vietnam 
6.  Saksa DV 
 
                          13. Mongoolia 
7.   Rumeenia  
 
                          14. Kuuba 
 
Ajaloo kontrolltöö kordamine #1 Ajaloo kontrolltöö kordamine #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kairit Siilak Õppematerjali autor
Külma sõja kriisid. Mao Zedongi valitsemisaeg. Erinevad mõisted ja sündmused.

Sarnased õppematerjalid

KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE  Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine.  NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.  Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis  Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL

Ajalugu
Ajalugu KT külm sõda
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

juKÜLM SÕDA ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku ei p

12. klassi ajalugu
Ajalugu KT KS
8
docx

Ajalugu KT KS

juKÜLM SÕDA ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku ei p

12. klassi ajalugu
Kommunistlikud riigid
5
docx

Kommunistlikud riigid

Kommunistlikud riigid 1) Kommunitsliku maailmasüsteemi kujunemise algus 1917-1940 ● 1917 - kommunistide võimuletulek Venemaal. Riigi nimi 1917-1922 Nõukogude Venemaa; 1922-1991 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) ● Teine kommunistlik riik oli Mongoolia ● 1940. aastate II pool - NSVL II MS ajal saavutanud kontrolli Ida-Euroopa ja Ida- Saksamaa üle ning aitas nendes riikides võimule kommunistid: Rumeenia, Bulgaaria, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola ● Kommunistliku riigikorraga riigid Aasias: Korea RDV, Hiina RV (kommunistide võimuletulek kodusõja võitmise teel); 1970 aastatel kogu Vietnam, Laos, Kambodža. 2) Kommunismi levik Aasias ja Ladina-Ameerikas, Ernesto “Che” Guevara tegevus Boliivias ● 1959 - F. Castro pooldajate võimuletulek Kuubal, NSVL riikliku mudeli ülevõtmine ● Kuuba toetas

Nõukogude Liidu Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitla

Ajalugu
Külma sõja kriisid
10
docx

Külma sõja kriisid

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Osalejad: NSVL ja Lääne-Saksamaa. Põhjus: Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mis ei meeldinud NSVLe. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aas

Ajalugu
Külm sõda
12
odt

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun