Fidel Alejandro Vittore Castro Ruz sündis 13. augustil 1926. aastal Kuubas Birani suhkruistanduses Tema ema oli teenijanna, Castro ise oli abieluväline laps Castrol on 2 venda, Ramón ja Raúl, ja 4 õde, Angelita, Juanita, Enma, ja Agustina. Nad kõik on sündinud väljaspool abielu Fidel oli 8 aastane, kui ta ristiti Kui Fidel oli 15, abiellus tema isa ta emaga Fidel oli intelligentne laps, kuigi huvitatud pigem spordist kui õpingutest Kekkoolis käis ta Beléni koolis (jesuiitide kool Havannas) Ta õppis õigusteadust Havanna ülikoolis Tuntuks sai ta vaeste klientide kaitsmisega. Kavandas kaks nurjunud riigipöör dekatset Fulgencio Batista parempoolse reziimi vastu osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväe kasarmute vastu Pärast pagulust USAs ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja
Kuuba kriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud
KUUBA KRIIS referaat Mis oli Kuuba raketikriis ? Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba.
Liidu lagunemine. On inimesi, kes arvavad, et Külma sõja lõpetas Nõukogude Liidu otsus, et USA ei ole neile enam ohtlik ning tänu selelle ei tundnud ka USA end ohustatuna Külm Sõda on ühtalasi kuulus mitmete kriiside poolest, mis olid samuti väga olulised kommunismi levitamise takistamises. Selles referaadis on kirjeldatud lähemalt nelja olulist sündmust Külmast sõjast. Nendeks on Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis ja Vietnami sõda. 2 1. KOREA SÕDA Korea sõda algas kodusõjana Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuid ruttu sai sellest rahvusvaheline konflikt, kui USA asus toetama Lõuna-Koread ning Hiina Rahvavabariik hakkas saatma abi Põhja-Koreale. Selles sündmusega jõudis Külm Sõda ka Aasiasse. II maailmasõja ajal oli Korea allutatud Jaapani alla ning Jaapani kapituleerumisega augustis 1945. aastal jagati Korea mööda 38
läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Müür oli Külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 1980. aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu.Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Mis muutis Kuuba kriisi külma sõja teravaimaks konfliktiks kahe üliriigi vahel - 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid,
väiksele alale Korea kõige lõunapoolsemasse poolsaare tippu, Pusani linnakese ümber. Ameerika varustuse, õhuvägede ja lisa abivägede abiga suudeti mööda Nakdongi jõge maha panna piir. Sellest kujundes välja meeleheitlik piiri hoidmise võitlus. Kuigi üha rohkem USA abivägesid saabus, oli olukord siiski enam kui kohutav . Tundus, et Põhja-Korea on peagi saavutamas kontrolli üle kogu Korea poolsaare. SUESSI KRIIS (inglise keeles ka kui Tripartite Aggression,[4] araabia - ; prantsuse Crise du canal de Suez; heebrea Kadeshi kampaania või Siinai sõda) oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Inglismaa, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoober 1956.[5][6] Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks.[7]
Sõjategevus: kommunistid tungisid algul kaugele lõunasse, seejärel asus Lõuna-Korea vastupealetungile, jõudis omakorda Hiina piirini. Rinne stabiliseerus sõjaeelsel eraldusjoonel (38. paralleel). Sinna jäi ka piir püsima. Nii et sõda lõppes tulemusteta. Hukkus 3 miljonit korealast. Korea sõda ajendas sotsialistlikke riike 1955 looma VLOd. Korea sõja mõjul võeti 1954 Saksa Liitvabariik NATOsse (SLV ühines NATOga Pariisi kokkulepete alusel). 2) Suessi kriis 1956 Ajalugu: Suessi kanal (168 km) ühendab Vahemerd ja Punast merd, on Aasia ja Aafrika piir. Kanal avati 1869. Kuni 1956 oli kanal Inglismaa kontrolli all, Egiptus sai kanali tuludest vaid 7 %. 1952 sai Egiptuses võimule (1956 sai presidendiks) Gamal Abdel Nasser. Egiptus kuulutas end sotsialistlikuks riigiks (kus ametlik usk oli islam). Egiptus oli üsna NSV Liidu-sõbralik, see ei meeldinud lääneriikidele. Kuna lääneriigid ei andnud
Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja
Kõik kommentaarid