Üldinfo 2 Lääne-Viru Maakonnas koos Rakvere linnaga on kokku 43 registreeritud majutusteenust pakkuvat ettevõtet, 37 ettevõtet on avatud aastaringselt majutuskohti 1524 hotellid , kokku 7 ettevõtet 495 majutuskohta külalistemajad, kokku 9 ettevõtet 299 majutuskohta hostelid, kokku 6 ettevõtet 342 majutuskohta kodumajutusettevõtteid 14 majutuskohti 118 puhkemaju, -külasid ja laagreid 7 majutuskohti 270 Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 HOTELLID 7 3 Aqva Hotel & Spa, Parkali 4, Rakvere, tel: 326 0000, [email protected], www.aqvahotels.ee. Info: majutuskohti on 150, avatud aastaringselt. 3*** Art Hotell, Lai 16/18, Rakvere, tel: 3254340, faks 3254341, [email protected]. Info: majutuskohti on 19, avatud aastaringselt. Park-hotell Palmse, Palmse küla, tel: 323 4167, 5646 4170, faks 323 4167, [email protected], www.phpalmse.ee. Info: majutuskohti on 54, avatud aastaringselt.
kasutamine ja nende saamise aluseks olevate süsteemide laiem rakendus. Eestis on praegu kasutusel kaks märgist, mis kannavad endas säästva turismi ideid - Roheline Võti (Green Key) turismiettevõtetele ja EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti) turismitoodetele. 1 Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on teada saada, kas ja kuidas kasutavad Rohelise Võtme märgist oma ettevõtte turundamisel ja tootearenduses antud programmiga liitunud majutusettevõtted. Töös on kasutatud erinevaid teemakohaseid allikaid. Empiirilise uuringu andmed on võetud programmiga liitunud majutusettevõtete kodulehtedelt ja neil andmetel põhineb uuringu analüüs. 1 Koolitused. EAS Turismiarenduskeskus 2008 1. ROHELISE VÕTME KASUTAMISE UURING Säästva arengu idee on paljude maade teadlaste ja majandusinimeste mõtetes liikunud juba mitmeid aastaid ning põhineb inimeste soovil kokku liita ühiskonna kaks peamist
terviserajad, tohutult paksud metsad, ujumiskohad,grillplatsid ja veel palju muud tervisliku. Ja mina läheksin just selleks sellistesse kohtadesse, et lõõgastuda. Mina ütleks nüüd selle kõigele, et need, kes on ehitanud ja osanud sellistele kohtadele majutusasutusi luua nad on olnud väga-väga tublid ! Sest tõesti,pole muud paremat kohta,kui mõni puhkekeskus looduses, et võtta veidikeseks aeg maha ja nautida ümberringi olevat! Kuigi jah, paljud majutusettevõtted peavad nägema suurt vaeva ,et saada endale keskonnasõbralik märk. On ju palju asju mida on vaja täita ja järgida,et see saada. Paljudele inimestele on meeltmööda just sellised majutusasutused, kus on näiteks palju taluloomi. Eriti seda just vanematele inimestele ja lastele. Sest ega linnas elav nooruk, ei tea ,kuidas käib näiteks taluhooldamine või,kuidas tuleks õigesti metsades marju või seeni korjata. Mõni meist ei tunne isegi mitte
Pärnumaa majutusettevõtted Esitlus Denis Pappel ja Andreas Orav Tartu 2010 Pärnumaast Pärnumaa on Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Majutusettevõtted Hotell Victoria Hotell Spa Hotell Tervis Medical Spa Hostel Terve Hostel Külalistemaja Villa Andropoff Puhkeküla Maria Talu Puhkemaja Lembitu Puhkemaja Kodumajutus Green Villa Külaliskorter Villa Marina Kämping & Karavan - Konse Karavan-Kämping ja Motell Victoria Hotell Asukoht: Pärnu kesklinn Hinnad: Ühene 800.- Kahene 1 150.- Minisviit 1 400.- ERIPAKKUMISED Kodulehelt broneerides majutus kuni 40% soodsam
majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid. Samas $ tuuakse ära teenused teenused, mida ei loeta majutusteenusteks. Turismiseaduses on toodud majutusettevõtte liigid-hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkemaja, laager, puhkeküla, külaliskorter, kodumajutus. Muid majutusettevõtte liike ei nähta. Majutusettevõtte ei tohi ilma tunnustuseta tegutseda. Ainult tunnustust omavad majutusettevõtted kanntakse EAS Turismiagentuuri poolt hallatavasse turismiinfot koondavale veebilehele www.visitestonia.com. Turismiseadus võeti vastu 2000.aasta novembris. 3. Milles seisneb majutusettevõtte registreerimise kohustus Registreerimistaotlus sisaldab järgmisi andmeid: majutusettevõtte nimi ja liik või muu liiki iseloomustav määratlus; majutusettevõtte aadress ja muud kontaktandmed; majutusruumide ja majutuskohtade arv; majutamise periood
· Registreeringu taotlus tuleb esitada asukohajärgsele omavalitsusele · Registreeringut tuleb igal aastal kinnitada majandustegevuse registris · Ettevõtja ise vastutab esitatud andmete õigsuse eest riigi ja tarbijate ees Mõlemad näitavad kvaliteeti järk on vabatahtlik , registreeringu annab riik jaärgu annab ühiskondlikorganisatsioon. Registreering on kohustuslik järk aga vabatahtlik. 12. Kuidas ja millised majutusettevõtted Eestis saavad taotleda järku ? Järku saavad kõik majutusettevõtted taotleda kes vastavad vastava järgu nõuetele. Selleks et saada järku tuleb täita järgutaotlus blangett. Hotell ja motelli tuleb kokku komisjon. 13. Kui kaua kehtib järk ja kes selle välja annab Majutusettevõttele antakse järk kolmeks aastaks. Ehrl komisjon või MTÜ maaturism 14. Mitu järku on Eesti hotellidel ja kuidas neid nimetatakse? 5 järku 3
kasutati küll aga on saadud tulemusi kirjeldatud ja analüüsitud viimse detailini ning väga põhjalikult. Millised olid peamised tulemused, mida lõputöös tutvustati? Kas need olid uudsed, huvitavad või mitte? Uuringus kinnitati autori teooriat, et majutusasutused on teadlikud keskonnaprobleemidest ning neile on need olulised, kuid puuduvad vajalikud teadmised probleemide vähendamiseks või arendamiseks. Samuti saadi teada, milliseid keskkonnasäästliku toimingud majutusettevõtted kasutavad. Isiklikult oleks soovinud saada teada midagi uut, mis oleks teinud lõputöö huvitavamaks ning teadmisi oleks toredam rakendada. allikas: Kööp, T. (2014). Majutusettevõtete keskkonnaalase tegevuse arendamine Järvamaal ja naabermaakondades. Lõputöö. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Turismiosakond. Kasutatud 18.10.2015 http://dspace.utlib.ee/dspace;/bitstream/handle/10062/43932/koop_triin.pdf? sequence=1&isAllowed=y
kuivatamisele. Pindade kuivatamine ennetab biofilmi ja setete tekkimist. Kui setted on juba tekkinud, tuleb puhastada happelise puhastusainega. On ka levinud kattematerjalina keraamilised plaadid, mille vuugivahed on happetundlikud. On ka oluline puhastamise protsessis pindu kuivatada, kuna kui lasta veel ise ära auruda jäävad pinnale setted, mustus, mikroobid, puhastusaine jäägid jne. Üks märgadest ruumidest on nt. Basseinialad. Majutusettevõtted peavad hügieenilisuse tagamisel lähtuma Eestis kehtivatest määrustest. Igal hommikul tuleb basseiniveest võtta veeproov ja fikseerida see majutusettevõttes ettenähtud infokandjal. Seda selleks, et basseinivesi oleks külastajatele ohutu. Veeproovi nõuetele mittevastavust põhjustavad nt kui külastajad ei pese end korralikult enne basseiniminekut ära, emad ei osta väikelastele basseinis ujumiseks sobivaid mähkmeid
12.2000.a määruse nr 86 „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ tähenduses või taastusravi tervishoiuteenuste osutamine „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse“ tähenduses. (6) Järgu olemasolul võib majutusettevõtte nimes, tähistuses ja majutusteenuse müügiks pakkumisel ning müügil kasutada järgule vastavat järgutähist. Muude kvaliteedimärgiste kasutamise korral tuleb tagada nende eristuvus majutusettevõtte järgutähisest. Põhjendus: Majutusettevõtted on turismi lahutamatu osa. Nii sise- kui ka välisturistid vajavad nii mõnelgi korral majutust. Kasutatud kirjandus : https://www.riigiteataja.ee/akt/13309741
Referaat Juhendaja Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. 15 omavalitsusüksust, 2 linna - Kunda ja Rakvere, 2 vallasisest linna (Tamsalu ja Tapa), 21 alevikku ja 379 küla. Kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), pikim jõgi Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv on
Pakkuda kvaliteetset külastajatele majutusteenust. Eesti majutusettevõtete konkurentsivõime suurendamine. Turismisektoris säästva majandamise põhimõttete propageerimine. Kriteeriumid on seotud majutusettevõtte säästlikuma ressursikasutusega (nt. elekter, küte, vesi, jäätmed, puhastus). Eestimaist päritolu toiduainete kasutamisega hotelli restoranis ning looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisega oma piirkonnas. Rohelise Võtmega Eestis liitunud majutusettevõtted kujundavad ettevõtte keskkonnapoliitika, seavad keskkonnaga seotud eesmärke ning täidavad märgisega seotud kohustuslikke kriteeriume. Rohelise Võtme märgisega on õigus liituda kõigil majutusettevõtetel, kes vastavad Turismiseadusest tulenevatele tingimustele ja kehtestatud nõuetele ning kes on kantud majandustegevuse registrisse majutusteenuse pakkujana. . 3. Nõuded Teavitama RV sekretariaati soovist omistada ettevõttele RV märgis,
rahulolu ja julgustaks siia tagasi tulema. 22. Vastuvõtu töötaja ülesanded külalise viibimise ajal Tehingud mis sooritatakse pannakse toaarvele, kellel pole kretiiti need maksavad iga ostu eest kohe. Igal hetkel kui see klient jõuab vastuvõttu töötaja nägemisulatusse tervitada, luuasilmside. Külalisele teenuste pakkumine, informatsiooniga varustamine.kontaktihoidmine, info andmine, 23. Majutusettevõtte lisateenused Peamiselt pakkuvad majutusettevõtted majutust ja toitlustust. Lisateenused on need mis tuleb kliendil eraldi osta. Lisateenused võivad olla saun, kanuutamine, igasugused iluprotsetuurid, kalastamine, jalgratta laenutus jne 24. Infotehnoloogia kasutamine majutusettevõttes? IT kasutamine majutusettevõttes võimaldab efektiivset tööd, kulude vähenemist ja paremat klienditeenindus- kliendi suhete haldamist. IT- kasutamist mõjutavad: · Majutusettevõte suurus- mida suurem majutusettevõte, seda kasulikum
strateegia ja kava 2004-2014: 10). Selleks, et suurendada või tagada sihtkoha jätkusuutliku arengut, tuleb pöörata tähelepanu puudustele ja nõrkadele külgedele, mis iseloomustavad sihtkoha turismiplaneerimise hetkeolukorda. Narva-Jõesuu linna üheks probleemiks on hooajalisus, mis põhjustab turistide arvu kõikumist aasta jooksul. Selle tõttu kõrghooajal on turiste rohkem, kui sihtkoht on suuteline vastu võtta ja madalhooajal paljud majutusettevõtted on sunnitud oma uksed kinni panema väikese nõudluse tõttu. Linnas on suur hulk ettevõtteid, mille tegevus on sesoonne. ,,Seasonality in the tourism industry" (Lee, jt 2008) artiklis pakkutakse välja strateegiaid, mille abil on võimalik vähendada hooajalisuse mõju. Nende hulka kuuluvad omapärane hinnapoliitika, sündmuste ja vaatamisväärtuste mitmekesistamine ning kohaliku omavalitsuse osalemine turismiplaneerimises. Hooajalisus Narva-Jõesuus on seotud kõigepealt kliimaga
nendest väljaspool, näiteks haiglates, ühiselamutes, rongides jne, kuid eraldi terminit nende kohta ei ole. Kui räägitakse hotellimajandusest, siis mõeldakse selle all kogu majutusettevõtlusega seonduvat, mitte ainult konkreetselt hotelle kui eraldi majutusasutuse liigiga seotud tegevusi. Tõenäoliselt tuleneb paralleelne käsitlus asjaolust, et hotell on vanim ja klassikaliseim majutusettevõtte tüüp. Majutusettevõtted Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on: Hotell (hotel) on toitlustusteenust pakkuv vähemalt kümne majutusruumiga majutusettevõtte. Majutusasutustele kehtestatud miinimumnõuete määrus ütleb, et hotelli ehitis peab olema iseseisev majutushoone, hoonete kompleks
saanud tuntuks ka teistes maades. Nimetame siin kolme: Tekkisid nn. tallid või sissesõiduhoovid (itaalia k. stabulum). Neid rajati maanteede äärde ja linnadesse. Postijaamad need tekkisid riigiposti liikumisteede äärde ja tänavatele hobuste vahetamiseks, puhkamiseks ja taastamiseks. Kõrts ehk tavern (itaalia k. taberna). Teistes riikides sai trahterimajandus hoo sisse siiski alles keskajal. Samal ajal olid olemas ka eraldi majutusettevõtted, itaaliapäraselt mansiones . Jõukamatel vabadel inimestel olid suurlinnade ümbruses suvekodud. Maanteede ääres tekkisid ka lihtsad peatus- ja ööbimiskohad itaaliapäraselt meritorium. Kolmandal aastasajal seati Roomas sisse võõraste registreerimiskohustus ning võõrustaja (peremehe, kõrtsmiku) range vastutus külastaja kaasatoodud asjade eest. Need korraldused ja sätted võeti Rooma õigusest üle ka Austria ja Saksamaa koodeksisse. Prantsusmaal seati
Spaapuhkus on lõbusaks vahelduseks ka lastega perekondadele: veepargid ja basseinid on olemas enamikes spaades ning mitmetel neist on olemas ka mänguväljakud ja laste päevahoiu teenused. Laste jaoks on olemas erilised lõbusad protseduurid nagu mullivannid, lõbusad massaazid, seiklusrikkamad soola- ja külmakambrid ning palju muud. 3. Motellid Motellid on maantee läheduses paiknevad, eeskätt mootorsõidukitega külastajate teenindamiseks mõeldud ja toitlustusteenust pakkuvad majutusettevõtted, millel on ka turvaline parkla. Eestis on 20-25 motelli, mis kõik on maanteede ja peamiste ühendusteede kaudu lihtsalt ligipääsetavad ja pakuvad nii lühi- kui pikaajalist majutusteenust. Eesti motellid on lihtsad, puhtad ja turvalised ning pakuvad suurepärast peatumisvõimalust neile, kes reisivad autoga. Pealegi ei nõua motellis peatumine suurt eelarvet. 4. Hostelid Hostelid ja üliõpilaskodud pakuvad eriti soodsat majutusvõimalust ja sobivad ka seljakotimatkajaile.
kogu valdkonna (platvormid ja teenusepakkujad) käive ulatuda 90 miljoni euroni. Sellisel prognoosil on aga ka üks problemaatiline pool, see ei võta arvesse uute tulijate tekke võimalusi, turu küllastumise piiri ega muid muutujaid. (Eljas-Taal, Ka. Rõa, K. Lauren, A. Vallistu, J. Müürisepp, K. 2016) Jagamismajandusest turismisektoris välismaal Peale Eesti on oluline veel käsitleda turismindusega seonduvat jagamismajandust ka välismaa mastaabis. Hotellid ning teised traditsioonilised majutusettevõtted üle maailma on hakanud üha enam näitama välja oma vastumeelsust erinevate jagamismajanduse platvormide üle. 2013. aastal läbiviidud uuringust selgus, kui Airbnb platvormil kasvab 10%, siis väheneb hotellide igakuine sissetulek 0,37%. Madalama hinnaklassi ja konverentsiruumideta hotellides on sissetulek kahanenud 8-14% ulatuses. (Byers, J. Davide, P. Zervas, 2017) Enamik suuri koostööplatvorme (näiteks Airbnb) on loodud Ameerika Ühendriikide ettevõtete poolt
Positiivses suunas on muutunud laste kasutamine tööjõuna. Seda aga pigem arenenud kui arengumaades. Töö- ja puhkepauside vahekord on riigiti erinev. Samas on näha, et võrreldes kapitalismiga soositakse ja jälgitakse pinksamalt, et oleks olemas vähemalt üks lõunapaus igal töötajal. Mis jääb aga endiselt probleemseks, on öötöö, sest inimeste arv kasvab ja nõudmised teenindusele on suuremad, seega parimate tulemuste saamiseks on poed, restoranid ja ka majutusettevõtted avatud järjest kauem. Töölised teevad endiselt nii päeva- kui ka öötööd ja sageli ka topeltvahetusi. Vastukaaluks kapitalismi ajale on tööandjate arusaam tööaja mõjust inimestele läinud paremaks. Kogu valdkonnas on arenemisruumi aga piisavalt.
Kämpingute Liit, Turismifirmade Liit ja Keskkonnaministeerium. Eestis on loodud samalaadne organisatsioon, mille juhatusse kuuluvad Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, EAS Turismiagentuuri, majandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ning Eesti Ökoturismi Ühenduse esindajad. Igapäevase töö korraldamine toimub Eesti Rohelise Võtme sekretariaadi kaudu, mis asub EAS Turismiagentuuri ruumides. Märgist võivad taotleda erinevad majutusettevõtted,tulevikus ka restoranid ja spordirajatised. Rohelise Võtme taotlemine eeldab teatud kriteeriumite täitmist ja edasises töös nendega arvestamist. Märgi saamiseks tuleb täita umbes 70 kriteeriumit, mis on jagatud kolme ossa: kohustuslikud, tähtajalised ja soovituslikud. Kriteeriumid hõlmavad peamiselt vee-, energia- ja elektri kokkuhoidu ning jäätmekäitlust, aga ka 5 keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamist
aga laeval asuvatel hotellidel ma kunagi ei olnud, seepärast see oli väga huvitav minu jaoks saada teada töökorraldusest selle tüüpi majutusettevõttes, sellest, kuidas need erinevad maal asuvatest hotellidest, millised ohutusreeglid on kohustatud, kuidas majutus, toitlustus ja töögraafik on kooraldatud laeval töötava personali jaoks, nende õigused ja kohustused. Selle kaitsmise töö eesmärgiks on teha tehtud töö analüüse, hindada sellised majutusettevõtted toateenija vaadest, anda tegevuse kirjeldust sellel erialal ja jagada minu oma vaatlust, jutustada kogemust, mis oli omandatud ja edendada ettepanekuid edasiarendamises. Ettevõte lühiiseloomustus. AS Tallink Grupp on Eesti laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad ja ro-pax-laevad sõidavad Läänemerel EestiSoome, EestiRootsi, LätiRootsi ja SoomeSaksamaa liinidel. Tallinkile kuuluvad ka Soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning
valiku tegemisel (milline tegur on kelle jaoks olulisem ja miks?). Ärireisijad sihtkoha kaasaegsus kõikide vajaduste rahuldamiseks (nt internett, konverentspidamise ruumid), mainekus (äriklassi hotellid), teeninduskvaliteet (kiire teenindus, pädevad teenindajad), asukoht (nt lennujaama lähedus). Kuna äriturism on erinevalt puhkereisidest stabiilsem ja sõltumatu hooaegadest, peaksid majutusettevõtted pakkuma oma kvaliteetseid teenuseid aastaringselt. Konverentside paketid ja selleks vajaliku inventari olemasolu. Töise keskkonna olemasolu (rahulikkus/vaikus), kuid samas ka lõõgastumise võimalus ning turvalisus (seifid, pakiruumid). Kuna ärireisijatele on oluline nende välimus, mõjutab sihtkoha valikut selles pakutavad vastavad teenused (nt ilusalong, tubades peeglid, triikrauad või teenused riiete korrastamiseks).
Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal ning tänase seisuga on märgisega liitunud 22 majutusettevõtet. Rohelise Võtme koordinaatoriks Eestis on EASi turismiarenduskeskus. 3.1 Rohelise Võtme eesmärgid Eestis on: Propageerida säästva majandamise põhimõtteid turismisektoris Suurenda Eesti majutusettevõtete konkurentsivõimet Pakkuda külastajatele kvaliteetset majutusteenust Rohelise Võtmega Eestis liitunud majutusettevõtted kujundavad ettevõtte keskkonnapoliitika, seavad keskkonnaga seotud eesmärke ning täidavad märgisega seotud kohustuslikke kriteeriume. Kriteeriumid on seotud majutusettevõtte säästlikuma ressursikasutusega (nt. elekter, küte, vesi, jäätmed, puhastus), Eestimaist päritolu toiduainete kasutamisega hotelli restoranis ning looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisega oma piirkonnas
- majanduslik keskkond - sotsiaalne keskkond - poliitiline keskkond - tehnoloogiline keskkond - ökoloogiline keskkond Turismiettevõtted · 1. ainult turismiga tegelevad ettevõtted ehk tüüpilised turismitööstuse ettevõtted . · Siia kuuluvad kõik ettevõtted, mis toodavad tüüpilisi turismiteenuseid, s.o. nende tegevus on suunatud otseselt turistide teenindamisele (majutusettevõtted, reisikorraldajad, reisibürood, turismiinfopunktid); · 2. turismiga piirnevad ettevõtted (transpordifirmad, giiditeenused, reisikindlustus, suveniiride tootjad) · 3. Turismiga kaudselt piirnevad ettevõtted toodavad ebatüüpilist turismitoodangut, mida tarbivad ka turistid. Nende ettevõtete toodang on suunatud kõige laiemale üldsusele, millest osa moodustavad ka turistid (toitlustusettevõtted, meelelahurusasutused, fototeenuste ja
äriühingutele kui ka eraisikutele. Sihtgrupiks on meil: - kõrgema sissetulekuga kiire eluviisiga inimesed, kellel puudub aeg ja soov oma pesu ise pesta; - inimesed kellel puudub kodus pesumasin või ei saa selle ostu endale lubada; - üksikud poissmehed, kellel puudub harjumus oma pesu ise pesta; - paljulapselised pered, kellel puudub aeg, et pesu pesta: - majutusettevõtted; - toitlustusettevõtted; - tootmisettevõtted (töörõivaste puhastus); - lasteaiad; - juuksurisalongid; - tervisekeskused (SPA) - haiglad; - ehitusfirmad; - igasugused teenindusettevõtted jne. Kliendid on meil jagatud järgmistesse gruppidesse: - klientide asukoha järgi; - kliendid, kes kohal käivad; 3
Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte. Nimetatud määratlusi võib majutusettevõtete puhul kasutada vaid juhul, kui majutusettevõte vastab selle liigi kirjeldusele ning kehtestatud nõuetele. Kui majutusettevõte ei vasta ühegi nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust. 6. Millised on majutusettevõtted omandisuhtest lähtuvalt? Individuaalne juhtimine eraomand- iseseisev ettevõte, kus hotellipidaja on ise kõigi hotelliga seotud varade omanik, ta on sõltumatu kõigis hotelli opereerimisega seotud otsustes. Omanikul lasub piiramatu vastutus ja täielik kontroll kogu hotelli tegevuse üle. Juhtimisleping hotellide juhtimisele spetsialiseerunud ettevõtja müüb profesionaalset juhtimisteenust hotelli omanikule, kelle omanduses on kogu hotellile kuuluv vara.
hooajal, mis võib viidata sellele, et on leitud lahendusi talvel turistide meelitamiseks. Joonis 1. Majutuskohtade arv Saare maakonnas 2. Voodikohtade keskmine arv Saare maakonna majutusasutustes Pea pooled Saaremaa voodikohtadest asuvad Kuressaares ning suur osa voodikohtadest asub spa-hotellides. Joonisel 2 on näha, et talveperioodil on keskmine voodikohtade arv majutusasutuste kohta suurem kui suve hooajal. Põhjuseks on ilmselt see, et talvel panevad väiksemad majutusettevõtted (kodumajutused, puhkemajad, puhkekülad ja laagrid) uksed kinni ning suuremad ettevõtted tõstavad (hotellid, hostelid) keskmise voodikohtade arvu kõrgemale, kuna neil on rohkem voodikohti ning talvel on majutusasutusi vähem kui suvel, kui majutusteenust pakuvad ka paljud väikeettevõtted. Jooniselt 3 on näha, et kõige rohkem voodikohti majutusasutuste kohta oli 2003 aasta jaanuaris (u 37 kohta majutusasutuse kohta) ning alates sellest on keskmine kõikunud umbes 13 voodikoha ulatuses
kutsekoolid, näiteks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, Võrumaa Kutsehariduskeskus. Kindlasti on arvestatavad konkurendid ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Tööstushariduskeskus jt. kutsekoolid üle Eesti. Kaudseteks konkurentsideks on kesk-, kõrg- ja erakoolid. Tartu KHK Hotelli kui majutusasutuse puhul on suurimaks konkurendiks Rehe hotell ning samasse hinnaklassi kuuluv hotell Starest. Konkurentideks võib pidada ka ülejäänud Tartu linna või selle lähiümbruses paiknevad majutusettevõtted, kuna vahemaad on väikesed ja kergesti läbitavad. Tartu KHK Hotell on tuntud oma taskukohase hinna, meeldiva teeninduse ning vastrenoveeritud (2010a.) hoonestuse poolest. Kõike seda võib pidada eeliseks konkurentside ees. Tabel 2. Võimalikud välised mõjutajad Võimalikud välised mõjutajad Tartu KHK poolt rakendatavad meetmed Õppija Paindlike õppimisvõimaluste loomine erinevatele Põhikooli lõpetajate arvu vähenemine
OSTUHUVI 330 803 RAHA 165 401 KULUTAMINE 55 134 TURU MÄÄRAMINE 1.12% Allikas: Statistikaamet 18 5.5 Konkurentsi turg NETI otsingumootori järgi on enamus turismitalu all äratuntavad majutusettevõtted Saare maakonnas (54). Tartumaa turismitalud moodustavad kogu tervikust kõigest 6% (19) Turismitalud maakonniti 1% 1% 4% 2% 5% 5% 18% 6% 11% 6% 7% 10%
vaatlusala. (Liberation Tower 2012) Külastajad saavad erinevate korruste vahel liikuda 18. liftiga. Need liftid on ühed maailma kiiremad, liikudes kiirusel 6,3 meetrit sekundis. Kuna torn on niivõrd suure ajaloolise tähtsuse ja monumentaalsusega, ei tohiks ükski turist jätta kasutamata võimalust seda rajatist külastada. Välisturistid, kes seda sihtkohta külastavad saavad ööbida Al Jahara ja Kuveit Resort hotellides, mis on ühed parimad majutusettevõtted terves linnas. 12 3. KATAR MAAILMA RIKKAIM RIIK 3.1 Katari üldiseloomustus Katar on riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul. Riigil on piir Saudi Araabiaga ning rannajoone pikkus on 563 kilomeetrit. Katari pealinn on Doha ja riigi pindala on 11 437 ruutkilomeetrit. Rahvaarv on Kataris 1,4 miljonit, riigikeel araabia ja usund Islam. Katar on absoluutse monarhiaga riik. Riigipea on emiir, kes teostab nii seadusandlikku kui ka täitevvõimu
Tõenäoliselt võib suvekuudel aastane tarbijahindade tõus, mis veel mullu oli kahekohaline, asenduda langusega. Kui tavapäraselt ajastatakse aasta algusesse olulisemaid hinnatõuse, siis seekord jäid need tagasihoidlikuks. Tegu oli valdavalt administratiivsete hinnatõusudega, nagu elekter, vesi ja kanalisatsioon, riigilõivud ning käibemaksu soodusmäära tõstmine. Vaatamata majutusteenuste käibemaksu soodusmäära tõstmisele langetasid majutusettevõtted jaanuaris hindu. Tarbijakorvi maksumusele mõjub soodsalt maagaasi sisseostuhindade langusest tingitud kaugkütte odavnemine, mis jätkub ka järgnevatel kuudel. Toiduainetest toimusid suuremad muutused piimatoodete hindades, mis alanesid kuuga paari protsendi võrra. Mõningase viitajaga peaksid langema hakkama ka leivatoodete hinnad, kuna toormehinnad on oluliselt alanenud.
h. bioloogilise mitmekesisuse) säästvat kasutamist tulu saamise eesmärgil. 54. Eesti turismipiirkonnad Tallinn, Pärnu, Tartu, mujal LääneEestis, PõhjaEesti, LõunaEesti, saared 55. Maaturism Eestis MTÜ Eesti Maaturism asutati 19. jaanuaril 2000. aastal. Ühingu eesmärgiks on maaturismiteenuse pakkujate ühiste huvide esindamine eesmärgiga toetada maaturismi arengut Eestis. Hetkel on organisatsioonil 316 liiget üle Eesti. MTÜ Eesti Maaturism liikmed, majutusettevõtted moodustavad ca 45% kõigist Eesti maamajutusettevõtetest. Maaturism (rural tourism) on väiksemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks piirkondlikule eripärale (maapiirkond) on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maailma Turismiorganisatsioon (WTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanikega 37 alla 10 000
import 21,2 miljonit krooni ehk 145,2% eelmise aasta tasemest Puitmajade siseriiklik müük ei ületa ilmselt 10 - 15 % ehk kogutoodanguks 2000. aastal 540 - 600 miljonit krooni. Kokkupandavate puitehitiste eksport 2000. aastal Siiski võib ka Eestis märgata palkmajade (puitehitiste) rajamise hoogustumist ehk ka julgemat projekteerimist näiteks Tallinna ja selle lähiümbrusse, kuhu kerkinud ja kerkimas mitmeid puidust (palkmaju) toitlustus- majutusettevõtted, palju suvilaid mere äärde ja elumaju. Kokkuvõte Selleks, et puit ehitusmaterjalina jõuaks teda väärivale kohale on vaja nii puidutööstuse, ehitajate, arhitektide kui ka tarbijate koostööd. Üheks teeks on konkursside korraldamine parimatele projektidele ja lahendustele puidu kasutamisel. Heade näidetena on: EMTL projekti Puuinfo korraldatud võistlus, mille eesmärgiks on Eesti paremate puitehitiste leidmine (aastad 1997- 2002) või RMK konkurss Triigi metskonnahoone projektile
ettenähtud kande ja soojaisolatsioonivõimet ning terviklikkust. Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt 1. konstruktsiooni kandevõimest R 2. tihedusest ehk terviklikkusest E 3. soojaisolatsioon I Eripõlemiskoormus on ruumis paikneva põleva materjali, inventari ja põlevate ehitustarindite täielikul põlemisel vabanev soojushulk, ühikuks on MJ/m2. <600 MJ/m2 majutusettevõtted, elamud, hooldus- ja õppeasutused. Tuletundlikkus on omadus tulega kokkupuutes süttida, eraldada soojust, levitada tuld. A1- ei ole tuletundlik A2- on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises B on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine C on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub vähesel määral suitsu eraldumises ja
annaabi.ee 
