(edaspidi.ettevõtja). (2) Turismiteenus on: 1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4) konverentsiteenuse osutamine; 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; 6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine. Põhjendus: Antud seadus on seotud turismiga, sest see seletab ära mis turismiteenus on ja mis/kes võivad turismiteenust pakkuda. § 18.Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv
meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puhkusereisija. Keskklassihotellid toovad esile soodsad hinnad. 2. Mida räägib turismiseadus majutusettevõtlusest? Majutusettevõte (1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid. (2) Majutusteenuseks ei loeta: 1) juriidilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma töötajate majutamist; 2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping tähtajaga üle 30 päeva; 3) õppeasutuse poolt selles õppeasutuses õppivate isikute majutamist; 4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute
Ekasmiküsimusi : 1. Mis on majutustoode? On kliendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjus, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago jne. 2. Turismiseadus majutusettevõtlusest Vastavalt turismiseadusele on majutusettevõte majutusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. 3. Majutusettevõtte registreerimise kohustus Ettevõtja, kes soovib osutada majutusteenust, esitab majutusettevõtte registreerimise taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Riigilõiv, registreerimine tähtajatu, vald võib tagasi võtta 4. Majutusettevõtete liigitamine turismiseadusest lähtuvalt Hotell, motell, külalisemaja, puhkeküla ja laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. 5
Eksamiküsimused : 1. Mis on majutustoode? Majutustooteks on kogu elamus. Ei saa ladustada, hoiustada, kindla hetkevõimalusega ( abstraktne), mittemateriaalne sõltub inimesest endast. Müüa tuleb kogemuste kvaliteeti, mitte hotelli toa kvaliteeti. 2. Mida räägib turismiseadus majutusettevõtlusest Turismiseaduse $2 loetletud turismiteenustest on olulisem majutusteenuse osutamine. Majutusteenus saab ka küllaltki täpset seaduslikku regulatsiooni. Turismiseaduse 3. peatükis defineeritakse majutuseettevõtte mõiste- majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid. Samas $ tuuakse ära teenused teenused, mida ei loeta majutusteenusteks. Turismiseaduses on toodud majutusettevõtte liigid-hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkemaja, laager, puhkeküla, külaliskorter, kodumajutus. Muid
Hotellimajanduse mõiste- majutus- toitlustus- ja lisateenuste osutamine majutusasutustes. Hõlmab majutustegevust majutusettevõttes ja nendest väljaspoole. (Haiglates, rongides, ühiselamustes vms) kuid nendel pole eraldi terminit. Majutustoode- kliendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul. Hotell- toitlustusteenust pakkuv, 10 majutusruumi Motell- maanteeäärne, mootorsõidukitega liiklejatele Külalistemaja- toitlustusteenust pakkuv, 5 majutusruumi Hostel- toiduvalm. ja -teenust pakkuv 1*-lihthotell 2*-mugavustega 3*- keskklassi 4*- 1.klassi 5*- lukshotell Juhtimisstruktuur- oleneb hotelli suurusest Sihtturu alusel: Ärihotell- äriklientidele, meelitavad ka teisi. Suurim hulk hotelle maailmas, mitmekesised teenused, sest sõltub hetkevajadusest. Lennujaama- äriklientuur, lennuliinide reisijad, töötajad, konverentsisaalid, keemiline puhastus, iluteenused jne
selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3. Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele. 4. Mõisted: turism, turist, ühepäevakülastaja, majutatute arv, ööbimiste arv, majutusettevõtte täituvus. Arvuta majutusettevõtte täituvus. 1 Turism- on mitmetesse majandussektoritesse kuuluvate komponentide kombinatsioon: a majutus koos toitlustamisega; b reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; c looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; d reisiteenuste korraldajad – reisikorraldajad ja reisibürood; e reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused.
organiseeritud sportlikku tegevust: jalgsi, ratta, alpi ja auto matku. See tähendab, et turist pidi reeglina ise reisil füüsiliselt aktiivne olema. (Siimon, I. 1996) Turismitarbimise kõrgfaasi, massiturismi ajajärgul: pärast Teist maailmasõda, seoses transpordivahendite arenguga muutus turist ekskursioonidel, grupireisidel jne. suhteliselt passiivseks: ta tahtis, et talle kõik vaatamisväärsused ja muu huvi pakkuv võimalikult mugavalt serveeritaks Turism = matkamine · Sõna "turist" on tuletatud kas inglise või prantsuse keelest, mõlemal juhul sõna tour tähendab matka. · Ka soome keeles kasutatakse turismi tähistamiseks suupärasemat sõna matkailu · Nõukogude ajal tähistati meilgi turismi mõistega tegelikult matkamist 1997.a. rekreatsioonikorralduse erialale sisseastujate küsitlus, nägemus tulevasest töökohast:
millisesse majutusettevõttesse ta toa broneerib? Nimeta vähemalt 3 (3p) ja selgita (3p) Kuurort (resort) on termin, millega tähistatakse nii hotelli kui ka sihtkohta.Tavaliselt peetakse silmas hotelli paiknemist kuurortpiirkonnas,olgu tegu siis ranna, maa - või suusakuurordigaNendes paikased asuvaid hotelle kasutatakse perepuhkusteks kuid ka äriürituste korraldamiseks,ühendamaks külastajate tööd ja puhkust. Lennujaam (airport) on majutusettevõtte asukohana oluline neile klientidele,kes vajavad peatust ja ööbimisvõimalust lendude vahel. Tavaliselt on lennujaamahotellide hinna sisse kalkuleeritud ka transfeer lennujaamast ja tagasi. Kesklinn ( downtown) lähedal on majutusettevõtte asukohana atraktiivne ärikliendile, kes peab külastama mitmeid ametiasutusi ja firmasid, mis enamasti paikenvad kesklinnas. Samuti on see meelepärane ka turistidele, kuna enamik vaatamisväärsusi on samuti kesklinna piirkonnas. 5
...............................................6 2.6 EHE märgi tooted:.............................................................................................................7 3. Roheline Võti..........................................................................................................................8 3.1 Rohelise Võtme eesmärgid Eestis on:...............................................................................8 3.2 Rohelise Võtme märgise taotlemiseks peab majutusettevõte:..........................................8 3.3 Rohelise Võtme ettevõtted Eestis:....................................................................................9 4. Märk Kindlast Arengust........................................................................................................10 4.1 Mida kvaliteediprogramm endast täpsemalt kujutab?.....................................................10 4.2 Tunnustus „Märk kindlast arengust“....................................
Majutus, toitlustus, turism, meelelahutus Majandusgeograafia Juhendaja: Hele Pomerants Koostaja: Ats Klemmer PÜÜNSI 2013 Sissejuhatus: Referaadi teema on majutus, toitlustus, turism ning meelelahutus Eestis. Eesti riik on viimase kümne aasta jooksul väga palju arenenud kõigis neljas valdkonnas. Minu ülesanne oli uurida, ning tutvustada teistele lähemalt neid nelja valdkonda. Majutus Majutus on teenus, mida pakutakse inimestele erinevatel eesmärkidel. Majutuse teenused on erinevad: hotellid ja külalistemajad, spaad, motellid, hostelid, puhkemajad, puhkekülad, külaliskorterid, kodumajutus, turismitalud ja mõisamajutus. 1. Hotellid ja külalistemajad
laguunid, Boholi saare sokolaadikünkad ning PõhjaLuzoni terrassriisipõllud. Banaue 20006000 aastat vanad riisiterrassid Luzoni KeskKordiljeerides on maailma võimsaimad (kuulub UNESCO maailmapärandisse). Turistid tulevad põhiliselt Jaapanist, USAst, Taiwanist, LõunaKoreast ja Austraaliast. Seksiturismi osatähtsus on väga suur. Parim aeg külastamiseks on taifuuniväline periood detsembrist maini. Jõulude ja lihavõtte ajal on siiski igasugune transport ning majutus ülerahvastatud ja liikumine vaevaline. Värvikaimad pidustused on jaanuarist maini, võimsad riisiterrassid on muljetavaldavamad märtsisaprillis. Saartevaheline liiklemine laevadega on mugavaim oktoobrist märtsini. SriLanka : Turismil on tähtis osa riigi majanduses, kuid rahvuskonfliktidest tingitud terroriaktid suurendavad ebakindlust ega lase areneda massiturismil. Majanduse arengut pärsib ka nõrk infrastruktuur ja suure tagasilöögi andis 2004.a. tsunami. Sri
Reisiettevõtja- Reisiettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid. Reisibüroo- on reisiettevõtja, kes pakub müügiks või müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise. Reisikorraldaja- on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu. Loetle majutusettevõtete liigid Eestis - hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. 8. EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti) on sisule ja tulemusele keskendunud kvaliteedimärgis, millega märgistatakse loodus- ja kultuurielamusega turismitooteid. Turismiettevõtjale annab EHE-märgis võimaluse süsteemselt arendada pakutavate turismitoodete- ja teenuste kvaliteeti ning võimaluse oma tooteid efektiivsemalt turundada, läbi tuntud ja tunnustatud kvaliteedimärgise
Turismitalu plaanime käivitada kõrghooajal ehk juuni alguses 2012. 3 1 ÜLDANDMED 1.1 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: Hanso turismitalu Omandivorm: Osaühing Alusdokumendid: Äriregistrisse kandmise kuupäev 13.10.2011 ja reg-nr 987654321 Aadress: Uniküla küla Haaslava vald Tartumaa 62121 Tegevusalad: Majutus ja turismiteenused; toitlustamine, seminaride, kultuuri- ja meelalahutusürituste korraldamine, spordivarustuse laenutus. Telefon: +372 516 6293 E-post: [email protected] Koduleht: www.hansoturismitalu.ee Juhatuse liikmed: Gerda Haugas Osanikud: Carina Helimets, Epp Kägo-Saunasoo, Gerda Haugas, Annika Koit, Pirjo Luik, kus kõik osanikud omavad 20% suurust
....................................................5 HIIUMAA TURISMIKESKKOND.......................................................................................................... 5 Turu kirjeldus.........................................................................................................................................5 Hiiumaa turismiteenused....................................................................................................................... 5 Majutus.................................................................................................................................................. 6 Swot analüüs.......................................................................................................................................... 7 Turule sisenemine ja konkurents........................................................................................................... 8 3 OSA.........................................
Ajaloost võib leida palju sündmusi ja ajajärke, mis inimestele huvi pakuvad. Loetud raamatud ja vaadatud filmid tekitavad sageli inimestes soovi ajas rännata, et ise kõike kogeda. Ajaloolised majutuskohad taastavad algupärase olustiku, kus pakutakse ajastuomaseid sööke ja jooke sobivate abivahenditega. Ideaalis peaks kõik pakutav toetama ühtset kontseptsiooni, et luua külastajatele terviklik ajarännu elamus. Valisime selle teema kuna see tundus huvitav ja me soovisime teada saada, millised on erinevad majutus- ja elamustooted Eestis. Palju on kohti, mille olemasolust inimesed tihti teadlikudki pole. Töös käsitleme ököturismi, elamustoodet ja luksusmajutust Eestis. 3 1. ÖKOTURISM EESTIS Järjest suurenev teadlikkus vähenevatest loodusressurssidest ja keskkonna saastumisest on õpetanud paljusid inimesi seda väärtustama
EHE - EHE märk on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. EHE märgi eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtetele, tarbijatele ja üldsusele. 28. Nimeta vähemalt 10 Eestis tegutsevat loodusturismi ettevõtjat ja millega nad tegelevad. 1. VIIS AASTAAEGA OÜ / Soomaa.com 2. 360 KRAADI OÜ 3. OÜ Loodusturism 4. OÜ Matkajuht Matkajuht on matka-, majutus- ja toitlustuskorraldust ning seiklustegevusi pakkuv ettevõte. 5. Ahja Matkad OÜ 6. Reimann Retked OÜ 7. 8. MTÜ Teadlikud Elamused 9. Lahemaa Matkakeskus TÜ 10. MTÜ Eesti Veeturism 11. NaTourEst 29. Nimeta vähemalt 10 Eestis pakutavat loodusturismi toodet ja ettevõtjaid, kes neid pakuvad. Süstamatkad, kanuumatkad, parvematkad, tõukerattamatkad, räätsamatkad, jalgsimatkad, tõukekelgumatkad, uisutamine, kajakimatkad, suusamatkad. 30
turismiettevõtetelt. Turismipaketi ja turismitoote vahele võib tõmmata võrdusmärgi, kui ettevõte turustabki vaid ühte turismipaketti. Kuid sageli koosneb turismitoode mitmest (külastuselamuse mõttes sarnase ühise nimetajaga ja ühise turundussõnumiga) turismipaketist. - Turismiteenus (edaspidi ka teenus) on üksik teenus, mis teeb võimalikuks ja toetab külastuselamise kogemist. Teenused on näiteks transport, majutus ja toitlustus, massaaz, saunateenus jms. Erineva olemuse, turismitoodete ja klientidega organisatsioonidel võivad olla, ja edukaks konkureerimiseks peaksidki olema, teistest ettevõtetest eristuvad tegutsemisviisid. Seetõttu ei saa olla kahte identset turundusstrateegiat ja -programmi. Selles juhendmaterjalis kasutatakse planeerimisprotsessi ja võimalike valikute illustreerimiseks mitut turismitoodet pakkuva turismiettevõtte näidet.
mõnevõrra paremini tundma õppida, aga ei ole autori arvates piisav allikas, millele toetuda sihtgrupipõhisel tootearendusel Hõbevalge teemapargis. 5 Töö on jaotatud kaheks osaks, millest esimeses keskendutakse teoreetilistele käsitlustele ja juba läbiviidud uuringutetele. Teises osas tutvustatakse Hõbevalge teemapargi ideed ja läbiviidud sihtgrupiuuringut. Töö keskendub peamiselt neljale märksõnale teemapark, elamus, tootearendus ja lastega pered teemapargi sihtgrupina. Sellest lähtuvalt on ka teoreetiline osa jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti teemapargi olemus, tõmbetegurid ja tuuakse näiteid juba toimivatest teemaparkidest. Teises peatükis avatakse elamuse mõiste sisu ja kirjeldatakse elamuse komponente. Kolmandas peatükis tuuakse välja teooriad, millel on praktiline väärtus toodete ja teenuste arendamisel. Neljandas peatükis selgitatakse
olema tingimata looduslikult sobivas paigas. Hoolimata paljude, eriti uuemate, allikate suhteliselt vabast mõistekasutusest eelistab autor käesolevas töös mõistet ,,kuurort" käsitleda laiemana ehk kui piirkonda, millesse sageli kuuluvad ka spaad. Tabel 2. Kuurortide ja spaade komponendid Kuurortide komponendid Spaade komponendid Mineraalvesi ja allikad, hüdroteraapia. Vesi. Hea toit, jook. Toit, toitlustus, dieet ja toitumine. Suusatamine ja talispordialad. Liikumine, harjutused ja fitness. Ravimassaaz ja harjutused. Puudutus, massaaz ja kehatöö. Turism ja puhkamine on kohaliku elu osa, Meel/keha/vaim. fookus turismil. Iluteenused. Esteetika, kehahooldus, loomuliku ilu toetamine. Turismisihtkoht
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
