........................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2.2 Lagoftalmus..................................................................................................................7 2.3 Ramsay-Hunti sündroom..............................................................................................7 2.4 Möbiuse sündroom.......................................................................................................7 2.5 Melkerssoni-Rosenthali sündroom...............................................................................7 3 Tsentraalne näonärvi halvatus.........................................................................................9 4 Kokkuvõte.....................
1 *Seljaaju songad mitu varianti: * songakotis on osa ajukestad, närvijuured, seljaaju. Kui on ainult ajukestad siis raskeid häireid ei pruugi olla kui aga on juba nv juured siis raske halvatus. Spina bifida: puudu lülikaared. Kranivertebraalse piirkona arenguhäire (peaajuseljaajuks) : *Arnold-Chiari sündroom: väikeaju tonsillid asuvad väljaspool koljuõõnt (st allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead, bulbaarparalüüs. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari))
Kahjustused – skotoom (vaateväljade osade väljalangemine), kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (insult, kasvaja), optilised hallutsinatsioonid (epilepsia), psüühiline pimedus (ei identifitseeri, kuigi näeb), hüsteeriline pimedus. III silmaliigutajanärv (n.oculomotorius) – erinevad ülesanded – üles-alla, nina poole, üles-välja, alla-nina poole, pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon, eksoftalm. Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv), VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus
Kvalitatiivsed teadvusehäired on deliirium, psühhoosid jne. Kooma: põhjused ja hindamine *Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid *Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või somnolents. Kooma esinemine viitab mõlema ajupoolkera spetsiifilisele düsfunktsioonile või ajutüve retikulaarse aktiveeriva süsteemi või nende mõlema düsfunktsioonile. Düsfunktsiooni mehhanismiks võib olla orgaaniline kahjustus, ainevahetushäire või ka psühhogeenne tegur. Hindamine Glasgow koomaskaalaga: A Silmade avamine 4 – spontaanne, 3 – kõnetamisel, 2 – valuärritusel, 1 – üldse mitte
Millised on suhtelised vastunäidustused adrenegiliste ravimite kasutamiseks? *rütmihäired, stenokardia *hüpertüreoidism *tserebrovaskulaarsed haigused *adrenergilisi ravimeid ei tohi koos lokaalanesteetikumidga kasutada distaalsetes piirkondades koekahjustuste oht!!! *KNS häired ärevus, unetus *eakatel, lastel eriline tähelepanu Adrenegiliste ravimite toime millistesse retseptoritesse toimivad adrenaliin, noradrenaliin, isoprenaliin, dopamiin, fenüülefriin, dobutamiin? RAVIMITE TOIME SÕLTUB SELLEST, MILLINE ON NENDE TOIME RETSEPTORITELE!!! RAVIAINE TOIME Adrenaliin a+b Noradrenaliin a+b1(minimaalne toime) Isoprotenerool / isoprenaliin b1+b2 Fenüülefriin b1+b2+a1(minimaalne toime)
ventilatsiooni häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli retsidiveeruv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid; esineb nn. ,,adenoidne nägu": laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Dgn: eesmine/tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus, lõplik diagnoos lateraalsuunas Rö ülesvõttel Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2. Kurgumandlite hüpertroofia on mittepõletikuline kurgumandlite suurenemine lapseeas koos ninaneelu- ja keelepäramandli hüpertroofiaga. Kaebused: Kurgumandlid takistavad mehhaaniliselt hingamist ja neelamist (,,suudlevate mandlite sündroom"-mandlid ulatuvad keskjoonel kokku)
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia
adenoid aga suurenedes oma asukoha tõttu ninahingamistakistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli retsidiveeruv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid; esineb nn. ,,adenoidne nägu": laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Dgn: eesmine/tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus, lõplik diagnoos lateraalsuunas Rö ülesvõttel Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2. Kurgumandlite hüpertroofia on mittepõletikuline kurgumandlite suurenemine lapseeas koos ninaneelu- ja keelepäramandli hüpertroofiaga. Kaebused: Kurgumandlid takistavad mehhaaniliselt hingamist ja neelamist (,,suudlevate mandlite sündroom"-mandlid ulatuvad keskjoonel kokku)
Perifeerne närvisüsteem: Seljaaju eesmine sarv Närvijuur Närv Sünaps Lihas Provokatsioonitestid Füüsiline koormus Tilt-test (Uuritav fikseeritakse voodi külge ning teda liigutatakse erinevatesse asenditesse, et provotseerida südametegevuse muutust neuraalse aktiivsuse tagajärjel) o Autonoomsed häired: MSA POTS - posturaalse tahhükardia sündroom POTS – posturaalse tahhükardia sündroom Konditsioon mille puhul muutus selili lamamise asendist püstisesse asendisse põhjustab ebanormaalselt kõrget südametegevuse aktiivsuse tõusu ehk tahhükardiat. Ortostaasi talumatus (Püstise asendi talumatus) Füüsilise koormuse talumatus Hulgi-kaebusi Liikvori analüüs Liikvori funktsioonideks on aju mehhaaniline kaitse trauma eest, “ujuvuskandvus”
Kuulmislanguse klassifikatsioon etioloogia järgi: - Kaasasündinud KL 50% geneetilised - 75% mitte-sündroomsed (üle 100 erineva mutatsiooni) Isoleeritud geneetiline KL, millega ei kaasne ühtegi teist anomaaliat • Leitud üle 100 erineva mutatsiooni, millest kõik ei ole rutiinselt määratavad - autosoom-retsessiivsed - autosoom-dominantsed - X-liitelised - mitokondriaalsed Kõige sagedasem põhjus on mutatsioon Connexin26. Mondini sündroom: Autosoom-dominantne. Kõige sagedasem isoleeritud kesk- ja sisekõrva anomaalia. Iseloomulikuks on teo ja poolringkanalite ebanormaalne laienemine. Enamasti iseseisev anomaalia, kuid võib kaasuda Pendered sündroomile. Progresseeruv sensorineuraalne KL. Ravi: kohleaarimplantatsioon Prenataalsed (sünnieelne) põhjused: Infektsioonid: punetised, toksoplasmoos, CMV, herpesentsefalii, süüfilis Teratogeenid: alkohol, talidomiid, kiiritus, aminoglükosiidid
adenoid aga suurenedes oma asukoha tõttu ninahingamistakistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli esinev/korduv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid; esineb nn. „adenoidne nägu“: laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Dgn: eesmine/tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus, lõplik diagnoos röntgenülesvõte. Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse šuntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. Tüsistused: adenoidne nägu,suurenenud adenoid takistab kuulmetõrve ventilatsioonifunktsiooni tekitades keskkõrvapõletikke, suuhingamine, norskamine, ninakinnisus, nohu, põskkoopapõletikud, kõrvavalu, loidus. Uneapnoehaigus ehk unelämbumistõbi. Uneapnoe definitsioon ja klassifikatsioon.
eemaldajanärv. Kollatähnilt algavat ja vaadeldavale esemele suunatud mõttelist joont nim. nägemisteljeks. Konvergentsiliigutuse tegemisel nägemisteljed koonduvad lähedalt vaadeldava eseme suunas, divergentsiliigutuse tegemisel nägemisteljed lahknevad, kaugema objekti vaatlemisel. Selleks, et silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja reguleerida silma optilise süsteemi tugevust ja pupilli suurust. Läätse optilise tugevuse reguleerimine- akommodatsioon toimub läätse kumeruse muutmise teel. Seda moduleerib ripslihas. Silma refraktsioonianomaaliad- kui silma optiline süsteem on normaalne, nim. seda emmetroopiaks. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi suhtes liiga pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e. müoopia. Kui fookus jääb silmapõhja taha, on tegemist kaugeltnägemise e. hüperoopiaga. Vanas eas võib tekkida vanaea- kaugnägevus e
........................................................................................... 9 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena ............................................................................... 10 5. Lülisamba degeneratiivsed muutused ............................................................................... 11 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 7. Pirnlihase sündroom.......................................................................................................... 12 8. Nimmevalude ja radikuliidi teised põhjused................................................................... 13 9. Lülisamba nimmeosast kanduvad valud ........................................................................... 13 10. Kui selg valutab, siis mis teeb valu tegelikult................................................................... 14 2
Täiskasvanud lindudel kulgeb haigus sageli subkliiniliselt. Eristatakse nelja sündroomi: 1. neurolümfomatoos e klassikaline Mareki haigus (närvitüvede kahjustused ja laienemine, 2-12 kuustel lindudel jalgade, kaela ja tiibade parees või paralüüs), 2. äge Mareki haigus (siseelundites esinevad lümfomatoossed muutused, sagedamini haigestuvad 3-6 kuused linnud, suremus kuni 80%), 3. silma lümfomatoos (lümfoblastide infiltratsioon, tekib ühe või mõlema silma iirise tuhmumine, pupill on tilga või pirni kujuga), 4. Nahakahjustused (märgatavad pärast sulgede kitkumist, sulefolliikuli juures on kuni 1 cm läbimõõduga sõlmjad moodustised). Lahanguleid - perifeersed närvitüved paksenenud kuni kolm korda, tursunud, hallikad või kollakad. Haiguse ägeda kulu korral lümfomatoossed muutused siseorganites - väikesed difuussed, hallikad poolläbipaistvad kolded. Dif.diagnoos – lindude leukoos (kriteeriumid leukoosi eritastamiseks – leukoos on vanematel
4= spontaanne 5= selge 6= reageerib käsklustele 3= kõnele, 4= segane 5= lokaliseerib valu 2= valule, 3= sõnad 4= tõrjub valu 1= ei ava 2= häälitsused 3= flektsioon valule 1= hääletu 2= ekstensioon 1= liigutused puuduvad Püsiv vegetatiivne seisund (PVS) Apalliline sündroom avab silmi, hingab ise, puuduba reaktsioon välisarritustele (hääl, valu) Ajusurm puudub omahingamine, silmi ei ava, puudub igasugune reaktsioon välisärritusele, ajusurmas inimene on surnud! MOTOORSE FUNKTSIOONI HINDAMINE Ülemine motoorne tee- tsentraalne motoneuroni tee on kõige kiirem Alumine motoorne tee- kulgeb perifeersesse närvi TSENTRAALNE E. SPASTILINE HALVATUS(ÜLEMINE) Tekib tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel
o > 12 nädalat krooniline Degeneratiivsed muutused seljavalu ei põhjusta (see on osa vananemisest ja see on normaalne) Krooniline seljavalu 3 Ei ole seotud selgroo mehaaniliste muutuste ega vananemisega Võib olla seotud lihastega Peaaju üliaktiivsus osad piirkonnad üle ärritatud Kroonilise valuga haige käsitlus diagnoos Anamnees o Valu kus, kuna algas jms. Mis teeb halvemaks või paremaks. o Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms) o Kaasuvad haigused Sülmitakse ,,leping" Haige uurimine o Objektiivne leid o Muu põhjus uuringud, konsultatsioonid. Visuaal-analoog skaala ehk VAS Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata (subjektiivsus!!!) Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb.
Kognitiivne tase mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset. Alanud varasema arengu käigus. Häiritud toimetulek mõnes sfunktsionaalses valdkonnas nt suhtlemine, enesehoolitsus, sotsiaalsed ja akadeemilised oskused jne. - Põhjuseid ja diagnoose võivad olla mitmeid. Harva isoleeritult, tavaliselt kaasnevad füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. - Populatsioonis 1-3%, 30-50% jääb põhjus ebaselgeks - Tavaliselt põhjuseks mõni sündroom, kromosoomhaigus, geenimutatsioon, ainevahetushaigus. Võivad olla ka tüsistused - Tihti kaasneb vaimne või füüsiline puue - Ravi ei ole, saab kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida. Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas - Kasvuspurtidega on seotud kriitilised (toob ajufunktsioonis pöördumatud muutused) ja sensitiivsed perioodid (kogemus mingil perioodil mõjutab aju arengut märkimisväärselt, lubab teatud võimetel areneda)
liiklusõnnetuste tõttu Psüühikahäirete ravi - Hinnang, millest haigus tuleneb. Bioloogiliste mõjutajatega bioloogiline ravi; - Elekterravi – kahest elektroodist lastakse vool ja rakud hakkavad koos tööle, raske depressiooniga Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid - Psüühikahäire - RHK-10, DSM; häirel on omaette kulg, (skiso, paanikahäire, bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada: Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt jne Positiivsed ja negatiivsed – mis tulevad juurde või lähevad ära Psühhootilised ja mittepsühhootilised sümptomid –
jakukvad vaid siis, kui on publikut. Puutetunne levib 100m/s. Valu/temp levib 1 m/s. Inimese 5 meelt: nägemis, kuulmis, maitsmis, haistmismeel ja puutetundlikkus. +tasakaal +lihas-liigestunne+siseorganistest Rett-sündroom – käte pesemine, plaksuta ine, autstlikud jooned.rettil on kätestereotüüpia. interotseptiivne info. Williamsi sündroom – 7-hästi head jutustajad ja väike VAA, aga ruumitajus halb 1 Kõik käsud tulevad ajukoore püramidaaltrakti..kaudu ja seal...59 min. Kui vops kuklasse, siis võib küll ära kaduda mingi osa nägemisväljast. Tõenäoliselt see
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika................
· Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga · 20/I p : nikotiinhappe, penitsilliini, tiamiinietc kasutuselevõtt diagnoos täpsemaks ; kadusid ajupellagral põhinevad psühhoosid & süfiliitiline nõdrameelsus, vähenes düsmneesiajuhtude sagedus · 20/II p : maania, skisofreenia, depressiooni,ärevushäirete, obsessiivkompulsiivse häire tõhus ravimravi Ravimiteaduse algusajast · Claude Bernard'i (1813-1878) kätte jõudis 1845 kuraare; näitas, et vöötlihaseid halvav toime on kusagil närvi & lihase kohtumiskohas, trükis tulemused 1856
10 jämesooles endas moodustuda võivad kantserogeenid seal kauem ning võivad muude eelduste olemasolul esile kutsuda kasvajalist protsessi (Loogna jt 1989, Esko 2008). Kui paljude kasvajate puhul on pärilikkuse osa on väike, siis jämesoole kasvajal on täheldatud perekondlikku eelsoodumust ja levikut (Esko 2008). Üheks pärilikuks riskifaktoriks võib olla perekondlik adenomatoosse polüpoosi sündroom (Labotkin 2002) Jämesoolevähile tihti eelnevad (mitte alati) niisugused kroonilised protsessid nagu polüübid (üksikud või mitmesed), polüpoos, üle 10 aasta kestev haavandiline koliit ja ka eelnevalt ravitud kolorektaalne vähk (Loogna jt 1989, Labotkin 2002) SÜMPTOMID Jämesoolevähi korral varajased sümptomid puuduvad (Labotkin 2004) kuna soole läbitavus pole takistatud (Loogna jt 1989). Ennekõike kasvaja tekitab seedetegevusega seotud vaevusi -
Milles seisnevad EA neuroloogilised probleemid? EA on ohustatud kognitiivsest defitsiidist, sellele lisanduvatest õpiraskustest ning madalamast akadeemilisest võimekusest ● Sünnivigastused: HIE – hüpoksilis-isheemiline ajukahjustus, IVH – intraventrikulaanre hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üldse hingata
tõhustamist raviprotsessi käigus; 6) patsiendi psüühilise seisundi ja turvalisuse (riskide) perioodilist hindamist; 7) patsiendi ja perekonna nõustamine/informeerimine ning varaste relapsi ilmingute selgitamist patsiendile; Psühhopatoloogia Psüühikahäirete avaldumise tasemed · Sümptom (symptom) - väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) · Sündroom (syndrome) - enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne).
aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk). • Kliinilise materjali mikroskoopia: üksikud rakud, väiksed grupid. • Verekülv uuritakse pärast 24 h inkubeerimist 37°C. • Kiirmeetodid: proteiin A seostub IgG Fc-osaga. Latekspartiklil IgG Fc vaba, tekib aglutinatsioon. Saab määrata ka koagulaasi. • Kultiveerimine: lamba verega söötmel, β-hemolüüs. Manniitagaril võimalik teistest mikroobidest eristada.
oskused, akadeemilised oskused, töö jne). Kasutades IQ-testi tulemus alla 70 punkti. Saab jagada ka: kerge (IQ 50-69) mõõdukas (IQ 35-49) raske (IQ 20-34) sügav (IQ <20) Põhjuseid ja diagnoose, mis selleni võivad viia on mitmeid. Harva on isoleeritult, tavaliselt kaasnevad ka muud füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. Populatsioonis 1-3% Erinevate uuringute järgi 30-50% jääb põhjus ebaselgeks. Sagedasemalt on põhjuseks mõni sündroom (nt Downi või Williamsi sündroom), muu kromosoomhaigus või geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas Teismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus:
resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoosimise meetodid: Klassikaline meetod (vaatlus, küsitlus); Äratundmine; Kliinilised algoritmid; Diagnoosihüpoteeside testimine. Diagnoosimise erijuhud: Väljalülitamisdiagnoos (diagnosis per exclusionem); Raviefektil põhinev diagnoos (diagnosis ex iuvantibus); Jälgimise teel tehtud diagnoos (diagnosis ex observatione). Haiguse prognoos (mis on haigustamise tagajärjed): Lähiprognoos. Kaugprognoos. Prognoos elu suhtes (prognosis quad vitam). Prognoos funktsiooni taastumise suhtes (p.quad functionem). Prognoos töövõime osas (p.quad laborem). Prognoos tervistumise osas (p.quad sanationem). Hea prognoos (prognosis bona). Kahtlane prognoos (prognosis dubia). Halb prognoos (prognosis mala).
aru, et see mõjutab kuidagi. - Flourens eemaldas loomadel aju osasid, et funktsioonist aru saada - Kõne lokalisatsioon ja lateralisatsioon – nende kahjustustest kõige kergem aru saada, sest veresooned lõhkevad, koed saavad kahjustada (sõnad ei tule hästi välja kuigi saab aru jutust või jutt mis räägib on mõttetu) - Korteksi elektriline stimulatsioon – kehaosade topograafiline kaart Neuropsühho uurimisalad Alzheimer, ajutraumad, insult, Tourettei sündroom, sõltuvushäired, hulgiskleroos, arenguhäired, õppimisraskused, AIDSi mõjud kognitsioonile G x E keskkond ja pärilikkus Keskkond – füüsilised ja bioloogilised tegurid koos keemiliste interaktioonidega mis mõjutavad organismi - Fenotüübiline plastilisus – organismi võime reageerida kk muutustele; pidev muutumine on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid
Läbi valuaistingu on põlve täielik painutus võimalik, kuid sirutus on väga valulik. Valu kiirgub kitsa ribana umbes 5 cm femurist tibiani- piki mediaalset kollateraalset ligamenti. Mediaalne põlve distraktsioon (venitus, lahtitõmbamine) on väga valulik, kuid lateraalne distraktsioon on ainult kergelt ebamugav. Mingeid märke põlve ebastabiilsusest ei täheldata. Noormees kõnnib tugevalt jalga longates. Kõige tõenäolisem diagnoos on: põlve mediaalse kollateraalsideme venitus. Selle vigastuse klassikalised sümptomid on: • kohene vigastusvalu, kuid võimalik on mängu jätkata (võimatu lihase vigastuse korral). Puhkuse ajal valu suureneb • valu jala suletud kineetilise ahela korral, sest see venitab mediaalset kollateraalset ligamenti • stabiilne põlv (kui on tegemist nihestusega, rebendi korral ebastabiilne)
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese
sõltub sellest millises paaris hälve on, mida väiksem kromosoom, seda väiksem häire (trisoomiasündroom nt Downi sündroomis 21-s paaris on kolm kromosoomi; deletsioonisündroom ühest kromosoomist mingi piirkond puudu, kromosoom on väiksem kui peaks, enamasti vaimse arengu, käitumise, füüsilise arengu probleemid, nt Williamsi sündroom kus on kustutatud osa 7st kromosoomist, lastele iseloomulikud vaimsed kõrvalekalded ja isiksuseprobleemid, ülisotsiaalsus, pabistamine, ülisõbralikkus) o Gonosoomsündroomid sugukromosoomide probleemid (X0, polü-X, XXY, polü-Y), seotud sugulise küpsemisega. Esineb ka vaimse arengu probleeme, mitte tõsiseid. Erinevad käitumisprobleemid, mitte ainult soolise käitumisega. o Mitokondriaalsed
11 · Sõltuvust tekitavad ravimid - väike sünnikaal, imiku sõltuvus ravimist. · Suitsetamine - enneaegsus, madal sünnikaal ja väike kasv. · Alkohol - vaimne alaareng, väike pea, jäsemete deformatsioonid. · Kiiritus - füüsilised deformatsioonid, vaimne alaareng. · Vale dieet - aju kasvu pidurdumine, väike sünnikaal ja pikkus. · Ema vanus sünnitamisel alla 18 - enneagne sünnitus, Downi sündroom. · Ema vanus üle 35 - Downi sündroom (Küttis 2004). 12 2 LAPSE AEGLANE ARENG JA SELLE PÕHJUSED 2.1 Erivajadused Peaaegu iga viienda lapse areng ei kulge tavapärase skeemi järgi. Erivajadusega lapsi on 10- 14% laste üldarvust. Arenguraskuste teadvustamine. Kõige sagedamini esinevad erivajadused on: · Vaimne alaareng psüühika arengu mahajäämus, mis avaldub tunnetuses, kõnes ja sotsiaalsetes võimetes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
