SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev....................
(1) Panga asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile. (2) Panga aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid. TAGATISFONDI SEADUS 1)Kuidas ja mis summas on minu raha pangas tagatud Hoiustaja kohta tagatakse ühes krediidiasutuses kuni 100 000 euro suurused hoiused 100% ulatuses. Tagatisfondi seaduse alusel loetakse hoiuseks ka arvelduskontot. Hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui piirmäär. Kõlblikud hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Seega rakendub hüvitise 100 000 euro suurune piirmäär hoiustaja poolt ühes krediidasutuses avatud hoiuste kogusummale, mitte aga igale avatud hoiusele eraldi.
-Swap Policy- tulevikutehingud, valuutalaenud. Minimum Reserve Policy.(reservipoliitika- keskpank kehtestab kommertspankadele kohustusliku reservimäära) 5. Mida näitab avatud valuutapositsioon? (mõiste) Avatud valuutapositsioon on valuutavarade ja valuutakohustuste vahe. Kui varad on suuremad kui kohustused - pikk positsioon. Kui varad on väiksemad kohustustest- lühike positsioon. 6. Kommertspankade osa raha loomises seisneb: -hoiusta vastuvõtmises ja intresside maksmises -hoiuste vastuvõtmises ja laenude väljaandmises -hoiuste vastuvõtmise ja raha hoiustamises keskpangas -hoiuste vastuvõtmise ja raha konventveerimiseks välisvaluutaks -hoiuste vastuvõtmise ja raha investeerimises investeerimisfondidesse 7. Nimetage põhilised pangandusriskid? 6 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 8. Laenuandja andis raha laenuks üheks aastaks. Laenuvõtja läks pankroni. Milline risk avaldus tegelikkuses?
brutointressimäär (intress koos tulumaksuga) 7,5%, netointressimäär (intress, millelt on tulumaks maha arvestatud) 6,0%. Võttes väljamakse perioodi lõpus on kogutud lõppsumma koos intressidega 5900 eurot (kogutud intressi seega 900 eurot). Hoiuse eelised: Intressi väljamaksmine endale sobilikul perioodil; Intressimäär kuni 9%; Hoiustel puuduvad tehingu- ja hooldustasud; Tähtajaline hoius on turvaline; Hoiuste tagamiseks moodustatakse reservkapital; Väikseim hoiustatav summa on 100 EUR; Hoiuse avamine kiire ja kliendisõbralik. Selleks tuleb Raha Hoiu-Laenuühistu veebilehe kaudu astuda liikmeks ja sõlmida leping ning kanda soovitav hoiusesumma selleks ettenähtud arvelduskontole. Hoiused ei ole automaatselt pikenevad vaid pikendamisvõimalusega. Hoiuse tingimused: Raha Hoiu-Laenuühistu liikmeks astumiseks tuleb tasuda ainult ühekordselt
Laenata keskpangalt. · Panga kapitali adekvaatsuse määramine. · Kapitali adekvaatsus on panga omavahendite ja tema riskantsete aktivate suhe. · Panga omavahendid on põhiliselt omanike poolt sissemakstud aktsiakapital, mida igal aastal suurendatakse kasumi arvelt. · http://www.fi.ee/koond/laen_kred.php Tagatisfond · Hoiustaja omab hoiust Eestis tegevusloa alusel tegutsevas krediidiasutuses. · Hoiuste hüvitusjuhtumil teavitab Tagatisfond hoiustajaid 3 tööpäeva jooksul. · Hoiused koos kogunenud intressiga hüvitatakse täies ulatuses, kuid mitte suuremas kui 100 000 euro suuruses summas. · Hoiuste hüvitamist alustatakse hiljemalt 10. tööpäeval alates hoiuste peatamise päevast. · Hoiuste hüvitamine lõpetatakse 20 tööpäeva jooksul alates hoiuste peatamise päevast. · Hoiuste hüvitised makstakse välja ühe või mitme Tagatisfondi
liikmesmaid Panganduse tekkimine ja areng Esimesed ’’pankurid’’ olid kullassepad keskajal. Inimestel tuli loota kullassepa austusele. Tänapäeval reguleerivad pangandust seadused ja normatiivaktid ning pankade tegevust kontrollivad vastavad järelvalveasutused. Panga likviidsus – panaga võime rahuldada iga hetk hoiustajate õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär ehk varutegur – kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei saa välja laenata ja mida hoitakse keskpangas. Eestis 13% 15% / 2% 0% Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite suhe hoiuste koguhulgast (Eestis algselt 8%) Laenamine ja säästmine Mis on säästud? – Ülejääv raha, vaba raha Intress on tasu raha kasutamise andmise eest / laenu hind Raha ajaväärtus – raha maksab täna alati rohkem kui homme Raha väärtus võib muutuda Inflatsioon
3) korraldab sularaharinglust Eestis; 4) valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. 5 KREDIIDI ASUTUSED Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime 'pank'. Eestis asutatud äriühingutest tohivad avalikkuselt hoiuseid kaasata ainult Finantsinspektsioonilt krediidasutuse tegevusloa saanud äriühingud. Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut.
puudujäägi. 12. Laenuandja andis raha laenuks üheks aastaks. Poole aasta pärast oleks tal seda raha endal vaja läinud. Milline risk avaldus tegelikkuses? -makserisk -tururisk -likviidsusrisk-õige vastus -maarisk 13. Millised on finantsvahenduse ülesanded? 5 tk. -laenuandmisega ja laenuvõtmisega seotud riskide hajutamine -majandus subjektide informatsiooniga varustamine -suhteliselt väikeste hoiuste koondamine ja väljalaenamine suurte summadena -lühiajaliste hoiuste konverteerimine pikaajalisteks laenudeks -kõikide osaliste tehingukulude vähendamine. 14. Suurte arvude seadus on: -statistiline nähtus õige vastus -matemaatiline teoreem -majandusseadus -juriidiline seadus 15. Milles seisneb laenuintressi olemus: -hind laenuvõtja informatsiooniga varustamise eest -laenuvõtmisega seotud riskide hajutamise hind -laenuandmise-laenuvõtmise hind õige vastus -panga varade tähtaegade konverteerimise hind 16. Mille eest laenuandja tahab saada intressi
intressitasemetele, valuutavahetuskurssidele ning selletõttu riigi kogu majandustegevusele. Riik võib lubada, et mingi majandusvaldkond on mingi perioodi majandusraskustes, mis võib kaasa tuua lokaalseid majandus- ja sotsiaalprobleeme. Kriisi pangandussektoris aga ei saa lubada ükski riik, sest isegi ajutine finantssektori kriis võib laostada riigi kogumajanduse. 1. Pangad käsitlevad hoiuste näol väga suurt osa riigi, ettevõtete ning füüsiliste isikute rahalistest vahenditest. Seega pangandussektoris toimuv kriis võib kaasa tuua tõsiseid sotsiaalseid probleeme, võivad olla tõsised poliitilised tagajärjed (seotud riigi rahaliste ressurssidega) ning samuti võivad tekkida rahvusvahelised probleemid, kui ei suudeta realiseerida rahalisi kokkuleppeid tähtaegselt ning kokkulepitud suuruses. 2
c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. __b_10. Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? a. Rahaasutused osutavad teenuseid kasu saamise eesmärgil. b. Pangad hoiavad hoiuseid üksnes nende ohutuse tagamiseks. c. Pangalaenud on rahamassi täiendus. d. Rahaasutuste keskne funktsioon on laenu andmine laenuvõtjatele. _d__ 11. Pangareservid on a. summad, mida pangad laenavad teistele pankadele. b. summad, mis on tuleviku investeeringute tarvis kõrvale pandud. c. klientide tähtajaliste hoiuste kogusumma. d. tähtsajaliste hoiuste protsent, mille pank peab kõrvale panema. __c_ 12. Maksimaalne rahasumma, mida kommertspangad võivad luua, sõltub nõudmisest laenude järele ja a. sularahakogusest. b. ülemääraste reservide kogusest. c. kulla- ja hõbedavarudest. d. Keskpanga poolt emiteeritud rahatähtede hulgast. 2
Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb aktsiatest ja osadest, sealhulgas tütar- ja sidusettevõtjate aktsiatest ja osadest. Laenuportfell · Moodustab üldjuhul kõige suurema osa panga varadest. · Eesti pankade tegevus on suhteliselt klassikaline (laenude andmine) enamus vahenditest on suunatud laenuturule, pankade laenuportfell moodustab ligi 60% pankade varadest. Laenuportfelli muutustest on olulisemad: laenuportfelli kasvu seos klientide hoiuste kasvuga, laenuportfelli jagunemine erinevate majandus- ja kliendisektorite vahel. Panga kohustused Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, nende jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja: vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul, kus väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda,
Niisamuti on ka panga ja kapitali andja (tänapäeva pangandussüsteemis on need hoiustajad) vahel kokkulepe, mille järgi saab kumbki 50% kasumist, või saab pank 60% ning kapitalifondide andja või hoiustajad saavad 40%. Esmapilgul võib see kokkulepe keeruline tunduda, kuid kui see süsteem on juba tarvitusele võetud ja praktilises elus toimima hakkab, muutub see sama mehhaaniliseks ja rutiinseks kui tänapäeva süsteem, kus pangad võtavad teatud hoiuste kategooriatelt kõrgemat intressimäära ja samas ei maksa teatud tüüpi hoiustajatele nagu jooksevkonto omanikele mitte midagi. Panga kasumiks on saadava intressi ja hoiustajatele makstava intressi vahe. Samamoodi on intressivaba panganduse muutunud raamistikus nii, et ettevõtjad ja pank jagavad kasumit kokkulepitud protsentides või suhtes, suurem osa läheb ettevõtjale pankade vastas ja hoiustajad jagaks väiksemat osa sellest, mis pankadele läheb. Seda, kas ettevõtjate
Omab salajasuse tõttu ärilist väärtust Teavet valdav isik on tarvitusele võtnud kohased meetmed teabe salajas hoidmiseks Ärisaladuse üheks osaks on oskusteave ehk knowhow. Ärisaladuse õigustamatu kasutamine on kuritegu. Kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt ei tohi Konkurentsiamet avaldada ettevõtte kohta informatsiooni, mida ettevõte peab oma ärisaladuseks. Pangasaladusteks on andmed pankade ja krediidiasutuste klientide, hoiuste, tehingute ja turvasüsteemide kohta. Andmed kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri või ametisaladuste ning omaniku või ärisuhete kohta. Pangasaladusena ei käsitata: andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja
Laenuvõtjate reaaltulu mõjutab aga kiireneva inflatsiooni oht. Kuigi baasintressimäärade tõus tõenäoliselt jätkub, ei avalda see pankade laenukvaliteedile väga suurt negatiivset mõju. Uued laenumaksevõime riskid on seotud eelkõige välisnõudluse võimaliku halvenemisega. Eestis tegutsevate pankade krediidirisk on vähenenud. Eesti ettevõtete ja eraisikute finantskäitumine on jäänud konservatiivseks ning uusi laene on võetud väga ettevaatlikult. Lisaks on hoiuste maht stabiilselt kasvanud. Selline olukord loob head eeltingimused selleks, et pangad saaksid oma laenuriske uues kasvutsüklis paremini juhtida. Laenukvaliteedi paranemine on võimaldanud pankadel hakata vähendama võimalike laenukahjumite katteks eelnevatel aastatel moodustatud reserve. Lisaks sellele loovad baasintressimäärade oodatav tõus ning intressikulu kokkuhoid piisavad tingimused puhta intressitulu mõõdukaks kasvuks.
Algas esimene aktsiamäng (tänane ,,Börsihai") 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2004 Peakontor kolis City Plaza büroohoonesse 2005 Avati esindus Vilniuses ,,Börsihai" laienes Lätti ja Leetu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2008 Avati klienditeenindus City Plaza büroohoone esimesel korrusel Loodi LHV Pärsia Lahe Fond 2009 6. mail saadi pangalitsents, Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid, tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus 2011 LHV alustas jaepangandusteenuste osutamist. Tallinnas avati uus klienditeeninduskeskus; kasutusele võeti uued pangakaardid ja internetipank. 2012 Koostöös Tallinna Kaubamajaga alustati LHV Partner Krediitkaardi väljaandmist. Sponsorlus Eesti Jalgpalli Liit. Eesti Optimist Klassi Liit. http://www
aeglustumine ning inflatsiooni vähenemine. Tarbijahinnaindeks (THI) – tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõus mingil baasperioodil ( %-des). Inflatsiooni põhjused: - nõudmisest tingitud, raha pakkumise kasv - pakkumisest tingitud, tootmiskulud kasvavad - sissetoodud hinnatõus, näiteks nafta hind - hinnatõus, mis tuleneb hindade ühtlustumisest ühises majandusruumis Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Kommertspanga ülesanded on: - raha hoiustamine - laenude andmine - maksete teostamine - investeerimisteenused - loob juurde raha kontode näol - valuutavahetus - finantsnõustamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga.
Raha - mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Sularaha - pangatähed ja mündid. likviidsus - näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. panga likviidsus - panga võimet rahuldada igal ajahetkel kreeditoride õigustatud nõudeid. kohustuslikud reservid - kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. varutegur ehk kohustusliku reservi määr - kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata ning mida hoitakse keskpangas nõudehoiusena Pangasüsteemi iseloomustavad tegurid: · Valdav osa panga vahendeid on võõrvahendid, mis saadakse avalikkuselt nende raha hoiustamise teel; · Pank tegutsed osalise reserviga; · Pank võib luua raha. 2. Seleta, miks pangal peavad olema rahalised omavahendid? · Et vältida riskantseid pangatehinguid ja pankrotiohtu, peavad panga omanikud paigutama panka ka oma raha
Korraldati esimesed investeerimisseminarid 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2005 Avati esindus Vilniuses LHV lühiajalugu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2007 Lõhmus, Haavel & Viisemann asemel võeti kasutusele uus logo LHV 2008 Avati klienditeenindus 2009 6. mail saadi pangalitsents ja kasutusele võeti uus ärinimi AS LHV Pank Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid Osteti laenuportfell Soomes ja tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus Rain Lõhmus Tõnis Haavel Andres Viisemann Tutvustus Alates 2009. aastast tegutseb LHV pangana. LHV Panga esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias, Vilniuses ja Helsingis. LHV Pangas töötab üle 100 inimese. Teenuseid kasutab üle 15 000 kliendi Eestis, Lätis ja Leedus ning 8000 Soomes.
c) panga omanikud peavad paigutama ettevõttesse oma raha; d) panga omanikud on aktsionärid - võõrad. 2) Mis asi on kapitali adekvaatsus? a) Koheselt väljamakstavate summade osakaal panga hoiustest; b) Kohustuslik osa hoiustest, mida ei tohi välja laenata; c) Panga omakapitali ja varade suhe; d) Pangaomanike investeeringud . 3) Kuidas suurendavad pangad rahapakkumist? a) trükivad raha juurde; b) lastes ringlusesse tsekke ja elektroonilist raha; c) alandades hoiuste intresse; d) vahetades tsekke sularahaks. 4) Millist laenu nimetatakse hüpoteegiks? a) tagatiseks on kinnisvara; b) garanteerijaks on teine inimene; c) pandiks on ostetud auto; d) tagatiseks on teise inimese hoius. 5) Kuidas nimetatakse teenust, kui kauba eest tasub pank ja inimene hakkab väiksemate summade haaval pangale maksma? a) Laen; b) Liising; c) Järelmaks; d) Rent. 6) Mis on keskpanga ülesanne? a) Raharingluse korraldamine; b) Raha usaldatavuse säilitamine;
üldise majanduskeskkonna viimine Euroopa Liidu riikide tasemele." (Erilaid, Postimees 2000, lk. 9). 2.3. Eesti Pank Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Kaks kõige tähtsamat keskpanga funktsiooni on raha pakkumise kontrollimine ning pangasüsteemi stabiilsuse tagamine. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank pangajärelvalvet ja pangaklientide hoiuste kaitset. Kui pangajärelvalve on enamikus riikides keskpanga ülesanne, siis hoiuste kaitse on tihti usaldatud keskpangast eraldi seisva organisatsiooni hooleks. Rahapoliitika elluviimisel on keskpank valitsusest kas sõltuv või sõltumatu. Viimastel aastatel on paljud majandusteadlased jõudnud järeldusele, et mida vähem on keskpangal funktsioone ning mida selgemalt on need piiritletud, seda efektiivsemalt keskpank tegutseb
Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime 'pank'. Hoius Sinu poolt hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Sinu tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot. Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi.
jooksul riigis toodetud tööstustoodang, ostetud teenused jne. SKP- see on majandusliku võimsuse näitaja ühe inimese kohta. Kõige arenenumatest riikides on SKP 40000-60000 usa dollarit inimese kohta ( Sveits, Luksenburg) Keskmised näitajad 10000-20000 ja puuvaesed aafrikas alla 100 usa dollari.Inimarenguindeks- SKP ühe inimese kohta, haridustase, keskmine eluiga. Veel elatustaseme näitajaid: tööhõive %, energia tarbimine, autode hulk, arstide hulk, hoiuste summad. Arenenud riigid-,,Rikas põhi"- kõrgelt arenenud riigid: esimene maailm:euroopa arenenud riigid, Usa, Kanada, Jaapan, Austraalia, Uus-meremaa. S.h. heaoluriigid- skandinaaviariigid, soome, norra, rootsi, sveits, tsehhi. Praegu kõigil ühiskonna liikmetel on hea elu. Ühiskonnas loodav tulu jagatakse võimalikult vrdselt. Kehtib ühiskondlik kokkulepe: väga rikkad väga vaesed. Kes saab rohkem tulu maksab sohkem makse riigi kassasse astmeline tulumaks.
Võrdsed põhiosamaksed Põhiosa ühekordne makse Muud 13. Laenu hinna ehk kulukuse määra mõiste ja arvutamine. Laenu hind on laenu kogumaksumus ehk kulukuse määr. Laenu kogumaksumuse mõiste hõlmab kõiki laenuga seotud laenusaaja kulusid. Teema 3 Pangandus 14. Krediidiasutuse mõiste, tegevusala, funktsioonid, ülesanded ja teenused. Krediidiasutuse mõiste: Krediidiasutus on äriühind, kelle majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimaksvate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine. Funktsioonid: Säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende laenudesse ja investeeringutesse paigutamine Maksete vahendamine Rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine ja haldamine Konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine Keskpanga monetaarpoliitika impulsside majandusele edastamine Ülesanded:
Meerits LHV saab pangalitsentsi, AS Lõhmus, Haavel & Viisemann muutub AS-iks LHV Pank. LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 60 inimese. LHV üks missioone on olnud investeerimise ja säästva eluviisi propageerimine ning inimeste teadlikkuse ja oskuste edendamine investeerimisvaldkonnas. LHV annab neli korda aastas välja majandus- ja investeerimisalast ajakirja Investeeri! LHV Panga klientidele kehtib Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi kaitse skeem vastavalt Tagatisfondi seadusele. LHV kliendi vara on igakülgselt kaitstud kolme meetme kaudu LHV sisekontrollisüsteem, LHV omakapital ja riiklik investorkaitse süsteem. LHV omab aastatepikkust kogemust kliendi varade haldamise ja sellega seotud riskide maandamise osas. LHV-s on loodud efektiivne sisekontrollisüsteem, mille toimivust regulaarselt kontrollivad LHV nõukogule alluv
· Siseaudiitori töö eesmärk on luua väärtust juhtimiskultuuri ja kontrollikeskkonna arendamise kaudu ja anda juhatusele põhjendatud kindlusetunnde ... · Siseteenudte osakond toetab finantsinspektsiooni töötajate tegevust- pakub kvaliteetseid tuguteenuseid Finantsjärelvalve eesmärk · Finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsus ja teenuse kvaliteedi tagamine · Eesti rahasüsteemi usaldusväärsuse toetamine · Hoiuste, kindlustuskahjude, kogumispensionite jmt väljamaksmise tagamine · Finantssektori effektiivsuse suurenemisele kaasa aitaminene, selle kuritegelikel eesmärkidel kasutamise takistamine · Tarbijate riskide väljaselgitamine, teave ja tugi finantsteenuste valimiseks Missioon ja visioon · Meie missioon: tagada finantsstabiilsus, kaitsta kliente ja investoreid · Meie visioon: läbipaistvalt ja otsustavalt tegutseva järelevalvega Euroopa Liidu
Kulude planeerimine. Reklaamist saadav kasu on info hindade ja teiste toodete kohta, suureneb müüjate vaheline konkurents, alandab hindu tarbijate jaoks, maksab kinni ajalehtede ja ajakirjade kulud ning kõik eraraadiote ning eratelevisioonide kulud. Reklaamidega kaasnevad ohud on see, et tootmine on kulukas ning tõstab toodete hinda, võib panna inimesi tegema asjatuid oste ning meedia sõltub reklaamist. Kui planeerida säästmist, tuleb mõelda ohutusele (riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 20 000.-), tulumäärale () ning likviidsusele.
Reklaamiga kaasnevad - reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab ohud mõnede toodete hinda - reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste - meedia sõltub reklaamist Millele mõelda, kui - ohutus plaanid säästa - tulumäär - likviidsus Ohutus Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 20 000.- kroonini Tulumäär Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast (põhisummast) aastase perioodi kohta. Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult
Suureneb müüjate vaheline konkurents. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Alandab hindu tarbijate jaoks. Maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad ohud. · Reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda. · Reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste. · Meedia sõltub reklaamist. Millele mõelda, kui plaanid säästa. · Ohutus- Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 100 000 euroni. · Tulumäär- Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta. · Likviidsus- Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Intress- Intress on tasu(tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. 1
passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive.
1. Stabiilsus majanduses 2. Kompleksne juriidiline süsteem 3. Infrastruktuur(vajalikud andmebaasid, võimalused tagastiste registreerimiseks) Laenu kui finantinstrumenti kasutatakse ühelt poolt majanduse ergutamiseks ja teiselt poolt majanduse ülekuumenemise vätimiseks Laenurisk koosneb kahest poolest : 1. Kilendirisk , Maarisk(majandamispiirkond) 2. Intressirisk (tuleneb asjaolust, et krediiteerimise intressimäärad ja hoiuste intressimäärad muutuvad ajas erinevalt) Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad: 1. ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss) 2. laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest ja suhetest laenuvõtjaga Intressimäärad laenudele võivad olla: fikseeritud(kogu laenu perioodiks on intress kilndlaks määratud)
hindade muutus( ilma käibemaksu ja aktsiisita) · Ekspordihinnaindeks( EXHI)- Eestist välja veetavate eksportkaupade hindade areng · Impordihinnaindeks(IHI)- Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade areng INFLATSIOONI mõju tarbijatele · Esmatarbekaupade hinnatõus- mõjutab rohkem vasemaid elanikke · Pangalaenud- inimene võidab, sest peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma · Hoiused- suurte hoiuste korral kaotavad need väärtust · Raha väärtuse langus- Palkade tõus Hindade tõusu põhjused: · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine · Tootmiskulude kasv( nafta hinna tõus maaimlaturul) Hinnataseme stabiilsus- hinnad on samad või on muutus minimaalne Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Majanduspoliitka Eesmärgid: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Kõrge ja püsiv majanduskasv
Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress. Näiteks tähtajaline hoius 12-ks kuuks on 2,10% EUR. Erakliendile, kellel on hoiuselepingu sõlmimise hetkeks olnud Krediidipangas maksekonto vähemalt kolm aastat, lisandub hoiuse intressimäärale lisaintress: + 0,15%, kui hoiuseleping sõlmitakse summas 10 000 EUR. Krediidipank plaanib ka edaspidi hoida oma hoiuste intressi taseme turul keskmiselt valitsevast kõrgemal, et propageerida sellega säästmist ja tarbimiskulude piiramist. Big Pank on tähtajalistele hoiustele ja tarbimislaenudele spetsialiseerunud pank. Tänapäeval on Big Pank universaalpankade ja liisingfirmade järel Balti riikides üks suurimaid laenuandjaid eraisikutele. Big Pank pakub võrreldes teiste pankadega käibelaenu, mis on mõeldud juhuks, kui ettevõttel on vaja teha lühiajalisi investeeringuid
Oma eesmärgi saavutamiseks Fond: 1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid; 2) hüvitab nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused; 3) hüvitab investoritele investeeringud; 4) hüvitab osakuomanikele tekitatud kahju; 40. Millised varakogumid moodustab Tagatisfond laekuvate osamaksete arvel? Fondile laekuvate osamaksete arvel moodustab Fond järgmised varakogumid: 1) hoiuste tagamise osafond-moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse selleks õigustatud isikute hoiused krediidiasutuses 2) investorikaitse osafond -moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse investorite huvide kaitse 3) pensionikaitse osafond-moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest ning selle arvel tagatakse osakuomanike huvide kaitse 3 4
Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või väheneb rahaloomekordisti võrra. Hoiustajate kaitse - Hoiuste tagamise süsteem - Pangajärelvalve Eesti Pank Eesti Pank on keskpank, mida juhib Nõukogu., mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, kuid igapäevast tööd keskpangas juhib panga president. Panga presidendi ametiaeg kestab 5 aastat. Eesti Pangas tegutseb 4
202 mln euro võrra valdavalt keskpanga võlaväärtpaberite nõuete kahanemise tõttu. Portfelliinvesteeringute kohustused vähenesid 20 mln euro võrra põhiliselt muude sektorite emiteeritud võlaväärtpaberite arvel. Tuletisinstrumentide netoväljavool oli 31 mln eurot. Kapitali väljavool muude investeeringutena oli 456 mln euro võrra suurem kui sissevool. Muude investeeringute nõuded vähenesid 126 mln ja kohustused 582 mln euro võrra. Nõuded kahanesid peamiselt keskpanga sularaha ja hoiuste arvel. Samalajal suurenesid muude sektorite kaubakrediidinõuded ning krediidiasutuste sularaha- ja hoiusenõuded. Kohustused vähenesid valdavalt krediidiasutuste sularaha ja hoiuste kohustuste kahanemise ehk saadud laenude tagasimaksmine tagajärjel, kaubakrediidikohustused aga suurenesid. Eesti koguvälisvõlg ehk kõikide majandussektorite välisvõlg kokku vähenes kvartaliga 1,4% ja oli kvartali lõpus 16,3 mld eurot ehk 9% suurem kui nelja viimase kvartali SKP. Kulla- ja
Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb finantsasutuseks ja finantsturgudeks. 3. Finantsturg (financial market)(Der Finanzmarkt)( )- turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega. Turg, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on
majandusaata aruande auditeerimine. Riigikogu võib eraldi otsustada, kui tahab täiendavalt EP tegevust kontrollida. Aastaaruanne kinnitatakse nõukogu poolt ja esitatakse Riigikogule. 26.09.07 Pangasaladuseks ei loeta võlgnevust krediidiasutuse ees. Eesti pangal on lubatud teha pangandustehinguid oma töötajatega ja ka juhatuse liikmetega. Eesti pangal on olnud üks asutus sihtasutuse näol. Kui jõuame hoiuste kindlustuse süsteemi juurde. II sammas. Krediidiasutuste, kommertspankade tegevus. Õiguslik regulatsioon nendel. Esimeseks pangandusseaduseks jõustus 90 aastal EV Pangaseadus Kommertspankade tegevuse juures olid põhilised küsimused, mida reguleeriti, et kuidas pankadele üldse tegevusluba anti ja nende põhitegevus. Teine seadus, mis kommertspankade tegevust reguleeris oli Eesti Panga seadus. Krediidiasutuste seadus. 1995
Fääri saartel kehtivad oma maksud, mida koguvad Fääri võimud. Maksudeks on tulumaks, tollimaksud, tootmis- ja automaksud. Kehtivad ka käibemaks ja aktsiisimaksud. Tulumaksuga maksustatav tulu jaguneb A-tuluks (palgatulu) ja B- tuluks (tulu ettevõtlusest). Riigile makstav tulumaks A-tuludelt on ühtlane terves riigis ja sõltuvalt tulust võib küündida 37%-ni. Sellele lisandub kohalikule kommuunile minev maks, mis sõltuvalt kommuunist on 13-23% (keskmine on 19%). Hoiuste intressid pole maksustatud, küll aga on maksustatud dividendid, võlakirjade intressid ja muud sarnased tulud 35% maksuga. Üksikisik ei pea maksma tulumaksu dividenditulult Fääri saarte ettevõtete aktsiatelt, kui ettevõte on pidanud kinni ja maksnud dividendimaksu (35%). Osalise tulumaksuga maksustatakse isikuid, kes pole Fääri saarte residendid, kuid on saanud sealt tulu. Enamiku välisriikide residentide osas kehtib topeltmaksustamine. Kuna Eesti ja Taani vaheline
väita, et konkurents turul on küllaltki suur. Samuti on turule tulemas uus pank Inbank, mille esimeseks „tooteks“ on hoius ning see muudab hoiuseturu kindlasti aktiivsemaks ja uuenduslikumaks.(Äripäev 2015). Hetkel valitseb turul tihe pankadevaheline konkurents, mis omakorda peaks hoidma teenuste ja pankade kasumid mõistlikul tasemel. Eesti pangandussektorit võib pidada tugevaks ning tänu sellele ei pea kliendid enda hoiuste ja üldsuse probleemide pärast muretsema. Lisaks sellele, et pangad on pidevas konkurentsis Eestis tegutsevate krediidiasutustega, konkureerivad nad ka väikse osa suuremate infrastruktuuri ettevõtete puhul rahvusvahelise võlakirjaturuga ning piiriülestesse gruppidesse kuuluvatel ettevõtetel on võimalik laenata emaettevõtte kaudu. (Müller, 2014) Referaadi eesmärgiks on uurida pankadevahelist konkurentsi Eesti turul peamiselt
Kindlustuspoliis kindlustust tõetav leping. Kindlustusagent isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. Ta on ametlik esindaja. Kindlustusmaakler iseseisev vahendaja (nt e-kindlustus). 5.Regulatsioonid Eestis. Krediidiasutuste seadus Krediidiasutuste seadus. Võeti vastu 1999. aastal. Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu- laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Moratooriumi mõiste Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali
Kasutatakse kolmekuulise tähtajaga standardtingimustega pöörd- repotehinguid. Need tehingud toimuvad vastavalt ette teadaolevale ajagraafikule ning neid viivad läbi liikmesmaade keskpangad. 3.Turgu tasandavad tehingud viiakse läbi vastavalt vajadusele. Nende peamine eesmärk on siluda ootamatutest likviidsus-olukorra muudatustest tingitud intressitaseme kõikumisi. Eelkõige kasutatakse pöördinstrumente, kuid välistatud pole ka nt valuuta vahetustehingud ja tähtajaliste hoiuste kaasamised. lepingu tingimused sõltuvad valitud instrumendist ja seatud eesmärkidest. Reeglina sooritavad neid operatsioone liikmes-maade keskpangad, kuid erandlikes tingimustes võib Euroopa Keskpanga nõukogu teha ka otsuse teostada need tehingud EKp-s otse. 4.Operatsioonidel, mis on suunatud eurosüsteemi struktuurse likviidsuspositsiooni parandamisele finantssektori suhtes, kasu-tatakse nii võlakirjade emiteerimist, pöördrepotehinguid kui ka muid instrumente
Raha funktsioonid: vahetusvahend; väärtusmõõt; maksevahend; akumulatsioonivahend (vara kogumise ja säilitamise vahend). 50. Intress. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. 51. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit kui võimalik, laenates raha välja niipalju kui võimalik, peavad nad teiselt poolt olema võimelised nõudmise korral hoiustajatele nende raha välja maksma. Ükski pank ei ole
Seetõttu oldi 1933. a. juunis sunnitud üleüldise majandusliku surutise survel, pärast ägedaid sisepoliitilisi vaidlusi, krooni 35% devalveerima. Suurem osa krooni kattevarast vahetati seejärel ümber kullaks. Novembris 1933 seoti kroon taas Inglise naelaga (1 nael = 18,35 kr.). [4] Järgnenud aastail suutis Eesti Pank hoida krooni kursi stabiilsena, mis kindlustas panga kui institutsiooni autoriteedi ühiskonnas. Paranes valuutabilanss, kasvas sularaharinglus, nõudmiseni hoiuste mass ja laenuportfell. Eesti Pank jätkas ka aktiivset tegevust laenuturul, pakkudes muude pankadega võrreldes suhteliselt odavaid krediite. Vaatamata negatiivsele väliskaubandusbilansile kasvasid pangareservid 19,7 mln. kroonilt (1932) rohkem kui 60 mln. kroonini (1939) ning pangatähtede emissiooni tagatus kulla- ja välisrahareservidega tõusis üle 100%.[4] Devalvatsioon ja välisturgudel paranenud konjunktuur mõjusid riigi tootmis- ja eksporttegevusele ergutavalt ning 1934. a
pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45. Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumist mõõdetakse rahaagregaatide abil 46. Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil 47. Kohustuslik reservinõue on hoiuste protsentuaalne osa mida kommertspangad on seadusega kohustatud hoidma sularahas või deposiitidena keskpangas 48. Automaatne rahapoliitika on teatavate ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevaste tegevustega muuta 49. Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavatelt laenudelt küsitav intressimärr 50. Rahapoliitika on keskpanga tegevus majanduse finatstingimuste mõjutamisel 51. Keskpank- on pankade pank
kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu
jaotumist 5.2 Euroopa Keskpanga rahapoliitika strateegia • Tagada hinnastabiilsus • Hinnastabiilsuse väljavaadete laiem majandusanalüüs • Hinnastabiilsust ohustavate riskide rahapoliitiline analüüs • Rahapoliitika elluviimine: Kehtestades intressimäärad, millega kommertspangad võivad keskpangalt raha saada, mõjutab EKP nõukogu kaudselt kogu euroala majanduse intressimäärasid, eelkõige aga kommertspankade laenude ja hoiuste intresse. 6 Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal. Alates sellest on IMF tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega vastavalt oma. Praegu on IMFi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne globaalne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. IMF on suurima liikmeskonnaga rahvusvaheline majanduspoliitilise koostöö institutsioon,
kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu
kohaldamise, andmete kogumise ja säilimise kohta ja rahapesu andmebüroo teatamiskohtuse täitmine. Samuti on notar kohustatud tutvustama protseduurireegleid kõigile büroo töötajatele ning tagama koolituse selle kohta. Notar peab tulenevalt RSS § 4 kohaselt rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektil rahaliste vahendite ja majandusressursside kasutamise ja käsutamise piirama või keelama, nt laenu ja krediidi andmine, hoiuste välja maksmine, väärtpaberite avamine, ärisuhete alustamine. Järelvalvet notari poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse täitmise üle teostab Notarite Koda. Järelvalve juhised kinnitab Notarite Koja eestseisus kooskõlastades need Justiitsministeeriumiga. Kõigest eelnevalt lähtudes saame järeldada, et notari amet on täiesti sõltumatu avalik-õiguslik elukutse. Tänapäeval ei ole notari töö lihtne, ta peab olema nii õigusnõustaja kui ka õigusliku
Ebaõnnestumise põhjusteks võib olla kehv juhtimine, mitteadekvaatne kontroll, segadused varaga ümberkäimisel. Pank on finantsettevõte. Tema maksejõuetuse põhjuseks on tõsised vead finantsjuhtimisel, st kas likviidsuse, intressiriski, krediidiriski, kapitali või kulude juhtimisel. Sellised on olnud pankrottide põhjused ka Eesti panganduses. Lisaks pankrotivara realiseerimisest laekunud vahenditele saavad hoiustajad panga pankroti korral oma hoiuste katteks kompensatsiooni Hoiuste Tagamise Fondi kaudu. Maksimaalne kompensatsiooni summa ühe hoiustaja kohta ühes pangas on 2000.a. 1.jaanuarist 40 tuhat krooni. Edaspidi see astmeliselt suureneb ja on vastavalt praegusele plaanile alates 2004.a. 1.jaanuarist 100 tuhat krooni, alates 2007.a. 1. jaanuarist 200 tuhat krooni ning alates 2010.a. 1.jaanuarist 313 tuhat krooni (e 20 tuhat eurot). Pankrotte ei kuuluta välja kunagi Eesti Pank. Seda saab teha vaid kohus. Samas kohustab seadus
Eestis asuvatesse pankadesse (hetkel asuvad need välismaal). Sellele öeldi vastuseks, et kuna meie pankade emapangad asuvad üldiselt Rootsis ei aitaks see eriti kaasa majandusolukorra stabiliseerumisele. Ma ei saa selle väitega nõustuda, sest vähemalt tekitaks see likviitsust, samuti oleks meie reservid kaitstud Rootsi riigi abipaketiga (tõsi, siiani on sellega liitunud ainult Swedpank, kuid tänu sellele ei tule mulle mõtessegi muretseda enda või oma firma hoiuste pärast Swedpangas). Aga selle annaks lahendada ka teisiti - kui reservidest luua sõltumatu fond, mis investeeriks Eesti firmadesse. Summad on niivõrd suured, et loomulikult ei saaks seal tegemist olla ainult väikefirmadega, kuid nemadki saaks oma osa (kuni riik päris riskikapitaliga tegelema ei hakkaks). See poleks otseselt raha kellegi jagamine vaid investeeringud, mis aitaksid otseselt Eesti riigi majandust ja tekitaksid töökohti
annaabi.ee 
