Kanaari saared (Hispaania) Üldandmed Pindala: 7 447 km² Rahvaarv: 2 118 519 (2010) Pealinn: Las Palmas de Gran Canaria Rahaühik: Euro Riigikeel: Hispaania Asukoht: Atlandi ookean, Loode - Aafrika Loodus Saared jagunevad: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria, Tenerife, La Gomera, La Palma, El Hierro. Fuerteventura, La Graciosa Saared on vulkaanilised ja mägised Kõrgeim tipp: Teide vulkaan (3718m) Tenerifel Teide Tuntuimad rannad: El Bollullo
jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal;
Baski keel (euskera) Galeegi keel (gallego Valencia keel (valenciano) Kõneleb u 300-400 miljonit inimest Kultuur Tantsud: Flamenco – „flamma“ - tuli Boolero Muusika: Viiulivirtuoos – Pablo de Sarasate Kitarrivirtuoos – Andres Segovia Laulja – Enrique Iglesias Kunstnikud: Pablo Picasso Salvador Dali Näitlejad: Penelope Cruz Antonio Banderas Härjavõitlus Barcelona Kuninga palee Las Palmas de Gran Canaria Tenerife Mallorca Ibiza Aitäh kuulamast!
*Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2011. aasta seisuga 46,120 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2011. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. *Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest *Peamised majandusharud on logistika ja audiovisuaaltehnika. Väga hästi on arenenud sadamad. *Peamised välismajandussidemes on väliskaubandus,
The north tends to be cooler while the south is warmer and sunny. The east coast of the island is flat dotted with beaches while the western coast is rockier and mountainous. The island possesses 32 Natural Protected Spaces, that they emphasize the Rural Park of Nublo, Doramas' Jungle, the Ravine of Azuaje, Tamadaba, Pino Santo, etc. Gran Canaria Country: Spain Language: Spanish Capital and the largest city : Las Palmas Area: 1,560 km2 Population: 838,397 Highest point: Pico de Las Nieves (1,949 metres) Canteras Beach-La Puntilla-Gran Canaria
Mallorcal on kasutusel euro. Mallorcal räägitakse lisaks hispaania keelele kohalikku baleaari keelt, mis on katalaani keele haru. Mallorcal on palju ilusaid liivarandu, millele on iseloomulikud heledad, kuldsed liivad. Lisaks on rannas palju ilusaid noori neiusid. Mallorca pealinn on nädalavahetuse reisiks ideaalne sihtkoht. Linn on just õige suurusega, et poodlemine oleks nauditav, mitte väsitav. Ka kunstihuvilistel on Palmas palju teha, külastada tasub Es Baluardi nüüdiskunsti muuseumi, Juan Marchi sihtasutust ja ka Pilar ja Joan Miró sihtasutust, mis asub kesklinna ääres. Lastele on enamasti enim meeltmööda akvaarium, kus saab haisid päris lähedalt vaadata, kui teil peaks selleks soovi olema. Puidust rong, mis suundub Palmast 27 km kaugusel põhjas asuvasse nägusasse Sólleri linna, sõidab
Nad elavad koobastes, mis on ehitatud suurte mägede sisse, kuhu tänapäeval on juba viidud ka elekter. Samuti on seal ka kirik ning selle kõrval kõrts, mis on samuti mäe sisse ehitatud. Nüüd on see ka turismiobjekt ning sõbralikud koopaelnikud lasevad turiste lahkesti oma kodudesse ka sisse uudistama. Nendele inimestele meeldib seal elada, sest nad ei pea selle eest mingeid makse maksma, nad on selle oma perekonnapärandiga saanud. Külastamist väärt on ka pealinn Las Palmas, kus saab seigelda vanalinna kitsastel tänavatel, nautida ookeanivaadet ning loomulikult ka käia poodlemas. Samuti on Gran Canarial pakkuda ka toredaid teemaparke. Näiteks Palmitos Park, mis asub mägede keskel. See on botaanikaaed, kus saab näha väga paljusid Gran Canariale omaseid taimi, külastada saab ka liblikamaja, delfinaariumi, orhideemaja, amfiteatrit, kus saab näha huvitavat lindudeshõud, akvaariumi mitmete erinevate kaladega ning tiiki veelindudega ja palju muud huvitavat.
oktoober 1962 Sõltuvad, tunnustamata ja okupeeritud alad: Ala Pindala Rahvaarv Pealinn/Keskus Briti India ookeani ala (Srb.) 60 km² täpne arv teadmata Diego Garcia Ceuta (Hispaania) 28 km² 76 152 (2003) Ceuta Las Palmas de Gran Canaria, Santa Cruz de Kanaari saared (Hispaania) 7447 km² 1 843 800 (2003) Tenerife umbes 250 000 Madeira saared (Portugal) 797 km² Funchal (1991) Mayotte (Prantsusmaa) 373 km² 193 800 (2004) Mamoudzou
Carmen Laforeti kir janduslik stiil Carmen Díaz Laforet (6. september 1921- 28. veebruar 2004) oli hispaania kirjanik kodusõjajärgsel perioodil, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse, kui tema romaan ,,Nada" (,,Eimiski", 1944) võitis esimese Nadali Auhinna (Premio Nadal), mida antakse alates 1944. aastast Ediciones Destino poolt välja iga aasta 6. jaanuaril. Tegelikult võitis auhinna käsikiri ning raamatu kirjastamine oli osa võidust. Laforet sündis Barcelonas, kuid juba 1923. aastal kolis perekond Kanaari saartele (Las Palmas), kus ta veetis oma lapsepõlve. 12-aastasena kaotas ta ema ning kasuema talle ei meeldinud, mida väljendavad ka vastikud läbielamised, mida on kujutatud tema paljudes tema kirjutistes. Üleüldse kajastub tema kangelaste eludes tugevalt autori enda kogemusi. Kohe pärast kodusõda (1936-39) naasis ta Barcelonasse sugulaste juurde, et õppida ülikoolis filosoofiat. 1942. aastal kolis kirjanik Madr...
Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
Ülevaade rahvastikust 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 45,8 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. Aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
Ülevaade rahvastikust 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 44,7 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. Aastal mis-mis? 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
Hispaanias on levinud Rooma katoliiklus 94% ja ülejäänud usundid 6%. 2. Iseloomusta riigi rahvastiku paiknemist ja seda mõjutavad peamised põhjused. (tihedama ja hõredama asustusega piirkonnad ja sellise paiknemise põhjused). Hispaanias on 78,43 in/km2 kohta. Leht ei avanenud korralikult, ja piirkondade asustust ei leidnud sellelt lehelt. Tihedamalt on asustatud aga Madrid ja selle ümber asuvad linnad, Barcelona, Biscay ja Valencia. Samuti Kanaari saared, Las Palmas. Põhjusteks on paremad elutingimused, parem infrastruktuur. 3.Koosta oma riigi rahvastikupüramiidid aasta 2010 ja 2020 kohta ja kopeeri töösse. Iseloomusta riigi 2010 aasta rahvastikupüramiidi(vt. Tv. Juhist lk.30) ja prognoosi muutusi aastaks 2020.Võrdle vanusegruppide 0-14,15-64 ja üle 65 aastaste arvukust,meeste ja naiste suhet neis gruppides,eluea pikkuse muutumist. 0-14 Sündimus väheneb, noorte 10-14 arv on veel suurem, kui 2010. aastal, sest sel aastal
linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: · Madrid 3,129 miljonit elanikku · Barcelona 1,605 miljonit elanikku · Valencia 805 tuhat elanikku · Sevilla 704 tuhat elanikku · Zaragoza 649 tuhat elanikku · Málaga 561 tuhat elanikku · Murcia - 417 tuhat elanikku · Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku · Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku · Bilbao 354 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: · katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;
Sageli võib märgata, et soojaaistingud ühe ja sama tunnetuse või illusiooni puhul püütakse kahvatusiniseks värvitud jahedas ruumis keerata termostaadi näitu kõrgemale astmele, kui seda tehakse kollases või kahvatuoranzis toonis soojas ruumis. Meie soovid võivad väga tugevasti mõjutada seda, mida me näeme, kutsudes esile kombineeritud reaktsiooni. Reageering ei pruugi olla sugugi vähem tõene, sest fakt põhineb optilisel illusioonil. Joonis 6. Casa Las Palmas I & II by Jose de Yturb 3.3. Sinised Sinine näib omavat suurt hulka mitmesuguseid omadusi väljendavaid täiendeid, millest taevasinine, meresinine, puudersinine ja kuninglik sinine on vaid mõned seda mitmekesist tooni tähistavad variandid. Olles suitsu, udu ja kaugete mägede värviks, seostub sinine kõige enam taeva ja veega, mis kahtlemata on aidanud kaasa tema loodusjõude tähistava omaduse kujunemisele. Üks sügava taevasinise tooni mänglevaid kasutusviise on tagapõhja
8 piimalihaveiseid ja sigu. Tähtsaim kalapüügipiirkond on Galicia rannik. Metsadest kogutakse korgitammekoort. Veondus. Hispaania teestik on põhiskeemilt kodarjas: tähtsaimad raudteed ja maanteed ületavad suuri sadamalinnu (Bilbaod, Cartagenat, Barcelonta, Cádizit jt) Madridiga. 1983 a oli raudteid 25 000 km ja maanteid 146 000 km. Suurimad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Madridis, Barcelonas ja Palmas. 1984 a veeti kaupa sisse 462,9 ja välja 377,8 mlrd peseeta eest. Peamised väljaveokaubad on masinad , sh autod ja laevad, põllumajandussaadused ja toiduained (tsitrusviljad, taimeõli ja konservid, vein). Sisse veetakse pms kütust, metalle, masinaid ja loomseid toiduaineid. Kaubeldakse põhiliselt Euroopa Majandusühenduse ning Lähis- ja Kesk-Ida maadega. Suurt tulu saadakse välisturismist. Tervishoid.
Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku 5 Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;
Keskmine eluiga on meestel 70,7 aastat ja naistel 76,2 aastat. Hispaania saarestikud Hispaania peamised saarestikud: · Kanaari saared · Baleaarid Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17- st autonoomsest piirkonnast. 1927. aastal jaotati Kanaari saared kaheks provintsiks: lääneprovintsiks (pealinn: Santa Cruz de Tenerife) ja idaprovintsiks (pealinn: Las Palmas de Gran Canaria). Kanaari saarte valitsus töötab neli aastat Santa Cruz de Tenerife's, järgmised neli aastat Las Palmas de Gran Canaria's. Linn, kus valitsus parajasti asub, ongi piirkonna pealinn. Arhipelaagi pindala on 7447 km², elanike arv on 1 605 000. Arhipelaag koosneb 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilise päritoluga saarekesest. Saartest möödub Kanaari hoovus. Suuremateks Kanaari saarteks on Lanzarote, Fuerteventura (2019 km²), Gran
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
