Geograafia referaat Hispaania Riigi kohta (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Nimi.............
HISPAANIA
Referaat
Juhendaja : nimi....
Pärnu 2013
Üldandmed
Rahva arv
47,3 miljonit (aastal 2012)
Pindala
505 957  km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega
Riik
Hispaania Kuningriik (Reino de España)
Rahvastiku tihedus
93,5 elanikku km² kohta (2012. a.)
Riigikeel
hispaania keel (español)
Ametlikud regionaalsed keeled
katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
Riigikord
parlamentaarne monarhia
Riigipea
Kuningas Juan Carlos I
Valitsusjuht
Peaminister Mariano Rajoy (alates 21. detsembrist 2011. a)
Pealinn
Madrid – 3,2 miljonit elanikku (2012)
Rahaühik
Euro (EUR) = 100 senti
Ajavöönd
CET
Haldusjaotus
17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ja Melilla
Maa ja rahvas
Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 505 957  km² - mandriosa moodustab sellest 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaa, Andorra , Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus 7921 km.
Hispaania rahvaarv oli 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 47,3 miljonit inimest, 33% elanikkonnast elab regioonide pealinnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 2012. aasta 1. jaanuaril 3,2 miljonit inimest. Hispaania miljonilinn lisaks pealinnale on Barcelona, teised suuremad linnad on Valencia, Sevilla ja Zaragoza. 
Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, neist 17% katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Valdav osa elanikkonnast peab end katoliiklaseks.
Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:

• katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;
  
• baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
  
• galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
  
• valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
  

Loodus
Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga . Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb
rohkem Kesk- Euroopaga.
Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga .
Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50
loodusreservaadi.
Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene
võsa.
Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast.
Peamised kasvavad puuliigid on:
tamm
korgitamm
kastan
vaher
pöök
pärn
mänd
Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha
maailmas Portugali järel.
Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm.
Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav , talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Põhjas ja keskosas kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Maapinna keskm. kõrguselt on Hispaania maailmas Šveitsi järel 2. kohal. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana- Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Hispaanias on 9 rahvusparki (neist 3 Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade, eriti metallimaakide poolest (rauamaak, kuld , hõbe, plii, vismut , volfram, uraan , kivisüsi, elavhõbe, antimon) on Hispaania rikas.
Palmid ja kuldsed rannad teevad Hispaaniast mõnusa turismimaa
Õhu temperatuurid
Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas:
Jaanuaris + 8°... + 10° C
Augustis + 18°...+ 24° C
Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid:
+ 10°...+ 12° C
+ 24°...+ 26° C
Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi.
Keskmiselt on sademete hulk:
350- 500 mm aastas
1000 mm loodeosas aastas
2000 mm mäestikes aastas
paiguti kuni 3000 mm aastas
Majandus.
Hispaania on tööstus- ja põllumajandusmaa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Põllumajanduses on säilinud feodalismi igandid. Majanduses olulisel kohal välisturism. Rahaühik peseeta.
Kokkuvõte
Hispaania on suhteliselt rikas riik ja kliima on piisavalt hea.Rahva arv on päris suur 47,3 miljonit.