On täielikult lahustuv kloroformis või benseenis, veidi lahustuv alkoholis või eetris ning väga vähesel määral on ka lahustuv vees. Akonitiin on aedkäokingas sisalduv väga mürgine alkaloid. Mürgine toimeaine mõjub vegetatiivsele närvisüsteemile ja ärritab verre imendudes veresoonte aordi närvilõpmeid, seetõttu aeglustub südametegevus ja vererõhk langeb. Imendub kiiresti läbi limaskestade, aga ka läbi naha. Suures annuses kutsub esile südame- ja hingamislihaste halvatuse tõttu surma. Akonitiini kasutamisest tekkinud sümptomeid saab ravida näiteks atropiini, strühniini või barakoliga. Sümptomid · Suu ja kurk muutuvad tuimaks. · Tekib iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. · Nahk võib muutuda tuimaks. · Kuulmine võib nõrgeneda. · Nägemishäired. · Sügelemine. · Külma tunne ja kehatemeratuur alaneb. · Langeb arteriaalnevererõhk Akonitiin on ühtlasi meelemürk, mis tekitab manustamisel meeldiva enesetunde.
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O.
Ohtlikud gaasid Kristian Raus Viimsi Keskkool 10b Ammoniaak Ammoniaak on omapärase terava (kirbe) lõhnaga gaas, mis on suures koguses mürgine. Ta võib põhjustada hingamislihaste krampi. Tema vesilahust kasutatakse nuuskpiiritusena minestanud inimese teadvusele toomiseks. Ammoniaaki kasutatakse näiteks väetiste ja lõhkeainete tootmiseks ning külmutusseadmeis. Teda tekib ka põllumajanduses loomade ja lindude väljaheidete (nt uriinis kusiaine) lagunemisel. Vääveldioksiid Vaaveldioksiid on terava lõhnaga gaas. Tema lõhna on võimalik tunda naiteks tuletiku suutamisel. Tikupea koostis olev väävel põleb. Vääveldioksiidi satub atmosfaari
juhtub haruharva. Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom. Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte kramplike kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul lõpeks söömine krampide ja südame- või hingamislihaste halvatuse tõttu surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel. Ravimtaimena kasutatakse teda kopsutuberkuloosi, närvi- ning peavalude, aga ka hingetoru haiguste, bronhiidi ja kõripõletiku ravimiseks. Mürgisuse tõttu on aga taime kasutamine ravimisel siiski ebasoovitav.
KLIINILINE PILT Inkubatsiooniperiood on 314 päeva või pikem. võib esineda roidumus, peavalu ja higistamine, kuigi kehatemperatuur on normaalne. Kõigepealt ilmneb mälumis ja miimiliste lihaste kramp, mille tõttu näib, et patsient naerataks risus sardonicus ehk irooniline muie. Haiguse arenedes tekivad toonilised krambid üle kogu keha. Haige on teadvusel, krambid on väga valulikud ning võivad tekitada ka luumurde. Surm võib saabuda hingamislihaste tugeva haaratuse tõttu. RAVI JA PROFÜLAKTIKA Haava korrastus Antibiootikumiravi Immuniseerimine immunoglobuliiniga, anatoksiiniga Võimalik vältida vaktsineerimisega immuunsus kestab 510 aastat, kasutatakse teetanuse anatoksiini. Riskirühm täiskasvanud, 95% lastest vaktsineeritud.
Entsefaliitiline: 1-7 päeva Segasus Palavik Hallutsinatsioonid Rahutus, ebaadekvaatne käitumine Autonoomne düsfunktsioon: - hüpersalivatsioon - ülemäärane higistamine - kananahk - pupilli dilatatsioon - priapism Hüdrofoobia ajutüve haaratus Aerofoobia kooma 1-14 päeva surm Paralüütiline: 2-10 päeva Astsendeeruv paralüüs Sümmetriline kvadroparees Tekivad jäsemete-, näo-, neelamis- ja hingamislihaste halvatused Mõõdukad tundlikkushäired Laboratoorsed uuringud Haiguse alguses ebaspetsiifilised Kliiniline veri korras Liikvoris pleotsütoos (mononukleaarid), valgu tõus Pleotüstoos > 1000 rakku/l otsida teist põhjust CT korras, MRT ja EEG-s ebaspetsiifilised muutused Diagnostika Mõelda marutõvele ! Spetsiifilised antikehad RT-PCR väga sensitiivne ja spetsiifiline Antikehade uurimine immunofluorestsentsmeetodil ajubiopsiast,
lehel olemas) Mõni suur lihas või lihasrühm Lihas: algus + kinnitus + funktsioon Lihasrühm: funktsioon + rühma algus + kinnitus Osa lihaseid peab ära tundma laiba peal Eksamile tulevad lihased: Mälumislihaste rühm Suupõhja lihased ---> 1 alapunkt siseelundite küsimuse juures M sternocleidomastoideus (laibal peab ka ära tundma) Scalenuste rühm ---> seoses millegagi, iga lihase täpset algust pole vaja, närvide kohad + veresooned lihastest hingamislihaste juurde Erector spinae kompleks longissimus ja iliocostalis ---> kinnitusi täpselt pole vaja, üldine kinnitus, algus + funktsioon (laibal peab ka teadma) M trapezius kõige selgemalt nähtav fiksaatorlihas, funkt + algus + kinnitus M latissimus dorsi funkt (3) ---> retroversioon, abduktsioon, pronatsioon ---> tööasend, algus + kinnitus M rectus abdominis sidekoelised alad kõhtude vahel (äkki ma mõtlesin üla- ja alakõhtu?), funktsioon, antagonist
Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. 2)Lihtaine omadused 2.1)Füüsikalised omadused: · terava lõhnaga · värvuseta · gaas · õhust ~2 korda kergem · vees väga hästi lahustuv · veeldub 33oC juures NB! 25% line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. 2.2)Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta onkeemiliselt väheaktiivne.Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). 2.3)Allotroobid Lämmastikul allotroobid puuduvad, kuna looduses lämmastiku mitme erineva lihtainena ei esine. 3)Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 %
energiavahetuse käigus. Selle käigus vabaneb CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest läbi. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkereõõnes rõhu vähenemise ja selletõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkereõõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste (diafragma ja roietevahelised lihased)abil. Sügavamaks hingamiseks lisanduvad ka abilihased.
0,000000001 g). Haigestumisjuhtumeid esineb väga harva, kuid õigeaegse ja korraliku ravi puudumisel on suremus väga kõrge. Mürgistusnähud ilmnevad 18-36 tundi pärast toksiini sisaldava toidu söömist, märkimisväärsele uimasusele, nõrkusele ja peapööritusele järgneb kahelinägemine ja suurenavad raskused rääkimisel ja neelamisel. Tavalisteks nähtudeks on ka hingamisraskused, lihaste nõrkus, kõhukinnisus ja puhitus. Areneb halvatus, haige sureb hingamislihaste seiskumise tõttu. Hävib: Vegetatiivsed rakud hävivad pastöriseerimisel Enospoorid on termostabiilsed, 120° C-3 min. Nitrit pärsib arengut Toksiin laguneb 75° C juures Vältimine: Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peamiselt kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha, seene-, kala-, herne-, oa- ja juurviljakonservid. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned.
kahe hobusega. Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab raske lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes: nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurtega on aga söödud nii selle taime lehtede salatit kui ka juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa. Surma põhjuseks saab südame- või hingamislihaste liikumatuks muutumine. Samuti taim sobib dekoratiivsete õite tõttu aedadesse. Kasutatakse ammust ajast laialt meditsiinis. Näiteks närvivalude ja reuma ravimiseks. Tekkimislugu Arvukalt on käokingaga olnud mürgitamisi. Just kollase käokingaga on germaani rahvad hävitanud hunte. Käokingaga olla endalt elu võtnud ka Aristoteles, kui teda süüdistati Aleksander Suure mürgitamises. Tekkinud olla esimene käoking nii. Mütoloogiline vägilane Herakles laskus surnuteriiki
Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju
energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude
q Asend q Sedatsioon q Hingamist abistavad protseduurid q Nitraadid q Diureetiline ravi q Digitaliseerimine ja vatsakeste sageduse alandamine q Dopamiini infusioon q Kopsuturset ravitakse ka cpapmaskiga CPAP MASKIGA RAVI NÄIDUSTUSED q Kardiaalse etioloogiaga hingamispuudulikkus(kopsuturse), kui medikamentoosne ja hapnikravi pole piisavad. q Praktikas rahuolekuhingeldust põhjustav südamepuudulikkus, kui hingamislihaste töö on lisandunud, kopsudes kuuldub paisuräginaid ja kopsupildil on paisunähud selgesti lisandunud (interstitsiaalne turse). Ravi nõudva hüpokseemia tunnuseks on sageli haige rahutus. CPAP MASKIGA RAVI VASTUNÄIDUSTUSED q Teadvushäire tõttu hoida hingamisteid avatuna või kui kriitilises olukorras oleva patsiendi hingamissagedus ja -jõudlus vähenevad. Sellisel juhul on
Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks võimalus komistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad ongi just ootamatud takistused liikumisteel- inimene ei oska takistustega arvestada, sest tavaliselt ei ole neid segamas. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse aparaatide toiteks, on inimesele ohtlik. 220 V poolt põhjustatud vool võib tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Lõikehaavad tekivad näiteks noaga sisselõikamisest, kääridest ja muudest teravatest tööriistadest. 4 Müra kaudne toime tervisele: -Kõrgvererõhutõbi; -Südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel); -Maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole haavandid); -Lihased lähevad pingesse (lihased on kanged);
Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toimub hingamine tänu diafragmale. Mida allpol vigadtus, seda parem hingamise seisukohast
mürke Milliseid parameetreid on vaja hoida teatud vahemikus, et eluks vajalikud protsessid saaksid tõrgeteta toimida? - Ph, glükoosi konsentratsioon, CO2 hulk veres, vee hulk, ioonide konsentratsioon, temperatuur Millised organid tagavad vere homöostaasi? (5) - Neerud - Kopsud - Maks ja pankreas - Nahk - Hormoonid ja närvisüsteem Mis regulaarib hingamist? - Piklikajus paiknev hingamiskeskus hingamislihaste kiirendamise või pärssimise kaudu Kuidas on toitainetega seotud inimese seedekulgla seintes olevad retseptorid? - retsepterid reageerivad limaskestade ärritusele, seedekulgte seine venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks? - glükoosi Mida inimesele vajalikku toodab pankreas? (3) - insuliin - Glükagoon - Seedeensüüme Kuidas on seotud hüpotaalamus neerude tööga? (2)
Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul. Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega. Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene. Hingamisrütm Sissehingamine lühem kui väljahingamine. Hingamise vahed ebaühtlase pikkusega. Hingamise rütmi võivad mõjutada ka väliskeskkonna muutused. Esinevad apnoe e. hingamispeetuse hood
energia võimalikult väikeste kadudega edasi · Seedesüsteem ja ainevahetus tarnivad toitaineid · Puhversüsteem neutraliseerib piimhappe · Gaasivahetus tarnib hapnikku ja eemaldab süsihappegaasi London Sõltuvus O2 tarbimisvõimest Maratonijooksjate tulemus ja nende VO2max Millest sõltub hapniku tarbimise võime? · Hingamine Kopsude gaasivahetuse efektiivsus (gaasivahetuse pindala) Hingamislihaste suutlikkus (ventilatsioon) · Transport Vere punaste vereliblede arv ja neis asuva Hgb hulk Veresoonte arvukus (s.h. üldine ainevahetuslik pindala) Südame pumba funktsioon annab energia verevoolule · Ainevahetus Raku suutlikus kasutada O2 (s.t. mitokondrite arv) Ensüümide (pärilikkus) koostöö Südamelihase eripära · Müokardis on väga palju kapillaare (2000 tk/mm3) · Mitokondrid moodustavad ca 25-30% raku mahust (lihases ~5%)
Meie järvedes on levinud neist 6 perekonda. Huvitav on see, et kuna igal liigil on erinevadi tüvesid, ei pruugi õitsengu laigus kõigis kohtades mürki olla. Mis tingimustel tekib mürk? Täpselt ei tea, kuid katsetes on saadud seda esile kutsuda toidupuuduse ja ekstreemsete valgustingimustega. Enamasti hakkab mürk vette eralduma vetikate lagunemisel.Vetikamürgid on kahte tüüpi. Närvimürgid, mis peatavad signaali leviku ühel närvirakult teisele ning surm võib saabuda näiteks hingamislihaste krampide tõttu. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad. Kui joogivett võetakse Ülemistest, peab vett pidevalt kontrollima, et lahustunud mürgid läbi filtri inimesteni ei jõuaks. Nad suudavad kiiresti ja hulgaliselt paljunedes koguneda vee pinnakihti. Selline püreesupi sarnane õitsev vesi haiseb ja on suplejatele ebameeldiv, võivad tekida kublad ja nahk hakkab kihelema. Harvem on sellise vee joomine põhjustanud
22. Täiskasvanud inimesel on 32 hammast. Esita hammaste liigitus ja arv alalõualuu näitel. Tagapurihambaid-6; Eespurihambaid-4; Lõikehambaid-4; Silmahambaid-2 23. Miks on kasulik hingata läbi ninaõõne?( 4) Õhk on puhtam; Õhk muutub soojemaks; Õhk on niiskem; Külma ilmaga läbi suu hingates võib haigeks jääda(nt. Angiin), kuid nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi. 24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd? Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või šokki seisundis olek. 25. Selgita insuliini ja glükagooni toimet glükoosi sisalduse regulatsioonis? Glükagooni, samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks
22. Täiskasvanud inimesel on 32 hammast. Esita hammaste liigitus ja arv alalõualuu näitel. Tagapurihambaid-6; Eespurihambaid-4; Lõikehambaid-4; Silmahambaid-2 23. Miks on kasulik hingata läbi ninaõõne?( 4) Õhk on puhtam; Õhk muutub soojemaks; Õhk on niiskem; Külma ilmaga läbi suu hingates võib haigeks jääda(nt. Angiin), kuid nina kaudu hingates ei ole sellist probleemi. 24. Millises ajus asub hingamiskeskus? Millised tegurid mõjutavad hingamislihaste tööd? Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või sokki seisundis olek. 25. Selgita insuliini ja glükagooni toimet glükoosi sisalduse regulatsioonis? Glükagooni, samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks
c) Krooniline ehk pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) Mõned viirustest põhjustatavad kasvajad: * Papilloomviirus Emakakaelavähk, soolatüükad, konnasilmad. * HTLV- 1 põhjustab verevähki. VIIRUSED: PPT Lastehalvatus e. Poliomüeliit. KALBRE Nakatumine: tekitaja on polioviirus Sümptomiteks palavik peavalu, kõhuvalu, kurguvalu, lihaste halvatus, hingamislihaste halvatus.levik maailmas . aastal 1996 registreeriti 3500, eestis viimane 65. Aastal. Vaktsiine on kahte tüüpi, suukaudu tilkadega, ja süstitav vaktsiin. NEEMRE- HIV Sümptomid kaalukaotus, väsimus, palavik kõhulahtisus öine higistamine, kuiv köha.. Levikuteed on kaitsevahenditeta seksi kaudu, rasedusajal emalt lapsele, rinnapiima kaudu(välditav). Levik maailmas: aafrika, aasia, epideemia sai alguse 1981. Ravi puudub ja ka vaktsiin. UKU Leetrid
Levinud kitsal alal IdaEuroopas Kasvukohad: niisked metsaservad ja võsastikud, salumetsad. Kasvukõrgus: 11.5 m, harva kuni 2 m. KOLLANE KÄOKING Viljaks kukkurvili Õitseb juunistaugustini Kogu taim väga mürgine kesknärvisüsteem, hingamisteed (lämbumine) Kasutati meditsiinisnärvivalud, reuma Mürgistusnähud: suu ja kurk muutuvad tuimaks, iiveldus, oksendamine jne. Surmavaks annuseks 24 grammi juuremugulaid või 36 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Surm: südame ja hingamislihaste halvatus TÄNAME KUULAMAST ! KASUTATUD KIRJANDUS http://bio.edu.ee/taimed/general/lkois.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel465_454.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel320_280.html http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kolkaoking.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kolkaoking2.htm KASUTATUD KIRJANDUS http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1202 http://rbgweb2.rbge.org.uk/bbs/meetings/mtgs05/mtgs052images/Metzgeria%20con www
ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb kolmest osast: 1. Välimine hingamine õgu või gaasu vahetus, väliskeskkonnas alveoolidesse. Gaasivahetus alveoolide ja vere vahel. 2. Gaaaside transport hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine hingamine gaasivahetus kudeded kapillaaride ja kudede vahel ja rakusisene hignamine. Sissehingamine(inspiirum) toimub hingamislihaste osavõtul. Sissehingates roietevahelised lihased kontraheeruvad ja roided tõusevad, diafragmakuppel lameneb. Kopsukelme venitub ja kopsusisene ruumala suureneb ning õhk imetakse kopsudesse. Väljahingamisel (ekspiirum) roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkeres ja pleuraõõnes ning kopsudes suureneb. Selle tulemusena surutakse õhk välja.
Tähtsamad lämmastiku ühendid: Lämmastikuoksiid N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 - dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 10% - list nuuskpiiritusena 2) 25% - list väetisena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju
säilitada krõpsud värskemad). Vedelat lämmastikku kasutatakse erinevate materjalide sügavjahutamiseks, säilitamiseks ja jahvatamiseks (pehmed ja kummitaolisd materjalid muutuvad vedela lämmastiku temperatuuril rabedaks). Tuntumad ühendid NH3- ammoniaak Ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas. Suuremate kontsentratsioonide puhul on ammoniaak mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamislihaste krampi. Väikestes kogustes sissehingamisel mõjub ammoniaak ergutavalt. N2O - dilämmastikoksiid ehk lämmastik(I)oksiid ehk naerugaas Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, vees lahustuv narkootilise toimega gaas. Väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab ta elevust ja lõbusat meeleolu. Dilämmastikoksiidi saadakse NH4NO3 nõrgal kuumutamisel, kuid tekkiv N2O ei ole püsiv, sest ta laguneb kergesti lämmastikuks ja hapnikuks. NO - lämmastik(II)oksiid
150cm kõrguseks ja täpilise mürkputke vars on seest õõnes. Lehed on kolmnurksed ja sageli kokkukasvanud, allapoole kaldu. Lehed on kaheli-või kolmelisulgjad ja hallikasrohelist värvi. Õied on valged ning levitavad ebameeldivad lehka. Need taimed, mis on kasvanud varjulisemas kohas, on üldjoontes mürgisemad kui need, mis on kasvanud otsese päikesevalguse käes. Kuivatamisel taime mürgisus väheneb. Mürgisus võib lõppeda halvatuse, hingamishäirete ja surmaga hingamislihaste halvatuse tagajärjel. Kõige mürgisem on juur, mida sageli aetakse segamini mädarõika või pastinaagiga. Taimemahlal on tuimestav toime. Täpilisel surmaputkel on väga huvitav ajalugu. Antiik-Kreekas kasutati surmaputke kurjategijate surmamiseks. Kuni 20. Sajandini kasutati täpilist surmaputke valuvaigistajana, kuid edasipidi loobuti seda kasutamast meditsiinis, sest taim on siiski väga ohtlik. Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi)
gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Sissehingamine on aktiivne protsess, mis toimub hingamislihaste osavõtul. Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Pleura välimine leste liigub negatiivse rõhu tõttu väljapoole ja pleuraõõne ruumala suureneb. Seega aga
Vees lahustub väga hästi. Tema 10%-list vesilahust nim. nuuskpiirituseks. Juuksevärvides kasutatakse ammoniaaki selleks, et juuksekarva paisutada ja soomuskihti avada. Ammoniaak on väga oluline lähteaine keemiatööstuses. 2004. aastal toodeti maailmas ligi 110 miljonit tonni ammoniaaki, millest 80% kasutati lämmastikväetiste tootmiseks. Puhas ammoniaak on väga mürgine ja lausa surmav. On ohtlik silmadale ja kontsentreerituma lahuse sissehingamisel põhjustab hingamislihaste krampi. Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, nina-kurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h kopsuturse, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka. Metanool (Methanol - raketi kütuses) Metanooli ehk puupiiritust (CH3OH) kasutatakse lahustina ja seda sisaldavad puhastusained, karburaatorivedelikud
Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused ravi puudumisel on suremus väga kõrge. Mürgistusnähud ilmnevad 18-36 tundi pärast toksiini sisaldava toidu söömist, märkimisväärsele uimasusele, nõrkusele ja peapööritusele järgneb kahelinägemine ja suurenavad raskused rääkimisel ja neelamisel. Tavalisteks nähtudeks on ka hingamisraskused, lihaste nõrkus, kõhukinnisus ja puhitus. Areneb halvatus, haige sureb hingamislihaste seiskumise tõttu. Hävib: · Vegetatiivsed rakud hävivad pastöriseerimisel · Enospoorid on termostabiilsed, 120° C-3 min. · Nitrit pärsib arengut · Toksiin laguneb 75° C juures Vältimine: Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peamiselt kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha, seene-, kala-, herne-, oa- ja juurviljakonservid. Saastunud
· Mõõda regulaarselt patsiendi vererõhku, pulsi- ja hingamissagedust · Ole valmis patsiendi seisundi halvenemiseks 15. Olulised tähelepanekud krambihoo ajal Pane tähele: Hoo alguse kellaaeg ja koht Kas keegi oli alguse juures tunnistajaks Kuidas hoog algas Hoo kulg Patsiendi üldseisund hoo ajal Manustatud ravimid Hoo lõppemise kellaaeg Patsiendi seisund hoo järgselt 16. Õendusprobleemid generaliseeritud krambihoo ajal Hingamisega seotud komplikatsioonid · Asfüksia hingamislihaste krambi tõttu · Kudede hapnikupuudus häiritud hingamisfunktsiooni tõttu · Eritiste aspiratsiooni oht krambihoo ajal · Toidu ja joogi aspiratsiooni oht krambihoo ajal · Potentsiaalne aspiratsioonipneumoonia oht Häired teadvuse seisundis · Eluohtliku teadvusehäire teke akuutse ajukahjustuse tõttu Turvalise keskkonna säilitamine · Vigastuse oht tingituna kukkumisest teadvusekao ja intensiivsete lihastõmbluste tõttu krambihoo ajal
Füüsikalised Mehhaanilised traumad – põrutused, löögid, surve ja vibratsioon Alajahtumine ja kuumarabandus Kiirgused – röntgen-, UV-kiirgus SÜNNITUS Ca 40 nädalat pärast viimase mensturatsiooni algust Sünnitusel kolm faasi Avanemisfaas – emaka kokkutõmbed sagenevad ja tugevnevad, mille toimel avaneb emakakael Väljutusfaas – selle algsueks on lapse pea tunginud sügavamale väikevaagnasse. Kõhulihaste ja hingamislihaste abil suurendatakse rõhku kõhuõõnes, mis lükkab lapse välja Päramiste faas – idrduvad emaloode, nabaväät ja lootekestad POSTEMBRÜONAALNE ARENG Protsessid: 1. kasvamine Põhivormid Pidev kasv – organims kasvab kogu elu (taimed, seened) Piiratud kasv – toimub teatud mõõtmeteni, et saavutaks suguküpsuse, siis seiskub Perioodiline kasv – kasv soodsatel ajaperioodidel
l Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse korral näha ette sundventilatsiooni süsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus. TERVIS JA TÖÖKAITSE Ohutusnõuded arvutiga töötamisel 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebereeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Seepärast peab arvestama: l elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; l enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi l pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides l kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle
kokku, mitte ei anna lisa) Homoöstaasi tagamiseks - Südamelöögisageduse tõus - Hingamise intensiivistumine - Vereringe nahas intensiivistub - Higistamise tõus Taastamise järjekord - ATP varud - Piimhappe eemaldamine - Glükogeenivarude taastamine Treeningu toime Südamelihase suurenemine , südame löögimahu suurenemine - Tavaliselt 90 cm3 - Treenitud 120 cm3 Löögisageduse aeglustumine Veresoonte suurem vastupidavus Hingamislihaste tugevnemine Kopsumahu suurenemine Lihtaste suurenemine Lihaste töö kordinatsiooni paranemine Vananemine - Enamus organisme ei ela nii kaua kui inimene - Kromosoomide jagunemise lõplikus - DNA kahjustumine keskkonna tingimuste mõjul - Vabade radikaalide ühinemine hapnikuga - Väheneb meeste viljakus - Naistel kujuneb menopaus (munarakud saavad otsa umbes 45-55) - Luustiku kulumine - Liigesepõletikud (80% üle 65 aastased) - Osteoporoos = luude hõrenemine
Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada a Hingamise lakkamine hingamislihaste krambi tõttu a Südame seiskumine südamelihase krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st
koos kahe hobusega. Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab raske lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes: nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurtega on aga söödud nii selle taime lehtede salatit kui ka juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa. Surma põhjuseks saab südame- või hingamislihaste liikumatuks muutumine. Arvukalt on käokingaga olnud mürgitamisi. Just kollase käokingaga on germaani rahvad hävitanud hunte. Käokingaga olla endalt elu võtnud ka Aristoteles, kui teda süüdistati Aleksander Suure mürgitamises. Tekkinud olla esimene käoking nii. Mütoloogiline vägilane Herakles laskus surnuteriiki Hadesesse ja tõi maapeale selle valvuri, kolmepealise Kerberose. Seepeale pimestas viimast terav päikesevalgus ja
Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada a Hingamise lakkamine hingamislihaste krambi tõttu a Südame seiskumine südamelihase krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st
tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Elektriohutus 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebereeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Seepärast peab arvestama: - elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi - pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides - kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud;
Kuidas hoiduda: Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabana. Lammutage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutute ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Kuidas hoiduda: Töötaja peab arvestama järgnevate tingimustega: - Elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - Enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi; - Pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides; - Kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud;
2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on: Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. Gaaside transport veres Sisemine e. koehingamine - s.o hapniku ärakasutamine oksüdatsiooniprotsessides rakkudes ja kudedes. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse-ja väljahingamisel on põhiline rindkere õõne mahtude ja rõhkude muutumine hingamislihaste tegevuse tagajärjel. Sissehingamine: Sissehingamisel tõmbuvad kokku välised roietevahelised lihased, nad tõstavad roideid ülesse poole ja külgedele. Diafragma tõmbub sissehingamisel samamoodi kokku lameneb ja liigub allapoole, rindkere laieneb nii külgsuunas kui pikisuunas. Kuna rindkere on hermeetiliselt suletud ruum, siis ruumala muutumise tõttu , rõhk väheneb. Selle tagajärjel kopsukelme e. pleura liigub väljapoole ja elastsuse tõttu
Harilik jõulutäht ehk piimalill. Taim on ohtlikult mürgine, sisaldades vähki tekitavat ja nahka ärritavat piimamahla. Sattudes nahale, limaskestadele või silma, võib tekitada kohalikke kahjustusi. Jõulutäht on põhjustanud raskeid mürgistusi lastel, kes on taime lehti närinud (Kaur jt, 2010). Alpikann. Mugula söömine põhjustab mürgistuse, mille tunnused on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, tugevad krambid ja hingamislihaste halvatus. Taime mahl ärritab nahka (Kaur jt, 2010). Kokkuvõte Alles mõned aastad tagasi tekitas suurt poleemikat teema, et lasteaedade hoovides ei tohiks kasvada mürgiseid taimi. Tugevatoimelisi mürktaimi kasvab ka igas koduaias, lisaks on ohtlikud mitmed toas kasvatatavad taimed. Mõistlikum on lastele taimi tutvustada ja nende ohtudest rääkida, kui palju rõõmu tekitavad kevadlilled aiast ära kaotada. Erinevate
keskkonna vahel. Hingamise “etapid”. Alveolaarventilatsiooni ja surnud ruumi mõisted. Hingamine on automaatne protsess, mis kohandub vastavalt organismi vajadustele (füüsiline pingutus, kõnelemine). Hapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse ainevahetuse käigus tekkinud süsinikdioksiid. Õhu paneb kopsude ja atmosfääri vahel liikuma rõhugradient, mis luuakse rindkere mahu muutmisega. Kopsud iseseisvalt avarduma ei ole võimelised, see toimub tänu hingamislihaste kontraktsioonile. Hingamislihaste lõõgastumisel saavutab kops esialgse mahu. Õhk liigub nagu veri vereringes, suurema rõhuga piirkonnast väiksema rõhuga piirkonda; õhuvool väheneb takistuse suurenemisel. Respiratoorne süsteem: Koosneb: hingamislihastest, hingamisteedest, gaasivahetuspinnast (kopsualveoolid). funktsioonid: gaasivahetud atmosfääri ja vere vahel, vere pH reguleerimine, kaitse sissehingatud patogeenide eest, vokalisatsioon.
oleks tasakaalu parandamine kõndimisel, kordinatsiooni parandamine, eaka taju parandamine ja iseseisvuse saavutamine harjutuste tegemisel. Kuna haigel on diagnoositud astma ja seetõttu oleks vajalik hingamisharjutuste tegemine, mille eesmärgiks on hingamise sügavuse parandamine, suutlikus kontrollida hingamisraskusi, harjutuse ajal kopsude ebapuhtuse väljutamine ja sissehingatava õhu soojendamine, õige hingamisviisi omamine ja hingamislihaste treenimine. Selleks oleks vaja õpetada haigele õigeid hingamisharjutusi (seiske/istuge/ heitke selili, nii et põlved on kõverdatud; asetage käsi diafragmale; tunnetage ja kuulake oma rahulikku hingamist; hingake aeglaselt nina kaudu sisse (diafragma tõuseb); hingake aeglaselt suu kaudu välja kaks korda kauem kui kulus sissehingamisele (diafragma langeb); jätkake sedasi umbes ½ - 2 minutit, et hingamine tasakaalustuks ja tunnetaksite kerge koormusega hingamise rütmi; minge uuesti üle
Need võivad olla hingamisteede haigused (astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajad, epiglotiit, võõrkeha aspiratsioon, tsüstiline fibroos), kopsukude haaravad haigused (kopsupõletik, kopsuturse, kopsuverejooks, õhkrind, pneumokonioos), hingamist reguleerivat kesknärvisüsteemi haaravad haigused (ajuinfarkt, kasvajad, ravimite või narkootikumide üledoos, ainevahetuse häired, traumad), hingamislihaste ja rindkere närvide haigused (müasteenia, lihasdüstroofia, Guillan-Barre sündroom) ja rindkere või kopsu traumad. Nende haiguste tagajärjel häirub kas hapniku transport kopsu, gaasivahetus kopsude ja vere vahel, hapniku transport kudedesse või süsihappegaasi väljumine kopsude kaudu. Selle tõttu hapniku hulk veres langeb ja süsihappegaasi hulk tõuseb, see põhjustab omakorda vere elektrolüütide ning happe-leelistasakaalu häirumise ning kõikide kudede ja elundite töö häirub.
laste ja imikutega alajahtumise oht Põlemisega lõppenud elektritrauma: · Haavale peale panna Burnshield geel ja puhas side · Anna rohkelt juua ja võib anda ka valuvaigistit · Ei tohi avada ville või kasutada kreeme · Kõik põlenud kehaosad tuleb siduda nii, et nad omavahel kokku ei puutuks Elektrivool võib põhjustada: · Silmade kahjustuse · Nahapõletusi · Siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi · Lihaste kramplikke kokkutõmbeid · Hingamislihaste talitlus- häireid · Hingamise ja südametegevuse seiskumist Kannatanu ülevaatus ja esmaabi: · Kui kannatanu on voolu all: a) Otsi voolu väljalülitamise võimalus, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112) b) Püüa kannatanu vooluahelast eemaldada elektrit mitte juhtiva eseme abil, näiteks mingi kuiva laua abil, kutsu abi (112) · Alles siis, kui oled kindel, et kannatanu ei ole enam elektrivoolu all ja endale ohtu ei ole, tee järgnevalt:
kõrvavalu, loidus. Uneapnoehaigus ehk unelämbumistõbi. Uneapnoe definitsioon ja klassifikatsioon. Uneapnoehaigus ehk unelämbustõbi on kui uneaegseid hingamiskatkestusi esineb sageli voi need on liiga pikad, pohjustades paevaseid haireid. Luhikesi hingamiskatkestusi esineb ka normaalse uneajal. Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe – algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks Apnoe/hüpopnoe indeks ja sellele vastavad raskusastmed. unehüpopnoe – õhuvoolu vähenemine hingamisteedes ≥ 50% AHI – apnoe/hüpopnoe indeks – apnoede + hüpopnoede arv ühes tunnis
siseneb oma bronhi, arteri ja veeni haru seega iga segment talitleb iseseisva kopsuna. 10+10 väikest kopsu talitlevad. 68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!! 69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12) Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku. Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72
temperatuuril korda gaas. Suures lahustumisel -33,49 °C. kergem. koguses toimub sissehingamisel keemiline võib tekkida reaktsioon ja hingamislihaste tekib kramp, mis viib ammoniaakhüd- lämbumiseni. On raat, vesilahus ohtlik ka silmadele. on õrnalt aluseline. Lämmastik- _ On õhust Ei juhi Punakaspruuni Lämmastik-
Lämmastikushape HNO2 · Nõrk hape · Ebapüsiv · Esineb ainult veailahustes · Tema soolad on valged kristallsed ained, mis lahustuvad hästi vees · Nitrid on mürgised · Võivad organismis muutuda vähkitekitavaks ühendiks Ammoniaak NH3 Omadused · Üks tähtsamaid lämmastikuühendeid · Värvuseta · Terava lõhnaga · Õhust peaaegu 2x kergem gaas · Mürgine · Kahjustab silmi · Tekitab hingamislihaste krampe · Tugevalt polaased molekulid · Lahustub hästi vees · Redutseerivate omadustega · Kolmnurkse püramiidi kujulised molekulid Saamine 1. Ammooniumhüdraadi lagunemisel eraldub ammoniaak ja vesi, reaktsioon on pöörduv. NH3*H2O NH3 + H2O 2. See on nõrk alus ja dissotseerub vähesel määral ja andes lahuselle ammoonium ja hüdreksiidioone: NH3*H2O HN4+ + OH 3
annaabi.ee 
