Viirused (4)

Q: Mis kaitseb meid viiruste eest?

Vastus leiad õppematerjalist: Viirused

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis kaitseb meid viiruste eest?

VIIRUSED
KT 30 September

Viirused ei ole rakulise ehitusega
Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli
Neil puudub ainevahetus , nad ei reageri väliskeskkonna muutustele
Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib.
Nad on rändavad „halvad uudised“

Viirused jaotatakse:
DNA ja RNA – viirusteks
Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus
Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud
VIIRUSTE PALJUNEMINE

On kaks võimalust :

Lüütiline paljunemine – st peremeesrakk hävitatakse

Lüsogeenne paljunemine
PP-esitlus 16sept. NOHU
1) sümptonid
2) Leviku teed
3) levik maailmas
4) ravi, vaktsiin
max 3min, 5 slaidi
TRANSDUKTSIOON

See on geenide ülekanne ühest rakust teise viiruse abil. Kui lüsogeenne tsükkel läheb üle lüütiliseks siis viirus -DNA võtab kaasa ka osa peremeesraku DNA-st. Järgmisel nakatumisel kandub see osa uude rakku.

Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda:
Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kanurviirust nimetatakse viirusevektoriks.
Mis kaitseb meid viiruste eest?

Immuunsüsteem, mille moodustavad valgeds vererakud e. Lümfotsüüdid
B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid
T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke.
Makrofaagid e. Fagotsütoos e. Õgirakud, mis fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud „vaendlatest“

Vaktsineerimine – on immuunvastuse esilekutsumine
Vaktsiiniks on mingi osa haigusetekitajast, näiteks osa tema DNA-st, mõni valk, varem oli „nõrgestatud“ haigusetekitaja
Viiruse kulgemine võib olla:

Äge nakkus – toimub viiruste lüütiline tsükkel

Peidetud nakkus – sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis)

Krooniline ehk pidev nakkus – viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada ( hepatiit , AIDS)
Mõned viirustest põhjustatavad kasvajad :
* Papilloomviirus – Emakakaelavähk, soolatüükad, konnasilmad.
* HTLV- 1 põhjustab verevähki.
VIIRUSED: PPT
Lastehalvatus e. Poliomüeliit. KALBRE
Nakatumine : tekitaja on polioviirus
Sümptomiteks palavik peavalu, kõhuvalu, kurguvalu, lihaste halvatus, hingamislihaste halvatus.levik maailmas . aastal 1996 registreeriti 3500 , eestis viimane 65. Aastal. Vaktsiine on kahte tüüpi, suukaudu tilkadega, ja süstitav vaktsiin.
NEEMRE- HIV
Sümptomid – kaalukaotus, väsimus, palavik kõhulahtisus öine higistamine , kuiv köha..
Levikuteed on kaitsevahenditeta seksi kaudu, rasedusajal emalt lapsele, rinnapiima kaudu(välditav). Levik maailmas: aafrika, aasia , epideemia sai alguse 1981. Ravi puudub ja ka vaktsiin.
UKU – Leetrid
Inkubatsioon 4-15 päeva, palavik, sügelised, kõhulahtisus, kopssupõletik, peaajupõletik, sarvkesta haavandid , ainult inimeste haigus, hingamiselundkonna kaudu, piisknakkus , maailmas 345000 surmajuhtumit, ravi – 90% immuniteedita nakatuvad , kokku 21 tüvi, 1 vaktsiin, elus viirusosakesed , puhkus rahu.
KUKK – Papilloomviirus
Papilloimid ja kondüloomid, konnasilmad ja soolatüükad, otseselt võib sümptome mitte esineda, see oleneb papilloomviiruse tüübist, . levikuteed – soolatüükad – mustus satub haava sisse, HPV ehk inimese papilloomviirus levib ainult inimeselt inimesele, HPV levib sugulisel teel. Jagunevad kolme rühma: 1. Mitte onkogeensed papilloomviirused , 2. Madala onkogeense riskiga, 3. Kõrge onkogeense riskiga. Levik maailmas – üks levinum viirus maailmas, ravi – kõige parem oleks mitte nakatuda, vaktsiin on kolmeosaline.
VAIN – Ebola viirus
Sümptomid – väga kõrge palavik, nõrkus, lihasvalu peavalu kurgupõletik peavalu, oksendamine , välimine ja sisemine verejooks . Levimisteed – levib kehavedelike kaudu, levib ka ahvide kaudu inimestele, peiteperiood 2-21 päeva. Levib aafrikas. Vaktsiin puudub, otsene ravi ka puudub, ravitakse sümptomeid, sureb 50-90%
KARLI – Gripp
Palavik, valud , köha nohu, väsimus ja nõrkus, linnugripil ka hingamisraskused , kopsupõletik, silma sarvkesta põletik. Linnugripp ohustab eelkõige linde, ohtlikuks teeb immuunsuse puudumine selle haiguse vastu. Levik eesits 219 haigestumist. Gripp levb süljepiiskadega. Ravi – kasutatakse aineid mis takistavad viiruse väljumkist rakust, neid tuleb ravima hakata 48 tundi pärast nakatumist.
JAKS – Marutõbi(Raabies)
Nakatumine – haige looma süljega kokkupuude , haavad kriimud , inimeselt inimesele praktiliselt ei levi, haiguse etapid – 1. Melanhoolne periood, valud ja hammustuskohakurbustunne. 2 Erutusstaadium peavalu, palavik, sülje ja janu suurenemine, neelamishäired ja valud. 3 etapp – paralüütiline saadium – jäsemete halvatused, surm 4....8 päev pärast, hingamishalvatuse tõttu ja selge teadvuse juures. Levik eestis 2500-4400 inimest aastas nendest kuni 48% vaktsineeritakse. Vaktsiin hoiab leviku äraennetamine: kõrvaldada marutõbised loomad, Vaktsiinid : suukaudne, süstimine.
KASS – Puukentsefaliit
RNA viirus. Peiteperiood on 2-28 päeva (keskmiselt 7-14 päeva), nakatunutest haigestub 10-30 protsenti. Kulgeb 2 staadiumine: 1. Staadium – viiruse leviku faas: 2-4 päeva gripile sarnased nähud, keskmiselt8 päeva kestevsümptomiteta periood. Levib Ida- Eestis koos laanepuugiga. Peaiteaeg -2 nädalat. Närvide talitluse häired kuni halvatuse ja võimaliku surmane. 20 prossa haigestutest sureb. Võsapuugi entsenfaliit on kergem 1-5 protsenti sureb. Viiruslik nakkushaigus , mis levib puugihammustuste ja lehma- ning kitsepiima kaudu. Otsene ravi puudub, leevendamiseks valuvaigistid , soovitatakse haiglaravi , ravitakse sümptomeid, läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
STEN – Mumps
Kergesti leviv nakkushaigus. Peale nakatumis on haigusel peiteperiood 16-18 päeva, palavik neelamine valus , süljenääre läheb paiste . Leviku teed . levib piisknakkusega, on kergesti nakkav, mumps levinud üle maailma, haigust ravida ei saa kuid saab leevendada valuvaigistitega ja palavikualandajatega, vaktsiin ei ole sajaprotsendiline.
aIne- ja energiavahetus
- ehk metabolism .
Autotroofid - toodavad eluks ise orgaanilist ainet – organismid, kes kasutavad oma elutegevuseks valgusenergiat (fotosünteesijad) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat.
Kemosünteesijad - redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat bakterid .
Heterotroofid - loomad, seened, enamus bakteritest – organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.
TOITAINED JÄÄKAINED
NH3, H2O, CO2 jt
DISIMILATSIOON(lõhustama)
Kõik organismis toimuvad ainete
lagundamise protsessid.
SÜNTEESI LAGUPRODUKTID:
PRODUKTID: amino-, rasvhapped ,
ADP+P ATP Nukleotiidid , glükoos
Sahhariidid
Valgud , lipiidid
ASSIMILATSIOON
*** ATP – ehk adenosiinttriosfaat
Universaalne energia talletaja aja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
ATP
ADP + P = ATP + 30kj/mol energiat
P-P-P
ASSIMILATSIOON? (väiksest suuremaks )
Denaturatsioon – EI
Replikatsioom – JAH
Polüpeptiidi moodustamine – JAH
Nukleotiidide ühinemine – Jah
Glükogeeni hüdrolüüs – EI
Vitamiinide teke – JAH
Makroergilised ühendid
...on energiarikkad ühendid mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ/mol energiat
A Makroergiline sinde
P—P—P
ATP – kasutatakse aktiivseks transpordiks rakumembraanides, ainemolekulide sünteesid, lihasrakkude kontraktsioon, tsütoskeleti tööd
GTP osaleb valkude sünteesil
ATP GTP CTP UTP on vajalikud RNA sünteesil
ATP, GTP, CTP, TTP on vajalikud DNA sõnteesil
ATP + S S – Pi + ADP
ADP + Pi ATP – 30kJ
’’’ ’’’
O
Glükoosi lagundamine rukarüootses/päristuumses rakus
...ehk rakuhingamine . Räägime loomadest, seentest, taimedest , samuti ka amööb.
Glükoosilagundamine jaotatakse kolme etappi :

Glükolüüs – glükoos lõhutakse ära (enne mitokondrisse jõudmist) kaheks kolmesüsinikuliseks ühendiks. glükoos C6H12O6 lõhutakse kaheks osaks tegkib 2C3H4O3 2NADH2
Ülejäänud vesinikud seotakse. Glükolüüsi vabaneva energia arvel saab teha kaks ATP´d.

Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses. Proviinamarihape lagunab CO2 molekulideks, Eralduvad H aatomid . Selles osas ei teki ühtegi ATP´si. Vesinikud mis eralduvad seotakse NADiga.

Hingamisahelareaktsioonid – toimuvad mitokondri harjakestel. Need vesinikud (pärit glükoosist) mis NADitega on seotud, pannakse reageerima hapnikuga (hapnik tuli õhust). Reaktsioonitulemusena tekib vesi H2O ja vabanva energia arvelt saadakse 36 ATP´d
SUMMAARNE VÕRRAND: C6H12O6 + 6O2 6CO2+6H2O ja selle arvelt saadi 38 ATP´d

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 122 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

122 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kotkas123 Õppematerjali autor

haigused viirus transduktsioon leetrid leetrid ebola viirus gripp marutõbi puukentsefaliit mumps autotroofid

Sarnased õppematerjalid

docx

Molekulaargeneetika alused ja viirused

leida. Koodon--- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Lüsogeenne tsükkel--- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele.

Bioloogia

docx

KT Viirused

Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse

Bioloogia

pdf

Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl

DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise liikuda. Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist Viiruste paljunemisvõimalused Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber hulka Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi

Bioloogia

docx

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

Tüsistused pikaajalisest liikumatusest, mis hõlmab kopse, neere ja sobivalt sisaldada kopsuturse , aspiratsioonipneumooniat , kuseteede infektsioonid, neerukivide, paralüütiileus , müokardiit ja cor pulmonale  LEETRID MMR- leetrid, punetised, mumps MMR vaktsiin elusvaktsiin (leetrite vaktsineerimine 1 ja 13 aastaselt) nahaalune süst 4  Haigustekitaja: RNA viirus, levib õhukaudu, sissepääsuväratiks ülemised hingamisteede limaskest, viirus paljuneb, tekivad põletikulised protsessid, verre sattudes tekitab üldintoksikatsiooni ja kahjustab erinevaid organeid, elundeid.  Nakkusallikas: haige inimene, nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket.  Peiteaeg; on kuni 21 päeva.  Sümptomid: esmaseks palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik, valgusekartus

Haige laps

docx

Viiruste mõjust inimesele

Tallinna Õismäe Gümnaasium Viiruste mõjust inimesele Ainealane uurimistöö Johanna Oras 11a. Juhendaja õpetaja Inga Ehrpas Tallinn 2012 SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS Enamus viirused on inimkonda kimbutanud terve ajaloo vältel. Nad tegid seda märkamatult, kuni nende olemasolu paljastati 19. sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada

Bioloogia

pdf

Viirused

Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu

Bioloogia

docx

C hepatiit

materjalist, empüeemi vedelikust või verest.  LEETRID Kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskes haigusvormis. Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena. Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed, riskifaktoriks võib olla alatoitumine. HAIGUSTEKITAJA: RNA-viirus  väga nakkav Morbilli viirus. NAKKUSALLIKAS:  haige inimene, nakkusohtlik 3 päevainkubatsiooni lõpust kuni 4–5 päeva pärast lööbe teket. LEVIMINE: levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel.  Viirus on väga lenduv ja võib õhuvooluga kanduda teistesse ruumidesse.  Viirus ei püsi kaua väliskeskkonnas, päevavalguses hävib ta poole tunni jooksul. PEITEPERIOOD: kestab 7 kuni 18 päeva (keskmiselt 10 päeva) ning võib immuunglobuliini -

Kategoriseerimata

doc

Üldbiloogia

12 NADH2 + 6O2 12 NAD + 12 H2O +36 ATP Üleliigsed vee molekulid viiakse rakust välja NAD läheb uuele ringile glükolüüsi ja tsitraaditsüklisse 12 molekuli NADH2 lagundamisel hingamisahelas saadakse 36 ATP molekuli 36 ADP + 36P 36 ATP Summaarne: 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel VIIRUSED Kui me võtame 1 milliliitri merevett, siis seal on kuni sada korda rohkem viiruseid kui baktereid! · Viirused (ladina keeles - virus "mürk") on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke 13 Viirused on rakusisesed parasiidid. Viirused on elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa.

Üldbioloogia

Rohkem sarnaseid