Inimene kui tervikorganism Liina Reiles Lm08 Elundkonnad tagavad omavahelises koostöös organismi homöostaasi. Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon
Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase  näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad südame löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · Adrealiin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. See on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks, ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · Jäsemete liigutamine  arvatakse, et lihastes ja kõõlustesasuvate pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskeskusele teada, et varsti hakkab
Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasisisaldus. Samuti suureneb pingutuse ajal piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb inimese süda u. 75 korda minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 korrani. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, eritusele või teistele emotsioonidele. Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine;
Negatiivne energiabilanss  inimene ei saa toiduga piisavat energiat, saab energiat organismi varuainetest. Hingamine - glükoosi oksüdeerimise protsess. Hingamiskeskus piklikajus. Närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kokku tõmbumisel sissehingamine. Lõtvumisel automaatne väljahingamine. Reageerib CO2 ja pH muutustele. CO2 ja pH - hingamine intensiivistub. Vereringe regulatsioon. Südame tööd mõjutab hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin. Suitsetamine. Nikotiini toime  vähim kahjulik, stimuleerib närviülekannet, vähendab stressitunnet, tekitab sõltuvust, suurendab vere trombotsüütide kleepuvust. Vingugaasi toime  takistab hapniku edasikandmist. Tõrva toime  halvab ripsmed hingamisteedes, stimuleerib lima eritavaid rakke. Veresuhkrusisalduse kontroll  Glükoosi hulk suur, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini
Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toiduosakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse. Seedeelundkonna abil lagundame toitu, et saada endale vajalikku energiat organismi ülesehitamiseks, elutegevuse alalhoidmiseks ja sigimiseks. 4. Ringeelundkonna moodustavad: 1) Veri; 2) veresooned, mida mööda vedelik liigub; 3) verd liikuma panev pump  süda. Ringeelundkonna tähtsus: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; 2) Toiduainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; 3) organismi soojusregulatsioonis. 5. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööda õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Siia kuulub ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud ja kopsud. 6
MÖÖDA ÕHK LIIGUB, JA KOPSUD, KUS TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL. HAPNIK JA SÜSIHAPPEGAAS SAAVAD RAKUMEMBRAANE LÄBIDA VAID VEES LAHUSTUNULT, MISTÕTTU ON KOPSU PIND ALATI NIISKE NING HINGAMISEGA KAASNEB VEEKADU. RINGEELUNDKOND  TRANSPORDIB KEHAS AINEID. RINGEELUNDKONNA MOODUSTAVAD VERI, VERESOONED JA SÜDA. VERE LIIKUMISE PEAMINE EESMÄRK ON TAGADA AINETE KIIRE TRANSPORT KEHAOSADE VAHEL, MILLE KAUGUSTE TÕTTU ON DIFUSIOON EBAPIISAV VÕI AEGLANE. RINGEELUNDKOND OSALEB HINGAMISGAASIDE TRANSPORDIS, TOITANETE TRANSPORDIS, AINEVAHETUSE JÄÄKPRODUKTIDE TRANSPORDIS, HORMOONIDE TRANSPORDIS, ORGANISMI SOOJUSREGULATSIOONIS JA JÕU EDASIKANDMISES. ERITUSELUNDKOND  EEMALDAB KEHSTA MITTEVAJALIKKE AINEID. ERITAMISE KÄIGUS EEMALDATAKSE KEHAST AINEVAHETUSE KÄIGUS TEKKIVAD JÄÄKPRODUKTID, SOOLADE JA VEE LIIG NING ORGANISMI SATTUNUD KEHAVÕÕRAD AINED. ERITUSELUNDKONNA MOODUSTAVAD NEERUD, KUSEJUHAD, KUSEPÕIS JA KUSITI. LISAKS OSALEVAD AINETE ERITAMISES KA KOPSUD JA NAHK
Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasisisaldus. Samuti suureneb pingutuse ajal piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb inimese süda u. 75 korda minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 korrani. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, eritusele või teistele emotsioonidele. Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · jäsemete liigutamine
Tagab gaasivahetuse- kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. Kuuluvad hingamisteed ja kopsud(gaasivahetus õhu ja vere vahel) Hingamisega kaasneb veekadu. Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gaasilises olekus. Ringeelundkond transpordib kehas aineid. ( veri, veresooned, süda) Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. Elundkond osaleb: hingamisgaaside transpordis; toitainete transpordis; ainevahetuse jääkproduktide transpordis; hormoonide transpordis; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning kehavõõrad ained. Moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti
ne gaasilises olekus, vaid vees lahustunult. Ringeelundkond  Ainete kiire Ringeelundkonna moodustavad veri, veresooned, transport mida mööda vedelik liigub ja verd liikuma panev kehaosade vahel, pump – süda. mille Ringeelundkond osaleb: omavahelise 1. Hingamisgaaside transpordis kauguse tõttu hingamisorganitest teistesse oleks difusioon elundkondadesse ja tagasi ebapiisav või 2. Toitainete transpordis seedeelundkonnast liialt aeglane teistesse organitesse 3. Ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest erituselunditesse
Ülevaade vererakkude talitlusest. Punalibled – nende füsioloogiline roll. Valgeliblede jaotus ja nende füsioloogiline roll. Erütrotsüüdid Arvukaim rakutüüp. Ümarad, kaksiknõgusad, tuumata. Umbes 1/3 massist moodutab hemoglobiin. Suur välispind – head eeldused gaasivahetuseks. Veregrupi määravad ära erütrotsüüdi antigeensed omadused. Erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene. Vereplasma sisaldab vastavalt antideenidele antikehasid. Peamine funktsioon: Hingamisgaaside transport organismid hemoglobiini abil. Leukotsüüdid Iseloomulik: Neil on võimalik veresoonkonnast väljuda ilma, et tegu oleks veresoone seina kahjustusega. Organismi kaitse patogeensete sissetungjate eest. Üldine roll – immunoloogiline kaitse. Endoteliaalsed rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine, valged verelibled püütakse kinni, nad lamenduvad ja liiguvad edasi kudedesse, kus fagotsüteerivad bakteri. Leukotsüütide jaotus: 1
kudede pideva varustamise hapniku ja ühtlasi oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. · R i n g e e l u n d k o n d transpordib kehas aineid. Selle moodustavad: veri, veresooned, süda. Vere liikumise peamine eesmärk on tagada aine kiire transport kehaosade vahel, mille kauguse tõttu üksteisest oleks difusioon ebapiisav või liialt aeglane. Ringeelundkond osaleb: 1) Hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi. 2) Toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse. 3) Ainevahetuse jääkproduktide tranpordis kudedest erituselunditesse. 4) Hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse. 5) Organismi soojusregulatsioonis. 6) Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel.
· Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus (süsihappegaasi ja piimhappe sis. suurenemine) · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse · Kui kopsud on õhku täis, liiguvad impulsid kopsudest ajusse ja hingamiskeskuse signaalid lihastesse lakkavad  lõtvumine = väljahingamine 3. Südametöö regulatsioon · Hingamisgaaside sisaldus (kõrge süsihappegaasi-sisaldus  kiirem, madal  aeglasem löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge  löögisagedus väheneb) 4. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Veresuhkruallikateks on · Toidus sisalduvad süsivesikud
5. Päriliku eelsoodumusega haigused on need, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Nendeks on suhkrutõbi, rasvumine, alkoholism, kopsuvähk, tsöliaakia, laktoositalumatus. Profülaktika: tervislikud eluviisid. 6. Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga, viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga, lisatud geen integreerub raku genoomiga, antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku. 7. 1) hingamisgaaside sisaldus veres 2) adrenaliin- hormoon vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele 3) jäsemete liigutamine 8. Veresuhkrusisaldust veres reguleerib insuliin. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, toodavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin aktiviseerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. 9. Maks puhastab verd mürkainetest. 10. Inimesel tekib janutunne, kui veekaotus ulatub umbes 0
lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees 8. Seedeelundkonna ül: toidu purustamine, toitainete lagundamine seedeensüümide abil, toitainete lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi 9. Veres leiduvaid aineid, mille sisaldust reguleerib maks: veresuhkur, aminohapped, rasvad, kolesterool, kahjulikud ained 10. Vereringe elundkonna ül: hingamisgaaside transport hingamiselunditest teistesse elundkondadesse ja tagasi, toitainete transport seedeelundkonnast teistesse elundkondadesse, ainevahetuse jääkide transport kudedest erituselunditesse 11. Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk 12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13. Rakke, mis kindlustavad vere kaitsefunktsiooni: leukotsüüdid, trombotsüüdid, erütrotsüüdid 14
Miks on hingamiskeskuse töö häiritud, kui inimene viibib näiteks kõrgmäestikus? Kiire tõus mägedesse tekitab inimesel mägihaiguse. Selle põhjuseks on organismi aeglane kohanemine hapnikuvaegusega. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? Unehäired, isutus, tugev peavalu Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Põhjustavad kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist ning kopsude tumenemist. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? *Hingamisgaaside sisaldus veres, *jäsemete liigutamine, *vererõhk, *adrenaliin, *noradrenaliin. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas eritab: *INSULIINI  annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. *GLÜKAGOONI  aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Selgita joonise abil veresuhkrusisalduse regulatsiooni organismis. MADAL VERESUHKRUSISALDUS: 1) madala veresuhkrusisalduse korral algab pankrease rakkudes
4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? 1/10 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel  kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel laieneb ja rindkere suureneb, atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel  roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin, noradrenaliin. 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur ja glükagooni, mis aktiviseerivad hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis?
kehaosade vahel. · Inimese sigimine toimub · Vereringe kaudu toimub ka suguliselt. immuunsüsteem. · Järglasi saadakse mehe ja naise · Ringelundkond osaleb: 1) sigimiselundkonna toodetud hingamisgaaside transpordis; sugurakude ühinemisel. 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete · Inimese suguelundid e genitaalid transpordis; 4)hormoonide on lähedalt seotud transpordis; 5)organismi kuseerituselunditega. soojusregulatsioonis; 6)jõu · Mehe sigimiselundkonda · Seljaaju asub selgrookanalid ja
õhk liigub(suuõõs, nina, hingetoru, kõri) ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringeelundkond: selle ülesandeks on transportida kehas ained. Ringeelundkonna moodustavad veri, veresooned, mida mööda vedelik liigub, verd liikuma panev pump- süda. Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel, mille kauguse tõttu üksteisest oleks difusioon ebapiisav või liialt aeglane. Ringeelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest erituselunditesse; hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumises mõne organi liikumisel. Vereringe abil toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond: selle ülesanne on eemaldada kehast mittevajalikke aineid. Eritamise
tekkivad süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringelundkond · Transpordib kehas aineid. · Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2)veresooned; 3)süda · Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. · Vereringe kaudu toimub ka immuunsüsteem. · Ringelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis; 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete transpordis; 4)hormoonide transpordis; 5)organismi soojusregulatsioonis; 6)jõu edasikandmises mõne organismi liikumisel. Erituselundkond · Eemaldab kehast mittevajalikke aineid. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. · Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi).
Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5) Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? · Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üles; diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb; atmosfäärirõhk liigub kopsudesse. · Väljahingamisel - roided langetuvad; diafragma kumerdub; rindkere maht väheneb; kopsusisene rõhk tõuseb; osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6) Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres; jäsemete liigutamine; vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb); adrenaliini hulk veres, noradrenaliini hulk veres. 7) Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas (sisenõrenääre, mis reguleerib veresuhkru taset) eritab: · Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. · Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama
Vingugaas seondub hemoglobiini molekulidega, takistades neil hapniku edasikandmist. Suitsetajate veri suudab seetõttu transportida vähem hapnikku kui mittesuitsetajate veri. Tõrv halvab hingamisteedes asuvad ripsmed, kuid stimuleerib lima eritavaid rakke. Pikaajalisel suitsetamisel hingamisteede epiteelkude kahjustub, ripsmed hävivad ja väiksemad õhukanalid sulguvad limaga. Suitsetajatel on suur tõenäosus haigestuda kopsuvähki. 23. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? - hingamisgaaside sisaldus veres - jäsemete liigutamine (üleüldse liikumine) - vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) - adrenaliin (stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk) - noradrenaliin (tekitab viha) 24. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre e. pankreas Eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur (veresuhkru sisalduse langetamine).
Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude ventilatsioon intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivatesse närvikeskustesse. Südame löögisagedus kasvab ja veri hakkab rohkem hapnikku laiali viima ja süsihappegaasi välja viima. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: - adrenaliin, hormoon vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele - jäsemete liigutamine, arvatakse, et jäsemetes olevad pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskeskusele teada, et varsti hakkab vere hapnikusisaldus langema ja CO2 tõusma. Need signaalid suurendavad südame löögisagedust ja hingamine intensiivistub. Verresuhkrusisalduse kontroll
· Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse · Kui kopsud on õhku täis, liiguvad impulsid kopsudest ajusse ja hingamiskeskuse signaalid lihastesse lakkavad  lõtvumine = väljahingamine 2. Südametöö regulatsioon · Hingamisgaaside sisaldus (kõrge süsihappegaasi-sisaldus  kiirem, madal  aeglasem löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge  löögisagedus väheneb) 3. Veresuhkrusisalduse regulatsioon *Veresuhkruallikateks on : Toidus sisalduvad süsivesikud. Glükogeenivaru maksa, lihastes. Aminohapped,
muutustest. Energiabilanss Veebilanss Vereringe (ph, soolad, glükoos) Eritamine Termoregulatsioon Veresuhkur Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab: 1) Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. 2) Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sialdust. Vereringe: Südame tööd mõjutab: 1) Hingamisgaaside sisaldus veres 2) Jäsemete liigutamine 3) Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) 4) Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. 5) Noradrenaliin tekitab viha. Gkükoos satub verre: ·Toidus sisalduvate süsivesikutega · Varuaine glükogeeni lagundamisel · Glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (nälgimisel)
Enamik eluprotsesse saab organismis kulgeda suhteliselt kitsas pH vahemikus (ideaalne pH inimese veres 7,365). Inimene sureb, kui pH langeb alla 6,8, või tõuseb üle 7,8. HINGAMINE · Ilma hapnikuta saab organism hakkama 4-6 min. · Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamisgaaside sisaldus sissehingatavas ja väljahingatavas õhus: O2- sissehingatav: 20,93% Väljahingatav: 16,4% CO2- sissehigatav: 0,03% Väljahingatav: 4,1% Hingamise regulatsioon toimub CO2 sisalduse järgi. CO2 sisalduse muutmiseks, muutub hingamisliigutuste kiirus ja sügavus. Sissehingamisel: · Rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk liigub kopsudesse/ Kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided · Diafragma lameneb ja rindkere suureneb · Atmosfääriõhk liigub kopsudesse
Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel: kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, atmosfäärirõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel: roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk (kui on kõrge vererõhk, siis südame löögisagedus väheneb), adrenaliin (stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk), noradrenaliin (tekitab viha). 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas
Nahk on üks suurimaid elundeid. Termoregulatsioon. Tugielundkond- võimaldab liikuda, so lihased koos skeletiga. Seedelundkond- lagundab toitu. Suuõõs-söögitoru-magu-12sõrmik-peensool-jämesool. Hingamiselundond- varustab organismi hapinkuga. Gaasivahetus- hapink tuleb co2 läheb. Ringeelundkond- transpordib kehasaineid. So veri veresooned ja soda. Ainete kiire transport. Hingamisgaaside transport, toitainete trasport, hormoonide transport, organismi soojusregulatsioon. Erituselundkond- eemaldab kehast mittevajalike aineid. Jääkporudkutid väljutatakse. Neerud kusejuhad kusepõis kusiti. Närvisüsteem- koos meeleelunditega vahendab töötleb infot. Kesk ja piirdenärvisüsteem. Sisenõresüsteem- reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, kõhunääre, munasarimunand.
alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi, süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. 26. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: Sportlik tegevus Langus: Magamine 27. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Mida sügavamalt ja kiiremini hingata, seda rohkem omastab keha hapniku. 28. Millised on neerude peamised ülesanded organismides. *Jääkainete kogumine ja eritamine. *Vee ja soolade tasakaalu tagamine. *Vajalike ainete taasringlusse saatmine. 29. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon  selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendusmist neerudest.
Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. Süsihappegaas ja piimhape alandavad vere pH taset. 24. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: treening (pikaaajalise treeningu korral baasrütm aeglustub), pingutus, Langus: magamine 25. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Inimese organism on väga vähe tundlik vähenenud hapnikusisaldusele keskkonnas. Põhiline hingamise rgulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Hingamiskeskuses asuvad retseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisdalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes.
Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. Süsihappegaas ja piimhape alandavad vere pH taset. 25. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: treening (pikaaajalise treeningu korral baasrütm aeglustub), pingutus, Langus: magamine 26. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Inimese organism on väga vähe tundlik vähenenud hapnikusisaldusele keskkonnas. Põhiline hingamise rgulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Hingamiskeskuses asuvad retseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisdalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaalid hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende
T- töö mida tehakse Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Hingamissagedust reguleerib piklik aju. Sissehingamisel: Kontaheeruvad lihased tõstavad üles roided., Diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, Atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljanägemisel:roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Vereringe Südame tööd mõjutab: Hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. Noradrenaliin tekitab viha. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine.
Seedeelundkond maks, peensool, kõhunääre, · Toitainete kättesaamine ja imendamine verre jämesool, pärak, pärasool · Seedimata toiduosakeste eemaldamine Hingetoru, ninaava, kurk, kõri, Hingamiselukond · Tagab gaasivahetuse organismis kopsutorud, kopsud · Osaleb hingamisgaaside transpordis · ... toitainete transpordis · ... jääkproduktide transpordis Ringeelundkond Süda, veresooned · ... hormoonide transpordis · ... jõu edasikandmisel mõne organi liikumisel
Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks, suureneb alveolaar-ventilatsioon ja kopsude perfusiooni vastavus. Kopsusid läbinud ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ning lisatakse suuremal hulgal süsihappegaasi. Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele. 13. Hapnikuvôlg. Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö
Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO 2 sisalduse järgi veres. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks, suureneb alveolaar-ventilatsioon ja kopsude perfusiooni vastavus. Kopsusid läbinud ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ning lisatakse suuremal hulgal süsihappegaasi. Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele. 13. Hapnikuvôlg. Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O 2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla
· Rakumembraani läbivad gaasid ainult vees lahustunult. · Hingamiselundkonna ehitus: ninaõõs, neel, kõri (rahvakeeli häälepaelad), trahhea ehk hingetoru, bronh ehk kopsutoru, kops, bronhiool, alveoolid (siin toimub gaasivahetus kopsude ja verekapillaaride vahel) · Regulatsioon meie tahtest sõltumata. · RINGEELUNDKOND · Ainete transport kehas. · Ülesanded: · Hingamisgaaside transport hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi. · Toitainete transport seedeelundkonnast teistesse organitesse. · Ainevahetuse jääkproduktide transport kudedest erituselunditesse. · Hormoonide transport endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse. · Organismi soojusregulatsioon. · Jõu edasikandmine mõne organi liikumisel. · Immuunsüsteem.
8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Verelibled/vererakud/hemotsüüdid Jaotatakse punalibledeks e erütrotsüütideks ja valgelibledeks e leukotsüütideks ja vereliistakuteks e trombotsüütideks. Hulk veres suur ja konstantne. Vanad rakud asendatakse uutega. Erütrotsüüdid Hulk 4,5-5,5 *10ˇ12 liitri vere kohta. Kaksiknõgusa ketta kujulised, tuumata. Erütrotsüütide eluiga on umbes 120 päeva ja peamiseks funktsiooniks on hingamisgaaside transport hemoglobiini abil. Hemoglobiini molekulis on 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini heemi ja globiini. Punaliblede püsimine suspensioonina oleneb vereplasma viskoossusest ja erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, elektrostaatilistest tõmbe-ja tõukejõududest. Hüübimatuks muudetud vere punalibled settivad, hinnatakse erütrotsüütide settimise kiirust. Põletikulise haiguse korral settimine kiireneb. Normaalselt oleks see 2..15mm/h.
spirograafia võimalused nende muutuste eristamisel. Forsseeritud väljahingamine: - FEV1 - FVC - FEV1/FVC (Tiffeneau indeks) Sissehingatavas õhus 39 PO2=150 mmHg PCO2=0,2 mmHg Alveolaarses gaasisegus PO2=100 mmHg PCO2=40 mmHg Püsiva hapnikutarbimise juures määrab gaaside alveolaarse osarõhu eelkõige alveolaarventilatsioon (VA). 20. Hingamisgaaside difusioon kopsudes, millised muutused võivad difusiooni vähendada. Ventilatsiooni tulemusena püsib alveoolides üsna püsivalt PO2=100 mmHg PCO2=40 mmHg Kopsu saabuvas venoosses veres on PO2=40 mmHg PCO2=46 mmHg Hingamisgaaside liikumise aluseks on nende difusioon suurema osarõhuga piirkonnast väiksema osaõhuga piirkonda. Loeng, sl.36 – Ficki diffusiooni seadus Difusioon häirub kui:
· Varustab organismi hapnikuga · Gaasivahetus  varustamine O2 ja oksüdeerumisel CO2-e eemaldamine kehast · Hingamisteed, kopsud  toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel · O2 ja CO2 läbivad rakumembraani vees lahustunult Ringeelundkond: · Transpordib kehas aineid 1. Veri 2. Veresooned, mida mööda liigub vedelik (veri) 3. Süda  verd liikuma panev pump · Vere liikumisega toimub ainete kiire transport kehaosade vahel Ringeelundkond osaleb: Hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest kudedesse ja tagasi Toitainete transport seedeelundkonnast teistesse organitesse Ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest erituselunditesse Hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehadesse Organismi soojusregulatsioonis Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel Erituselundkond: · Eemaldab kehast mittevajalikke aineid · Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti, kopsud ja nahk (CO 2 ja higi) Närvisüsteem:
vastu. 8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Punalibled e. erütrotsüüdid: 1 liiter ehk dm3 verd sisaldab 4.5-6.5 x1012 punaliblet, Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga neljas organismi rakk on punalible, Tuumata rakud, ~1/3 massist hemoglobiin. ümarad, kaksiknõgusad, tuumata rakud, diameeter 7-8 m. Selline ehitus võimaldab neil läbida kitsaid kapillaare, Peamine funktsioon hingamisgaaside transport organismis, Kliiniliselt on väga olulised veregrupid. Punaliblede massist on kuni 30% hemoglobiin, mis on kohastunud hapniku transpordiks. Punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin, seda nähtust nim hemolüüsiks. Hemolüüsi võivad põhjustada füüsikalised, keemilised ja ka mitmesugused bioloogilised tegurid. Valgelibled e. leukotsüüdid: normaalselt 4-10 x 103 leukotsüüti 1 mm3 veres. Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest
reguleerimisel. ??? Vereplasma lipoproteiinid ja anorgaanilised komponendid ja nende tähtsus organismi talitlusele.??? · Veregrupid Veregrupid AOB süsteemis, erütrotsüütidega ja vereplasmaga seotud faktorid, mis on aluseks nende eristamisele. A  antigeen ei tohi kokku puutuda anti- A antikehaga, või B- antigeen anti  B antikehaga, vastasel juhul punalibled kleepuvad kokku ja sellega kaasneva homolüüsi tõttu ei saa punalibled täita oma põhiülesande hingamisgaaside transportijana, lisaks sellele võivad ummistuda väiksemad veresooned, mille tagajärgedeks on elutähtsate organite häired ja organism võib hukkuda. Veregr. - A-B-O süst genotüüp - antigeenid elektrolüütidel  antikehad vereplasmas *0 (I) - 00 - anti - A, anti - B ; *A (II) - A0 või AA - A - anti -B ; *B (III) - B0 või BB - B - anti ÂA; *AB (IV) - AB - A ja B  anti puudub. Reesusfaktor. Reesuskonflikt.
, *Gaasivahetuses​ osalevat osa kopsude ventilatsioonist nimetatakse alveolaarventilatsiooniks., *Alveolaargaasist​ verre ja verest alveolaargaasi difundeeruvad gaasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. *Ficki seaduse​ järgi on gaasi difusioon läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga, gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusioonipinda ja difusioonikonstandiga ning pöördvõrdeline koe paksusega. 120.​"Hingamisgaaside vahetus kapillaarvere ja kudede vahel toimub difusiooni teel. Arteriaalse vere erütrotsüütidest ja vereplasmast, kus hapniku osarõhk on kõrgem, difundeerub hapnik madalama hapniku osarõhuga kudedesse. Ainevahetuses tekkinud süsinikdioksiid difundeerub verre." TÕENE 121.​Milline väide selle kohta, kuidas veri kannab hapnikku, on tõene? Suurema osa organismile vajalikust hapnikust kannab veri hemoglobiiniga seotult. 122.​Kus arenevad naisel sugurakud ja valmivad suguhormoonid?
protsessid. Hingamine on protsesside kogum , mille käigus varustatakse rakud hapnikuga ja eemaldatakse liigne süsihappegaas. Täiskasvanu tarvitab min hapnikku 0,25-3 l ja eraldab süsihappegaasi 0,2-0,25 l. Hingamise põhietapid e hapniku tee: Kopsuhingamine ehk väline hingamine 1) Konvektiivne transport õhust kopsualveoolidesse e ventilatsioon. (Boyle seadus) 2) Difusioon kopsualveoolidest verekapillaaridesse. Ficki difusiooniseaduse põhjal. Hingamisgaaside transport verega 3)Konvektiivne transport vereringe vahendusel koekapillaaridesse. Koehingamine ehk sisemine hingamine 4) Difusioon koekapillaaridest neid ümbritsevatesse kudedesse 5) Hapniku kasutamine rakkude ainevahetuses !CO2 eemaldamine vastupidises järjekorras. Rindkere seina elastsed jõud püüavad rindkere mahtu suurendada, aga kopsude elastsed jõud ja alveoolide pindpinevus(tekib, sest alveoolide sisepind on kaetud vedelikuga)
Selle tõttu on CO 2 hulk väljahingatud õhus võrdne ka aveolaarventilatsiooni ja alveolaargaasis oleva CO2 fraktsiooni korrutisega. Tavaliselt moodustab avleolaarventilatsioon kopsude üldventilatsioonist > 0,7 ja V D/VT = < 0,3. Kuna gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele, võib inimesel artikuleeritud kõne, laulmise, naeru, nutu, punkpillide mängimise jm tegevuse korral muututda kopsude ventilatsioon ja väljahingatava õhu hingamisgaaside fraktsioonid, mitte aga nende hulgad. Juhul, kui ainevahetuse tase ei muutu, on korrutis VA * FACO2 = const. See tähendab, et ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni tõusuga kaasub CO2 fraktsiooni langus ja vastupidi. (vt. veel valemeid lk 85, 86) Kopsude mahud ja mahtuvused: Hingamismaht (VT) on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. VT suurendamisekso n reservid nii välja- kui sissehingamisel. Väljahingamise suunas on
sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk-ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet. Pärast tavaväljahingamist kopsudesse jääb funktsionaalne residuaalkapatsiteet. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2
Energiavajadus sõltub: vanusest, inimese üldisest aktiivsusest, kehamassist ja pärilikkusest. ORGANISMI TÖÖ REGULATSIOONI MEHHANISMID: Hingamine toimub automaatselt, tahtest sõltumata. Hingamise regulatsioon toimub vere CO 2 sisalduse alusel. Hingamiskeskuses (piklikajus) olevad kemoretseptorid on tundlikud vere pH hapnikusisalduse suhtes, saadavad signaali hngmsksksesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Südametööd mõjutavad hingamisgaaside sisaldus veres (löögisagedus suureneb CO 2 osakaalu kasvades). Adrenaliini toimel löögisagedus suureneb, hapnikuvahetus kiireneb, vererõhk tõuseb. Jäsemete liigutamine annab märku peatsest vajadusest suurema ventilatsiooni järele, mis suurendab südame löögisagedust. Südame löögisagedust vähendatakse olukorrast sõltumata siis, kui vererõhk on tõusnud nõnda kõrgeks, et võib kahjustada ringeelundkonda. Veresuhkrusisaldus
pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk- ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet. Pärast tavaväljahingamist kopsudesse jääb funktsionaalne residuaalkapatsiteet. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja
Taastumine on protsess, mis algab siis kui töö katkestatakse, redutseeritakse või asendatakse mingi teise tegevusega. Raske keh töö puhul toimub taastum ka allpool kestusTV piiri läbiviidava töö ajal. Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvel (120-130 l/min, vastupidavusaladel 6-7 l/min). Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumala 8 ühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus. Südame minutimaht suureneb nii löögimahu kui ka Âsageduse arvel. Vererõhk tõuseb, paraneb kopsude verevoolutus. Arteriaalsest verest võetakse rohkem hapnikku ära, suureneb hapniku utilisatsioonikoefitsient
alveolaarventilatsioon jagatud vere voolutusega on 0,9. Mõistet "hingamismehaanika" kasutatakse tavaliselt väga spetsiaalses tähenduses. Selle all mõistetakse hingamistsükli jooksul ilmnevate rõhu-mahu suhete ja rõhu-voolu suhete analüüsi ning esitamist. Neid suhteid määravad peamiselt hingamistakitsused ja nende muutused patoloogilises tingimustes. Seetõttu on hingamismehaanika küsimused olulised ka hingamiselundite funktsionaalses diagnostikas. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Hingamise ehk respiratsiooni all mõistetakse gaasivahetust: hapniku siirdumist õhust rakkudesse ja süsinikdioksiidi siirdumist rakkudest õhku. Organismis toimuvaks toitainete bioloogiliseks oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse sealt
ventilatsioon ning ventileeritakse neid alveoole, kus kapillaarides voolab veri. Mitte AV vastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism hapnikku juurde ei saa, sest sellega saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust ei tõsta. Gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Muutused hüperventilatsioonil organis.-Kopsude ventilatsioon suureneb, kaasatakse rohkem alveoole, paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhuruumalalt võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2. Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude vereloovutus suueneb. Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur. Keemilised ja füüsikalised faktorid O2 eraldumiseks-Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutavate kapillaaride arv, tõuseb temp, CO2 osarõhk ja happeliste AV jääkide hulk, mille
Hingamiskeskuses olevad kemoretseptorid on väga tundlikud vere CO2 suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni – hingame sügavamalt ja intensiivsemalt. Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd kontrollivasse närvikeskusse. Puhkuseseisundis lööb inimese süda umbes 75x minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 x minutis. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid adrenaliin (eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele), jäsemete liigutamine ning vererõhk. Veresuhkrusisalduse kontroll Tavalistes tingimustes saab meie organism suurema osa energiast glükoosi lagundades. Isegi lühiajaline glükoosipuudus võib tekitada ajukahjustusi. Verre jõuab glükoos toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel; glükogeeni lagundamisel; glükoosi sünteesimisel
annaabi.ee 
