''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada
Ühel päeval sai mees aga reisibüroost piletid Ameerikasse. Väljasõidupäeval tuli aga välja, et reis lükatakse edasi. Schwarz läks uurima reisi ärajäämise põhjuseid, kuid naastes leidis ta kodust Heleni surnuna. Helen oli võtnud mürki, sest ei soovinud sõita ameerikasse. Nüüdsest üksik mees oli nõus enda piletid loovutama, kui keegi veedaks aega temaga hommikuni, mil on ta surnud naise ärasaatmine. Loomulikult oli sellega nõus võõras põgenik tänavalt ja sedaviisi saigi põgenik piletid endale ja oma naisele Ruthile. Järgmisel päeval põgenesidki nad kahekesi laevaga Ameerikasse, ning alustasid uut elu. 5. Tegelased: Põgenik, Ruth, Scwharz , Helen (surev naine), Georg, Josef, 6. 7. Ühe mehe õnn on teise mehe õnnetus. 8. Tegemist on põneva ja köitva sisuga raamatuga, mis paneb sügavalt mõtlema. Kirjeldab siis sõjaga seotud olukordadest ja raskustest tavainimeste elus. Midagi sellist, mida ise ei tahaks läbi kogeda
Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" LUULETUSTE ANALÜÜS "Maardurand" Luuletus pärineb I loominguperioodist, mil Under kirjutas hetkemeeleoludest ja tunnetest. Impressionistlik luuletus. Meeleolu on unistav. Kirjutab oma armastusest mere vastu. Kõnekujundid: Isikustamised "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu vöö" "süda vöötles sala end tundidele neile" Võrdlused "sääl, kus punab paas, kui palvetaja, hardalt põrmus maas" "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu öö" "Põgenik"
kannatused ja indiviidi sisevaevad ("Õnnevarjutus" 1929 ). Oma loomingu põhiteemasid arendab Under edasi paguluseski. Luuletaja hingeustavus mere taha jäänud kodumaale on muutumatu. Ta mõtleb kaasatundvalt endast õnnetumatutele ("Kusagil"). Tõelisuse paistel on mälestus kodust valushell ja igatsev, võõrsil viibimine mõjub rusuvalt ja põgus rõõmuhetk on otsekui varastatud ("Põgenik", "Võõrsil", "Rõõm"). "Põgenik" 1954 Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. http://www.abiks.pri.ee Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee.
Inimene seisab alati valikute ees Lugesin E.M. Remarque'i raamatut "Lissaboni öö". Raamat rääkis sellest, kuidas ühel ööl Lissabonis, kui vaene põgenik saadab igatseva pilguga Ameerikasse minevat laeva, astub tema juurde mees, kellel on kaks piletit ja lugu. Lugu, milles armastuse hind on mõõtmatu ja kurjuse pärandus põhjatu. See raamat on minu arvates ehtne näide sellest, et armastus on elus peaaegu kõige tähtsam. Schwarz, kes jutustas pagulasele oma lugu, on selle tõestuseks. Ta oli valmis riskima kõigega lihtsalt selle jaoks, et teada saada, kas ta naine armastab teda veel või on oma eluga edasi läinud
Mees saab teada naise haigusest ning raamat lõpeb sellega, et jutustava naine sureb ning lugu kuulav mees saab endale too laevapiletid, viisad ning ka passid ja leiab välismaal võibolla(?) oma õnne. Teose tegelased (ka tegelasrühmad) Peategelane/ Kõrvaltegelased: Põgeniku naine Ruth peategelased Josefi naine Helen Josef Schwarts (lugu Naise vend Georg jutustav mees) Põgenik (lugu kuulav mees) Tegelase analüüs Lugu jutustav mees (Josef) on keeruline isiksus. Tema loos on kõik nii tõeline, sest ta on seda kõike reaalselt kogenud ja ka kurb, kuid ta suudab sellega teisele inimesele head teha ning neid aidata. Ta jutustab teisele mehele oma loo, tuues välja et kui leiad armastuse ja õnne, tuleb seda hoida ja mitte kunagi käest lasta. Sündmustiku analüüs Sündmused leiavad aset Portugalis, kust põgenik tahab Amerikasse minna kuniks
D ,,Verivalla" ,,A rebours ,,Vaeste patuste ,,Taaveti kannel" ,,Pärisosa" 1" tänaval" ,,Loomine" ,,Laatsarune" ,,Seek" ,,Kodumaa" ,,Raismik. Mets" ,,Õnnevarjutus" ,,Põgenik" ,,Kusagil" ,,Võõrsil"
o Eestis on kasvanud varjupaigataotlejate kui pagulaste arv. o Eesti omavalitsuste suhtumine pagulastesse on tõrjuv ja hoolimatu. o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme lahendavad Sise-ja sotsiaalministeerium. Illuka varjupaik o Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus, mis asub Ida- Virumaal Jaama küla taga metsas. o Eesti ühines konventsiooniga 1997. aastal, võttes sellega endale kohustuse pakkuda pagulastele kaitset. o Esimesed varjupaigataotlejad paigutati elama Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse. o Keskus mahutab endasse need
Siinkohal jooksevad kaks lugu kokku. Jan ja Silver on ehitanud endale puuonni, milles mõnusalt aega veedavad. Ükskord sinna minnes leiavad nad sealt kellegi eest. Nad jooksevad ruttu kõrvalmajas elava politseiniku juurde, kutsuvad selle kohale ja ise jäävad tema maja juurde. Varsti jookseb keegi metsast välja politseinik tema kannul. Lauahunniku taga redutavad Jan ja Silver panevad põgenikule jala ette ja päästavad päeva. Nagu hiljem selgub oligi põgenik see sama poiss kes noortevanglast põgens. Rain saab varsti vanglast välja ja kõik on normaalselt.
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid.
Mantel tegi isiku nähtamatuks, kes seal all on, Harry kasutas seda mantlit luureretkedel info hankimiseks ja Sigatüükas öösiti ringiliikumiseks. 6. Kuidas Hermione jõudis nii paljudes tundides käia?Tal oli ajakeeraja, mille ta sai McGonagalilt aasta alguses s 7. Mis on siganurme? Võlurite küla igatüüka ligidal, kus käidi nädalavahetusti 8. Mis sa arvad, milline on Hagridi välimus?Suur mees habemega 9. Kes oli Sirius Black?Azkabani vangi põgenik, animaag ja Harry ristiisa ja Harry vanemate parim sõber 10. Kirjelda üht vabalt valitud Sigatüüka kooli vaimu (Verine Parun, Peaaegu Peata Nick...)!Verisel Parunil on alati kaelas rippunud ketid ja ta oli Slytherini maja vaim 11. Kirjelda lendluudpalli mängupõhimõtteid! Lendluudpallis on neli palli: üks pomma, kaks klommi ja kuldne kitu.Mängus on ka kohtunik, kes lendab samuti luua seljas ning kontrollib, et keegi reegleid ei rikuks
PAGULASED KES ON PAGULANE? • PAGULANE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE JÄRGI INIMENE, KES PÕHJENDATULT KARDAB TAGAKIUSAMIST RASSI, USU, RAHVUSE, SOTSIAALSESSE GRUPPI KUULUMISE VÕI POLIITILISTE VEENDUMUSTE PÄRAST, VIIBIB VÄLJASPOOL KODAKONDSUSJÄRGSET RIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SAADA SELLELT RIIGILT KAITSET, VÕI KES NIMETATUD SÜNDMUSTE TAGAJÄRJEL VIIBIB KODAKONDSUSETUNA VÄLJASPOOL OMA ENDIST ASUKOHARIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SINNA TAGASI PÖÖRDUDA. KUNI PAGULUSSTAATUSE KINNITAMISENI SIHTRIIGI POOLT ON VÄLISMAALANE VARJUPAIGATAOTLEJA. PAGULASE ÕIGUSED XD • PAGULASEL ON ÕIGUS ASÜÜLILE, TURVALISELE VARJUPAIGALE. RAHVUSVAHELINE KAITSE ON SIISKI MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT FÜÜSILISE TURVALISUSE TAGAMINE. PAGULASTEL PEAKSID OLEMA VÄHEMALT SAMAD ÕIGUSED NAGU KÕIGIL TEISTEL VÄLISMAALASTEL, KEL ON SELLE RIIGI ELAMISLUBA, JA NAD PEAKSID SAAMA SAMASUGUST ABI. SIIA KUULUB KA MÕTTEVABADUS JA LIIKUMISVAB...
Josef läks ühte pansionaati, ta pani kohvri tuppa ning maksis nädal ette raha ära, et kahtlusi ei tekiks. Ta läks Rein`i kaldale, tukastas seal paar tundi ning otsustas siis põgeneda mööda jõge, ujudes nagu ta oli tulnudki. Siis aga oli Josefi selja taga tolliametnik, käskis Josefil tollipunkti tulla koos temaga. Tollipunktis uuriti, et kes ta on. Josef ütles, et tal on kaks kohvrit pansionadis ning tal on tehtud nädalane ettemaks. Ta tahtis tõestada, et ta ei ole põgenik ega röövel. J läks koos tolliametnikega pansionati asju tõestama. Tolliametnikud leidsid kohvrist kirja, mis oli kirjutatud sõjaväelase Georg Jürgensi poolt. Josef ei teadnud kirja olemasolust (kiri oli kirjutatud Heleni käekirjaga). Tolliametnikud austasid Josifit, et ta oli saadetud erakorralisele missioonile. Josef oli Heleni plaanis kindel ning ostis rongipileti. Josef jõudis rongile. Ta läks restoranvagunisse, broneeris seal koha. Ühel
Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal Pagulane on riigist põgenik, kes on põgenenud riigist poliitilistel põhjustel ja ei saa sinna riiki tagasi minna, sest kardab piinamist, sõda või konflikti. Teine maailmasõda sundis kümneid miljoneid inimesi oma elupaigast lahkuma ja võõrsile ümber asuma. Teise maailmasõja ’’põgenemine’’ algas Eestis 1939 aastal, kui osa eestlasi lahkusid kodumaalt koos sakslastega ümberasumise korras. Sellele järgnes ka teine järelümberasumine, kus lahkus Eestist rohkem eestlasi kui sakslasi. Põgenemine jätkus
Ekspressionism USA's USA'sse jõudis Eksperssionism läbi euroopa kunstnike,kes põgenesid sõja ja tagakiusamise eest. Sealsed viljelejad panid aluse uuele kunstivoolule, abstraktsele ekspressionismile, mis muutis New York City uueks maailma kunstikeskuseks . See oli esimene kunstivool ameerikast,mis saavutas üle maailmse tunnustuse. Esindajad: · Arshile Gorky (15.04.1904 - 21.07.1948) Armeenia põgenik,kes kujutas enda taiestes oma rahva kannatusi genotsiidis. Tema teostes on sürrealismi jälgi · Hans Hoffmann (21.3.1880 - 17.02.1966) Saksa maalikunstnik ning teadlane. Saabudes USA'sse asutas oma kunstikooli ning andis loenguid ülikoolides · Paul Jackson Pollock (28.01.1912 11.08.1956) Unikaalse stiiliga ameerika maalikunstnik. Ta kasutas nn. Tilgutamis tehnikat, kus
Ta istus kaevuäärel nii, et nägi keldri ust. Kui olin pesemise lõpetanud, läksin nurga taha pesuvett viskama. Nägin, et mehel, kes oli keldris luku taga, oli aken eest võetud ja viipas mulle käega. Mina näitasin vastu, et tule. Natukese aja pärast tuli naabritüdruk ja ütles, et mis teie juures toimub, üks mees hüppas üle aia ja jooksis metsa poole. Mina ütlesin:,, Siis ta läks!" Ei läinud palju aega, kui Rasina poolt tuli üks mees ja nägi, et põgenik jooksis metsa poole. Ta rääkis sellest valvurile. Nüüd läks valvur vaatama ja avastas, et metsavenda polnudki enam keldris. Mind süüdistati kaasaaitamises. Kuna ma kõike eitasin, arreteeriti mind. Olin kolm ööpäeva Ahja keldris kinni. Ei antud süüagi. Ma ei võtnud süüdistust omaks ja mind vabastati. Kui see metsavend hiljem kätte saadi, viidi mind Võrru ülekuulamisele. Seal olid väga kurjad mehed, kes sõimasid ja karjusid, aga lüüa õnneks ei saanud.
I Väike sündimus II Väike suremus III väike iive IV Koormusnäitaja üle 5% tööealised 25% noored alla 25% vanurid MIGRATSIOON I vabatahtlik 1) alaline migratsioon a) lahkutakse sotsiaalmajanduslikel põhjustel ( paremad palgad, elutingimused töötingimused) b) Taotletakse kodakondsust 2) ajutine a) võõrtöölised b) Tavaliselt läheb üks pereliikmetest c) kodakondsust ei taotleta d) keele õppimine pole oluline II SUNDRIGRATSIOON 1) küüditamine 2) pagulus ( pagulane ehk põgenik) ÜRO 1951 a põgenike konventsioonis defineeritakse põgenikku kui inimest, kellel on tungiv põhjus karta tagakiusamist oma rassislise, etnilise või teatud ühiskonnagrupppi kuuluvuse tõttu. Samuti usuliste või poliitiliste veendumuste tõttu. Põgenikke käsitletakse ka sõja või kodusõja tõttu kodumaalt lahkunud. Olukorra normaliseerimisel pöördutakse kodumaale tagasi Põgemik peab taotlema varjupaika esimeses temale mitte ohtlikus riigis. PEAMISED RÄNDEKOHAD Esimene laine
aastat tagasi. Maria Lövgren sureb haiglas ja tema viimane sõna oli `'välismaalane''. Mida Wallander proovis saladuses hoida. Siiski informatsioon lekkis kuidagi meediasse ja see viis mitme rassistliku rünnakuni. Vahepeal, Wallander sai teada, et Lövgren oli salajas hoidnud oma varandust ja teinud suuri makseid oma endisele armukesele, tema sohilapse emale. Wallander proovib leida Lövgreni armukest ja poega kui Somaalia põgenik lastakse maha. Wallanderi uurimine on kõrvale juhitud kui ta intervjueerib tunnistajaid, et leida tapjad. Ta avastab et Citroën oli seotud kuriteoga ja samal ajal teatab endine politseinik oma Citroën-i vargusest. Wallander, kahtlustades, jälgib endist politseinikku ja avastab mõrvari, kes sureb tagaajamisel suurel kiirusel. Vahepeal, Wallander ei saa ikkagi oma naisega kokku elama ja talle hakkab meeldima uus prokurör, kes on abielus, Stockholmist
tunneme end tugevamana, kui kunagi varem. Pealegi on ju ka teistlaadi armastust, mitte vaid kahe vastandsoo esindaja, mõnikord ka samasooliste, vahel. Meil on olemas sõbrad, tuttavad ja pered, kes meid aitavad ja toetavad, nii kuidas oskavad.Hätta sattudes, või tundes, et kõik läheb allamäge, on alati lihtsam, kui on kellele toetuda. Lugesin hiljuti ühte Remarque teost, ,,Lissaboni öö", see näitas mulle selgelt, kuidas armastus võib olla nii jõud kui ka nõrkus. Põgenik, varjunimega Schwarz,pöördub tagasi Saksamaale, et taas näha oma naist, Helenit, kes on vähki suremas. Mees on nõus armastuse nimel otse surma astuma, kuna naise vend, George, teda põlglikult vihkab ja taas vangilaagrisse saata soovib. See situatsioon näitab, et armastus teeb ta nõrgaks, ta peab selle tõttu oma eluga riskima. Teisest küljest aga, kui nad Heleniga kokku on saanud ja koos põgeneda otsustavad, on just nende vaheline tugev kiindumus see mis neid edasi viib ja
sisekonfliktid või mingi koomiline saatus? "Klaasist loomaaed" · Amanda Wingfield (ema)- keskklassi sügav vaimne orjastatus, elust muserdatud; · Laura Wingfield (tütar); · Tom Wingfield (poeg)- õnnetu luuletaja, keda ahistab kaubalao argimaailm; · Jim O´Connor (külaline)- tavaline, kena noormees, tahes-tahtmata unistused purustab. "Klaasist loomaaed" · sarvega klaashobune; · Varuväljapääs; · reaalsusega toimetulek; · põgenemine- põgenik; · Henrik Ibsen "Nukumaja". Tsitaadid "Klaasist · loomaaed" Amanda; "Mehe juures on iseloom peamine" · Tom: "Inimesed lähevad kinno, selle asemel, et ise seigelda! Hollywoodi kangelased peavad seiklema kogu Ameerika eest, ja kogu Ameerika istub pimedas saalis ja vaatab pealt." · Amanda: "Kas pole elekter üks salapärane asi? See oli vist Benjamin Franklin, kes leiutas piksevarda? Maailm on üldse nii salapärane, kas pole
Pagulased Pagulane (ka põgenik) on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes on poliitilistel põhjustel põgenenud oma kodumaalt ja ei saa sinna tagasi pöörduda, kartes põhjendatult tagakiusamist, sealhulgas sõda või konflikti. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud ning tal puudub oma riigi kaitse. Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid
Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige NoorEesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala.) Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche Põgenik Marie under Murede keskel ma magasin, vahel vaevade. Kord veel tahaksin tagasi... Ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav,
võrdsetele võimalustele, hoolitusus puudega lapse eest, puudega lapse vajaduste rahuldamine, puudega lapsele tehtavad kulutused, puudega lapse lapsendamine, puudega õiguserikkujad). IX osa räägib lapse abistamisest (Abistamise eesmärk, abi vajavast lapsest teatamine, abistava lapse kohtlemine, tugiperekond või isik, turvakodu, eeskoste ja hoolduse korraldamine, kontakt vanematega, järelhooldus, lapsendamine, põgenik). X osa on lastekaitse seaduse rakendamine ( Lastekaitse seaduse rakendamise üksikasjade reguleerimine, lastekaitse seaduse rakendamisel tekkivate vajaduste lahendamine, käesoleva seaduse järelevalve ja käesoleva seaduse jõustumine) . Lastekaitse tööd koordineerib Sotsiaalministeerium ja vastutab Eesti Vabariigi valitsus, kes teeb ka järelvalvet. Kolmas sektor osaleb partnerina lastekaitse korralduses samuti ka
Maidaneki jt laagrites Elu mitte vääriva elu väljarookimine Pärilikke haigusi põdeva järelkasvu vältimise seadus: Sundsteriliseerimine Eutanaasiaprogramm parandamatult haigetele halastussurm (märksõnadeks valikute tegemisel on töövõimelisus, rass) Kes on vastutav juutide hukkamise eest? Sakslased hukkajad Sakslastega koostööle läinud kohalikud Kohalikud, kes ei astunud vahele, ei andnud võimalust põgeneda (perekonna mahalaskmine kui leiti juudist põgenik) Saksa natsistlikud poliitikud, kes andsid käsu lõpplahenduse elluviimiseks Saksa võim alistatud maades N Liidu alad jagati kaheks riigikomisariaadiks: Ostland (Baltikum ja Valgvene) ning Ukraina; mõlemad allusid nn idaministeeriumile Viidi läbi sundmobilisatsioon Kohalike kasutamine tööjõuna, värbamine Saksamaale tööteenistusse Tööstus ja põllumajandus rinde teenistusse: toiduainete äraandmise normid, tööstusettevõtete
võimu all elama. See ei tulnud kõne allagi. Ma peatasin ta. Ma võtsin kätte ja toimetasin lapse ohutusse paika. Minu võimuses on teada, et miski on kohutav, ja püüda neid selle eest hoida." Samuti oli mitmel pool raamatus ära mainitud üksteise aitamine hädas. Tumedanahalised aitasid alati hädasolijat, ükskõik kui hull lugu ka polnud. Näiteks kui tuli uus põgenik külasse, siis oli talle iga maja uks avatud, kus ta sai peavarju ja söögipoolist. Kuna kõik olid ise olnud põgenemismurede küüsis või elanud vaesuses, siis nad teadsid, mida see tähendas ja kui oluline see on, et sind aidatakse. Tsitaat,,Ehk olid nad lihtsalt kenad inimesed, kes võisid küll üksteise vastu kaua viha pidada, aga kui tõeline mure neist kedagi tabas, tegid nad meelsasti kõik, et seda leevendada."
... Marie Under Luuleraamat Tallinn 2015 EESSÕNA „... kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima - enesekaitseks.” Marie Under Selles raamatus on minu eesmärgiks anda lugejale ettekujutus Marie Underi isiksusest ja loomingust. Marie Underit tuntakse, kui romantilist ja naiselikku luuletajat, kelle teosed on kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse värve, lõhnu ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. Marie Underi pikk ...
Under pühendas luulesarja ka emale ,, Pärast ema surma"- Selles elab ta uuesti läbi ema viimased haiguspäevad ja kahetseb lapsemeelselt, et ei osanud ema elades olla ta vastu küllalt hell. ,, Mureliku suuga" on klassikaliselt suursugune ja selge sõnumiga kokkuvõte kannatusaastates. Pagulaspõlve Rootsis avaldas Under viimased luuletuskogud" Sädemed tuhas ja ,,Ääremail. õigust nõudvad ja süüdistavad toonid. Kodu igatsust tema südames kirjeldas" Põgenik" Kord veel tagasi tahaksin, leida kodutee ,kodumullas siis magaksin. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid.
1)Küüditamine 2)Pagulus (pagulased-põgenikud) ÜRO 1951. a. Põgenike konvensioones defineeritakse põgeniku, kui inimest, kellel on tungiv põhjus karta tagakiusamist(surmanuhtlus) oma rassilise, etnilise või teatud ühiskonnagruppi kuuluvuse tõttu. Samuti usuliste ja poliitiliste veenduvuste tõttu. Põgenike käsitletakse ka sõja või kodusõja tõttu või kodusõja tõttu kodumaalt lahkunuid. *Olukorra normaliseerumiselt pöördutakse kodumaale tagasi, kui valitsus vahetub *Põgenik peab taotama varjupaika esimeses temale mitteohtlikus riigis. Peamised rändelained ESIMENE LAINE 1) 16.-20. saj. Algus Euroopast -- > Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Austraalina, Siter Põhjused: Demograafiline plahvatus Euroopas 2) 16.-19. saj. Keskpaik Aafrikast---> Ameerika Põhjus: orjapidamine TEINE LAINE alates 50-ndatest 20. saj 1)Kariibi mere regioon(tänapäeval vähe)---> USA 2)Mehhiko(palju) --->USA Ida-ja Kagu-Aasia(vähe) --->USA
lapse käsivarsi tõusmas. "Tulen, tulen!" Äkki oli temas rõõm ja hoog: veest käis läbi värahtus - ja pooleks murdus voog. Hommikul, kui noodamehed tulid püügihoos, leiti liivakult nad kahekesi koos. 1944. aastal põgenevad Under koos oma abikaasaga Rootsi. Oma loomingu põhiteemasid arendab Under edasi paguluseski. Luuletaja hingeustavus mere taha jäänud kodumaale on muutumatu. "Põgenik" 1954 Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav –
sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Põgenik – mõistet kasutatakse katuseterminina inimese kohta, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma. Põgenik võib olla ümber asunud oma koduriigi sees või koduriigist lahkunud, et otsida kaitset mõnest turvalisest riigist. 1 Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub.
- Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. - Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. - Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud - Vabadik külaelanike alumine kiht, vähese maaga, palgatööst elatuvad, elasid saunas - Trääl ori, peremehe eestkostja, sõjavang, põgenik, surmamõistetu, kes oli karistusest lahti ostetud, õigusi polnud Kestaegsete linnade nimetused: Keskaegsed hansalinnad: 1. Dorpat - Tartu Tallinn 2. Fellin - Viljandi Tartu 3. Reval - Tallinn Pärnu 4. Wesenberg - Rakvere Viljandi 5. Weissenstein Paide Jüriöö ülestõus 1343. a Põhjused:
kes pole kunagi olnud eksiteel. 1. Kes ja millal ning kus tõi rahva ette Meie Isa palve? - Jeesus tõi rahvale Meie Isa palve, kui ta mägedes jutlustas (mäejutlus). 2. Kaini ja Aabeli lugu - Kain-Aabel olid Aadama-Eeva pojad. Kain ohverdas Jumalale vilja ja Aabel karja. Kaini ohvrit Jumal ei tahtnud, kuna ohvrisuits temani ei ulatanud, samas kui Aabeli suits ulatus. Kain vihastas väga ning tappis venna, mistõttu Jumal määras ta olema maa peal kodutu ja põgenik. 3. Kes oli Taavet ja kelle vastu võideldes saavutas ta võidu? Mis temast edasi sai? Kellega ta abiellus? - Taavet oli karjapoiss, kes võitis lingukiviga koljati, suure sõjamehe. Hiljem sai Taavetist kuningas, ning ta abiellus kuningas Sauli tütrega. 4. Milline tähendus on nelipühal? (LK 4....44-446) - Nelipühadel tuli Püha Vaim ning pani inimesed prohveti kombel rääkima, ning inimesed lasksid end ristida. Tegu on kristliku koguduse sünnipäevaga. 5
Tulemus topeltteadvus (double consciousness), kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ‚lõksus’ mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus ükskõik millises kultuuris, pidev paigast ära oleku tunne. H. Bhabha nimetab seda mittekodusolemise tundeks (unhomeliness), st, et inimene ei saa end kuskil koduselt tunda, ta ei tunne end kodus ka iseeneses, ta on alatine psühholoogiline põgenik. Topeltteadvus ja mittekodusolemise tunne ei lõpe koloniaalvõimu lõppemisega, vaid on kestnud põlvkondade kaupa edasi, tänapäevani välja. Ka peale koloniaalvõimu lõppu on tagasipöördumine oma kultuuri juurde keeruline, koloniaalperioodi käigus on palju sellest hävinud, ka ei pruugi sel olla eriti palju kaalu. Paljud postkolonialistlikud kirjanikud kirjutavad põhiliselt kolonisaatorite e. inlgise keeles. KOLONISEERIJAD KOLONISEERITAVAD
Kurdid põhja-Iraagist, endise Jugoslaavia aladelt pärit rahvusgrupid, kes lahkusid Balkani sõdade ajal. Sotsiaalsed migrandid – Inimesed, kes otsivad paremaid elutingimusi oma vanaduspõlve veetmiseks, või oma laste tuleviku kindlustamiseks. Eestlased Lõuna Hispaanias, britid Austraalias või Uus Meremaal. Terminology •Migrant –person, who is outside of the territory of the state of citizenship •Refugee/forced migrant- põgenik •Applicant for international protection/Asylum seeker- asüülipaluja •Beneficiary of International protection- poliitilise kaitse alla minevad migrandid •Economic migrant •Illegal or clandestine migrant Rände liigid ja rändepoliitika Pereränne – Perede ühendamine. Pigem kitsendav ja piirav, lähisugulastele iseenesest mõistetav Õpiränne – Ränne õppimise eesmärgil, osa lahkub riigist. Riigi tasandil piiranguid pole vaja (
" Minajutustaja (MÕTTE)LAISKUS(LOIDUS)/elutahe(elurõõm) · ,,Ikka on leidunud mõni nii kena inimene, kes pole sellest väljagi teinud, et ma õieti ei kuulu siia, vaid on teeselnud, nagu oleksid mul samasugused õigused nagu teistelgi." · ,,Te tulite siia, sest te ei julgenud väljas olla. Ja te jäite siia, sest te ei julgenud välja tagasi minna." (põgenik Rootsis) · ,,Mul ei ole kodu. Mul on ainult korter." · ,,Surm on tema puhul kõrvaline asi. Ta ei ole kunagi elanud." · ,,Vabadus on ainult lusikas supi söömiseks, aga mis teeb lusikaga see, kellel ei ole suppi?" · ,,Te tahate öelda, et ma olen tulnud sisse ilma loata, teisiti kui teised, kui teie ise. Ometi tulin ma sisse samast uksest ega teistki ei ole keegi siin majas sündinud. Ja tõenäoliselt ei sure ka ükski teist siin
Eduard Tubin sai Rootsis rohkem ennast oma loomingule pühendada, kui meil Eestis. Seal oli tal võimalus tundma õppida uut kunsti ja sealset muusikat, sest seal olid peale sõjajärkset Nõukogude Liitu avaravamad võimalused. Tubin jälgis väga Stockholmi muusikaelu, tänu sellele oli ka murrang tema teostes modernismi suunas. Rootsis sai Tubin korduvalt tööstipendiume ja preemiaid, mis näitas seda, et Teda hinnati heliloojana. Kuna Ta oli põgenik ehk pagulane, ei olnud algus Tal kerge, et üldse enda loomingut näidata, aga ta nägi vaeva selleks. Eduard Tubinale tehti tihti ettepanekuid tulla tagasi Nõukogude Liitu, aga tubin oli kategooriliselt sellele vastu. Kuid siiski hakkas Ta alates 1961. aastast külastama korduvalt Eestit, muidugi seoses küll oma suuremate teoste ettekannetega. Kuna ta kartis igasuguseid võimalikke repressioone, siis võttis ta endale Rootsi kodakondsuse. Eduard Tubin oli oma eluajal väga tänulik Neeme
rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades riikidevahelisi piire. Paguluses elavad inimesed on pagulased (enne pagulusstaatuse kinnitamist varjupaigataotlejad). 1. Mis on asüül? Kes on asüüli taotleja? Otsi internetist Kui põgenik esitab kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse, siis saab temast varjupaiga ehk asüüli taotleja ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. See on teisest riigist põgenenud inimesele valitsuse poolt antav kaitse väljaandmise vastu 2. Mis erinevus on varjupaiga taotlejal ehk asüüli taotlejal ja pagulasel? Lk.117 alates II lõigust Inimesed, kes on põgenenud poliitilistel põhjustel ja ületanud riigipiire, saavad sihtriigis paluda rahvusvahelist kaitset
Kain oli põllumees ning Aabel karjakasvataja. Kui jõudis kätte lõikusaeg, ohverdasid mõlemad vennad jumalale. Kain tõi ohvriks vilja oma põllult ja Aabel noore looma oma karjast. Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, kuid Kaini oma mitte. Selle peale Kain vihastas. Jumal tahtis küll Kaini õigele teele juhatada, kuid oli juba hilja, ta oli oma otsuse teinud. Kord, kui Kain juhtus olema Aabeliga kahekesi, tungis ta Aabelile kallale ja tappis ta. Kainist sai hulkur ja põgenik. Kain oli esimene mõrvar maa peal ja Aabel esimene mõrvaohver. Taavet ja Koljat Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. Tal oli seljas soomusrüü, peas vaskkiiver, ja käes tohutu oda. Tema ees käis kilbikandja. Koljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastupidine
kõik andmed kaksikute kohta. 27. jaanuaril 1945 saabusid Nõukogude sõdurid laagrisse. Mengele 3000 kaksikust olid elus 180. Samal ajal oli Mengele juba teises koonduslaagris 300 km loode pool. Seal kuritarvitati Punaarmee vangilangenud võitlejaid. Nende peal katsetati bakterioloogiliste relvade toimet. Sealt ta aga lahkus peatselt. Ta liitus taganeva Wehrmacht'i sõduritega. SS-i musta mundri vahetas ta armeeohvitseri välihalli vastu. " Kunagist elu ja surma isandast oli saanud põgenik Hitleri löödud armeede segadikus." 3 Põgenemine Motoriseeritud välilaatsaretis kohtas ta 2. mail 1945 dr. Hans Otto Kahlerit, oma endist kolleegi. Hans Otto ei andnud Mengelet SS-lasena üles, vaid lasi tal välilaatsaretti tööle jääda. Seal kohtas Mengele medõde, kellega tekkis tal intiimsuhe. Ta usaldas teda sedavõrd, et andis oma Auschwitzi uurimismärkmed tema hoolde.
Kain oli põllumees ning Aabel karjakasvataja. Kui jõudis kätte lõikusaeg, ohverdasid mõlemad vennad jumalale. Kain tõi ohvriks vilja oma põllult ja Aabel noore looma oma karjast. Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, kuid Kaini oma mitte. Selle peale Kain vihastas. Jumal tahtis küll Kaini õigele teele juhatada, kuid oli juba hilja, ta oli oma otsuse teinud. Kord, kui Kain juhtus olema Aabeliga kahekesi, tungis ta Aabelile kallale ja tappis ta. Kainist sai hulkur ja põgenik. Kain oli esimene mõrvar maa peal ja Aabel esimene mõrvaohver. Taavet ja Koljat Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. TKoljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastupidine. Ükski Iisraeli sõjamees ei julgenud Koljatile vastu astuda. Taavet läks
kinnipeetavatele vajadusel arstiabi. Arvestada tuleb ka teatud seadustest tulenevatest võimalustes, milliste juhtumite korral ei ole surmava jõu kasutamine keelatud. Nendeks juhtumiteks, kus elu võtmine ei ole inimõiguste rikkumine, kui see tuleneb absoluutsest vajadusest kasutada jõudu hädakaitseks, kus inimeste elule on reaalne oht ning kaitsmisel õigusvastase vägivalla eest; seaduslikul vahistamisel või seaduslikult kinni peetud isiku põgenemise vältimiseks, kui põgenik ei allu antavatele korraldustele ja seab sellega nii ennast kui teisi teadlikult ohtlikusse olukorda või seaduslikel toimingutel rahutuse või mässu mahasurumisel, kuid sel juhul peab olema vägivaldsus saavutanud piiri, mida ei ole muul moel enam võimalik takistada. Igal juhul peab olema elu võtmiseks absoluutne vajadus, vastasel juhul on tegemist põhiseadusevastase olukorraga, millele järgneb kriminaalkorras karistamine.
Luuletaja tunneb kaasa neile, kellel pole sooja tuba ja süüa. Marie Under on geniaalne hetke ja tunnete edasi andja. 12) 1954 - SÄDEMED TUHAS ja 13) 1963 - ÄÄREMAIL. Marie Under põgenes 1944. aastal Rootsi. Seal olles igatses ta kodumaale tagasi saada. Paguluses olles hakkas üha vähem ilmuma enda loodud luuletusi, valdavalt tegeles ta tõlkimisega. Luuletuses ,,Põgenik" väljendab metsik igatsus kodumaa järele, kuid tee on ära lõigatud. Suureks sooviks on vaid saada kord koju tagasi, magada selle mullas välja kõik silmavesi. Kogus ,,Sädemed tuhas" otsib ta küsimusi elu suurtele mõistatustele seejuures kirjeldab ta oma elu õnnetaotlust ja selle äpardumist ning illusioonide purunemist luuletuses ,,Uneretk". Luuletuses ,,Ja langes üks täht" väljendub elujanu, pilk möödunuile ja teadmine, et teekond läheneb lõpupoole.
ühiskonnad üha kirjumaks muutunud. Paremad töö - ja elamistingimused on julgustanud üha enam inimesi liikuma teistesse kultuuriruumidesse. Ei ole enam riike, kus kõneletakse vaid ühes keeles. Sisserännanud inimestest on välja kujunenud erikultuurilised kogukonnad nagu näiteks Rootsis, Saksamaal ning Ameerikas. 1.2 Mõisted Selguse huvides pean oluliseks selgitada lühidalt järgnevas peatükis kasutatavate mõistete tähendusi: Põgenik on kodakondsusjärgsest riigist või alalisest asukohast mõne erakorralise sündmuse (nt relvakonflikti, üldise vägivalla, inimõiguste rikkumise, looduskatastroofi) või tagakiusukartuse tõttu pagenud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Varjupaigataotleja on turvalisse riiki jõudes või juba seal viibides varjupaika ning rahvusvahelist kaitset taotlev isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Pagulane on 1951
16. Kes on Teie arvates...? Palun kirjeldage oma sõnadega. 16.1. Immigrant .................................................................................................................................................... 16.2. Ümberpaigutatud isik .................................................................................................................................... 16.3. Põgenik ...................................................................................................................................................... 16.4. Emigrant ..................................................................................................................................................... 16.5. Välismaalane ............................................................................................................................................... 17
hoolt võtvalt. See tekitas Jaanuses pigem mingi võõra kibedusetunde. Öösel magas Jaanus halvasti, nägi jampslikku und. Lõpuks ta ärkas ja leidis oma akna tagant põgenemas Maanuse. Poiss oli ära nälginud. Poiss rääkis Jaanusele, et kubjas tahtnud teda uuesti laisklemise eest nuhelda ja poisike oli kodunt põgenenud. Nälg ajas ta lõpuks Jaanuse juurde. Järgmisel päeval tuli kubjas Maanust Metsa talust otsima. Tambet eitas seda, et põgenik nende juures on. Kubjas ründas Jaanust ja Tambetit häbematult, tahtis kohe maja läbi otsima hakata. Lõpuks sai Jaanusel kupjast villand ja ta käskis sulastel kupja välja visata. Kubjas tõotas kättemaksu! Lossi jõudnud, rääkis ta lossihärra Oodole oma versiooni Metsa talus juhtunust. Tema valede peale noorhärra läks raevu, käskis kupjal koguda sulased ja mindi ,,süüdlasi" karistama. Rüütel Kuunot ei olnud teiste seas.
Ometi tahtis keiser terava keelega luuletajast 2 vabaneda ning saatis ta näiliselt teenistuskohta muutes kaugele Lõunasse. Vormiliselt oli see teenistusalane üleviimine, sisuliselt muidugi pagendus. Puskin lahkus Peterburist 1820. aasta mais vastakate tunnetega: ühelt poolt närisid hinge solvumine ja viha, teisalt võlusid uued seiklused ja vabadus. Puskin oli ühteaegu asumisele saadetu ja vaba põgenik. Teel tutvus Puskin kindral Rajevskiga, kelle perekonnaga koos sõitis Kaukaasiasse ja Krimmi tervisvetele. Rajevski perekond oli intelligentne, vaimukas ja sõbralik ning nendega veedetud aega meenutab Puskin kui kõige õnnelikumat aega oma elus. Sel perioodil hakkas Puskin inglise keelt õppima ning tutvus Byroni luulega. 3. oktoobril 1820. saabus Puskin Kisinjovi oma uude teenistuskohta. Aastail 1821 1823 kirjutas Puskin nn lõuna-poeemide tsükli: "Kaukasuse vang", "Vennad-
Kain oli põllumees ning Aabel karjakasvataja. Kui jõudis kätte lõikusaeg, ohverdasid mõlemad vennad jumalale. Kain tõi ohvriks vilja oma põllult ja Aabel noore looma oma karjast. Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, kuid Kaini oma mitte. Selle peale Kain vihastas. Jumal tahtis küll Kaini õigele teele juhatada, kuid oli juba hilja, ta oli oma otsuse teinud. Kord, kui Kain juhtus olema Aabeliga kahekesi, tungis ta Aabelile kallale ja tappis ta. Kainist sai hulkur ja põgenik. Kain oli esimene mõrvar maa peal ja Aabel esimene mõrvaohver. End läätseleeme eest müüma tänapäeval end väga odavalt müüma. 10 käsku: · ,,Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval!" · Ära tee endale ebajumalaid, pilte, mis esitavad nelijalgseid loomi, linde või kalu. Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida.
poistekamba liidriks. ,,Ta sõnad andsid kõigile kindlustunnet.Ta meeldis neile ja nüüd pidasid kõik temast lugu. Spontaanselt hakkasid mõned käsi plaksutama ja varsti kajas terrass valjust aplausist. Punastades kiikas Ralph silmanurgast ja nägi varjamatut imetlust Põssa näol. " Teose vältel läbib Ralph muutliku tee süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kui teose algul oli Ralph inimene, kes mõtles ning pidas kaaslastele pikki loenguid, siis teose lõpuks kujunes liidrist välja põgenik, kes vaevu suutis selgelt mõelda. Koos mõtlemisvõimega kadus ühtlasi tema enesekindlus, julgus ja otsustamisvõime. Hetkel, mil ta põgenes kaaslaste eest, kes teda tappa tahtsid, siis ei suutnud ta kiirelt otsustada, mida teha. Võrreldes varasema otsusekindla juhina tundus Ralph haavatav ja nõrk. Kõige enam mõtleb peategelane Ralph tulevikule ning saarelt pääsemisele, samal ajal kui teised võtavad lennuõnnetust puhkuse ja lustina
me tahame kellelegi liiga teha,siis suudame ka ainult sellega,mida me ütleme,kõige suuremaid kannatusi põhjustada.Teod ei pruugigi nii jubedad olla kui sõnad.Under teab sõnade mõju ja võimsust ja kõige enam meeldib mulle salm,kus mainitakse,et sõnad võivad olla vihast haljad,relv on haljam kui need sõnad paljad. Kuigi ka vaikimine põhjustab kannatusi.Vaikus pole alati nii vabastav,vaid võib olla ka väga pingeline.Kõik sõltub sellest,kuidas probleemidesse ise suhtume. Luuletus"Põgenik" Siin on autor kujutanud vist pagulase piinu.Pole päris kindel,keda siin põgeniku all mõeldakse,võib olla on nendeks sõjapõgenikud,kuna siis oli Underi loominguperiood Teise maailmasõja ajal.Igatahes kirjeldatakse luuletuses põgeniku kannatusi ja katsumusi,mis toob elu ette.Ta peab end kellegi eest varjama,maanteekraav on ainus puhkepaik,aga süda ei valuta mitte kogu selle raskuse pärast,vaid sellepärast,et igatsetakse kodumaa pinda ja tahetakse kogu oma silmavee kodu mulda valada
annaabi.ee 
