''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada
Ühel päeval sai mees aga reisibüroost piletid Ameerikasse. Väljasõidupäeval tuli aga välja, et reis lükatakse edasi. Schwarz läks uurima reisi ärajäämise põhjuseid, kuid naastes leidis ta kodust Heleni surnuna. Helen oli võtnud mürki, sest ei soovinud sõita ameerikasse. Nüüdsest üksik mees oli nõus enda piletid loovutama, kui keegi veedaks aega temaga hommikuni, mil on ta surnud naise ärasaatmine. Loomulikult oli sellega nõus võõras põgenik tänavalt ja sedaviisi saigi põgenik piletid endale ja oma naisele Ruthile. Järgmisel päeval põgenesidki nad kahekesi laevaga Ameerikasse, ning alustasid uut elu. 5. Tegelased: Põgenik, Ruth, Scwharz , Helen (surev naine), Georg, Josef, 6. 7. Ühe mehe õnn on teise mehe õnnetus. 8. Tegemist on põneva ja köitva sisuga raamatuga, mis paneb sügavalt mõtlema. Kirjeldab siis sõjaga seotud olukordadest ja raskustest tavainimeste elus. Midagi sellist, mida ise ei tahaks läbi kogeda
MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ...
http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle...
Inimene seisab alati valikute ees Lugesin E.M. Remarque'i raamatut "Lissaboni öö". Raamat rääkis sellest, kuidas ühel ööl Lissabonis, kui vaene põgenik saadab igatseva pilguga Ameerikasse minevat laeva, astub tema juurde mees, kellel on kaks piletit ja lugu. Lugu, milles armastuse hind on mõõtmatu ja kurjuse pärandus põhjatu. See raamat on minu arvates ehtne näide sellest, et armastus on elus peaaegu kõige tähtsam. Schwarz, kes jutustas pagulasele oma lugu, on selle tõestuseks. Ta oli valmis riskima kõigega lihtsalt selle jaoks, et teada saada, kas ta naine armastab teda veel või on oma eluga edasi läinud
jutustav mees) Põgenik (lugu kuulav mees) Tegelase analüüs Lugu jutustav mees (Josef) on keeruline isiksus. Tema loos on kõik nii tõeline, sest ta on seda kõike reaalselt kogenud ja ka kurb, kuid ta suudab sellega teisele inimesele head teha ning neid aidata. Ta jutustab teisele mehele oma loo, tuues välja et kui leiad armastuse ja õnne, tuleb seda hoida ja mitte kunagi käest lasta. Sündmustiku analüüs Sündmused leiavad aset Portugalis, kust põgenik tahab Amerikasse minna kuniks Euroopas eluolu rahuneb. Teosele iseloomulikku Tsitaadid : Igal juhul kummardavad nad maailma ainsat internatsionaali raha. Mis on tõeline kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab? Kokkuvõttes on see ikkagi väga hea raamat. Kohati silmipimestavalt ilus, kohati väga armas ja kohati karmilt reaalne. Oluline polegi niivõrd raamat, sest see on pelgalt paber, trükimust ja kaaned. Oluline on lugu ja selles raamatus on see olemas. See on
MARIE UNDER (1883-1980) Esikkogu Ajalaulud Kõrgaeg Hilisemad kogud LUULEKOGU ,,Sonetid" ,,Hääl varjust" ,,Kivi südamelt" ,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehni...
o Eestis on kasvanud varjupaigataotlejate kui pagulaste arv. o Eesti omavalitsuste suhtumine pagulastesse on tõrjuv ja hoolimatu. o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme lahendavad Sise-ja sotsiaalministeerium. Illuka varjupaik o Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus, mis asub Ida- Virumaal Jaama küla taga metsas. o Eesti ühines konventsiooniga 1997. aastal, võttes sellega endale kohustuse pakkuda pagulastele kaitset. o Esimesed varjupaigataotlejad paigutati elama Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse. o Keskus mahutab endasse need
Siinkohal jooksevad kaks lugu kokku. Jan ja Silver on ehitanud endale puuonni, milles mõnusalt aega veedavad. Ükskord sinna minnes leiavad nad sealt kellegi eest. Nad jooksevad ruttu kõrvalmajas elava politseiniku juurde, kutsuvad selle kohale ja ise jäävad tema maja juurde. Varsti jookseb keegi metsast välja politseinik tema kannul. Lauahunniku taga redutavad Jan ja Silver panevad põgenikule jala ette ja päästavad päeva. Nagu hiljem selgub oligi põgenik see sama poiss kes noortevanglast põgens. Rain saab varsti vanglast välja ja kõik on normaalselt.
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" o...
Mantel tegi isiku nähtamatuks, kes seal all on, Harry kasutas seda mantlit luureretkedel info hankimiseks ja Sigatüükas öösiti ringiliikumiseks. 6. Kuidas Hermione jõudis nii paljudes tundides käia?Tal oli ajakeeraja, mille ta sai McGonagalilt aasta alguses s 7. Mis on siganurme? Võlurite küla igatüüka ligidal, kus käidi nädalavahetusti 8. Mis sa arvad, milline on Hagridi välimus?Suur mees habemega 9. Kes oli Sirius Black?Azkabani vangi põgenik, animaag ja Harry ristiisa ja Harry vanemate parim sõber 10. Kirjelda üht vabalt valitud Sigatüüka kooli vaimu (Verine Parun, Peaaegu Peata Nick...)!Verisel Parunil on alati kaelas rippunud ketid ja ta oli Slytherini maja vaim 11. Kirjelda lendluudpalli mängupõhimõtteid! Lendluudpallis on neli palli: üks pomma, kaks klommi ja kuldne kitu.Mängus on ka kohtunik, kes lendab samuti luua seljas ning kontrollib, et keegi reegleid ei rikuks
PAGULASED KES ON PAGULANE? • PAGULANE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE JÄRGI INIMENE, KES PÕHJENDATULT KARDAB TAGAKIUSAMIST RASSI, USU, RAHVUSE, SOTSIAALSESSE GRUPPI KUULUMISE VÕI POLIITILISTE VEENDUMUSTE PÄRAST, VIIBIB VÄLJASPOOL KODAKONDSUSJÄRGSET RIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SAADA SELLELT RIIGILT KAITSET, VÕI KES NIMETATUD SÜNDMUSTE TAGAJÄRJEL VIIBIB KODAKONDSUSETUNA VÄLJASPOOL OMA ENDIST ASUKOHARIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SINNA TAGASI PÖÖRDUDA. KUNI PAGULUSSTAATUSE KINNITAMISENI SIHTRIIGI POOLT ON VÄLISMAALANE VARJUPAIGATAOTLEJA. PAGULASE ÕIGUSED XD • PAGULASEL ON ÕIGUS ASÜÜLILE, TURVALISELE VARJUPAIGALE. RAHVUSVAHELINE KAITSE ON SIISKI MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT FÜÜSILISE TURVALISUSE TAGAMINE. PAGULASTEL PEAKSID OLEMA VÄHEMALT SAMAD ÕIGUSED NAGU KÕIGIL TEISTEL VÄLISMAALASTEL, KEL ON SELLE RIIGI ELAMISLUBA, JA NAD PEAKSID SAAMA SAMASUGUST ABI. SIIA KUULUB KA MÕTTEVABADUS JA LIIKUMISVAB...
Josef läks ühte pansionaati, ta pani kohvri tuppa ning maksis nädal ette raha ära, et kahtlusi ei tekiks. Ta läks Rein`i kaldale, tukastas seal paar tundi ning otsustas siis põgeneda mööda jõge, ujudes nagu ta oli tulnudki. Siis aga oli Josefi selja taga tolliametnik, käskis Josefil tollipunkti tulla koos temaga. Tollipunktis uuriti, et kes ta on. Josef ütles, et tal on kaks kohvrit pansionadis ning tal on tehtud nädalane ettemaks. Ta tahtis tõestada, et ta ei ole põgenik ega röövel. J läks koos tolliametnikega pansionati asju tõestama. Tolliametnikud leidsid kohvrist kirja, mis oli kirjutatud sõjaväelase Georg Jürgensi poolt. Josef ei teadnud kirja olemasolust (kiri oli kirjutatud Heleni käekirjaga). Tolliametnikud austasid Josifit, et ta oli saadetud erakorralisele missioonile. Josef oli Heleni plaanis kindel ning ostis rongipileti. Josef jõudis rongile. Ta läks restoranvagunisse, broneeris seal koha. Ühel
Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal Pagulane on riigist põgenik, kes on põgenenud riigist poliitilistel põhjustel ja ei saa sinna riiki tagasi minna, sest kardab piinamist, sõda või konflikti. Teine maailmasõda sundis kümneid miljoneid inimesi oma elupaigast lahkuma ja võõrsile ümber asuma. Teise maailmasõja ’’põgenemine’’ algas Eestis 1939 aastal, kui osa eestlasi lahkusid kodumaalt koos sakslastega ümberasumise korras. Sellele järgnes ka teine järelümberasumine, kus lahkus Eestist rohkem eestlasi kui sakslasi. Põgenemine jätkus
Ekspressionism USA's USA'sse jõudis Eksperssionism läbi euroopa kunstnike,kes põgenesid sõja ja tagakiusamise eest. Sealsed viljelejad panid aluse uuele kunstivoolule, abstraktsele ekspressionismile, mis muutis New York City uueks maailma kunstikeskuseks . See oli esimene kunstivool ameerikast,mis saavutas üle maailmse tunnustuse. Esindajad: · Arshile Gorky (15.04.1904 - 21.07.1948) Armeenia põgenik,kes kujutas enda taiestes oma rahva kannatusi genotsiidis. Tema teostes on sürrealismi jälgi · Hans Hoffmann (21.3.1880 - 17.02.1966) Saksa maalikunstnik ning teadlane. Saabudes USA'sse asutas oma kunstikooli ning andis loenguid ülikoolides · Paul Jackson Pollock (28.01.1912 11.08.1956) Unikaalse stiiliga ameerika maalikunstnik. Ta kasutas nn. Tilgutamis tehnikat, kus
Ta istus kaevuäärel nii, et nägi keldri ust. Kui olin pesemise lõpetanud, läksin nurga taha pesuvett viskama. Nägin, et mehel, kes oli keldris luku taga, oli aken eest võetud ja viipas mulle käega. Mina näitasin vastu, et tule. Natukese aja pärast tuli naabritüdruk ja ütles, et mis teie juures toimub, üks mees hüppas üle aia ja jooksis metsa poole. Mina ütlesin:,, Siis ta läks!" Ei läinud palju aega, kui Rasina poolt tuli üks mees ja nägi, et põgenik jooksis metsa poole. Ta rääkis sellest valvurile. Nüüd läks valvur vaatama ja avastas, et metsavenda polnudki enam keldris. Mind süüdistati kaasaaitamises. Kuna ma kõike eitasin, arreteeriti mind. Olin kolm ööpäeva Ahja keldris kinni. Ei antud süüagi. Ma ei võtnud süüdistust omaks ja mind vabastati. Kui see metsavend hiljem kätte saadi, viidi mind Võrru ülekuulamisele. Seal olid väga kurjad mehed, kes sõimasid ja karjusid, aga lüüa õnneks ei saanud.
MAAILMA RAHVASIK rahvaarvu muutumine 1800-1 miljard inimest 1900 - 1,5 miljardit inimest 1950 - 2 miljardit inimest 1980 - 4,5 miljardit inimest 2000 - 6 miljardit inimest 2009 - üle 6,7 miljardi inimese DEMOGRAAFILISE SIIRDE TEOORIA (ülemineku) Selles protsessis on neli etappi: Etapid on läbinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult. Ühtlased inimrühmad maakeral ETAPID : TRADITSIOONILINE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE DEMOGRAAFILINE PLAVATUS DOMOGRAAFILINE KRIIS JA RAHVASTIKU VANANEMINE KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Ajalooliselt läbinud kõik rahvad. Tänapäeval esineb väga vaestes arengumaades korilus või varaagraarne tootmisviis N: musta- aafrika hõimudes Lõuna- ameerika indiaanihõimud TUNNUSED: I suur sündmus Põhjused: 1) naise roll on väga madal. põhiülesandeks on sünnitamine 2) Majanduslikud põhjused Lapsed on tööjõud 3) Kompenseerib kõrget suremust II väga suur suremus...
aastat tagasi. Maria Lövgren sureb haiglas ja tema viimane sõna oli `'välismaalane''. Mida Wallander proovis saladuses hoida. Siiski informatsioon lekkis kuidagi meediasse ja see viis mitme rassistliku rünnakuni. Vahepeal, Wallander sai teada, et Lövgren oli salajas hoidnud oma varandust ja teinud suuri makseid oma endisele armukesele, tema sohilapse emale. Wallander proovib leida Lövgreni armukest ja poega kui Somaalia põgenik lastakse maha. Wallanderi uurimine on kõrvale juhitud kui ta intervjueerib tunnistajaid, et leida tapjad. Ta avastab et Citroën oli seotud kuriteoga ja samal ajal teatab endine politseinik oma Citroën-i vargusest. Wallander, kahtlustades, jälgib endist politseinikku ja avastab mõrvari, kes sureb tagaajamisel suurel kiirusel. Vahepeal, Wallander ei saa ikkagi oma naisega kokku elama ja talle hakkab meeldima uus prokurör, kes on abielus, Stockholmist
tunneme end tugevamana, kui kunagi varem. Pealegi on ju ka teistlaadi armastust, mitte vaid kahe vastandsoo esindaja, mõnikord ka samasooliste, vahel. Meil on olemas sõbrad, tuttavad ja pered, kes meid aitavad ja toetavad, nii kuidas oskavad.Hätta sattudes, või tundes, et kõik läheb allamäge, on alati lihtsam, kui on kellele toetuda. Lugesin hiljuti ühte Remarque teost, ,,Lissaboni öö", see näitas mulle selgelt, kuidas armastus võib olla nii jõud kui ka nõrkus. Põgenik, varjunimega Schwarz,pöördub tagasi Saksamaale, et taas näha oma naist, Helenit, kes on vähki suremas. Mees on nõus armastuse nimel otse surma astuma, kuna naise vend, George, teda põlglikult vihkab ja taas vangilaagrisse saata soovib. See situatsioon näitab, et armastus teeb ta nõrgaks, ta peab selle tõttu oma eluga riskima. Teisest küljest aga, kui nad Heleniga kokku on saanud ja koos põgeneda otsustavad, on just nende vaheline tugev kiindumus see mis neid edasi viib ja
Tennesse Williams "Klaasist loomaaed ja teisi näidendeid" 12.d Gustav Adolfi Gümnaasium Autorist ja ajastust · Thomas Lanier Williams III; · isa müügimees, ema kirikuõpetaja tütar; · õde Rose häbelik, saadeti hullumajja; · tegelased väga tihti autobiograafilised; · psühholoogilised näidendid; · tabuteemad- homoseksuaalsus, verepilastus, armukadedus); · ülemlaul kehale ja seksuaalsusele; · II maailmasõja järgne ahastus. Põhiteemad · ideaalid, unistused, illusioonid vs jõhker, proosaline tegelikkus; · kunstihingega unistajad vs füüsiliselt muserdatud inimesed; · näidendi keskpunktis- tundlik, närviline, ahistatud naine; · inimesi jälitab- sotsiaalne ümbrus, sisekonfliktid või mingi koomiline saatus? "Klaasist loomaaed" · Amanda Wingfield (ema)- keskklassi sügav vaimne orjastatus, elust muserdatud; · Laura Wingfield (tütar); · Tom Wingfield (poeg)- ...
Pagulased Pagulane (ka põgenik) on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes on poliitilistel põhjustel põgenenud oma kodumaalt ja ei saa sinna tagasi pöörduda, kartes põhjendatult tagakiusamist, sealhulgas sõda või konflikti. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud ning tal puudub oma riigi kaitse. Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks. Pagulaste arv on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud...
Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige NoorEesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala.) Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche Põgenik Marie under Murede keskel ma magasin, vahel vaevade. Kord veel tahaksin tagasi... Ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav,
Lastekaitse seaduse analüüs Eesti lastekaitse seadus on vastu võetud 08.06.1992, aga jõustus alles 01.01.1993. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitsmine Eesti Vabariigis. Eesti lastekaitse seadus koosneb kümnest osast : I osas on üldsätted ( Seaduse ülesanded, lapse vanus, lastekaitse põhimõte, lastekaitse korraldus, riiklik lastekaitse, omavalitsuslik lastekaitse ja ühiskondlik lastekaitse). II osas räägib lapse õigustest ( Õigus elule, ainumääratlustele, saada abi ja hoolt, sotsiaalsed õigused, õigus puhkusele ja jõudeajale, privaatsusele, õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest, orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele, õigus osa võtta lapsekaitse programmide väljatöötamisest ja viimane räägib lapse sotsiaal...
Okupatsioon. Vastupanuliikumine. XXX tund Natsistlik rassiideoloogia aarialaste ülistamine, juudid kui alaväärtuslikud inimesed Juudid süüdi 1918.aasta Saksamaa lüüasaamises (marksistlikud novembrikurjategijad) Juut kui kurjuse kehastus (vajadus vaenlase kuju kaudu juhtida tähelepanu riiklikelt kitsaskohtadelt mujale) Eellugu 1.aprill 1933 boikotipäev juutidest äriomanike, professorite, arstide, advokaatide, õpetajate, üliõpilaste vastu (Mein Kampfi ideed ellu) 1935 Nürnbergi seadused (Reichi kodanike seadusega kaotavad juudid võrdõiguslikkuse, keelustatakse segaabielud ning juutide ja riigisakslaste abieluvälised suhted, juutidel keelatakse riigilipu heiskamine ja suhtlemine alla 45 aastaste naisriigiametnikega) 1938 juudivastase poliitika kõrgpunkt enne II maailmasõda: juudi varade registreerimine, perekonna- ja eesnimede muutmine, advokaatide, arstide töölubade tühistamine...
võimu all elama. See ei tulnud kõne allagi. Ma peatasin ta. Ma võtsin kätte ja toimetasin lapse ohutusse paika. Minu võimuses on teada, et miski on kohutav, ja püüda neid selle eest hoida." Samuti oli mitmel pool raamatus ära mainitud üksteise aitamine hädas. Tumedanahalised aitasid alati hädasolijat, ükskõik kui hull lugu ka polnud. Näiteks kui tuli uus põgenik külasse, siis oli talle iga maja uks avatud, kus ta sai peavarju ja söögipoolist. Kuna kõik olid ise olnud põgenemismurede küüsis või elanud vaesuses, siis nad teadsid, mida see tähendas ja kui oluline see on, et sind aidatakse. Tsitaat,,Ehk olid nad lihtsalt kenad inimesed, kes võisid küll üksteise vastu kaua viha pidada, aga kui tõeline mure neist kedagi tabas, tegid nad meelsasti kõik, et seda leevendada."
... Marie Under Luuleraamat Tallinn 2015 EESSÕNA „... kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima - enesekaitseks.” Marie Under Selles raamatus on minu eesmärgiks anda lugejale ettekujutus Marie Underi isiksusest ja loomingust. Marie Underit tuntakse, kui romantilist ja naiselikku luuletajat, kelle teosed on kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse värve, lõhnu ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. Marie Underi pikk ...
Marie Under- looming Marie Under on luuletaja, keda on loetud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed luulekogud: ,,Sonetid"- iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus. ,,Eelõitseng"- aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luuleL ,,Sinine puri"- jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi Noore Underi luulemaailm on puhtalt minakeskne, nii küllastatud armastusest ja looduselamustest, et muud motiivid sellesse ei pääse. Suhteliselt kitsas ainepiir korvab tundesiirus ja vallutav ...
MAAILMA RAHVASTIK Peamised rahvastikuprotsessid 1. Rahvaarv ja selle muutumine 2. Demograafilise üleminekuetapid 3. Migratsioon 4. Rahvastiku tiheduse paiknemine 5. Linnastumine Rahvaarv ja selle muutumine *1800- 1 miljard inimest *1900- 1,5 miljardit inimest *1950- 2 miljardit inimest *1980- 4,5 miljardit inimest *2000- 6 miljardit inimest *2010- 6,8 miljardit inimest (7 miljardit) Demograafilise ülemineku etapid · Selles protsessis on 4 etappi · Etapid on hävinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlaselt inimrühmad maakeral · Mõned rühmad on alles esimeses etapis, mõned jõudnud juba viimasesse. Etapid on: 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine ...
Marie Under Marie Under oli esimene naisluuletaja. Ta elas aastatel 1883-1980 ehk 97.aastaseks. Juba 4.aastaselt õppis ta lugema. Lisaks tegeles ta veel klaveri mängimisega ja uisutamisega. Esimesed saksakeelsed luuletused kirjutas ta 13aastaselt. Varsti astus ta Siuru liikmeks ning oli seega Siuru ainus naisliige. Sellest ajast on järgnev sonett. Ma armastan su armastust Ma armastan su armastust ja jään Ta imetlejaks: hardalt teretan Kui päästjat sind ning hinges veeretan Sull tänu liigust, kui su armu näen. Ei malda kauem sala kui fontään Sull luiluda- sind ülemeretan! Kui põõsas, ammu õitest nõretan, Kui õnnistud all armupäikse läen. Ma armastan su armastust! Sa mind Sin...
EL piiril põgeniku staatuse vääriliseks tunnistatud – väidetavasti elu eest põgenev – isik esitab asüüliavalduse otsekohe, st. reeglina Itaalias või Kreekas? Ometi eelistab rõhuv enamus liikuda edasi. Miks? Põgenik shoppab endale meelepärast maad. St asub teele selle EL riigi suunas, kus soovib pagulase staatust saada. Näide. Palju uudiseid on dramaatilisest olukorrast Prantsusmaal Calais linna lähistel. Juba 2013. a
- Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. - Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. - Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud - Vabadik külaelanike alumine kiht, vähese maaga, palgatööst elatuvad, elasid saunas - Trääl ori, peremehe eestkostja, sõjavang, põgenik, surmamõistetu, kes oli karistusest lahti ostetud, õigusi polnud Kestaegsete linnade nimetused: Keskaegsed hansalinnad: 1. Dorpat - Tartu Tallinn 2. Fellin - Viljandi Tartu 3. Reval - Tallinn Pärnu 4. Wesenberg - Rakvere Viljandi 5. Weissenstein Paide Jüriöö ülestõus 1343. a Põhjused:
1. Kuhu olid kirjutatud 10 käsku? Kes ja millal need rahva ette tõi? (LK 102-104) - 10 käsku olid kirjas kivitahvlitel. Mooses tõi need rahva ette, kui nad Siinai mäe jalamil peatusid. 2. Kes oli Aabram ja mida ta tegi? (LK 34) - Aabrami valis jumal välja, et teda inimkonnast eraldada ja tema kaudu puhast usutunnetust ülal hoida. Aabram läks oma pere ja varaga Moore tammikusse, mille Jumal talle andis. Aabram ehitas Jumalale sinna altari. 3. Lea ja Raaheli lugu (LK 54) - jaakob jäi onu laabani juurde, kuna tahtis onutütart raahelit, ent raha polnud, nii et ta tegi onule 7 aastat tööd. aga laaban pettis jaakobit ning pulmapäeval andis talle hoopis näokattes lea, nii et jaakob kohe aru ei ok saanud. Laaban siis lubas Jaakobil töötada veel 7 aastat et saada ka Raahel endale ja siis ta lõpuks saigi 4. Milline tähendus on pasapühadel? (LK 90) - Paasapühasid peetakse Iisraeli rahva egiptuse orjusest vabanemise mälestuseks. Paasapühad on päev,...
Tulemus topeltteadvus (double consciousness), kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ‚lõksus’ mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus ükskõik millises kultuuris, pidev paigast ära oleku tunne. H. Bhabha nimetab seda mittekodusolemise tundeks (unhomeliness), st, et inimene ei saa end kuskil koduselt tunda, ta ei tunne end kodus ka iseeneses, ta on alatine psühholoogiline põgenik. Topeltteadvus ja mittekodusolemise tunne ei lõpe koloniaalvõimu lõppemisega, vaid on kestnud põlvkondade kaupa edasi, tänapäevani välja. Ka peale koloniaalvõimu lõppu on tagasipöördumine oma kultuuri juurde keeruline, koloniaalperioodi käigus on palju sellest hävinud, ka ei pruugi sel olla eriti palju kaalu. Paljud postkolonialistlikud kirjanikud kirjutavad põhiliselt kolonisaatorite e. inlgise keeles. KOLONISEERIJAD KOLONISEERITAVAD
Kurdid põhja-Iraagist, endise Jugoslaavia aladelt pärit rahvusgrupid, kes lahkusid Balkani sõdade ajal. Sotsiaalsed migrandid – Inimesed, kes otsivad paremaid elutingimusi oma vanaduspõlve veetmiseks, või oma laste tuleviku kindlustamiseks. Eestlased Lõuna Hispaanias, britid Austraalias või Uus Meremaal. Terminology •Migrant –person, who is outside of the territory of the state of citizenship •Refugee/forced migrant- põgenik •Applicant for international protection/Asylum seeker- asüülipaluja •Beneficiary of International protection- poliitilise kaitse alla minevad migrandid •Economic migrant •Illegal or clandestine migrant Rände liigid ja rändepoliitika Pereränne – Perede ühendamine. Pigem kitsendav ja piirav, lähisugulastele iseenesest mõistetav Õpiränne – Ränne õppimise eesmärgil, osa lahkub riigist. Riigi tasandil piiranguid pole vaja (
Bobby (Ristikivi lapsepõlv) UHKUS/ülim püüdlikkus · ,,Mõnikord olen imestanud, miks ma ei sündinud surnult, kas see polnud mingi eksitus." · ,,Mul ei olnud mingit õigust elada, sest ma olin oma elamise õiguse varastanud kelleltki teiselt." · ,,Mul ei saanud kunagi tekkida tunnet, et mul oli õigus või midagi kuulus minule ..." · ,,Mu auahnuseks kujunes olla hea laps ja sellega võita inimeste armastus." · ,, Et nad kõik kohtlesid mind ühteviisi, peaks tõestama, et viga ei olnud mitte nendes, vaid minus. ... See oli mu enda varastatud eluõigus." · Onu lapsel hea tunnistus, onu väga uhke. Näeb Bobby veel paremat => ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on." => süüdistatakse uhkuses · ,,Ma ei teinud, mida minult oodati, ega täitnud seega oma kohust kaasinimeste vastu." (Eeldati, et ...
Eduard Tubin sai Rootsis rohkem ennast oma loomingule pühendada, kui meil Eestis. Seal oli tal võimalus tundma õppida uut kunsti ja sealset muusikat, sest seal olid peale sõjajärkset Nõukogude Liitu avaravamad võimalused. Tubin jälgis väga Stockholmi muusikaelu, tänu sellele oli ka murrang tema teostes modernismi suunas. Rootsis sai Tubin korduvalt tööstipendiume ja preemiaid, mis näitas seda, et Teda hinnati heliloojana. Kuna Ta oli põgenik ehk pagulane, ei olnud algus Tal kerge, et üldse enda loomingut näidata, aga ta nägi vaeva selleks. Eduard Tubinale tehti tihti ettepanekuid tulla tagasi Nõukogude Liitu, aga tubin oli kategooriliselt sellele vastu. Kuid siiski hakkas Ta alates 1961. aastast külastama korduvalt Eestit, muidugi seoses küll oma suuremate teoste ettekannetega. Kuna ta kartis igasuguseid võimalikke repressioone, siis võttis ta endale Rootsi kodakondsuse. Eduard Tubin oli oma eluajal väga tänulik Neeme
rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades riikidevahelisi piire. Paguluses elavad inimesed on pagulased (enne pagulusstaatuse kinnitamist varjupaigataotlejad). 1. Mis on asüül? Kes on asüüli taotleja? Otsi internetist Kui põgenik esitab kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse, siis saab temast varjupaiga ehk asüüli taotleja ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. See on teisest riigist põgenenud inimesele valitsuse poolt antav kaitse väljaandmise vastu 2. Mis erinevus on varjupaiga taotlejal ehk asüüli taotlejal ja pagulasel? Lk.117 alates II lõigust Inimesed, kes on põgenenud poliitilistel põhjustel ja ületanud riigipiire, saavad sihtriigis paluda rahvusvahelist kaitset
Kain oli põllumees ning Aabel karjakasvataja. Kui jõudis kätte lõikusaeg, ohverdasid mõlemad vennad jumalale. Kain tõi ohvriks vilja oma põllult ja Aabel noore looma oma karjast. Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, kuid Kaini oma mitte. Selle peale Kain vihastas. Jumal tahtis küll Kaini õigele teele juhatada, kuid oli juba hilja, ta oli oma otsuse teinud. Kord, kui Kain juhtus olema Aabeliga kahekesi, tungis ta Aabelile kallale ja tappis ta. Kainist sai hulkur ja põgenik. Kain oli esimene mõrvar maa peal ja Aabel esimene mõrvaohver. Taavet ja Koljat Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. Tal oli seljas soomusrüü, peas vaskkiiver, ja käes tohutu oda. Tema ees käis kilbikandja. Koljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastupidine
kõik andmed kaksikute kohta. 27. jaanuaril 1945 saabusid Nõukogude sõdurid laagrisse. Mengele 3000 kaksikust olid elus 180. Samal ajal oli Mengele juba teises koonduslaagris 300 km loode pool. Seal kuritarvitati Punaarmee vangilangenud võitlejaid. Nende peal katsetati bakterioloogiliste relvade toimet. Sealt ta aga lahkus peatselt. Ta liitus taganeva Wehrmacht'i sõduritega. SS-i musta mundri vahetas ta armeeohvitseri välihalli vastu. " Kunagist elu ja surma isandast oli saanud põgenik Hitleri löödud armeede segadikus." 3 Põgenemine Motoriseeritud välilaatsaretis kohtas ta 2. mail 1945 dr. Hans Otto Kahlerit, oma endist kolleegi. Hans Otto ei andnud Mengelet SS-lasena üles, vaid lasi tal välilaatsaretti tööle jääda. Seal kohtas Mengele medõde, kellega tekkis tal intiimsuhe. Ta usaldas teda sedavõrd, et andis oma Auschwitzi uurimismärkmed tema hoolde.
Kain oli põllumees ning Aabel karjakasvataja. Kui jõudis kätte lõikusaeg, ohverdasid mõlemad vennad jumalale. Kain tõi ohvriks vilja oma põllult ja Aabel noore looma oma karjast. Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, kuid Kaini oma mitte. Selle peale Kain vihastas. Jumal tahtis küll Kaini õigele teele juhatada, kuid oli juba hilja, ta oli oma otsuse teinud. Kord, kui Kain juhtus olema Aabeliga kahekesi, tungis ta Aabelile kallale ja tappis ta. Kainist sai hulkur ja põgenik. Kain oli esimene mõrvar maa peal ja Aabel esimene mõrvaohver. Taavet ja Koljat Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. TKoljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastupidine. Ükski Iisraeli sõjamees ei julgenud Koljatile vastu astuda. Taavet läks
kinnipeetavatele vajadusel arstiabi. Arvestada tuleb ka teatud seadustest tulenevatest võimalustes, milliste juhtumite korral ei ole surmava jõu kasutamine keelatud. Nendeks juhtumiteks, kus elu võtmine ei ole inimõiguste rikkumine, kui see tuleneb absoluutsest vajadusest kasutada jõudu hädakaitseks, kus inimeste elule on reaalne oht ning kaitsmisel õigusvastase vägivalla eest; seaduslikul vahistamisel või seaduslikult kinni peetud isiku põgenemise vältimiseks, kui põgenik ei allu antavatele korraldustele ja seab sellega nii ennast kui teisi teadlikult ohtlikusse olukorda või seaduslikel toimingutel rahutuse või mässu mahasurumisel, kuid sel juhul peab olema vägivaldsus saavutanud piiri, mida ei ole muul moel enam võimalik takistada. Igal juhul peab olema elu võtmiseks absoluutne vajadus, vastasel juhul on tegemist põhiseadusevastase olukorraga, millele järgneb kriminaalkorras karistamine.
Marie Underi loomingu analüüs Marie Underi looming jaguneb luulekogude alusel neljateistkümnesse perioodi: 1) 1918 - EELÕITSENG Marie Under sündis 27. märtsil 1883. a. Tallinnas. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas. Koolis käis ta 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid tema saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama. Marie abiellus 1902. aastal raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Kuntsnik Ants Laikmaa soovitas ja ...
(Pagulasseisundi konventsioon) Euroopa Liiduga ühinenud riigid on nõustunud Euroopa Liidu reeglitega, sealhulgas ka nendega, mis puudutavad pagulasi ja varjupaigataotlejaid. 1990. aastal vastu võetud Euroopa Liidu liikmesriikide leppeline Dublini konventsioon sätestas, millised on Euroopa Liidu liikmesriikide kohustused varjupaika taotlevate isikute suhtes. Dublini konventsiooni järgi on varjupaiga võimaldamise otsus üksnes selle liikmesriigi teha, kelle territooriumi kaudu põgenik Euroopa Liitu sisenes. (Euroopa...) Toetudes vaid Euroopa Liidu varjupaigataotlejate aluslepingule ehk Dublini konventsioonile ei oma hetkel liikmesriikidele määratud sisserändekvoodid seaduslikku alust. Selleks aga, et Vahemere kallastel paiknevate liikmesriikide koormust vähendada, on 2012. aasta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 78 lõige 3, mis ütleb: „Kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu
16. Kes on Teie arvates...? Palun kirjeldage oma sõnadega. 16.1. Immigrant .................................................................................................................................................... 16.2. Ümberpaigutatud isik .................................................................................................................................... 16.3. Põgenik ...................................................................................................................................................... 16.4. Emigrant ..................................................................................................................................................... 16.5. Välismaalane ............................................................................................................................................... 17
hoolt võtvalt. See tekitas Jaanuses pigem mingi võõra kibedusetunde. Öösel magas Jaanus halvasti, nägi jampslikku und. Lõpuks ta ärkas ja leidis oma akna tagant põgenemas Maanuse. Poiss oli ära nälginud. Poiss rääkis Jaanusele, et kubjas tahtnud teda uuesti laisklemise eest nuhelda ja poisike oli kodunt põgenenud. Nälg ajas ta lõpuks Jaanuse juurde. Järgmisel päeval tuli kubjas Maanust Metsa talust otsima. Tambet eitas seda, et põgenik nende juures on. Kubjas ründas Jaanust ja Tambetit häbematult, tahtis kohe maja läbi otsima hakata. Lõpuks sai Jaanusel kupjast villand ja ta käskis sulastel kupja välja visata. Kubjas tõotas kättemaksu! Lossi jõudnud, rääkis ta lossihärra Oodole oma versiooni Metsa talus juhtunust. Tema valede peale noorhärra läks raevu, käskis kupjal koguda sulased ja mindi ,,süüdlasi" karistama. Rüütel Kuunot ei olnud teiste seas.
Ometi tahtis keiser terava keelega luuletajast 2 vabaneda ning saatis ta näiliselt teenistuskohta muutes kaugele Lõunasse. Vormiliselt oli see teenistusalane üleviimine, sisuliselt muidugi pagendus. Puskin lahkus Peterburist 1820. aasta mais vastakate tunnetega: ühelt poolt närisid hinge solvumine ja viha, teisalt võlusid uued seiklused ja vabadus. Puskin oli ühteaegu asumisele saadetu ja vaba põgenik. Teel tutvus Puskin kindral Rajevskiga, kelle perekonnaga koos sõitis Kaukaasiasse ja Krimmi tervisvetele. Rajevski perekond oli intelligentne, vaimukas ja sõbralik ning nendega veedetud aega meenutab Puskin kui kõige õnnelikumat aega oma elus. Sel perioodil hakkas Puskin inglise keelt õppima ning tutvus Byroni luulega. 3. oktoobril 1820. saabus Puskin Kisinjovi oma uude teenistuskohta. Aastail 1821 1823 kirjutas Puskin nn lõuna-poeemide tsükli: "Kaukasuse vang", "Vennad-
Kain oli põllumees ning Aabel karjakasvataja. Kui jõudis kätte lõikusaeg, ohverdasid mõlemad vennad jumalale. Kain tõi ohvriks vilja oma põllult ja Aabel noore looma oma karjast. Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, kuid Kaini oma mitte. Selle peale Kain vihastas. Jumal tahtis küll Kaini õigele teele juhatada, kuid oli juba hilja, ta oli oma otsuse teinud. Kord, kui Kain juhtus olema Aabeliga kahekesi, tungis ta Aabelile kallale ja tappis ta. Kainist sai hulkur ja põgenik. Kain oli esimene mõrvar maa peal ja Aabel esimene mõrvaohver. End läätseleeme eest müüma tänapäeval end väga odavalt müüma. 10 käsku: · ,,Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval!" · Ära tee endale ebajumalaid, pilte, mis esitavad nelijalgseid loomi, linde või kalu. Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida.
poistekamba liidriks. ,,Ta sõnad andsid kõigile kindlustunnet.Ta meeldis neile ja nüüd pidasid kõik temast lugu. Spontaanselt hakkasid mõned käsi plaksutama ja varsti kajas terrass valjust aplausist. Punastades kiikas Ralph silmanurgast ja nägi varjamatut imetlust Põssa näol. " Teose vältel läbib Ralph muutliku tee süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kui teose algul oli Ralph inimene, kes mõtles ning pidas kaaslastele pikki loenguid, siis teose lõpuks kujunes liidrist välja põgenik, kes vaevu suutis selgelt mõelda. Koos mõtlemisvõimega kadus ühtlasi tema enesekindlus, julgus ja otsustamisvõime. Hetkel, mil ta põgenes kaaslaste eest, kes teda tappa tahtsid, siis ei suutnud ta kiirelt otsustada, mida teha. Võrreldes varasema otsusekindla juhina tundus Ralph haavatav ja nõrk. Kõige enam mõtleb peategelane Ralph tulevikule ning saarelt pääsemisele, samal ajal kui teised võtavad lennuõnnetust puhkuse ja lustina
Marie Underi luuletuste analüüs: Luuletus "Ema laul" Antud luuletuses on juttu ema soojusest ja hellusest oma järglase vastu.Laps on sündides nii abitu ja vajab veel vanemate hoolt.Meil kõigil on esimesel eluperioodil väga oluline turvatunne ja tasakaalukus,mida suudavad pakkuda ainult pereliikmed.Luuletus toob minus esile nostalgilisi meeleolusid ja mõtteid oma varasemast lapsepõlvest.Kui oleme noored,elaksime justkui läbi oma vanemate.Nemad proovivad meile õpetada tähtsamaid elutarkusi ja iseseisvust.Luuletuse edasistes lausetes räägitakse inimeste suuremaks sirgumisest ja sellest,et mida aasta edasi,seda enam peab noor ise otsuseid langetama,jõudma oma elus selgusele ning kogema valu.Ema peab jätma lapse laia maailma avastama,et viimane saaks oma elust sellised õppetunnid,mida anda edasi ka oma järglastele.Arvan,et antud luuletus on kindlasti väga sügavamõtteline ja ilus ning ka luuletuse pealkiri on vastav.Me oleme kõik elus otsijad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
