Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951.
Sellest tulenevalt on saanud tekkida ka ulatuslik inimkaubandus, kus kriminaalsed jõud on leidnud endale tulusa äri inimeste „abistamisega“ euroopa riikidesse. See, et põgenike veesõidukid on avariilised, ei ole juhus, vaid osa kuritahtlikust plaanist: kõikidel riikidel on kohustus merehädalisi päästa, kuid pole mingit kohustust osutada abi nendele, kes purjetavad niisama merel ja on piiririkkujad. Kuid kindlasti on pagulaste varjus saabumas euroopasse palju immigrante, kes otsivad paremate sotsiaaltoetustega riikides hõlpsamat elu. Näiteks paljud suunduvad reeglina Saksamaa suunas ja need , kes osutuvad pagulasteks, saavad 300 EURi kuus toetust, või näiteks 2014. a vana-aasta õhtul keeldus 43 süürialasest asüülitaotlejat Põhja-Rootsis Grytanis bussist väljumast, ähvardades näljastreigiga. Asüüliotsijad pidasid paika neile sobimatuks, kuna linn on väike ning kliima sobimatu, külm.
rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades riikidevahelisi piire. Paguluses elavad inimesed on pagulased (enne pagulusstaatuse kinnitamist varjupaigataotlejad). 1. Mis on asüül? Kes on asüüli taotleja? Otsi internetist Kui põgenik esitab kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse, siis saab temast varjupaiga ehk asüüli taotleja ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. See on teisest riigist põgenenud inimesele valitsuse poolt antav kaitse väljaandmise vastu 2. Mis erinevus on varjupaiga taotlejal ehk asüüli taotlejal ja pagulasel? Lk.117 alates II lõigust Inimesed, kes on põgenenud poliitilistel põhjustel ja ületanud riigipiire, saavad sihtriigis paluda rahvusvahelist kaitset
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
Slaid 1: Tiitelleht Slaid 2: Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas: (1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; (2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; (3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattum
Põld, P. (kuupäev puudub). Ettevõtlus. Kasutamise kuupäev: 09. 12 2017. a., allikas Ettevõtlus: http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ettevotlus/immigrantide_ja_vhemusrahvaste_ettevtlus.html Tatrik, K. (05. 06 2015. a.). novaator. Kasutamise kuupäev: 09. 12 2017. a., allikas novaator: http://novaator.err.ee/257130/fakte-euroopa-sotsiaaluuringust-eesti-elanikud-ei-ole- immigrantide-vastu-keskmisest-vaenulikumad Vandor, P., & Franke, N. (27. 09 2016. a.). Why Are Immigrants More Entrepreneurial. Harvard Business Review .
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost..................................................
valiti selle uurimuses töökus teisele kohale. Selline vahe võib tulla ka sellest, et eestlased väärtustavad üldiselt rohkem materiaalseid ja individuaalseid väärtusi nagu tööalane edu, hea palk ja üldine heaolu, nende väärtuste olemasolu järgi hindavad nad ka teisi rahvusi. 14 Halbadeks iseloomujoonteks pidasid eestlased endis peamiselt kinnisust, selle variandi valisid 70,6% vastanutest, ja kahepalgelisust, mille valisid 62,4% vastanutest (joonis 3). Vastusevariandi ,,muu" all toodi välja kadedust, ülbust, rassistlikkust ja agressiivsust. Venelaste halbadeks iseloomujoonteks valiti kõige rohkem hoolimatust 48,2% ja jällegi kahepalgelisust 42,4% (joonis 3). ,,Muu" all toodi välja kõige rohkem äkilist iseloomu/agressivsust (8,3%), ülbust (7,1%) ja lärmakust (3,6%). Peale selle kajastus veel ebaviisakus, põikpäisus ja isekus.
41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole. USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töö büroo on avaldanud rahvusvahelise usuvabaduse aruande 2000. aasta kohta. Eestit puudutav aruanne on ilmunud väljaandes: Kristlik kogudus ja postmodernne maailm : aastaraamat 2000. Tallinn, 2001, lk 59-64. 2.5 Lapse õigused Lapse õigused inimõigustena on väljendatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 20. novembril 1989. Konventsioon hõlmab lapse elu kõiki tahke. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele: · tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades; · diskrimineerimine ei ole lubatud; · igal lapsel on õigus elule ja arengule; · igal lapsel on õigus osalemisele.
sotsiaalministeeriumi vahel lubamaks monteerijatel Eesti ettevõtetest püstitada palkmaju Saksamaal ja monteerijatel Saksa ettevõtetest teha montaazitöid Eestis (jõustunud 13.09.2002) 1.2.3 Kaubavahetus Kahepoolsed majandussuhted Saksamaaga arenevad järjepidevalt, siiski jagub arenguruumi nii Saksamaa otseinvesteeringutele Eestis kui ka kaubavahetuse kasvuks. Saksamaa on juba kolmandat aastat järjest Eesti jaoks tähtsuselt neljas kaubanduspartner. 2016. a moodustas Eesti kaubavahetus Saksamaaga 8,6% kogu Eesti kaubavahetusest ehk 2,2 mld , mis võrreldes 2015.a tähendab üle 7% kasvu meievahelises kaubavahetuses. Eesti eksport Saksamaale oli 696 mln ja import Saksamaalt 1,48 miljard . 1.2.4 Investeeringud ettevõtetesse Saksa investorite huvi Eesti vastu on pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud. Eestisse tulnud otsestest investeeringutest 31.12.2016. a seisuga oli kogusummas 257,2 mln EUR pärit Saksamaalt
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid
Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele..............................................................................
Samas aga olles sallivad kõige suhtes, võib see tähendada ka ükskõiksust teiste inimeste ja probleemide suhtes. Järgmine küsimus pidi juba näitama suhtumist samasoolistesse: Arvan, et homoseksuaale ei tohiks kohelda teistmoodi kui heteroseksuaale (samad õigused, samad kohustused). Samade õiguste ja kohustuste vastu homoseksuaalsetele inimestele oli 9 meessoost vastajat ja 2 naissoost vastajat ehk 11% vastajatest. Ja/ei variandi olid lisanud jällegi samad vastajad, kes eelmiselegi küsimusele. sellest vastusest järeldub sama, mis eelmisestki: meie inimesed on sallivad teiste suhtes. Ehk siis ei peeta kindlasti enamiku poolt õigeks mingisugust diskrimineerimist ühiskonna poolt, kui inimene on seksuaalselt orientatsioonilt teistsugune. Järgmine küsimus uurib, kuidas suhtutakse samasooliste ametlikku koosellu ehk abiellu: Arvan, et Eestis ei tohiks olla lubatud homoseksuaalsete suhete seaduslik registreerimine
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes...............................................................................
INIMKAUBANDUS EUROOPA LIIDUS Mis on inimkaubandus? Karistusseadustik § 133 käsitleb inimkaubandusena: inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Haavatava seisundina käsitletakse olukorda, kus inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust. ÜRO definitsiooni järgi on inimkaubandus on inimeste värbamine, transportimine, ümber asustamine, neile varjupaiga andmine või majutamine jõudu kasutades või sellega ähvardades. Samuti hõlmab inimeste smugeldamine röövimist, pettust, kelmust, jõu kasutamist või isiku kaitsetu või abitu seisundi ära kasutamist, raha või m
See metoodika kasutab ära erinevaid informatsiooniallikad ja seob omavahel mitmeid informatsiooni kogumise viise, aidates nii ära hoida või parandada ühe informatsiooniallika kasutamisest tekkida võivaid moonutusi, mis võivad peegeldada üksnes osa vaadeldavast nähtusest. RAR aitab uurijal saada täielikumat pilti ja varustab teda ühtlasi taustainformatsiooniga, mis tagab keerukate nähtuste parema mõistmise. RAR võimaldab nähtuse või probleemi süvitsi uurimist selle kohta faktide kuhjamise asemel. See lähenemine annab teavet taustaerinevuste ning küsitletavate huvide ja probleemist arusaamise kohta, võimaldades uurijal ära tunda moonutused kogutavas informatsioonis ja seega paremini hinnata saadud teabe tõepärasust. Teabe kontrollimine erinevatest allikatest ja "infokolmnurkade" loomine on põhiliseks RAR-i iseloomustavaks elemendiks. Tulemused loovad probleemist eelduslikult selge ja olulist esiletoova pildi ja sobivad seega
kilekottide kasutamisele. Lisaks tuleb nüüdsest suurematel kauplustel arvestust pidada, kui palju poes kilekotte kulub. "Kilekottidele väikseima hinna kehtestamine ja eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamise piiramine kindlasti pöörab elanikkonna tähelepanu nende keskkonnaohtlikkusele ja loodetavasti mõjutab ka nende kasutamise otsuseid," märkis Eek. 2.3 Keskkonnaministeeriumi ettepanek Keskkonaministeerium tegi ettepaneku 2016 aastal. Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile pakendiseaduse muudatuse, mille eesmärk on piirata kilekottide tarbimist Eestis. ,,Kilekoti eluiga tarbeesemena on enamasti üsna lühike, küll aga tekitavad nad loodusesse sattudes palju pahandust. Sestap on kilekottide tarbimise vähendamine ette võetud terve Euroopa Liidu tasandil ning oleme kokku pannud meetmete paketi, kuidas ka Eestis poeskäimist keskkonnasõbralikumaks muuta," kommenteeris
EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia....................................................................................................6 1.1.3 Aktiivne päik
enamik tööstustest allutati liiduvabariigi kontrollile. 1965 majandusreformiga rahvamajandusnõukogud likvideeriti ja taastus käsumajandus. *Stalini valitsemise ajal oli NSV impeerium muust maailmast ,,raudse eesriidega" eraldatud. *Info saamiseks muult maailmalt oli üheks variandiks välisraadiojaamad, kust peagi tuli saateid ka eesti keeles, esimesena ,,Ameerika Hääl", mis alustas tööd 1951. a. New Yorgis. *Kõige rohkem infot sai pagulaste tegevuse ja kultuurielu kajastuste kohta. *Varsti anti eestikeelseid saateid Münchenist. Samal ajal tegutsesid Ameerika Ühendriikide rahalisel toel Münchenis Ida-Euroopa maadesse ja NSVL suunatud raadiojaamad ,,Vaba Euroopa" (RVE) ja ,,Vabadusraadio" (VR, algselt ,,Vabastusraadio"). Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada ilma tsensuurita infot maailmasündmustest ja vahendada uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest NSVLs ja ENSVs.
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS Lõputöö Juhendaja Rein Kalle M. Sc. Räpina 2016 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1VANAD RAVIMID......................................................................................................5 1.1Jäätmetest üldiselt..................................................................................................5 1.2Ravimite ohtlikkus keskkonnale............................................................................8
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad jagatud vää
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilkütuste kasutamine toob kaasa ke
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 2.2 Araablased ja Osmanite impeerium......
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM SAKSA ETTEVÕTTED EESTIS UURIMISTÖÖ Kait Vahar XI B klass Juhendaja: Marge Toompalu Tallinn 2012 1 Sisukord 1 Saksamaa ettevõtted Eestis..............................................................................................................5 1.1 Madal pankrotioht Eestis.................................................................................................... 5 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted.............................................................................5 1.3 Euro kasutuselevõtu mõju...................................................................................................6 1.4 Majanduskoostöö................................................................................................................ 7 1.5 Eesti majanduskliima Saksa e
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Jelizaveta Sarafanova EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TOOTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL Tallinn 2018 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Jelizaveta Sarafanova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 164317 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ....................................... (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev)
* Asutamisõigust reguleerivad sätted Erandid: Riigivõimu teostamine Transporditeenused Pangandus- ja kindlustusteenused 69.Isikute vaba liikumine: sisu, liigid, erandid * Tagatakse tööjõu vaba liikumine ühenduse piires: töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus * Erand: avalik teenistus (keelatud igasugune diskrimineerimine rahvuse alusel) 70.Schengeni konventsioon õigus jälgida ja jälitada kurjategijaid teisel pool riigipiiri, pagulased ja illegaalne immigratsioon, ühine arvutisüsteem isikuandmete vahetamiseks 71.Takistused isikute vabale liikumisele 18 * Kvalifikatsiooninõuded * Kultuur ja keel * Õiguslikud ja administratiivsed küsimused * Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub
* Asutamisõigust reguleerivad sätted Erandid: · Riigivõimu teostamine · Transporditeenused · Pangandus- ja kindlustusteenused 69.Isikute vaba liikumine: sisu, liigid, erandid * Tagatakse tööjõu vaba liikumine ühenduse piires: töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus * Erand: avalik teenistus (keelatud igasugune diskrimineerimine rahvuse alusel) 70.Schengeni konventsioon õigus jälgida ja jälitada kurjategijaid teisel pool riigipiiri, pagulased ja illegaalne immigratsioon, ühine arvutisüsteem isikuandmete vahetamiseks 71.Takistused isikute vabale liikumisele * Kvalifikatsiooninõuded * Kultuur ja keel * Õiguslikud ja administratiivsed küsimused * Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub 18
* Asutamisõigust reguleerivad sätted Erandid: · Riigivõimu teostamine · Transporditeenused · Pangandus- ja kindlustusteenused 69.Isikute vaba liikumine: sisu, liigid, erandid * Tagatakse tööjõu vaba liikumine ühenduse piires: töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus * Erand: avalik teenistus (keelatud igasugune diskrimineerimine rahvuse alusel) 70.Schengeni konventsioon õigus jälgida ja jälitada kurjategijaid teisel pool riigipiiri, pagulased ja illegaalne immigratsioon, ühine arvutisüsteem isikuandmete vahetamiseks 71.Takistused isikute vabale liikumisele * Kvalifikatsiooninõuded * Kultuur ja keel * Õiguslikud ja administratiivsed küsimused * Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub 18
* Asutamisõigust reguleerivad sätted Erandid: · Riigivõimu teostamine · Transporditeenused · Pangandus- ja kindlustusteenused 69.Isikute vaba liikumine: sisu, liigid, erandid * Tagatakse tööjõu vaba liikumine ühenduse piires: töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus * Erand: avalik teenistus (keelatud igasugune diskrimineerimine rahvuse alusel) 70.Schengeni konventsioon õigus jälgida ja jälitada kurjategijaid teisel pool riigipiiri, pagulased ja illegaalne immigratsioon, ühine arvutisüsteem isikuandmete vahetamiseks 71.Takistused isikute vabale liikumisele * Kvalifikatsiooninõuded * Kultuur ja keel * Õiguslikud ja administratiivsed küsimused * Ühine poliitika kolmandate riikide suhtes puudub 18
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
