Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muinasjutt (0)

1 Hindamata
Punktid
Muinasjutt #1 Muinasjutt #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 225366 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Muinasjutt

klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused......................................................................4 1.2. Muinasjuttude liigid.....................................................................................4 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk, Nõiutud krevett ja Kuldkalake)...........................7 2.1. Sarnasused.............................................................

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Me vajame muinasjutte

vaatenurkade juurde. Minu arvates pole see õige, kuna nii jääme poolest lõbust elus ilma. Kogu elu on mõistmine ja mõistatamine inimestes ning asjades, millega kokkupuutume. Seega oleks meie elu vähemalt poole võrra lihtsam, kui suudaksime mõista ka enda arvamusest ja seisukohtadest erinevaid inimesi. Tänini pole muinasjutud kadunud ning neid leiab igas raamatukogus. Lapseeast väljakasvanud inimesed sellest huvi enam ei tunne, kuid raamatuväline muinasjutt on samuti olemas. Raamatuväline muinasjutt on peidus igas filmis, mida televisioon meile edastab. Selline muinasjutt on oluline iga inimese elus just sellepärast, et kogu inspiratsioon tulenebki sealt. Olgu muinasjutuks kellegi õnnelik/õnnetu armastus, merineitsid või hoopis mõni muu eluline draama. Peab tõdema, et just selline muinasjutt võib teinekord anda inimesele uue vaatenurga ja arusaama elust. Inimesed on juttudega andnud edasi oma unistusi ning jaganud elutarkusi

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Muinasjutt Võlukitarr

Võlukitarr Martin Rahuoja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 6. klass Elas kord üks poiss, kellel polnud vanemaid. Ta elas koos oma vanaemaga äärelinnas. Poisi suurimaks huviks oli muusika. Iga päev peale kooli istus ta kodus ja kuulas erinevat muusikat ning unistas suurena oma bändi loomisest. Koolis ei läinud tal eriti hästi ja tunnistusel olid tal tavaliselt kolmed. Ühel päeval vanalinnas jalutades kostis poisile kõrvu ebatavalist muusikat, mida ta polnud varem kuulnud. See muusika pakkus talle huvi ning ta asus muusika tekitajat otsima. Järsku nägi ta pisikest kitarri mängivat vanameest. Mehel oli pikk must mantel ja suured saapad. Poiss käis iga päev peale kooli vanameest kuulamas ning ta

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Muistend ja muinasjutt

MUINASJUTT Muinasjutt on kunstiline väljamõeldis, mis ei eelda tõepärasuse uskumist kuulajate poolt.Muinasjutt taotleb eelkõige emotsionaalset huvitatust ja kaasaelamist. Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned ­ rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pol

Eesti keel
thumbnail
11
ppt

Muinasjutt lapse elus

Steit) Kujundame arusaamu elust. Tekib lapsel side loomade ja lindude, aga ka puude ja kividega: kõigel võib olla hing. Õpib laps lugema,kirjutama,arvutama Saab lapsele selgitada rahvakalendri tähtpäevi Muinasjutt lahutab lapse meelt ja teeb lapse õnnelikuks MUINASJUTU VALIK Eakohane jutt ­ väiksematele lühem, lihtsam, kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt Aastaajad ja tähtpäevad MUINASJUTU ESITAMINE Kõigil peab olema mugav. Täiuslik muinasjutt on jutustatud muinasjutt. Anda lastele aega muinasjutu tajumiseks, ära kiirusta! Nukuetendus, lavastusmäng.. Kõik meeled tegevusse! KÕIK MEELED TEGEVUSSE Hämaruses valgus ja heliefektid Looduselementide lisamine(tuli, vesi, õhk, mets) Jutustaja häälekasutus, välimus, miimika Häälega mängimine Maskeering Ehmatused, imestused Mida suurem on esitaja näitlejameisterlikkus, mida ilmekamalt, lihtsamalt ja lastepärasemalt

Lapse areng
thumbnail
2
docx

Muinasjutt ja muistend

Tööleht Kuidas muinasjutte liigitatakse? 1.Loomamuinasjutud 2.Imemuinasjutud 3.Novellilaadsed muinasjutud 4.Kunstmuinasjutud Mille järgi need ära tunned? (Tunnused) 1.Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnusjooned-rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. 2.Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üldloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele. 3.Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös.Üleloomulikus puudub, kangelased saavutavad edu nutikuse või osavuse abil. 4.Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit. Nimeta vähemalt 5 tunnust, millest saad aru, et tegemist on muinasjutuga. 1.Tegelased on alati vastandatud headeks ja halbadeks. 2.Kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja

Eesti keel
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus
thumbnail
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�

Kirjandus



Lisainfo

Väljamõeldud muinasjutt. Kirjutasin selle aastal 2014 eesti keele olümpiadi jaoks.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun