Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Burundi PowerPoint (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Üldinfo
Asub : Ida-Aafrikas

Pealinn : Bujumbura

Pindala : 27 830 km²

Riigikeeled : prantsuse ja rundi

Rahvaarv : 8 390 505

Rahaühik : frank (BIF)

Iseseisvus : 1.juuli 1962
Põllumajandus
kivine maa

Oma tarbeks
kasvatatakse:
kohvipõõsas (90%
ekspordist) Ube
teepõõsad ja puuvill Maniokki
Maisi
Väheviljakaid alasid Riisi
kasutatakse karjamaadena, Bataati

Vasakule Paremale
Burundi PowerPoint #1 Burundi PowerPoint #2 Burundi PowerPoint #3 Burundi PowerPoint #4 Burundi PowerPoint #5 Burundi PowerPoint #6 Burundi PowerPoint #7 Burundi PowerPoint #8 Burundi PowerPoint #9 Burundi PowerPoint #10 Burundi PowerPoint #11 Burundi PowerPoint #12 Burundi PowerPoint #13 Burundi PowerPoint #14 Burundi PowerPoint #15 Burundi PowerPoint #16 Burundi PowerPoint #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor armanik Õppematerjali autor
Burundi majandus.
Põhjalik , palju pilte.
Koolis saadud hinne : 5

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Põllumajandus ja areng Burundi vabariigis

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUS JA ARENG BURUNDI VABARIIGIS Referaat õppeaines Arenguökonoomika Koostaja: Kaia Pau Ökonoomika ja ettevõtluse eriala Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................

Arenguökonoomika
thumbnail
15
doc

Tansaania

Enamik tansaanlasi elab toimetuleku piiril. Riigi kogutoodang (RKT) on 523.66-550 Tansaania sillingit ühe elaniku kohta. See teeb umbes 90 USD. 2 Tansaania lipp Kaart 3 Asukoht ja pinnamood Tansaania asub Ida-Aafrika rannikul, hõlmab Tanganjika järve ja India ookeani vahelise mandriosa ning Mafia, Pemba ja Sansibari saare. Tansaanial on 8 naaberriiki: Burundi, Keenia, Malawi, Mosambiik, Ruanda, Uganda, Sambia. Kuna Tansaania paikneb Ida-Aafrika alangu vööndis, on tema pinnamood väga mitmekesine. Suuremat osa riigi territooriumist hõlmab kiltmaa, ent rannikualad on suhteliselt madalad ja tasased. Edelas ja kirdes kõrgub üksikuid mägesid, neist silmapaistvaim on Keenia piiri ääres paiknev Kilimanjaro massiiv (5895m). Maa keskosas asuvad astangulised platood, mida liigestavad mäed ja suured geoloogilised lõhed.

Geograafia
thumbnail
16
doc

Geograafia referaat Tansaania

­ administratiivpealinn Valdavad religioonid: traditsioonilised usundid, sunni islam, roomakatoliiklus Rahaühik: Tansaania silling Valitsus: vabariik; piiratud demokraatia Keeled: suahiili, inglise, njamvesi, hehe 1.2 Geograafiline asend Tansaania Ühendvabariik asub Ida-Aafrika rannikul Mosambiigi ja Kenya vahel. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: Uganda ja Kenyaga põhjas, Mosambiigiga lõunas, Malawi ja Sambiaga edelas ning Burundi ja Rwandaga loodes. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Idas külgneb ta India ookeaniga. 1.3 Looduslikud tingimused Tansaania maastikupildis leidub nii lopsaka troopikataimestikuga kaetud tasaseidrannikumadalikke kui ka teravatipulisi kõrgeid mägesid. Suurema osa territoorimust moodustavad siiski keskmiselt 1200 m kõrgel platool laiuvad savannid ja metsad. Riigi põhja osas on kliima kuivem. Ranniku ja Sansibari kliima on troopiline

Geograafia
thumbnail
16
doc

Kanada uurimistöö

ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodus

Geograafia
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
thumbnail
33
doc

Euroopa

Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid sett

Geograafia
thumbnail
21
doc

Referaat Uus-meremaast

Uus-Meremaa REFERAAT Antsla2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus .....................................................................................................................9 7.Riigi põllumajandu

Geograafia
thumbnail
38
doc

Hiina rahvavabariik

Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik.....................................................................................................................9 H

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun