Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Henrik Ibseni näidendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metspart, nora, hedda, nukumaja, alateadvus, hjalmar, ibsen, ibseni, torvald, kesksed, helmer, krogstad, gabler, jorgen, hedvig, saata, mehele, sümboolika, nukk, temal, assessor, laseb, iseendale, isale, pööning, kuule, minevik, näidendid, dialoogis, muretu, ootavad, jõulud, sündmustikku, armsam, ravile, arvas, veenda, pangast, saladused, lahkubLäheb kontorisse. Teenrid räägivad edasi, et Ekdal oli omal ajal suur mees olnud, ent ss oli Werlele inetu tembu mänginud. Nad olid tol ajal Kõrgoru tehase kahe peale kokku pannud. Hakkas metsaga kauplema, midagi läks nihu ning mees pandi vangi. (Kaks teenrit lükkavad söögisaali ukse seestpoolt pärani lahti. Sealt ilmub proua Sorby, kellega kaks härrat vestlevad. Vähehaaval järgneb neile kogu seltskond, sealhulgas suurärimees Werle. Kõige viimastena tulevad Hjalmar Ekdal ja Gregers Werle.) Sorby palub muusikasaali kohvi serveerida. (Proua Sorby ja mõlemad härrad lähevad teise tuppa ja sealt paremale ära. Pettersen ja abiteener Jensen lähevad sama teed.) Härrad räägivad veel tsipa juttu ning ss naerdes teise tuppa ära. Suurärimees Werlel on piinlik, et neid oli lauas täpselt 13 tükki ning ta loodab, et keegi seda tähele ei pannud. (Koos kõigi ülejäänutega, välja arvatud Hjalmar ja Gregers, paremale taha ära.)
Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põhjustatud, ta arvab ise ka et on Heddast madalamal. Eilert Lóvborg, kes on samast külast, Jorgeni konkurent, Hedda kunagine austaja ja suur napsumees, ilmub jälle välja. Ta on end peale oma langust ravinud ega joo enam. Ta on armunud ühe foogti naisesse, Thea Elvstedi, tunne on vastastikune.
Henrik Ibseni näidendid 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud tegevustik 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleeme 3. Ühe pealkirja sümboolika 4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida. Abikaasale ütles ta, et sai raha oma surevalt isalt, kuid
Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes
Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen
JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel tasa ning rahulolevalt. Võtab taskust mandlikookide koti ja sööb paar tükki ära; seejärel läheb
mängida. Pingsamalt jälgides on aga mõista, et näiteks teatud karakterite lavale tulekul heli muutub, valgus pimeneb või läheb vastupidi heledamaks. Samuti on oluline see, kuidas ja kuhu valgus on suunatud. Näitleja monoloogi ajal on tihti ta ise valguse keskmes, teised tema ümber jäävad samal ajal varju. Heaks näiteks seejuures on Thea Elvstedi monoloog, mil ta rääkis Eilert Lovborgist ja endast. Sel hetkel istus Hedda Tesman diivanil, mille peale enamasti valgus oli suunatud. Nüüd oli aga kogu valguse keskpunkt Theal. Ta rääkis pikalt ja emotsionaalselt. Tema tundeid rõhutas ka taustal mängiv õrn igatsev muusika, mis aja möödudes aina pingelisemaks muutus. Kogu Thea jutu vältel ei muutunud laval midagi, aeg justkui seisatas. Aja edasi minemisest andis märku vaid tema monoloog ning taustal mängiv meloodia. Aja seisaku peatas Jörgen Tesmani tuppa tulek, mil muusika lakkas ning elu läks
Nii nagu igal elusolendil on ka inimesel omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Tuglase arvates võibki vahel inimene käituda nagu metslane- tapab, lõhub ja ei mõtle oma tegude üle. Sellegi poolest aga loodab Tuglas, et inimene on võimeline õppima oma vigadest ning edaspidi areneb ainult paremuse suunas. A. H. Tammsaare miniatuur Miniatuuri idee oli see, et ei tasu liiga ahneks minna, sest muidu jääd üldse kõigest ilma. V Henrik Ibseni „Nukumaja“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem . Romaani põhiprobleem oli see, et Nora tahtnud olla enam oma mehe nukk vaid ta tahtis saada iseseisvaks inimeseks. 2. Tuleta meelde, mida tead kompositsioonist. a) koosta kompositsioon vaatuste kaupa I vaatus- Tutvustab Helmeri perekonda ja teisi tegelasi. Pere valmistub jõuluõhtuks. Vaatus lõppeb sellega, kuidas Krogstad ähvardab Norat, et ta tema saladuse välja
· 1805. aasta häbi ja ebaõnne aastad 1812 isamaa sõda, nooruspõlv peategelasel, ühtekuuluvustunne · väljendatakse ebamäärast seoisukohta kõrgklassi tasemel, inimesed ei mõistnud sõda 1814 napoleon lendas peale, ka peategelane läks sõtta 1825 dekabristide liikumine · kõik sündmused on mõjutanud tolstoid, vastavalt sellele ongi kujutanud · kesksed perekonnad: anna trubetskaja, rostovide perekonnast natasa, bolkonskite pere, krahv kirill bezuhhov, tema poeg 1856 dekabristide tagasi tulek beccalt tabelid tegelaste (pierre, natasa ja andrei bolkonski) · nt peterburis salongis lihtsalt istumine ja jutu rääkimine ei paku talle huvi, naine ootab last, ei pakku rõõmu · andrei lähtub otsingutest iseendast ei teegi välja lähedastest inimestest ,kes vajavad tuge
Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1849 1912), kelle loomingusse kuulub umbes 60 draamateost. Läbimurde rootsi kirjandusse tõi reformatsiooniajastu sündmusi käsitlev realistlikus laadis ajaloodraama ,,Meister Olof" (1872). See oli esimene lavateos, mis käsitles Rootsi ajalugu, sündmusi 16. sajandil
Näidendid on psühholoogilised, tegelaste siseelu tuuakse välja monoloogides ja näiliselt argistes vestlustes. Meeleolud on kurvad ja lootusetud. Ummikseis väljendub impressionistlikes draamades nagu ,,Kajakas", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. · Uus draama, H. Ibseni elu ja looming 1828-1906. esinnäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina". 19. saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibsen esimese loomeerioodi teostes rahvusromantism, näidendte teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest (,,Helgelandi sõdalased", ,,Võitlus trooni pärast") noor kirjanik võttis aktiivselt osa ka poliitilisest ja kultuurielust, avaldas teravaid följetone. Töötas teatri kunstilise juhina. Süvenes
pidustused, olla elu päästnud mehe talus sulaseks, rannaäärses majakeses puhata ja muidugi mitmele naisele valetades ligi pugeda. Franz Kafka ,,Protsess" Kõik see lõpeb aga Toomase naise ettearvamatu välja ilmumisega. Josef K. ; Huld advokaat; Proua Nipernaadi saab teada kokkusattumuse teel oma mehe Arreteeritakse täpsustamata mille eest, viib mehe hulluseni asukoha ja läheb talle järgi. Henrik Ibsen ,,Nukumaja" A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek Advokaat helmer; Nora (tema naine) Doktor Rank (parim perekonna tuttav) Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb" Proua Linde (Nora kunagine klassiõde ja sõbranna)
The chamber in which the narrator is positioned, is used to signify the loneliness of the man, and the sorrow he feels for the loss of Lenore. The room is richly furnished, and reminds the narrator of his lost love, which helps to create an effect of beauty in the poem. The tempest outside, is used to even more signify the isolation of this man, to show a sharp contrast between the calmness in the chamber and the tempestuous - tormiline - night. 4. IBSENI JA STRINDBERGI OLULISEMATE NÄIDENTIE PROBLEEMISTIK Naiste õigused, rahvuslus, pärilikkuse probleemid, inimese õigused ja kohustused; tõe ja vale, õiguse ja kohustuse probleemid üldinimlikus eetilises kontekstis.Strindbergil pereprobleemid, meeste ja naiste vahelised suhted, Rootsi ajaloo sõlmpunktid. Ibsen Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Rahvusromantiline periood
Gustave Flaubert (1821-1880) Pärit Prantsusmaalt. Õppis linnakolledzis, õppis ülikoolis juurat, kuid jättis pooleli. Tal oli epilepsia. Loomingu aluseks oli põhjalik tegevuse uurimine. Kunst pidi olema impersonaalne ja võimalikult väheste autori kommentaaridega. Flaubert oli sarkastiline, irooniline, pessimistlik, romantismi vastane. Kuulsaim teos: ,,Madame Bovary" Henrik Ibsen ja ,,Nukumaja" Elu: Pärit Lõuna-Norrast. Majandusraskuste tõttu hakkas 15a töötama apteekri õpipoisina. Ta oli hea maalija ja joonistaja. Oma kirjandusteed alustab luuletajana, kuid see pole tema loomingus oluline. Ibsen töötas Bergenis teatri kunstilise lavastajana, hiljem ka Norra Rahvusteatris. Ibsen on alusepanija moodsale draamale. ,,Nukumaja e Nora" aktsiapanga direktoril Helmeril on ideaalne pere, kus ei peaks mingeid probleeme olema, kuid see on kõik väline
naturalistid kippusid selle kõrvale jätma, kuna taotlesid objektiivsust. Naturalistliku maailmapildi inimene sõltus sotsiaalsest miljööst ja pärilikkusest, mis oli vastuolus töölispartei hoiakutega, mille järgi inimene saab maailma parandada ja oma keskkonda muuta. Need loodi prantsuse eeskujul. 1889 Freie Bühne, mille eesotsas oli alguselt kirjanduskriitikuna tegelenud Otto Brahm. Eeskujuks oli Antoine'i teater. Loodi võitlusest Ibseni draamade ümber: taheti tsensuusrist ja kommertshuvidest ja konkurentsi survest vaba teatrit. See loodi Antoine'i teatriga ühistel alustel: klubi-tüüpi, kindla liikmeskonnaga (liikmete arv kasvas pidevalt), repertuaari valis 10-liikmeline juhtnõukogu. Siin polnud aga oma kindlat truppi ega kindlat lavastajat. Trupp moodustus professionaalsetest Berliini näitlejatest ja etenduste jaoks renditi erinevaid ruume. 1889 avati Freie Bühne Ibseni ,,Kummitustega". Repertuaaris ka Tolstoi,
- Karakterikoomika – kujutatakse mingit naljakat tegelast - Sõnakoomika – kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat jms. Draama - tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduda, nt: - + kurvemale tseenile järgneb naljakas ja vastupidi - + tegelased käituvad traagilises olukorras koomiliselt - see žanr arenes välja alles 18.sajandi keskel - esimesed suured draamakirjanikud: Hendrik Ibsen, Anton Tšehhov - eesti autoreid: August Kitzberg, Madis Kõiv, Jaan Tätte Alaliigid käsitluslaadist lähtuvalt - Karakterdraama – keskmeks tegelas(te) kujutamine - Psühholoogiline draama – tegelaste hingeelu kujutamine - Olmedraama – igapäevaelu kujutamine - Ideedraama – mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine - Ajalooline draama – keskmeks ajaloolised sündmused Henrik Ibsen (20.märts 1828 – 23.mai 1906) Loomingu algusaeg
III periood: Paguluses. ,,Üle rahuti vee" romaan paadipõgenikest;,,Kas mäletad, mu arm" romaan väliseestlastest, kes räägivad Rootsis kodumaast Eestist. Idealiseeritud Eesti. ,,Leegitsev süda" 7. Gailit kui viimane romantik eesti kirjanduses - kirjanduses valitses juba realism aga ta oli ikka romantik; teosed romantiliste sugemetega 8. ,,Toomas Nipernaadi" või ,,Ekke Moori" lähivaatlus ,,Ekke Moor" romaanis paralleelid Ibseni ,,Peer Gyntiga". Noormees lahkub kodust end otsima, leidma lahtisi allikaid. Ema Neenu ning pruut Eneken jäävad koju. Ekke otsib erinevaid rolle ja elab neid ka reaalselt läbi. Teater elus. Erinevad rollid annavad kogemusi, teadmisi ning Ekke jõuab endas selgusele. Tagasipöördumine koju. Mõistab, et armastus on tähtsaim. Eneken ootab teda kodus. Ekke ei leia lahtisi allikaid, sest vastasel juhul oleks ta elu ammendunud. Kodus leiab ta eest oma poja
Ro maan sisendab arusaama ühiskond on nii halvasti korraldatud, et osal te ma liik m eist puudub v õi malus ini mväärseks eluks. AJALOOLINE TRILOOGIA ,, Mahtra sõda" Esimene ulatuslik panoraamro maan Eesti kirjanduses. Kujutab: talupoe gade vastuhakku Mahtra m õisas 1858. Aasta suvel ja nende karistamisest. Ajaloolise Juuru kihelkonna Mahtra m õisa ning selle elanike k õrval on Vilde loonud m õttekujutusliku Vaitla, kus elavad ja tegutsevad ro maani kesksed tegelased talupoe gade, m õisnike ja sundijate seast. Need on kange kaelne teo m e es N õllamäe Päärn, tubli taluneiu Huntagu Miina, noor ja vana parun von Heidegg, op man Vinter, Kupja Ants jt. Baltimaade mahajäänud feodaalolusid ja m õisas sündivat ülekohut arvustab Sveitsi päritoluga koduõpetajanna Juliette Marchand. Te ma suu läbi väljendab Vilde o ma humaanseid ja de m okraatlikke vaateid. ,, Kui Anija m eh ed Tallinnas käisid"
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos kahe järgmise näidendiga "Seelikukütt" (1893) ja "Mrs. Warreni amet" (1893) nn "Ebameeldivate näidendite" tsüklisse.
Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja sümbolism, kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused. Olulisel kohal olid vene ja Skandinaavia maade kirjandus. Esile kerkisid naiskirjanikud. Skandinaavia naised hakkasid ühena esimestest maailmas taotlema oma sotsiaalse positsiooni võrdsust meestega. Draama Norra kirjanik Henrik Ibsen (1828-1906) pani XIX sajandi II poolel aluse moodsale draamale. Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Alustas rahvusromantilise loominguga (1814 oli Norra vabanenud Taani võimu alt), kirjutas värssdraamasid Norra ajaloost ja laenas teemasid skandinaavia saagadest.1864 läks vabatahtlikult maapakku, kus valmisid tema uuenduslikud näidendid. "Peer Gynt" (1867) egoistlikust hulkurist, kes on lindpriiks kuulutatud
teostes). Inimese analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius! b. Jutustuste kogumik "Jutustused". Teistsugused põhimõtted - kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad "Teisik", "Perenaine", "Nõrk süda". c. Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. d. "Märkmeid surnud majast" - sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased:
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavar
10. klass 1. Nimeta kaks kuulsamat vanakreeka eepost. Kaks kuulsamat vanakreeka eepost on Homerose ,,Ilias" ja ,,odüsseia". 2. Selgita mõisteid: Achilleuse kand, Trooja hobune, Olympos. Achilleuse kand ainus nõrk koht. Trooja hobune miski, mis paistab millegi muuna, toob õnnetust. Olympos 12 peajumala elukoht. 3. Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese ,,Kuningas Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kangelaseeposed. Kuulsamad kangelase
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamis
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios-eleegia, Simo
Joyce ei nõustunud selle suuna ideoloogiaga, tema taotles kosmopolitismi. Tema eesmärk oli leida konkreetses oma ajastu Iiri ühiskonnas (eriti pealinn Dublinis) seda, mis kehtib kõigi aegade ja rahvaste elus. Suurema jao elust elas Joyce perega paguluses – Itaalias, Pariisis, Šveitsis. Alustas luuletajana, luules on tunda sümbolismi ja järelromantismi mõju, on isegi sarnasusi Yeatsi luulega. Kirjanduses oli Joyce’ile esialgu suurim eeskuju norra näitekirjanik Henrik Ibsen. Ülikoolis kirjutas ta Ibseni kohta esseesid ja isegi saatis kirjanikule endale kirja. Joyce kasvatati üles hardalt katoliiklikus vaimus, kuid hiljem kasutas ta katoliku usu süstematiseeritud õpetust üksnes eeskujuna oma väga üksikasjaliku ja läbimõeldud ülesehitusega teoste loomiseks. Joyce’il olid nõrgad silmad, pärast mitmeid silmaoperatsioone jäi ta elu lõpus pimedaks. Tal oli ilus lauluhääl, ta mängis kitarri ja tegi oma luuletuste sõnadele laule. Peateosed:
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Vastuoluline inimene, meeldib linnaelu, kirjutab palju küla hävinemise vastu. Harrastab müstitsismi, tunneb huvi keskaja vastu. Noor kirjanik, võtab kõike uut endasse, väga tugev poksija, üks maailma esimene kirjanik, kes õppis autot juhtima ja kirjutas masinatest halba. Terve ja tugev inimene, äärmiselt sportlik. Kirjutas palju surmast. Omapärane filosoofia."Alandlike aare" inimese teadvus ei juhi teda. Tegelikult juhib inimest elus ja otsuste tegemisel alateadvus. Arvab, et inimese hinges salapärased jõud, mis sunnivad
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
annaabi.ee 
