Hellenismiperiood ALEKSANDER SUURE VALLUTUSRETK JA HELLENISMIPERIOODI ALGUS Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) Philippos II poeg (Makedoonia suurriigi rajaja) Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, ja Iraani samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon.
*taevakehade järgi ennustamine muutus populaarseks *kujundati välja sodiaagi 12 tähtkujule vastavat detailset horoskoopi 8.teadus- *Kreeka teaduse hiilgeaeg *filosoofia kui terviku teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *saavutati paljudes teadusharudes silmapaistvat edu *tähtsaim teaduskeskus oli Aleksandria *matemaatik Eukleides: võttis teoses ,,Elemendid’’ kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni *hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes: leiutas; konstrueeris linnakindlustusi, kivi –ja nooleheitjaid *astronoomid uskusid kindlalt, et Maa on kerakujuline *Ptolemaios koostas maailmakaardi; tema sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu uusaja alguseni
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass Iseloomusta hellenismiperioodi Kreeka ajaloos: Hellenismiperiood on period Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood kesis 338-30 eKr. Toimusid mitmed muudatused riigi ja ühiskonnakorralduses- riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad-morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline. Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad- Isis. Sparta : Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Ülejäänud elanikkkond...
Hellenismiperiood 4 - 1 saj eKr Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad k...
Hellenismiperiood 338 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid.
Hellenismiperiood (kokkuvõte) Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem. vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi
geograafias kui ka ajaloos. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (mediaani pikkuse) ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi (arvutas välja kõikide tähtsamate sündmuste ligikaudse toimumisaja). Matemaatik Eukleides pani kirja teose "Elemendid", milles sõnastas elementaargeomeetri põhialused. Sitsiiliasse pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Aristarchos väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber Päikese. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrvale andsid kreeklased koha ka paljudele ida jumalatele. Isis sai hellanismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks.
Egiptuses, väike aasias ja mesopotaanias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur.aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde rammatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Teater asemel tõusis tähtsale kohale luule. Hellenismi periood ,-osa 2 Ka filosoofia elas läbi muutusi.nüüd juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõisteledavalt selge, et maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, aristarchos, aga esitas ajaloos päikesekeskuse maailmapildi. Hellenistlikul perioodil toimus teadusharude süvenev eraldumine filosoofiast. Isikud epikurus, eukleides, arcimades, ptolemaius.
· Teater oli igas suuremas linnas nii Kreekas endas kui ka Idamaades · Loodi jätkuvalt uusi näidendeid ning kanti ette ka vanu · Rahva maitse oli aga muutunud: sügavamõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argiteemadega · Hellenismiperioodi kreeklased tundsid huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu 4) Teadus · Põhiline teaduskeskus Aleksandria · Kreeka teaduse hiilgeaeg · Enam ei tegeldud teadustega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette teadusharudeks. Süvenev spetsialiseerumine aitas saavutada paljudes teadusharudes silmapaistvat edu
* Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist ja eluolust annavad Pompei varemed Lõuna-Itaalias. * Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid - akvedukte - mis varustasid linnu joogiveega. Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis. Linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Paljudes asjades võtsid roomlased õppust Kreeka, eriti hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. * Peamise ehitusmaterjaline kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt lubas konstrueerida kaari,võlve ja kupleid, mis eristavad Rooma ehitisi varasematest, kreeklaste rajatutest.
Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Aleksandriasse rajati muusade (apollonit saatvate ja kaitsvate haldjate) tempel - Museion, millest sai suur kultuuri ja teaduskeskus, mille juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki kreeka teoseid. Teised kultuurikeskused: Ateena (esiplaanil) ja Pergamon (kogus kuulsust).
riik, mille keskmeks kujunes Süüria ja kolmas oli Makedoonia, mille võimu alla jäid Kreeka linnriigid. Idamaadesse rännanud hellenid rajasid tihti uusi asulaid, mis hiljem kujunesid suurteks ja rahvarohketeks linnadeks. Suurimaks kujunes Niiluse suudmel asunud Aleksandria. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, täpselt nagu ka Mesopotaamias. Jumalad olid inimesekujulised ning neil olid inimlikud omadused. Inimestest eristas neid surematus ning mõningad võimed. Hellenismiperioodi Kreeklasi mõjutas oluliselt Idamaade religioon. Omaks võeti Idamaa jumalaid ning neid sobitati enda omadega. Kõik vanad Jumalad jäid küll alles. Kõige armastatumaks jumalaks HellenistLikus maailmas sai Egiptuse jumAlanna Isis. Veel üks erinevus on teadus. Nagu teada, lugesid enamikes Idamaades pigem Praktilised kui teoreetilised teadmised. Kreekas oli oluline aga süvenemine ning oskus asju ka teoreetliselt seletada
Cicero , kes saavutas oma kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega, kus ta paistis silma oma meisterliku keele-kasutusega. Ta polnud üksnes oraator. Temalt on säilinud ka hulk mõttetihedaid erakirju, kus ta kirjeldab, milline oli Rooma ühiskondlik ja poliitiline elu Rooma vabariigi lõpukümnenditel. Rooma kõnemehed õppisid Kreeka kõnemeestelt ja olid neist kohati targemad ja paremad. Ehituskunstis võtsid roomlased samuti paljudes asjades õppust Kreeka hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. Juba vabariigi ajal hakati Roomas rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Keisririigi ajal levisid olmeehitised kõikjal impeeriumis. Kreekas seevastu pandi ehituskunsti põhirõhk templiehitusele. Rooma ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, pidulikumate ehitiste puhul kaeti see marmoriga
Philippos näitas end sõbrana ning osa kreeklasi hakkas teda pooldama. Makedoonia vastu seisis Ateena, kuid mis sai Makedoonialt lüüa ja Makedoonia sai võimu üle Kreeka. /// Hellenismiperiood 338-30a eKr Aastatel 334-326 vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis välja Indiani. Kreeka lähinaabrid olid kõik kreeklaste ülemvõimu all. Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajajärgule, mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. Pärast A.Suure surma suurriik lagunes ja tekkis nn hellenistlik kuningriik (mitu). Kõik Kreeka linnriigid olid sellel ajal Makedoonia ülmvõimu all. Aleksandri sõjaretked vallandasid kreeklaste masilise räne Idamaadesse, suure populaarsuse saavutis linn Aleksandria Egiptuses. Alates II sajandist hakkas aga Rooma laienema ning hellenid kaotasid maid, aastal 30 langes viimane hellenistlik riik - Egiptus.
Millised muutused toimusid Kreekas hellenismi ajal? Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Missugused muutused toimusid Kreekas hellenismiperioodi ajal? Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. Aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht. Tavaliselt oli tal vähem mehi kui vaenlastel, kuid ometi ta võitis, sest tema sõjavägi oli hästi välja õpetatud ja varustatud
Kreekas. Selles valdkonnas olid tunda tugevad Kreeka mõjutused, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Näitlejateks olid ainult mehed. Teater oli ka välisilmelt üsna kreekapärane. Aga erinevalt Kreeka teatrist puudus Roomas koor, näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama, suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased hakkasid ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III saj eKr. Kreeklastest hakkas ajaloo uurimisega põhjalikumalt tegelema Herodotos, nn ajaloo isa, kes kirjutas teose"Historia". Rooma tuntuim ajaloolale oli Titus Livius, tema suurteos kannab pealkirja ,,Raamatud linna rajamisest alates".
Phytagorase teoreeme täisnurksest kolmnurgast teab tänapäeval peaaegu igaüks. Phytagoras leidis, et maailm on seletatav arvude abil ning kõik on omavahel arvuliselt seoses. Matemaatik Eukleidese geomeetria põhialused kehtivad tänapäevani. Vana-Kreeka arst Hippokrates pani aluse inimese tervisliku seisundi defineerimisele ning temast alates on kasutusel mõiste ,,arsti eetika", mis lähtub Hippokratese vandest. Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes avastas füüsikas kehade veeväljasurve seaduse. Kreeka filosoofide Sokratese, Platoni ning Aristotelese mõtted ning arutlused panid aluse filosoofia sünnile. Sokrates juurdles inimese vooruse ja hüve leidmise üle. Sokratese küsimusi- esitades-vastuseni-jõudmise meetod pani aluse ratsionaalsele arutlusele. Platon uskus, et on olemas ideede maailm, mis on meie tavapärasest maailmas tegelikult palju reaalsem. Aristotelese
Poliitikuna käitus ta vahest järelemõtlematult ja see põhjustas ka 43 a. ta surma. Samuti peatakse Cicerot ka antiikkirjanduse tugisambaks. Lõi rooma kunstproosa, rikastas ladina keelt ja muutis selle kõlavamaks. Temalt pärinevad väljendid: homo novus tõusik; curriculum vitae elulugu; cui bono kellele kasulik; ratsionaalne; opositsioon; fantaasia. Ilma Cicerota poleks tänapäeval ka ettekujutust hellenismiperioodi eri koolkondade õpetustest, sest just Cicero koostas nendest üksikasjalised ümberjutustused. Ta koostas ka ladina keelse filosoofia-alase terminoloogia. Cicero oli tähtis persoon antiikajal ja temast peetakse lugu veel tänapäevalgi. Iga haritud inimene teab: kes on Cicero ja mille poolest ta tuntud on. 3 1. MARCUS TULLIUS CICERO ELULUGU
pühamus Olümpias Lõuna_kreekas. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid.Naistele oli keelatud.OM oli palju alasi.Võitjad kirjutati üles,mille nimekirja kasutati ajaarvamises.Kanti ette pillimängu ja luulet.OM olid suured pidustused.Teater-Draamakunst sai alguse veinijumala Dionysosele pühendatud koorilauludest.. Ja hakati neid Ateenas lavastama. Käiku tulid zanrid nagu Tragöödiad,ja Komöödiad. Lüürika-Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid ka pidustuste hulka. 8.Hellenism-Hellenismiperioodi peamised sündmused seonduvad Alekasner Suure vallutustega.Hellenistlik riigi ja ühiskonnakorraldus-Piiramatu võimuga monarh,valitseja jumalikustamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest.Ja linnades kehtis formaalselt polislik korraldus.Keskused-Uueks maailma kultuurikeskuseks sai Aleksandria samuti oli tähtsal kohal veel ka Ateena.Kirjanuduses ja filosoofias sai arutlusteemaks riigilaim.Luules seati esikohale stiil,kujunes nn Aleksandria luule. 9.Rooma ühskond ja eluolu-Asub 7
Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures pööras suurt rõhku õigele toitumisele. Demokritos V-IV saj vahetusel eKr tegutsenud filosoof. Arvas, et maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest aatomitest. Uskus, et kas inimeste hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Archimedes Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja. Tema leitustest on tähtsaim kruvi. Konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid. Füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Ptolemaios Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Koostas maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Tema teostest said käsiraamatud. Epikuros IV saj lõpul ja III saj algul eKr
Pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes oli mitmekülgne teadlane. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Veel on kuulsad nn Archimedese kruvi ja paljud tema sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, Aristarchos, aga esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Ta väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega tiirleb ümber Päikese. Paraku ei leidnud tema teooria pooldajaid ja langes varsti unustusse (mõnusad tropid!). Religioonis segunesid kreeka jumalad teiste jumalatega, sest paljud leidsid oma jumalatel ühisjooni kreeka omadega
Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid (aariad). Näitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnäitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused läksid. Kõige kuulsam rooma näitekirjanik oli Plautus. Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandausi. Ka näideindite tegelased olid kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis rooma publik neis hõlpsasti iseennast ära tunda. Tegelaskujudena ilmus rahva ette rumalaid ja ihneid vanamehi, kergemeelseid noorukeid, tänavatüdrukuid ja hooplevaid sõjamehi, oje jne kes rääkisisd igapäevast lopsakad kõnekeelt. Vabariigi lõpul võtsid teatri etendused veelgi rahvapärasema ilme. Teravmeelset
Hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Philippos II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi, mis oli üle kahe sajandi neid maid valitsenud. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada lõppes nurjumisega. Nii pani Aleksander Suure vallutusretk alguse uuele ajajärgule hellenismiperioodile. Aleksandri varajasele surmale järgnesid aga tülid tema tähtsamate väepealikute vahel. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks, kuid siiski igati arvestatava suurusega riigiks. Need riigid ...
kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Müüdid olid üld tuntud ning sisu vaatajatele ette teada. See-eest püüti võimalikult kaasakiskuvalt kujutada tegelaste kannatusi.Tihti olid õnnetu või traagilise lõpuga. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid, tihti kujutati päevasündmusi. Komöödiad olid mõeldud rahva naerutamiseks, tekst oli teravmeelne, kuid räme, sisaldades palju nilbet nalja. Hellenismiperioodi kreeklased soovisid komöödiates näha pigem eraaeluga seonduvaid teemasid, kui ühiskonna ja poliitikaga. Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat,
oma teadmised eelkäijate töödest, ta ei pidanud õigeks platoni ideedeõpetust, aleksander suur makedoonia kuningas ja antiikaja kuulsaim väejuht, kes vallutas pärsia impeeriumi, tema vallutusi loatakse hellenismi perioodi alguseks, archimedes hellenismi perioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja, kelle leiutiseks on archimedese kruvi, ta avastas seaduse kehade veevälja survest, eukleides hellenismiperioodi matemaatik, kes võttis oma teoseselemendid kokku kreeka saavutatu ning tõestas geomeetria põhialused, ptolemaios aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes arvas,et maa on universumi keskpunktis, koostas maailmakaardi, 2000 1100 ekr kreeta mükeene periood, 1100 800 ekr tume ajajärk, 800 500 ekr arhailine periood, 776 ekr hakati korraldama iga 4 aasta tagant olümpiamänge, 800 ekr
7.Sokrates- Ateena filosoof, sofist, kes ei võtnud oma õpetussõnade eest tasu. 8.Platon- Sokratese kuulsaim õpilane, Ateena aristokraat. Asutas oma kooli- Akadeemia. Uskus, et hüve ja voorus on midagi püsivat. 9.Aristoteles- “Loogikaisa”, Platoni õpilane. Asutas Ateenas oma kooli- Lykeioni gümnaasiumis. 10.Aleksander Suur- Makedoonia kuningas (Philippos II poeg, valitses 336-323 eKr). Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajajärgule, mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. VANA-ROOMA ANTIIKAEG (1000 eKr - 476 pKr) 11.Caesar- Vana-Rooma väejuht 12.Octavianus Augustus- Esimene Rooma keiser KESKAEG (5.-15 saj.) 13.Clodovech- Saali frankide kuningas aastast 481, hiljem kogu Frangi riigi kuningas. (Merovingide dünastiast) 14.Karl Suur- Frangi riigi kuningas alatest aastast 768, keiser aastast 800. 15.Muhamed- Meka kaupmees, Islamiusu kuulutaja, kes sai ilmutuse Gabrielilt, peaingel Džebrail. 16.Allah- Araabia keeles tõlgituna “Jumal”
Pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes oli mitmekülgne teadlane. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Veel on kuulsad nn Archimedese kruvi ja paljud tema sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, Aristarchos, aga esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Ta väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega tiirleb ümber Päikese. Paraku ei leidnud tema teooria pooldajaid ja langes varsti unustusse. Religioonis segunesid kreeka jumalad teiste jumalatega, sest paljud leidsid oma jumalatel ühisjooni kreeka omadega
suhetesse. Ateena seisis kõige tugevamalt Philippose vastu. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chairneia lahingus lüüa- Kreeka Makedoonia võimu alla. Hellenismiperiood 338 30 aastat eKr o Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajastule,mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. Peale A.Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistliku kuningriiki: Süüria-Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia. 3. Võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (vt tabel õpimapis). Sparta Ateena Asukoht Lakoonia maakond Lõuna-Kreekas Atika maakond Kesk-Kreekas Ühiskonnakihid * 5 efoori Kodanikkond suur. Ateenlaste
toetustest. 7. Kultuur ja teadus Kultuuris on tugevalt Kreeka mõju. Teater oli rahva lõbustamiseks ja oli kreeka omast vähem populaarne. Etendused toimusid vabas õhus, koor puudus, toimusid dialoogid maskidega näitlejate vahel. Näitlejad olid ühiskonnas madalal tasemel ning hiljem liitusid meeste kõrvale ka naised. Plautus oli kuulsaim rooma näitekirjanik, kes kajastas igapäevaelu ja mugandas hellenismiperioodi komöödiaid. Kõnekunstil oli tähtis roll, sest seda oli väga poliitikas vaja. Cicero on väga kuulus oma kõnede poolest. Keiser Augustuse ajal oli tugev kultuuri õitseng. Sel ajal oli pikk rahuperiood ja ta soodustas võimekate autorite loomingulist tegevust. Samuti toetas Maecenas noori kirjamehi ja tema nimest on tulnud sõna metseen, mis tähendab rikast kultuurisoosijat. Keisririigi ajal idapool jätkus hellenistliku teaduse ja kultuuri viljelemine
Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles. 15) Hellenismiperioodi ja Rooma vabariigi ajaloo allikad: Polybios; annalistid ja Titus Livius; Caesar, Plutarchos. 16) Varane Itaalia ja Rooma esiletõus 1. Etnilised olud Itaalias ja Sitsiilias: itaalikud, etruskid; kreeklased; foiniiklased. 2. Etruskid: keele ja päritolu probleem; hegemoonia Kesk- ja Põhja- Itaalias; ühiskond; religioon, hauakambrid. 3. Rooma kuningate ajal: pärimus Romulusest ja Rooma linna rajamusest; etruski soost kuningad; Tarquinius Superbus ja kuningavõimu lõpp. 4
ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid. Aristoteles ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Inimene oli A arvates riiklik elusolend, kelle õnnelik elu väljapool riiki pidas filosoof võimatuks. Ideaalseks pidas A sellist riiki, kud kodanikuõigused kuuluksid eestkätt keskmise jõukusega elanikkonnale. Kreeka klassikalist kultuuripärandit tunneme suurel määral just tema tööde kaudu. HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Tema võimu alla langes ka Kesk-Aasia. Katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Aleksandri varasele surmale järgnesid tülid tema tähtsamate väepealike vahel
8. Teada tähtsamaid templeid, pühamuid. Ka Delfi oraakel Parnassosel. Suhtumine surmajärgsusse. Tänini on üks paremini säilinud tempel Poseidoni tempel Lõuna-Itaalias. Tähtsaim oli kindlasti Zeusi pühamu Olümposel, kus asus ka Hera tempel. Võidujumalanna Nike tempel asus Ateenas. Kreeklaste meelest tuli kõik oma karistused saada maapealses elus, muidu kanduvad need järglastele. Surm oli ilmaelu lõpp. Surnute hinged rändasid allilma. Hellenismiperioodi lõpul tähtsustus ka uskumus, et inimene saab siinpoolses elus oma surmajärgsust mõjutada. Jumalate tahte välja selgitamiseks jälgisid oraaklid (ennustajad) kõikvõimalikke endeid. Kuulsaim neist oli Delfi oraakel, kes istus kolmjalgsel kaanetatud katlal ning lausus seal jumalatelt kuuldavat, mis värssideks vormiti. Tema ennustusse usuti täielikult, kuid alati oli mitmeid tõlgendusviise. 9. Kreeka maailmaimed: Zeusi kuju Olümpias, Rhodose koloss 10.OM, teatri teke, millest.
riigi kontrolli alt, keisrit austati nagu jumalat, suur animalistlik mõju, animism-loodus hingestatus 1)usuti et olemas muumen 2)hinged olulised 3)igal mehel oli genius; peeti tähtsaks ennustamist (linnulennu,kanade söögiisu, ohvrilooma sisikonna järgi), sibüllid-ennustajad,koduõpe-hariti poisse ja tüdrukuid. 14.Rooma ja Kreeka kultuuri sarnasused ja erinevused. Rooma ja Kreeka kultuuri sarnasused, erinevused- Paljudes asjades võtsid roomlased õppust Kreeka, eriti hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest kõrgemale. Teatrietenduste valdkonnas olid tugevad kreeka mõjud, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Roomlased hakkasid oma ajalugu uurima ja kirja panama kreeklaste eeskujul III saj e.Kr.
üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeterit aga Istari või Isisega. Isis kujuneski hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks ja levinumaks jumaluseks. Isise pühamuid rajati nii Kreekas kui Itaalias ning tema auks korraldati ka müsteerione. Hellenismiperioodi religioon oli seega kreeka ja idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. Hellenismiperioodil õppisid kreeklased lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat. Taevakehade järgi ennustamine muutus hellenismiperioodi kreeklaste seas vähga polulaarseks. Just tol ajajärgul kujundati välja 12 sodiaagi tähtkujule vastavad detailsed horoskoobid, milliseid tunneme tänapäevalgi. Hellenistlik kirjandus Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähenduse
üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeterit aga Istari või Isisega. Isis kujuneski hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks ja levinumaks jumaluseks. Isise pühamuid rajati nii Kreekas kui Itaalias ning tema auks korraldati ka müsteerione. Hellenismiperioodi religioon oli seega kreeka ja idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. Hellenismiperioodil õppisid kreeklased lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat. Taevakehade järgi ennustamine muutus hellenismiperioodi kreeklaste seas vähga polulaarseks. Just tol ajajärgul kujundati välja 12 sodiaagi tähtkujule vastavad detailsed horoskoobid, milliseid tunneme tänapäevalgi. Hellenistlik kirjandus Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähenduse
Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Varasemal perioodil oli lava ja pealtvaatajate istekohad enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatris koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Linnaad ja ehituskunst: Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri
Baalbeki väikese templi, eriti aga ümartempli fantastiline vormikäsitlus meenutab otseselt XVII sajandi barokkarhitektuuri kompositsiooni laadi (Vaga 1999: 118-119). 13 KOKKUVÕTE Rooma riik sõdis väga palju, hiigelajal kuulus talle pea kogu Vahemere ümbrus. Sealsed rahvad olid olulised rooma arhitektuuri kujunemisel. Paljudes asjades võtsid roomlased õppust Kreeka, eriti hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Jõukamate inimeste elustandard jõudis sel perioodil tasemel, mille ületamiseks kulus hiljem ligi poolteist tuhat aastat. Rooma riik püsis mitu sajandit, mistõttu võib leida siit väga palju ehitusmälestisi: Caesari Foorum, Circus Maximus, Pont du Gard, Colosseum, Traianuse foorum jne (vt. Lisa 7). Kõige
Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Hellenistlikul perioodil Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, Aristarchos, aga esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Ta väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal. Religioonis segunesid kreeka jumalad teiste jumalatega, sest paljud leidsid oma jumalatel ühisjooni kreeka omadega.
Lava ja pealtvaatajate istekohad olid enamasti tehtud puust. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Varasemal ajal olid kõik osatäitjad mehed, hiljem hakati kasutama ka naisnäitlejaid. Kõige tuntum rooma näitekirjanik oli Plautus (3.-2. sajand eKr). Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandusi. Tegelaskujudena ilmus rahva ette rumalaid ja ihneid vanamehi, kergemeelseid noorukeid, tänavatüdrukuid, hooplevaid sõjamehi, orje jne, kes rääkisid igapäevast
.................................................................................... ............................................................................................................................... Meditsiinis: ................................................................................................................ ............................................................................................................................... 3. Miks loetakse aastat 338 eKr hellenismiperioodi alguseks ja aastat 30 eKr perioodi lõpuks 338 eKr - .................................................................................................................. 30 eKr - .................................................................................................................... NB! Vaata ,,Maailma ajalugu" lk 71. 14 Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Sissejuhatus I II III IV V Kokkuvõte
impeeriumi poole, võimalik, et Eestis kasvatatud vilja vahetati põhja- ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu, mida omakorda lõuna poole edasi müüdi. Kauplemine lõungas toimus enamasti balti hõimude vahendusel. Lõuna poolt hangiti enamasti pronksi. Edusamme majanduselus soodustas see, et rooma rauaaeg oli rahulik ja sõdadevaba aeg. PILET 14 1.Makedoonia tõus ja hellenism Philippos II. Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed sh hellenismi kujunemine. Hellenismiperioodi kultuur ja teadus. Philippos II (382336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Tema naiseks oli Olympias. Philippos oli mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule. Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed- sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. A.Suure maailmariik küll lagunes, kuid see ei lõpetanud kreeklaste ja makedoonlaste
Igal võistkonnal olid omad kirglikud pooldajad, kelle vahel tuli ette ka vägivalda. Võidusõit ise toimus küllaltki pikal sirgel rajal, mille otstes pidid sõitjad tegema riskantse ja suuri oskusi nõudva tagasipöörde. Amfiteatritel toimusid glafiaatorite võitlus, mille roomlased võtsid üle etruskidelt. Üks kõige suuremaid ja uhkemaid amfiteatreid olid Colosseum. Plautus Plautus oli üks kõige kuulsamaid rooma näitekirjanikke. Ta näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandusi. Ka näidendite tegelased olid kreeklased, aga et nad esindasid igapäevasest elus hästi teadaolevaid tüüpe, nagu näiteks ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid jne. Cicero Vabariigi ajal tõusis ratsanikuseisusest üheks kõige mõjuvõimsamaks oraatoriks Cicero. Ta sai kuulsaks oma hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja. See viis ta konflikti nii Caesari kui ka hiljem Octavianuse ja
põhjendatud ja originaalsed seisukohad; õpetus loogikast; ei uskunud Platoni ideeõpetust; uskus, et idee avaldub konkreetsete asjade kaudu ja teda saab määratleda üldistamise teel; inimene ei saa olla õnnelik väljaspool riiki; ideaalne riik on see, kus kodanikuõigused kuuluvad keskmise jõukusega elanikkonnale HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Aleksander Suur oli Makedoonia kuninga Philippos II poeg. Ta korraldas vallutusretke Aasiasse pärslaste vastu ja vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ja likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Aleksander Suur pidas end kogu maailma valitsejaks. Ta suri varakult, kuid jätkusid tülid tema väepealike vahel, mis kestsid ligi pool sajandit. Selle tagajärjel lagunes hiigelriik kolmeks väiksemaks
teatrid rajati Rooma alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast Roomas puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega.näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ning nende hulgas oli isegi mõningad orjad. Alguses olid kõik osatäitjad meessoost kuid hiljem lasti ka naisi lavale etendama. Roomas ei käsitlenud etendused tõsiseid teemasid, need olid ainult rahva lõbustamiseks ja naerutamiseks. Enamus etendustest olid Kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandused. Ka näidentite tegelased olid peamiselt kreeklased. Kuid kuna näidelti avalikke tegelasi siis võisid roomlased ka ennast ise seal ära tunda. Ka süseedki olid võetud igapäeva koomilistest situatsoonidest. Kasutati erinevaid ihneid vanamehi, rumalaid noori, lõbutüdrukuid, orje, üleolevaid sõjamehi jne. Kasutati roppu ning ebaviiskat kõnekeelt. 63.a. eKr vallutas Rooma väejuht Pompeius Palestiina ala. Esialgu oli juutidel suhteliselt vaba seisund Rooma riigis
Kui varasemal ajal olid kõik osatäitjad mehed, siis hiljem hakati mõnedes näitemängudes kasutama ka naisnäitlejaid. Oma tähtsuselt polnud teater roomlaste jaoks kunagi sama, mis Kreekas, jäädes populaarsuselt hipodroomisõitudele ja gladiaatorite võistlustele selgelt alla. Teatrietendused jäid peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks, ega käsitlenud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja moraalseid probleeme. Suur osa rooma näidetemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Ka näidendite tegelased olid enamasti kreeklased, kuid kuna nad kujutasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis rooma publik nende taga hõlpsalt ka iseennast ära tunda. Süžeedki kajastasid igapäevases elus ette tulevaid koomilisi olukordi. Tegelaskujudena esinesid rumalad ja ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid, prostituudid, hooplevad sõjamehed, orjad jne., kes kõnelesid igapäevast, lopsakat keelt, kus sageli tuli ette
faabulaga. Suurim meister Menandros ,,Pahurdaja", fragmendid ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud juuksepalmik" 22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Sellest kujunesid välja dramaatika põhi zanrid: tragöödia, komöödia ja draama. Vanakreeka teatrikunsti põhjal sai areneda välja draama, milles on kõrvuti koomiline ja traagiline aspekt. 23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? See oli hellenismiperioodi luule e III I saj eKr. Iseloomulik : vihjelisus, haruldaste müüdiversioonide ja haruldaste sõnade kasutamine, äärmusteni lihvitud vorm kirjutatud haritud lugejaskonnale. Väikevormid epigramm, idüll, jutustav eleegia, epüllion (pisieepos). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele, lahus riigielust ja poliitikast. Theokritos: idülli ('pildike') looja, tõi luulesse bukoolilise e pastoraalse teema idülliline karjaselu kujutamine
Nüüd tekkisid nende asemel suurriigid. · Valitsemine linnriikides toimus kollektiivne valitsemine (linnakodanikud), aga suurriikke hakkas juhtima piiramatu võimuga monarh. Monarhi samastati jumalaga · Sõjavägi Linnriikide sõjavägi koosnes kodanikest, aga suurriikides palkasid monarhid sõjaväe seega suurriikke hakkas kaitsma palgasõjavägi. · Kodanikuks olemine kaotas tähtsuse Mille poolest erinesid Kreeka hellenismiperioodi kultuur: filosoofia, kirjandus ja religioon 1. Filosoofias - klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele tarvilistest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse. Nüüd juureldi rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate provleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja ka jumalaid ei maksa karta. Stoitsistlik koolkond väitis, et
Egiptuse ja selle valitseja Kleopatraga, kellega ka 37 eKr abiellus ja jäi sinna. Octavianus veenis senatit andma loa alustada sõjaretke Egiptuse ja Antoniuse vastu. 31 eKr otsustav Actiumi lahing, kus Octavianus võitis, Egiptus muudeti Rooma provintsiks. Egiptuse alistamisega oli Octavianus kodusõja lõpule viinud, ühendades oma ainuvõimu alla lisaks Vahemere lääneosa maadele ka kõik varasemad hellenistlikud riigid. Seetõttu tähistab Octavianuse võit 31 eKr ühteaegu nii hellenismiperioodi kui ka Rooma vabariigi lõppu ning kõiki Vahemeremaid ühendava Rooma keisririigi algust. 23) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad; rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. Tähtsamad jumalad (üsnagi otsesed kreeka jumalatega) Jupiter (Zeus) taeva-,tormi- ja piksejumal ning jumalate valitsejana. Juno(Hera) taeva kuninganna, abielu kaitsja Minerva(Athena) sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ja tarkusejumalanna
alla. Per alguseks kujunenud suured riigid mõlemal pool: Rooma domineeris Itaalias, hellenistlikud riigid ida pool. Järk-järgult Rooma neelas need riigid alla. Hel lõpp eri piirkondades erinev (vastavalt sellele, millal roomlastele alistati): 146. eKr Kreeka ja Mak Rooma ülemvõimu alla; Vahemere idapoolsemad piirkonnad püsisid kauem, viimane oli Egiptus, mille 30. eKr a-l Augustus (???või Octavianus???) vallutas. See on hellenismiperioodi igal-juhul-lõpp. Tähistas ka Rooma vabariigi lõppu, ainuvalitsejaks seal. Allikad. Üsna halvasti kirjalike allikatega kaetud. Paljud lõigud väga halvasti tuntud. Seetõttu hel per-i pol ajaloo kirjutamine detailides võimalik ei ole. See-eest on säilinud palju epigraafilist materjali (raidkirju), mis võimaldavad kohalikku olustikku vaadelda. Egiptusest pärit papüürosed, mis sisaldavad kirjandusteoseid ja ka olustikulisi dokumente. Ka arh leiumaterjal üsna rikkalik, sest keeklaste
valitseja perekonda. Kreeklased armastasid endiselt teatrit. Teater oli igas suuremas linnas nii Kreekas endas kui ka Idamaades, samuti loodi jätkuvalt uusi näidendeid ning kanti ette ka vanu. Kuid rahva maitse oli muutunud. Klassikalisele perioodile iseloomulikud sügavamõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödiad ei pakkunud enam huvi. Eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argieluteemadega. Hellenismiperioodi kreeklased tundsid huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu. Filosoofia Klassikalise eprioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele tarvilistest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse. Nüüd juurdlesid filosoofid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle.
annaabi.ee 
