50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nitro Fish
Õppematerjali autor
Hellenismiperiood ALEKSANDER SUURE VALLUTUSRETK JA HELLENISMIPERIOODI ALGUS Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) Philippos II poeg (Makedoonia suurriigi rajaja) Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, ja Iraani samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLENISTLIKUD RIIGID JA KULTUURIELU
Hellenismiperiood 338 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan ning sellega l
Hellenismiperiood (kokkuvõte) Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem. vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes Aleksandri hiigelriik 3 väiksemaks, kuid siis igati arvestatava suurusega riigiks. Need olid Egiptus, nn Seleukiidide riik, mis hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes aja jooksul enam-vähem Süüria piiresse, ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka poli
HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr) · Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu ja mõne aastaga vallutas Väike- Aasia,Kesk-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid oma igapäevaelus pa
Hellenism (4.-1. saj eKr, 338-30 eKr) 1. Aleksander Suure vallutusretked (336-325 eKr), vt atlas lk. 33 vallutas Päsia ja jõudis Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimu alla 1) tähtsus · Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid · Erinevused kreeklaste ja makedoonlaste endi vahel kadusid võõrsil peagi ja nad sulasid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elnikkonnaks · Ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest 4. sajandil eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 1. sajandil eKr nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks · Panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas · Kujunes välja
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste l
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks a
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid