Inimese kujunemine saab alguse umb 6milj aastat tagasi, kui eraldisid homoniidid. 5-2milj a.t. elasid australopiteekused. Nad oskasid kahel jalal käia. Nad toitusid taimedest ja lihast ning küttisid enda tarbeks. Peale neid tekkis Homo habilis, 2,5milj a.t. Nad suutsid ise endale tööriistu valmistada. 2milj a.t tuli homo erectus, kes valmistas endale tööriistu ja oskas tuld kasutada. Ta tegeles küttimise, koriluse ja kalastusega. Heidelbergi inimene tuli 700-600 000 a.t. Ta oskas kasutada tööriistu ning tegeles küttimise ja jahiga. Pärast Heidelbergi inimest tulid neandertallased, umbes 250-30000 a.t. Neil oli eneseväljendus välja kujunenud, nad matsid inimesi, küttisid. Nendest arenes välja osav inimene ehk homo sapiens, umbes 200 000 a.t. Nad oskasid tuld süüdata ja tegelesid ka kunstiga, toidu jaoks küttisid loomi.
Taimekasvatus Saksamaal kasvatatakse erinevaid kultuurisisd:nisu,kartul, nisu, suhkrupeet, raps, viinamari, õunad, õlipalmi viljad, mais, kapsad. See Riik on karismarjade ja hüpete toodangu järgi esikohal. Loomakasvatus Saksamaal peetakse palju erinevaid loomi: mesilased, pühvlid, veised, kanad, pardid, kitsed, hobused, sead(26758100), lambad, kalkunid. Vaatamis väärsused Neuschwansteini loss Kölni katedraal Heidelbergi loss ja vanalinn Brandenburgi väravad Rothenburg ob der Tauberi vanalinn Neuschwansteini loss Kölni katedraal Heidelbergi loss ja vanalinn Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa#Kultuur https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Anna _Sergejevna/Saksamaa_p%C3%B5llumajandus
Robert Schumann sündis Saksa provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810.a. raamatukirjastaja- ja kaupmehe perekonnas. Koduses kirjalikus õhkkonnas tutvus ta ka Haydni, Mozarti, Beethoveni jt. muusikaga. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Isa surres valis ta juuraõpingud Leipzigis. Seal jätkas ta klaveri õpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. Heidelbergi ülikool, koolivaheajal külastades Itaaliat, tutvus sealse ooperiga ja kuulis 1830.a. Frankfurdis Paganinit. See avaldas talle väga suurt mõju ja ta otsustas, et temast peab saama Pianist. Aga see unistus ei täitunud, sest soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga.
KARL JASPERS 1883 1969 Elulugu Sündinud Põhja-Saksamaal, Oldenburgis. Ta oli varasest peale huvitatud filosoofiast, kuid kuna ta isa oli jurist asus ta ülikoolis õppima õigusteadust. Peaaegu koheselt vahetas Jaspers aga eriala ning asus tudeerima meditsiini. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1909. aastal suundus Jaspers tööle Heidelbergi psühhiaatriahaiglasse. 1913. aastal sai Jaspers ajutise psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut. 1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Sveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni. Vaated
oskus (kivikillud jne) Homo erectus 2 mln a t Tule kasutuselevõtt, kivist tööriistad, küttimine ja korilus; ränne Euroopasse,Aasiasse Heidelbergi inimene 7 600 000 a t Tänapäeva inimese otsene eelkäija; küttimine. Neandertallane 250 000 30 000 a t Kõneoskus, suured ulukid, elu koobastes ja onnides, esimesed USU märgid;
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Robert Schumann Sünniaeg 08.06.1810 Sünnilinn Zwickau, Saksamaa Elukoht Inselstraße 18, Leipzig, 04103 Telefon +341 5893 6543 E-mail [email protected] Perekonnaseis Abielus, 7 last HARIDUSKÄIK 1817-1828 Zwickau Gümnaasium 1828–1830 Leipzigi ja Heidelbergi Ülikool- õigusteadus TÖÖKOGEMUS 1834-1844 Ajalehe Uus Muusikaleht toimetaja 1844 Nelja kuune klaveri kontsert tuur, Venemaal KEELTEOSKUS Saksa keel Emakeel TÄIENDAV INFO Tugevad küljed musikaalsus, kirjanikuanne Nõrgad küljed põletikulised sõrmed, psüühikahäire, Huvialad muusika, kirjandus, Hobusejuhiload B-kategooria (alates 1832), isikliku hobuse kasutamisvõimalus
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid.2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11
muusikapalu sündiski kirjandusteostest orkestrimuusikat, · Andis välja muusika lehte ja saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves instrumentaalkontserteid ja teisi. propageeris noorte heliloojate olevat Schumann loonud kaasõpilastest teoseid. teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Sümfooniad Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. · "Kevadsümfoonia" (1841) · "Reini sümfoonia" (1851) Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. Oma mõtteid avaldas ta Klaveritsüklid muusikaajakirjas Neue Zeitschrift ür Musik, mida ta toimetas 10 aastat. · "Liblikad" (1832) · "Karneval" (1835) · "Kreisleriana" (1838)
Robert Schumann (1810-1856) Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. 20-aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854
Robert Schumann Tatjana Jegorova 11.a · Robert Schumann sündis 8.juunil 1810. a Zwickaus raamatukirjastaja- ja kaupmeheperekonnas. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. · 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. · Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11
juunil 1810 Zwickaus (Saksamaa) ja suri 29. juulil 1856 Endenich (Bonni lähedal) kodune õhkkond soodustas tulevase helilooja huvi kirjanduse vastu ta tutvus Haydni, Mozarti, Beethoveni, Weberi jt muusikaga pärast isa surma oli sunnitud õppima minema juurat Leipzingi ülikoolis tudengipäevil vaimustus Schubert muusikast ning hakkas võtma klaveritunde linna kuulsaimailt klaveriõpetajalt Friedrich Wieckilt, kelle tütre, Clara Wieckiga, ta hiljem abiellus õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis tutvus 1830. aastatel Itaalia ooperiga, kuulis Frankfurdis Paganinit avaldas sügavat muljet ja soovi pianistiks saada loomingus on põhilised zanrid klaveriteosed, vokaalmuusika ja hiljem orkestrimuusika väljapaistvama osa moodustavad soololaulud tähelepanu pälvib ääretult asjatundlik ja mitmekülgne tekstivalik Schumann, erinevalt Schubertist, suurendas klaveri osatähtsust mitte meloodiad klaverisaatega, vaid pigem lüürilised klaveripalad lauludega
Kõik kaasaegsed dokumendid, mis võiksid sünniaega kinnitada, on kaotsi läinud. Mees ise nimetas end naljatledes "sajandi esimeseks meheks", sest ta olevat sündinud 1800. aasta uusaastaööl. 8.Gottlieb Daimler (1834-1900) • Konstrueeris esimese neljarattalise sisepõlemismootoriga auto. 9.Carl Benz(1844-1929) • Heidelbergi lähedal asuv Wieslochi apteek, kust 1888. aastal läbi sõites ligroiini osteti, reklaamib end tänapäeval maailma esimese tanklana. 10.Albert Einstein(1879-1955) • Popkultuuris tähistab tema nimi erakordset intellekti ja geniaalsust. • Tema isa ettevõte võitis valgustuskonkursi, mille tulemusena toimus aastal 1885 esimene elektrivalgusega Oktoberfest.
Prantsuse romantikud Hector Berlioz (1803-1869) Georges Bizet (1838-1875) Charles Gounod (1818-1893) ROBERT SCHUMANN (1810-1856) Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed.Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift ür Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut.
Robert Schumann (1810-1856) 1. Robert Schumann sündis 8. juunil 1810. a. Saksamaal Zwickaus ja suri 29.juulil 1856. a. Endenichis Bonni lähistel. 2. Kümne aastaselt astus Schumann Zwickau Gümnaasiumisse. 1828.a. astus ta Leipzigi ülikooli õigusteadusosakonda. Ülikoolis tutvus ta Friedrich Wieckiga, kelle juures hakkas harjutama klaverit. Schumanni õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis. Schumanni üks suurimaid mõjutajaid oli tema isa August Schumann, kes julgustas tema muusikalisi ja kirjanduslikke õpinguid. Kuna Schumanni isa oli raamatukaupmees, kirjastaja ja novelist, sai ta kirjandusteostega tuttavaks juba väga noores eas ning seepärast on teda ka kirjandus paljuski mõjutanud. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil
polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirginimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja kütid. Nende tähtsamaks tööriistaks ja relvaks kujunes pihukirves Homo erectus kasutas kindlasti tuld Tänu tulele sai ta ka elada karmima kliimaga aladel Homo heidelbergensis (arvatavalt Homo erectus'e kõrvalliini hiline alamliik) 60 000 10 000? aastat tagasi Homo neanderthalensis (neandertallane Euroopa heidelbergi inimese hiline vorm) 250 000 30 000 aastat tagasi Euraasias kujunenud inimese liik Elas aastatel 150 000 40 000 ekr. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Erinevalt osav ja sirginimesest oskasid neandertaallased ka kõnelda. Homo sapiens Varase pärisinimese varasemad leiud Aafrikas ja LähisIdas 160 00 100 000
romantismi ajal, 19. sajandil paljude saksa, itaalia, vene jt heliloojate loomingus. Robert Schumann (1810-1856) Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. 20-aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854
Rändava eluviisiga. Homo erectus 2 milj. a tagasi. Tööriistad (pihukirves) ja nende Sirge inimene Aafrikas, Euroopas, Aasias. kasutamine. Küttimine, Vanimad jäänused leitud kalastamine, korilus. Elasid Heidelbergist (Heidelbergi koopas. Häälitsemine. Paremad inimene). elatustingimused. Tule kasutamine. Heidelbergi inimene 700 00 600 000 a tagasi. Küttiv jahimees. Homo erectuse otsene järglane. Euroopas. Keerukalt töödeldud tööriistad. Neandertaallased 250 000 30 000 a tagasi
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek
ei olnud nooruses imelaps. 4 Pärast Tübingeni teoloogilise seminari lõpetamist olid tema filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi kasinad. G. W. F. Hegel 5 Oli abielus endast poole noorema naisega. Hegel on töötanud koduõpetajana, abiprofessorina, G. W. F. Hegeli büst ajalehetoimetajana, lütseumi rektorina, Heidelbergi Ülikooli filosoofiaprofessorina, Berliini Ülikooli rektorina. 6 Tema üheks kuulsaimaks teoseks on Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes. G. W. F. Hegel 7 Ta oli üks Saksa juhtivaid vaimuelu suunajaid, kelle loengutele oli tohutu tung hoolimata sellest, et esitusviis polnud just hiilgav G. W. F
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia
Just aju suurust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdle misel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähele panekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inim tüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tark inimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.Homo habilis(tööriistade valmistaja,osav inimene,kiviaja algus)Homo erectus(tuli,tööriistad,2 milj a.t)Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis,ei ole raipesööja,vaid loomi küttiv jahimees)700 000-600 000a.t)750 000 a.t algas jääaeg lõppes 11 500 a.t Neandertallased(Homo neanderthalensis)matsid surnuid,arengutase küündib esimeste nüüdisinimeste tasemeni(250 000- 30 000 a.t)Homo sapiens e nüüdisinimene(45 000- 40 000a.t)moodustuvad sugukonnad,kunsti teke.1)Kiviaeg. Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kala püük
inimese eellased Australopiteekused jne. kui ka praegused inimesed. 9) Inimese eellased ja varasemad inimliigid (ajaperiood, geograafiline piirkond, tähtsamad iseloomulikud tunnused/oskused) · Australopiteekus-5-2 milj. aastat tagasi , olid esimesed humanoidid , kõndisid kahel jalal, pisikesed,aafrika. · Homo erectus-2.5 milj. aastat tagasi , hakkasid tööriistu valmistama , olid karvkatteta, tume nahk, aafrika, rändasid euroopasse ja aasiasse kuni indoneesiani · Heidelbergi inimene-700 000 aastat tagasi, euroopa, oskasid küttida suuri loomi · Neandertallane-250 000 aastat tagasi , atlandi ookeanist kesk-aasiani ,oskasid sõnastatud kõne, neil oli ühtekuuluvustunne, surid välja u 30 000 aastat tagasi · Nüüdisinimene ehk Homo sapiens-200 000 aastat tagasi paralleelset neandertallastega , aafrikas , olemuselt tänapäeva inimeste sarnased, kalapüük 10) Kunsti sünd millal umbes tekkis ja näide mõnest teosest (Lk 19).
usutunnistuse sõnastamine. 1534.aastal ilmus Lutheri tõlgitud tervikpiibel ehk nn Lutheri Piibel, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. Suri 14.veebruaril 1546 oma sünnipaigas Eislebenis ja maeti 22.veebruaril Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon (1497-1560), Saksa humanist, Lutheri kaastööline Sündis 15.veebruaril 1497 Brettenis. Klassikaline haridus antiikfilosoofia, dialektika, retoorika, vanad keeled Heidelbergi (1511) ja Tübingeni (1514) ülikoolides. 1518 asus Wittenbergi ülikooli kreeka keele õppejõuks. Hariduskorralduse reformaator, lugema õppimise käsiraamatu autor. Avaldas olulised õpetuslikud tekstid, õsnastas Augsburgi usutunnistuse (1530). Lutheri surma järel reformatsiooni edasine suunaja. Suri 19.aprillil 1560 Wittenbergis. REFORMATSIOON LIIVI- JA EESTIMAAL Lutheri õpetus ja reformatsiooniliikumine jõudsid juba 1520.aastate
piirav. Ta võiks olla müür – et pakkuda kaitset, kuid mitte liiga kõrge, et ta väljvaate mataks ja tervet riikidevahelist liiklust takistaks. Ka merepiir omab varjukülgi – näiteks Uus-Meremaa, kus ta on täielikult isoleeriv. 7. Maailma asustamine inimese poolt Maailma asustamine out-of-Afrika. 2,1 milj aastat tagasi tekkinud Homo Habilis oli paikne. I Laine 2 milj – 200 000 a tagasi tekkinud Homo Erectus oli püstine inimene → Heidelbergi inimene → Neandertaallased. 300 000- 30 000 a tagasi tekkinud Homo Neandertalis Euroopas. II Laine Tarkinimene Homo Sapiens rändas välja esimest korda 125 000 a tagasi. III Laine – Tarkinimene Homo Sapiens Sapiens rändas teist korda Aafrikast välja 85 000 a tagasi --» Kromanjooni inimene Euroopas 40 000 a tagasi. Heidelbergi inimese jäänuseid on leitud mitmelt poolt Euroopast: Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Prantsusmaalt. Neandertaallastest on aga väga palju jälgi leitud:
Australopiteekused olid ühed varasemad teadaolevad hominiidid. Pool meetrit pikad, liikusid kahel jalal(vajadus kohaneda avamaal). Segatoidulised, arvatakse et olid ka raipesööjad. 3. 2,5 miljoni eest arenes australopiteekuse liigist välja tööriistade valmistaja homo habilis: KIVIAJA ALGUS. 4. 2 miljonit aastat tagasi Homo erectus, tööriistade valmistamine + tule tegemine. Asustas ka Euroopa ja Aasia. Neist arenes välja Heidelbergi inimene ja homo anteccessor 5. 700 000-600 000 a. tagasi Heidebergi inimene. Pomud enam raipesööja, vaid suuri loomi kõttiv jahimees. Keerukate tööriistade valmistamine. 6. 750 000 kliima külmenemine jääajad. 7. 250 000-30 000 aastat tagasi elasid nende kliimatingimustega kohanenud neandertallased. Toit hangiti suurte imetajate küttimisega. Eluasemed olid enamjalolt koopad. Matsid oma surnuid, arenenud kivist tööriistad
omal ajal rajanud aadliperekonna käsutuses. Enamik losse asub Moseli ja Reini keskjooksu kallastel, kuid ka Münsteri piirkonnas on säilinud palju Põhja- Saksamaale tüüpilisi vallikraaviga ümbritsetud kindluslosse. Mitmed nendest on muudetud luksushotellideks . Marburgi loss on paremini sälinud kindluslosse Hessenis. See rajati 12. sajandil, kuid omandas praeguse kuju alles ümberehituse käigus 15.- 16. sajandil. Heidelbergi lossist on järel üksnes võimsad varemed. Kunagise hilisgooti ja renessansi stiilis rajatise säilmed elavdavad Heidelbergi linnapanoraami. Burg Hohenzollern Hohenzollernite kunagise valitsejaperekonna linnus, asub Svaabi Juura mägedes Hechingenis ja ehitati 13. sajandil. Hiljem on seda korduvalt muudetud. Praegune keskaega matkiv stiil on pärit ümberehitusest aastatel 1850- 67. Schwerini loss paikneb saarekesel. Loss pärineb aastaist 1843- 57, selle kabel on 16.
,,Heinrich von Rousseau (1712-1778): Oftendingen" . ,,Arutlus teadusest ja . ,,Hümnid ööle" kaunitest kunstidest" . ,,Hingelaulud" . ,,Arutlus inimeste Ludwig Tieck: ebavõrdsuse päritolust ja . ,,Franz Sternbaldi põhjustest" rännuteed" . ,,Arutlus ühiskondlikust Fr. Schelling lepingust" . ,,Uus Heloise" Heidelbergi koolkond: . ,,Pihtimused" Clemens Brentano: . ,,Üksildase uitaja . ,,Poisi võlusarv" mõtisklused" Archim von Arnim Vennad Grimmid . ,,Hunt ja 7 kitsetalle" E.T.A. Hoffmann: . ,,Õpetlikke ülestähendusi
Australopiteekused sõid peale taimede ka liha, arvatavasti olid nad raipesööjad. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, õppisid astralopiteekused kivist tööriistu valmistama. Sellega algas kiviaeg. Astralopiteekustest arenes välja homo electrus, kes elas Aafrikas, oli minetanud ahvidele omase karvkatte, tumeda nahaga ja kolju kuju järgi võis arvata et nende sõnastatud kõne oli piiratud. Umbes 700 000-600 000 aastat tagasi kujunes välja uus hominiidide liik - Heidelbergi inimene. Ta ei söönud enam raipeid vaid küttis suuri loomi (mammuteid, ninasarvikuid jms) Umbes 250 000 aastat tagasi kujunesid välja Neandertaallased, kes olid hästi kohanenud jääaja kliimaga, mida näitas nende väljaarenenud jässakas keha. Neandertaallased elasid koobastes, neist hooajaliselt lahkudes ja siis tagasi pöördudes. Võimalik, et nad ehitasid puuvaiadest nahkadega kaetud onne. Nad matsid oma surnuid, pannes neile kaasa loomapäid, lilleõisi või
· 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ja Aasias neandertallased, kelle arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemini. · 200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene. II rühm Mõisted 1. Hieroglüüf- Vana-Egiptuse kirja vorm. 2
Välimus: Tänapäeva inimese pikkune, tõenäoliselt minetanud ahvidele omase tumeda pika karvkatte ja seetõttu pigmendirikka, tumeda nahaga. Kehaehituselt nüüdisinimesega väga sarnane Oskused, tööriistad: Väga kohanemisvõimelised, oskasid valmistada kivist algelisi tööriistu, lisaks raipesöömisele ka kütt ja korilane, õppis tuld kasutama, algelised elamud, piiratud kõnevõimega. Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo heidelbergensis ehk Heidelbergi inimene Välimus: Arvatakse, et ta ei olnud veel Euroopa ilmastikule kohaselt lühike ja jässakas, pigem vastupidi. Väheste luuleidude põhjal arvatekse, et ta oli pikk (~180 cm) ja lihaselisem kui tänapäeva inimene. Oskused, tööriistad: suur loomi küttiv jahimees, oskas valmistada keerukalt töödeldud tööriistu. Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane
Sirginimesed käisid juba enam-vähem sirgelt, neil oli osavinimesest suurem ajumaht, nad kasutasid pihukirvest ning arvatavasti võtsid just nemad kasutusele tule. Sirginimesed elasid koobastes ja okstest onnides. Umbes 700 000 600 000 aastat tagasi kujunes Euroopas Homo erectuse otsese järglasenaHeidelbergi inimene, kes polnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv jahimees, kes oskas valmistada ka keerukalt töödeldud tööriistu. Seejärel (u 250 000 a. tagasi) hakkasid Euroopas Heidelbergi inimestest välja kujunemaneandertalla- sed (Homo neanderthalensis), kelle jäänuseid on leitud Lähis-Idast ja Euroopast. Euroopa neandertalla- sed olid sunnitud hakkama saama jääajaga, tegelesid küttimisega (mammutid, piisonid jt), kandsid loo-manahku ja kasutasid tuld. Nad on teadaolevalt esimene inimliik, kes mattis oma surnuid, kellele pandi mõnikord kaasa hauapanuseid. Seetõttu võib oletada, et neandertallastel olid olemas religiooni alged.
ja ellujäämise nimel rabelema, seejuures paratamatult ka tõhusamaid meetmeid välja mõtlema. Jääaeg kiirendas Homo sapiens sapiens'i väljakujunemist. Jääaeg ja inimese arenemine Inimese eraldumine loomariigist algas umbes 40 miljonit aastat tagasi. 300 000 700 000 a. tagasi elasid Jaava saarel ja Aafrika Olduway orus Tansaanias ahvinimesed (pintekantroobid), Hiinas sinantroobid, veidi hiljem Euroopas Heidelbergi inimene (ühendatakse rühma Homo erectus). Homo sapiens sapiens e. mõtlev/lobisev inimene ilmus umbes 120 tuhat aastat tagasi. Lahkehelid mõistete "jääkate" ja "jäävaheaeg" vahel Osa uurijaid loeb jäävaheajaks aega, mille kliimaoptimumi ajal oli kliima soojem või vähemalt samasoe kui praegu. Teised väidavad, et eelnenud jäävaheaegade kliima pidi olema soojem kui Holotseeni (viimase pärastjääaja kliimaoptimumi ajal).
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine
Sündis väikses saksa linnakeses Zwickau. Tema isa oli kunstihuviline ja toetas Roberti muusikahuvi, ema oli aga selle vastu. Esimesed muusikalised katsetused 7aastaselt. 12 aastaselt organiseeris koolis kaasõpilastest orkestri. 16aastaselt tema isa suri, kunstihuvile polnud enam kodust toetust. Ema survel läks ta 1828 Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima. Fredrich Wieck muusikapedagoog. Clarast(9aastane) saab Scumanni naine. Võtab klaveritunde Wieckilt. 1829 läheb Heidelbergi muusikaõpinguid jätkama. Satub Niccolo Paganini kontserdile Frankfurdis 1830. Schumann saab lõpliku tõuke loobuda õigusteadusest ja hakata muusikuks. Ehitas seadeldise, millega oma sõrmi venitada, kuid sai sellest käepõletiku ja ei saanud enam pianistiks. Andis koos sõpradega välja muusikaajalehte(10 aastat), oli peatoimetaja. 1838 läheb Schumann Viini, läks sinna eesmärgiga pulmadeks raha teenida, mis ebaõnnestus. Andis oma armuloo kohtusse, võitis ning sai kohtust loa
pikim periood kiviaeg. Sel ajal arenes v�lja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus, kes valmistas kivist t��riistu: tagus vulkaaniliste kivide k�ljest kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra. Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud. U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli suuri loomi k�ttiv jahimees, valmistas keerukaid t��riistu. Oli l�hike ja j�ssakas, vaimselt �letas eelk�ijaid. U 250000 a tagasi kujunes uus liik hominiide - neandertallased. Asustasid ulatusliku territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid h�sti kohanenud karmi kliimaga, neil oli j�ssakas kehaehitus, kolju suurus t�nap�eva inimesega enam v�hem sama, oskasid k�nelda. Nad matsid oma surnuid ning olid k�llalt targad.
juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadustt, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides.Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust.20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga.Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat
Need ajakirjad kauaks püsima ei jäänud,. Ka nende välja antud ajakirjad olid lühikese elueaga. ,,Atheneum" ja ,,Lyceum der Schönen Kunste" Jena kooolkonna ajakirjad, seotud Schlegelitega. Saksa romantism on tuntud teoreetilisuse poolest, ja teda toetas ka klassikaline filosoofia. Saksa romantism on tähtis ka sellepoolest et ta vastavaid mõtteid ka mujal toetab. Inglismaal oli õige mitu sellist autorit kes Goethe juures käisid. Saksa romantismile (mitte jenalastele, vaid Heidelbergi koolkonnale) oli Jenalased lõid pigem teoreetilise faasi. Paljud Heidelbergi koolkonna liikmed olid olnud ka Jenas. Tegemist oli väga laialivalguv. Saksamaa avastas oma kodumaad. Rahvuslik vabadusvõitluse taust on saksamaale iseloomulik ja oluline. Vallutustest puutumata jäi Preisimaa, mis arengust maha oli jäänud. Sajandi alguses tõuseb Preisimaa esile ja juba 1816 on temast saanud kultuurikeskus. Kultuuritsentriks sai Berliin. Olukord on äärmiselt mitmekesine
Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. Koopamaalid. Megaliitilised monumendid. * ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel. 4-5 miljonit aastat vahele * australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas Kivikirves hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroopas 64 000 aastat tagasi 100 000- 30 000
ROBERT,SCHUMANN Muusikaga hakkas ta tegelema varakult. 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust, kuid peagi pühendus muusikale. Tema klaveriõpetajaks sai tolle aja tuntud pedagoog Friedrich Wick (Wicki tütrega Claraga R.Schumann ka abiellus). Peale käevigastust pühendus Schumann heliloomingule. Robert Schumannil oli ka väga hea kirjanikuanne. Oma mõtteid avaldas ta muusikaajakirjas Neue Zeitschrift ür Musik, mida ta toimetas 10 aastat. Ta tutvustas mitmeid noori heliloojaid ja
1900. aastal Frankfurdis Maini ääres. Tema isa oli ärimees, vanaisa aga süvausklik rabi. Noorukina uuris Fromm innukalt judaismi pühasid tekste, õppides peale selle ka mitmeid väljapaistva talmudisti käe all. Kõrghariduse omandas Fromm Heidelbergi ja Müncheni ülikoolis. Saanud juba 22-aastaselt filosoofiadoktoriks, täiendas ta end mitmes psühhoanalüüsi harrastavas teadusasutuses. 1926.aastal abiellus ta endast kümme aastat vanema hiljem maailmakuulsaks saanud psühhoanalüütiku Frieda Reicmanniga, kes suhtus Erichisse emalikult ja tegi talle ka pikaajalise psühhoanalüüsi. Nelja aasta pärast nende kooselu siiski lõppes. Aastail 1929-1932
· Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda kaheks: - Neandertallane levikuala euroopast lähis-idani. Pole meie esivanem, vaid eraldiseisev haru. Ajumaht oli suurem, kui tänapäeva inimesel. Esimesed, kes oma surnuid matsid. Kadusid umbes 30 000 40 000 aastat tagasi. - Tarkinimene kujunes u 200 000 aasta eest aafrikas ühisest esiemast nn. Aafrika Eevast. Euroopasse jõudis 70 000 aastat
Homo habilis 2,5 milj a u 120 Ainult Kivist tööriistade (e osavinimene) tagasi 140 cm Aafrikas kasutamise algus. Aafrikas Homo erectus u 160 (e sirgeinimene) 179 cm Homo u 180 heidelbergensis cm (e Heidelbergi inimene) Homo u 160 neanderthalensis 165 cm (e neandertallane) Homo sapiens Täna- (e nüüdisinimene) päevane Üldised arengutunnused: - iga järgnev liik käis üha sirgemalt (kõnnak muutus püstjamaks). - karvasuse järk-järguline vähenemine. - käed muutusid lühemaks ja jalad pikemaks.
Pärast Jena okupeerimist Napoleoni vägede poolt sai Hegelist ,,Bambergi Ajalehe" toimetaja, kuid range tsensuuri tõttu ei suutnud ta oma eesmärki seal täita ning 1808. - 1816. aastad veetis Hegel Nürnbergi gümnaasiumi rektorina. Seal pühendas ta täielikult pedagooglisele ja teaduslikule tööle. Sel perioodil on kirjutatud tema põhitöö ,,Loogikateadus". 1818. aastast alates töötas Hegel filosoofiaprofessorina Berliini ülikoolis, saades selle koha tänu Heidelbergi ülikoolis peetud kõnele. Just Berliinis hakkas Hegel lugema ajaloofilosoofia kohta. Suure mõtleja elu katkes kooleraepideemia tõttu ootamatult 14. novembril 1831. aastal. Ta sängitati Fichte haua kõrvale ning temast jäi maha abikaasa ja kolm poega ( neist viimane ei elanud isa surmani ). 2 Hegeli ajaloofilosoofia 6
eristatav teistest-tugevalt arenenud kulmukaared, kolju eest madalam ja tagant pikem. Kõige spetsiifilisem tunnus on sisekõrva erinevus. Eksisteerisid vahemikul 70 000-40 000 aastat tagasi. Varajased neandertaallased 250 000 -300 000 aastat tagasi. Neandertaallased on küll meile lähedane liik, kuid ei ole meie esivanemad nagu seda pikka aega arvati. Nad arenesid paralleelselt meie eellastega sadu tuhandeid aastaid. Meie ja nende eellased lahknesid ca 0,5 miljoni aasta eest(heidelbergi inimene). Nende ühiseks eellaseks on keegi isend Aafrika perioodist. On ka väiteid, et komanjoonlasedja neandertaalid võisid saada ühiseid järglasi(hübridiseeruda), kuid seda pole tõestatud. Elasid Euroopas enam kui ühe jääaja. Ei teata miks täpselt välja surid. Osaksid valmistada nahast rõivaid, olid profesionaalsed kütid, sõid mereande. Homo sapiensi tulemine ja neandertaali väljasuremine on kokkulangevad sündmused,
liikusid kahel jalal ja sõid taimetoidu kõrval ka liha. U 2.5 milj aastat tagasi õppisid australopiteekused kivist tööriistu valmistama. Arenes Homo habilis e. Osavinimene. Järgmine liik Homo erectus ehk sirginimene õppis arvatavasti tuld kasutama. Nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. U 700 000-600 000 a. Tagasi kujunes sirginimese järglasena Heidebergi inimene. Olid loomi küttivad jahimehed, vaimselt teistest üle. U 250 000 a tagasi hakkasid Euroopas Heidelbergi inimesest kujunema neandertallased. Olid kohanenud jääaja oludega. Eluasemetena kasutati koopaid. Hakkasid surnuid matma, hoolitsesid vigaste eest. Nüüdisinimene: Homo sapiens ilmus u 40 000 a tagasi. Teadlaste arvates on neandertallased ja nüüdisinimesed paralleelsed arenguliinid, mis arenesid välja ühest esivanemast. Nüüdisinimesed küttisid peamiselt mammuteid. Elati puust või mammutiluudest karkassiga onnides, mis olid nahaga kaetud. Osati tuld hoida ja ka süüdata
Saksa kunstilinnadest tol ajal tuleb esile tõsta ka Lüübek. Lüübeki suur ajalooline tähtsus oli selles, et ta oli 15 ja 16 saj. kõigi Läänemerd ümbritsevate maade kunstiline keskus. Tuntumaid Lüübeki meistreid tol ajal olid skulptor ja maalija Bernt Notke (u. 1440-1517) ja Hermen Rode (tegutses 1485-1504). Alates 16 saj. omavad saksa kunsti arengus otsustavat tähtsust sisserännanud madalmaade meistrid: Cornelius Floris, Alexander Colin, kes võtab osa Heidelbergi lossi kaunistamisest ja lõpetab Maximiliani haua Innsbruckis, Adriaen de Vries, kes on loonud rea kaevusid, jt. nende tööde stiil on enamasti täiesti maneristlik. Dekoratiivplastika alal kujundavad sakslased siiski u. a. 1600 välja väga omapärase hilisrenessansi ehk õigemini eel-barokkstiili, mis iseloomustab arhitektuuriraamide suurte joonte piiramatu ja tihti maitsetu detailide kuhjamisega. Saksamaa arhitektuurist üldiselt
turu nissile ja mis rahuldava teatud segmendi vajadusi. Varem või hiljem ühilduvad nii televiisor, arvuti, stereokeskus kui ka telefon üheks ainsaks seadmeks. Kui selline olukord muutub reaalsuseks, siis pole võimatu, et kaob ka ära Interneti mõiste. Uue tehnoloogia taseme saavutamisega võib kaasneda ka uus mõiste. Kuna Eesti on suuruselt väike, on tal lihtsam kaasa minna tehniliste uuendustega, kui mõnel suurriigil. Eesti Telefoni andmesideteenuste osakonnajuhataja Mait Heidelbergi sõnul on internet üha enam muutumas äritegevuse keskkonnaks ning nendel firmadel, kes ei paku toodangut internetis, on väga raske püsida konkurentsis firmadega internetist. Heidelbergi sõnul on praegu väga suured käärid soovide ja tegelikkuse vahel. "E- kaubanduses on veel lahendamata paljud juriidilised ja logistilised probleemid, mis muudavad tehingud pikaks ja keerulisteks. Enne nende probleemide lahendamist ei saa rääkida ka e-kaubanduse plahvatuslikust arengust".
neist on varemetes, teised hoolikalt ennistatud, olles tänaseni selle omal ajal rajanud aadliperekonna käsutuses. Enamik losse asub Moseli ja Reini keskjooksu kallastel, kuid ka Münsteri piirkonnas on säilinud palju Põhja- Saksamaale tüüpilisi vallikraaviga ümbritsetud kindluslosse. Mitmed nendest on muudetud luksushotellideks. Marburgi loss on paremini sälinud kindluslosse Hessenis. See rajati 12. sajandil, kuid omandas praeguse kuju alles ümberehituse käigus 15.- 16. sajandil. Heidelbergi lossist on järel üksnes võimsad varemed. Kunagise hilisgooti ja renessansi stiilis rajatise säilmed elavdavad Heidelbergi linnapanoraami. Wartburg Eisenachi lähistel on tänu oivalisele korrastatusele ning seosele Martin Lutheri ja reformatsiooniga Tüüringi tähtsamaid ehitusmälestisi. Raesfeld on Münsteri piirkonna kaunimaid vallikraaviga ümritsetud losse. Rajatist laiendati 17. sajandil Alexandra II von Veleni jaoks. Wernigerode loss ilmestab linna
korrust ja poolkorrus mezzanino; korinotse stiilis sambad ja poolsambad); Delorme kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers'i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant Ecoueni loss, esimest korda kasutati sambaid, mis olid läbi kahe korruse (ballaadiolikud sambad); DeBrosse Luxembourgi loss Pariisis Saksamaa: väga saavutusi, sest riik oli killustatud ja puudusid selged tõekspidamised, puhas stiil ja tugev teoreetiline alus; oluline lossiarhit. Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt ahenev viil Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast, lossiarh. Pr.maalt, esialgu võeti üle reness. väline vorm; 16.saj. kujunes omanäoline stiil; arhitektid: K.Floris Antverpeni raekoda tiibade üksikud osasid liigendasid pilastrid (4kandilised poolsambad); keskmises osas kasutati kaart ja sammast vaheldumisi; Van Thienen Brüsseli raekoda, Antverpeni gildimaja
annaabi.ee 
