Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saksamaa ülevaade (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Saksamaa
Mark Kaljumäe
PM3A
 
 
Riigist 
 
 
riigist
● pindala-357 111,91 km²
●  Riigikord -parlamenttaarne
● Pealinn-Berliin
●  Riigikeel -saksa keel
 
 
rahvast
● Rahvaarv-81,8miljonit inimest(rahvaarvu 
poolest 15.kohal)2010 aasta seisuga
● Keskmine vanus 79,9 aastat
 
 
Põllumajandusest
● Põllumaad on  48,4% riigi territooriumist, sellest 
on  haritav maa 34,3% ja mitmeaastased 
põllukultuurid 0,6% . Rohumaad hõlmavad 
13,6%,  metsad  - 31,8% ja muud maad - 19,8% 
(mäestikud) Saksamaa territooriumist.
 
 
Taimekasvatus
● Saksamaal kasvatatakse erinevaid 
kultuurisisd:nisu, kartul , nisu, suhkrupeet , raps, 
viinamari , õunad, õlipalmi viljad, mais,  kapsad
See Riik on karismarjade ja hüpete toodangu 
järgi esikohal.
 
 
Loomakasvatus
● Saksamaal peetakse palju erinevaid loomi: 
mesilased, pühvlid, veised, kanad , pardid, 
kitsed , hobused, sead(26758100),  lambad
kalkunid.
 
 
Vaatamis  väärsused
●  Neuschwansteini loss
●  Kölni  katedraal
●  Heidelbergi loss ja vanalinn
●   Brandenburgi väravad
●  Rothenburg ob der Tauberi vanalinn
 
 
●Neuschwansteini loss
 
 
Kölni katedraal
 
 
●Heidelbergi loss ja vanalinn
 
 
Kasutatud kirjandus
●  https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa#Kultuur
●  https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Anna
_Sergejevna/Saksamaa_p%C3%B5llumajandus
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Saksamaa ülevaade #1 Saksamaa ülevaade #2 Saksamaa ülevaade #3 Saksamaa ülevaade #4 Saksamaa ülevaade #5 Saksamaa ülevaade #6 Saksamaa ülevaade #7 Saksamaa ülevaade #8 Saksamaa ülevaade #9 Saksamaa ülevaade #10 Saksamaa ülevaade #11 Saksamaa ülevaade #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor markkaljuma Õppematerjali autor
saksamaakirjeldus
lühikokkuvõte

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS
8
docx

SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS

Teistes kohtades, kus on ebaviljakad mullad kasvatatakse rooste, kartulid ja teised ahterkultuurid. Sellest järeldub, et loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule, aga on olemas ka kohad, kus mõned kultuurid kasvavad hästi. Põllumaa hõlmab 48,4% riigi territooriumist, sellest on haritav maa (34,3%) ja mitmeaastased põllukultuurid (0,6%) . Rohumaad hõlmavad 13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Saksamaal kasvatatakse erinevad kultuuri taimi: nisu(22800000 t), kartulid(11800000 t), suhkrupeet(25000000 t), raps(3869500 t), viinamari(1251000 t), õunad, õlipalmi viljad, mais, kapsad(828517 t). See Riik on karismarjade(38068 t) ja hüpete(38068 t) toodangu järgi esikohal. Põllumajanduses on tegev 6%, tööstuses 41% ja mujal (peamiselt teeninduses) 53% tööhõivelisest rahvastikust. 4 1.2 Kalandus

Majandusgeograafia ja majanduse areng
Uurimistöö-Saksamaa
25
odt

Uurimistöö "Saksamaa"

Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood.........................................

Geograafia
Põllumajanduse esitlus
54
ppt

Põllumajanduse esitlus

tööealistest elanikest, põllumajandus annab aga vähem kui 5% maailma SKP-st. Banglades Filipiinid h Hiina Egiptus Eesti Jaapan Saksamaa Holland  Miks põllumajanduses hõivatute osatähtsus pidevalt väheneb? Andmed: http://data.worldbank.org/indicator/SL.AGR.EMPL.ZS/countries Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? PÕLLUMAJANDUSLIK MAA HARITAV MAA LOODUSLIK regulaarselt haritavad ROHUMAA

Geograafia
Põllumajandus
27
ppt

Põllumajandus

tööealistest elanikest, põllumajandus annab aga vähem kui 5% maailma SKP-st. Banglades Filipiinid h Hiina Egiptus Eesti Jaapan Saksamaa Holland Miks põllumajanduses hõivatute osatähtsus pidevalt väheneb? Andmed: http://data.worldbank.org/indicator/SL.AGR.EMPL.ZS/countries Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? PÕLLUMAJANDUSLIK MAA HARITAV MAA LOODUSLIK regulaarselt haritavad ROHUMAA

Geograafia
Norra analüüs
28
docx

Norra analüüs

Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandina

Geograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
GRUUSIA JA ABHAASIA
25
docx

GRUUSIA JA ABHAASIA

GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS.........................................

Geograafia
Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia
22
doc

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

aastatel hakkas rahvaarv riigis tõusma. 1990. aastast kuni 2010 on rahvaarv enamaaltjaolt muutumatu. Ja 2020 aastast hakkab rahvaarv langema. See tähendab Jaapanis on vananev elanikkond. 4.3 Iseloomusta rahvastiku paiknemist Jaapanis 4.3.1 keskmine rahvastiku tihedus Jaapanis on rahvastiku tihedus suur. Ühe ruutkilomeetri kohta on umbes 337 inimest. Ta ei ole Aasias ainuke suure tihedusega riik. Näiteks suur rahvastiku tihedus on ka Hiinas ja Indias. Euroopas on suure rahvastiku tihedusega Saksamaa. Kogu maailma mastaabis võttes on nende riikide rahavastiku tihedus väga suur 4.3.2Rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega. Kuna Jaapan on saare riik, siis tema naaberriigid asuvad tast üpris kaugel. Tema naaberriikideks läänes on Põhja ja ­Lõuna Korea. Nii põhjas kui ka läänes on Venemaa. Need riigid on kõige lähemal Jaapanile. Koreaga on Jaapani rahvastiku tihedus umbes sama, aga Venemaal on see tunduvalt väiksem. Hiinaga on Jaapani rahvastiku tihedus ka sarnane. 4.3

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun