Kontrolltöö.
Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid.2. Esiajalugu ja
tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus .
Kordamisküsimused:
1.Nimeta
2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu?
2.
Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"?
3.
Millega tegeleb allikakriitika?
4.
Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks ?
5.
Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased:
Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus ,
homo sapiens ,
6.
Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine,
tegevusalad, elulaad?
7.Millised
on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid
Euroopas?
8.
Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused
· Pronks = vask + tina. Vastupidav. · Ader. · Tööjaotuse muutus põllumajanduses mehed seoses loomade rakendamisega. · Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul.
Nas valmistasid tuhandeid taiuslikumaid tooriistu. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon on inimühiskond koos kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Kultuuri seostatakse tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiinatsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine. Teadlased peavad võimalikuks ka maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu. Kolmandast aastatuhandest eKr hakkas mones
......5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.......................................................................................................................6 Metallide kasutuselevõtt .................................................................................................................................6 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE...........................................................................................................................7 Varased tsivilisatsioonid. ............................................................................................................................... 7 Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused.....................................................................................................8 Usu osa tsivilisatsiooni tekkimisel...
· NIISUTUSPÕLLUNDUS · LINNAD Esimesed tsivilisatsioonid asusid jõgede ääres, Viljaka poolkuu alal (Iraak- Egiptus) Maailma esimesed poliitilised ühendused olid linnriigid, hiljem tsentraliseeritud riigid. Riiki juhtis jumal-kuningas-preester + preesterkond. Leiutati hulgaliselt tööriistu ader, ratas, metall (kivi, luu&sarve asemel), kiri 3100 eKr Mesopotaamias. Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA
erinevused eri piirkondade arengutasemetes- tekkisid klassiühiskond, kõrgkultuur ja riik. Mesopotaamias nt kerkisid linnad, rajati kanaleid, kasutati ratasveokeid,jõepurjekaid, kujunes piltkiri, tekkisid rikkusklassid. 3)Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *erinevad varanduslikud klassid *riikluse teke *kirja teke *kõrgkultuuri kujunemine 4)Milline oli religiooni roll tsivilisatsiooni kujunemisel? Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega. Edus ja võimekuses on ikka nähtud jumalate soosingut. Oli loomulik,et valitsejad pidasid sidet jumalatega. VANA EGIPTUS Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Niiluse jõe ääres Aasta: 1)üleujutus-juulist/augustist kuni okt/novembrini(tõi viljaka muda) 2)põlluharimisperiood-kuni kevadeni, st veeb/märtsini(külv,kasv,lõk) 3)põuaperiood-kuni järgmise üleujutuseni Kõrbed soodustasid suletust,püsivust.
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised
Kõik kommentaarid