Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese kujunemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Inimese kujunemine
  Australopithecus  anamensis (u 4 mln a.t.)
 Australopithecus afarensis (3,9­3,0 mln a.t.)
 Australopithecus africanus (3,0­2,3 mln a.t)
 Australopithecus aethiopicus (2,6­2,2 mln a.t.)
 Australopithecus boisei (2,6­1,0 mln a.t)
 Australopithecus robustus (2,0­1,2 mln a.t.)
 Homo rudolfensis (2,5­1,9 mln a.t.)
 Homo  habilis  – osav inimene (2,5­1,6 mln a.t.)

Homo habilis ( osavinimene ) oli kuni 127  sentimeetrit  pikk ja kaalus 
umbes 45 kilogrammi.

Oskas tööri stu valmistada

Elatas end korilusega

Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid  tasapisi  hakkas see 
kasvama. (väiksemad saagid si ski kuna relvi ei tehtud)

Liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast 
saadavad  toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust.

Maapealne eluviis erinevalt ahvinimestest.

On küsitav, kas Homo habilis kasutas  tuldmattis  surnuid, tegi 
küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (Kindlasti kasutasid nad 
mi mikat)
 Homo  erectus  (klassikaline)
1,8 mln ­ 200 000...50 000 aastat tagasi
 Homo ergaster
1,8 – 1,4 mln aastat tagasi
 Homo antecessor
1,1 mln – 700 000 aastat tagasi

Homo erectus ( sirginimene ) erines osavinimesest sel e 
poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks ­ keha 
polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu 
tänapäevainimeselgi.

Sirginimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja 
kütid. Nende tähtsamaks tööri staks ja relvaks kujunes 
pihukirves

Homo erectus kasutas kindlasti tuld

Tänu tulele sai ta ka elada karmima kli maga aladel
 Homo heidelbergensis
( arvatavalt  Homo erectus’e kõrvalliini  hiline  
alamliik)
60 000 – 10 000? aastat tagasi
 Homo neanderthalensis
(neandertallane – Euroopa heidelbergi 
inimese hiline vorm)
250 000 – 30 000 aastat tagasi
  Euraasias  kujunenud inimese liik 
 Elas aastatel 150 000 – 40 000 ekr.
 Neandertallane oli 160–165 cm  pikkune
massiivse ja musklilise  kehaga .
  Neandertallased  olid tarkinimeste kõrval 
ainus religioosse arusaamaga inimliik.
 Erinevalt osav­ ja sirginimesest oskasid 
neandertaallased ka kõnelda. 
 Homo sapiens
  Varase  pärisinimese varasemad  leiud  
Aafrikas ja Lähis­Idas 160 00 – 100 000 
aastat tagasi
 Toetudes mitokondri DNA uuringutele, 
põlvnevad kõik  tänapäeva inimesed ühest, u 
200 000 a eest Aafrikas sündinud naisest – 
nn Aafrika Eevast
Australopithecus africanus
              Homo erectus
     Homo habilis
           Homo neanderthalensis
 2,5 mln a.t. Vanimad seniavastatud kivist tööriistad 
(tõenäoliselt Homo habilis)
 1,6 mln a.t. Varaseim tõendus tule kasutusest 
(tõenäoliselt Homo erectus)
 1,0 mln a.t. Algab Homo erectuse väljaränne Euroopasse 
ja  Aasiasse
 200 000 a.t. Pärisinimese tõenäoline sünniaeg Kesk­
Aafrikas
 100 000 a.t. Algab arhailise pärisinimese ekspansioon 
Aafrikast teistele mandritele
 12 000 a.t. Euroopas  sureb  välja inimese suurim jahiloom 
­ mammut

Raul  Vaiksoo “Aja lugu”

http://static.guim.co.uk/sys­
images/Environment/Pix/columnists/2011/6/1/1306950332353/Australopith
ecus­africanu­006.jpg 

http://eternitynessy8.blog.com/files/2011/09/hom_habilis.jpg

http://www.arthursclipart.org/prehistoricman/cave/homo%20erectus
%202.gif

http://www.knihy­a.cz/wp­content/uploads/2010/03/homo­
neanderthalensis.jpg

http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9805/keel.html

http://www.cs.ut.ee/~martv/Lisandused.html

http://my.tele2.ee/uno/0001/inimene.ht m

http://www.cs.ut.ee/~martv/Neoteenia.html

http://www.miksike.ee/lisa/6klass/6uuselu/teekondinimeseni.ht m

http://www.xtimeline.com/__UserPic_Large/55629/evt100317090100231.jpg

Document Outline

  •   Inimese kujunemine
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Inimese kujunemine #1 Inimese kujunemine #2 Inimese kujunemine #3 Inimese kujunemine #4 Inimese kujunemine #5 Inimese kujunemine #6 Inimese kujunemine #7 Inimese kujunemine #8 Inimese kujunemine #9 Inimese kujunemine #10 Inimese kujunemine #11
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Schiffer Õppematerjali autor
Üpris põhjalik esitlus inimese kujunemisest. Informatsioon võetud Raul Vaiksoo raamatust “Aja lugu”.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Esiajalugu ja arheoloogia alused
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Kasutati kompuutreid, geograafilisi ja matemaatilisi meetodeid. Binford arendas edasi etnoarheoloogiat. Oli uurinud Prantsuse keskmise paleoliitikumi muistiseid ning proovinud neid tõlgendada. Järeldas, et ainult uurides seda, kuidas tänapäevased kütid- korilased kasutavad ja viskavad ära luid ja tööriistu, on võimalik mõista neid mehhanisme, mis toimisid ka kiviajal. Elas eskimote juures Alaskal, jälgis nende elu-olu. Ka uusarheoloogiat hakati kritiseerima, ette heideti inimese kadumist arvude tagant. Öeldi, et see on liiga haaratud kohanemise ökoloogiliste aspektidega ja elamise puhtkasutuslike ja funktsionaalsete külgede uurimisega. Arenguga kaasnesid taas uued suunad ja lähenemisviisid ­ postprotsessualistid. Rõhutasid muuhulgas mineviku ühiskondade kognitiivsete aspektide uurimist. Postprotsessualism on mitmepalgeline. Ian Hodder, Michael Shanks, Christopher Tilley, Mark Leone. Arvatakse, et arheoloogia on 9

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun