Inimese kujunemine
Australopithecus anamensis (u 4 mln a.t.)
Australopithecus afarensis (3,93,0 mln a.t.)
Australopithecus africanus (3,02,3 mln a.t)
Australopithecus aethiopicus (2,62,2 mln a.t.)
Australopithecus boisei (2,61,0 mln a.t)
Australopithecus robustus (2,01,2 mln a.t.)
Homo rudolfensis (2,51,9 mln a.t.)
Homo habilis – osav inimene (2,51,6 mln a.t.)
Homo habilis (
osavinimene ) oli kuni 127
sentimeetrit pikk ja kaalus
umbes 45 kilogrammi.
Oskas tööri stu valmistada
Elatas end korilusega
Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid
tasapisi hakkas see
kasvama. (väiksemad saagid si ski kuna relvi ei tehtud)
Liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast
saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust.
Maapealne eluviis erinevalt ahvinimestest.
On küsitav, kas Homo habilis kasutas
tuld ,
mattis surnuid, tegi
küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (Kindlasti kasutasid nad
mi mikat)
Homo erectus (klassikaline)
1,8 mln 200 000...50 000 aastat tagasi
Homo ergaster
1,8 – 1,4 mln aastat tagasi
Homo antecessor
1,1 mln – 700 000 aastat tagasi
Homo erectus (
sirginimene ) erines osavinimesest sel e
poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks keha
polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu
tänapäevainimeselgi.
Sirginimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja
kütid. Nende tähtsamaks tööri staks ja relvaks kujunes
pihukirves
Homo erectus kasutas kindlasti tuld
Tänu tulele sai ta ka elada karmima kli maga aladel
Homo heidelbergensis
(
arvatavalt Homo erectus’e kõrvalliini
hiline alamliik)
60 000 – 10 000? aastat tagasi
Homo neanderthalensis(neandertallane – Euroopa heidelbergi
inimese hiline vorm)
250 000 – 30 000 aastat tagasi
Euraasias kujunenud inimese liik
Elas aastatel 150 000 – 40 000 ekr.
Neandertallane oli 160–165 cm
pikkune ,
massiivse ja musklilise
kehaga .
Neandertallased olid tarkinimeste kõrval
ainus religioosse arusaamaga inimliik.
Erinevalt osav ja sirginimesest oskasid
neandertaallased ka kõnelda.
Homo sapiens
Varase pärisinimese varasemad
leiud Aafrikas ja LähisIdas 160 00 – 100 000
aastat tagasi
Toetudes mitokondri DNA uuringutele,
põlvnevad kõik tänapäeva inimesed ühest, u
200 000 a eest Aafrikas sündinud naisest –
nn Aafrika Eevast
Australopithecus africanus
Homo erectus
Homo habilis
Homo neanderthalensis
2,5 mln a.t. Vanimad seniavastatud kivist tööriistad
(tõenäoliselt Homo habilis)
1,6 mln a.t. Varaseim tõendus tule kasutusest
(tõenäoliselt Homo erectus)
1,0 mln a.t. Algab Homo erectuse väljaränne Euroopasse
ja
Aasiasse
200 000 a.t. Pärisinimese tõenäoline sünniaeg Kesk
Aafrikas
100 000 a.t. Algab arhailise pärisinimese ekspansioon
Aafrikast teistele mandritele
12 000 a.t. Euroopas
sureb välja inimese suurim jahiloom
mammut
Raul Vaiksoo “Aja lugu”
http://static.guim.co.uk/sys images/Environment/Pix/columnists/2011/6/1/1306950332353/Australopith
ecusafricanu006.jpg
http://eternitynessy8.blog.com/files/2011/09/hom_habilis.jpg
http://www.arthursclipart.org/prehistoricman/cave/homo%20erectus %202.gif
http://www.knihya.cz/wpcontent/uploads/2010/03/homo neanderthalensis.jpg
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9805/keel.html
http://www.cs.ut.ee/~martv/Lisandused.html
http://my.tele2.ee/uno/0001/inimene.ht m
http://www.cs.ut.ee/~martv/Neoteenia.html
http://www.miksike.ee/lisa/6klass/6uuselu/teekondinimeseni.ht m
http://www.xtimeline.com/__UserPic_Large/55629/evt100317090100231.jpg Document Outline
- Inimese kujunemine
- Slide 2
- Slide 3
- Slide 4
- Slide 5
- Slide 6
- Slide 7
- Slide 8
- Slide 9
- Slide 10
- Slide 11
Kõik kommentaarid