Robert Schumann (1810-1856) (0)

Robert Schumann
(1810-1856)
1. Robert Schumann sündis 8. juunil 1810. a. Saksamaal Zwickaus ja suri 29.juulil 1856. a. Endenichis Bonni lähistel.
2. Kümne aastaselt astus Schumann Zwickau Gümnaasiumisse. 1828.a. astus ta Leipzigi ülikooli õigusteadusosakonda. Ülikoolis tutvus ta Friedrich Wieckiga, kelle juures hakkas harjutama klaverit . Schumanni õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis.
Schumanni üks suurimaid mõjutajaid oli tema isa August Schumann, kes julgustas tema muusikalisi ja kirjanduslikke õpinguid. Kuna Schumanni isa oli raamatukaupmees, kirjastaja ja novelist, sai ta kirjandusteostega tuttavaks juba väga noores eas ning seepärast on teda ka kirjandus paljuski mõjutanud. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Samuti innustas Schumanni klaveriõpinguid kuulus viiulimängja Nicolo Paganini . Ta tahtis mängida klaverit sama hästi kui Paganini mängis viiulit .
3. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika . Ta on kirjutanud palju klaverimuusikat, mis oli talle väga tähtis. Laule on ta kirjutanud umbes 250 . Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper .
Schumanni instrumentaalmuusika omapära on suurelt tingitud sellest, et muusikalise talendi kõrval oli tal ka tugev kirjanduslik anne. Tema muusika on enamasti inspireeritud mõnest kirjandusteosest või varustatud omapoolse kirjandusliku programmiga.
Schumanni muusikas esinevad sageli puhanguliste ja unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid . Sageli viib Schumann kangelase loodusesse.
4. Suure osa tema loomingust moodustavad klaveriteosed ja vokaalmuusika . Eriti silmapaistvad on tema klaveriteosed. Näiteks: ,, Karneval “ ; ,,Davidsbündlerite tantsud“;
,,Lastestseenid“ ; ,,Fantaasiapalad“; ,,Sümfoonilised etüüdid“ ; ,,Kreisleriana“ ; ,,Album noortele“ jt.
5. Võrreldes Schubertiga on Schumanni looming elujaatavam ja rõõmsam, selles on rohkem kontraste ja tormakust ning eredaid karaktereid. Suur osa Schumanni loomingus on programmilisel muusikal. Ta laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi ja armastas ebatavalisi rütmimustreid.
6. 1834. a. lõi Schumann Davidsbündlerite liidu- Taaveti vennaskonna. Schumann lõi selle rühmituse oma fantaasiates.Sinna kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud. Tema reaalsed ning ka väljamõeldud sõbrad. Nt. Chopin , Liszt, Berlioz , Paganini jt. Ise varjus ta pseudonüümide taha. (7.) Ta esines seal kahe isikuna. Eusebiuse ja Florestanina. Eusebius oli lüüriline ning Florestan oli impulsiivne ja kirglik isiksus.
8. Schuberti vaimne tervis halvenes järjest. Ta kartis tegelikkuse raskusi ja lõi omaette fantastiliste unistuste maailma. Võib arvata, et Schumanni puhul oli tegemist lõhestunud isiksusega, mida näitab ka esinemine kahel kujul Taaveti vennaskonnas. Samuti oli Scumann teinud enesetapukatse ning oma viimased elupäevad veetis ta vaimuhaiglas. Järeldan, et tema vaimne seisukord oli päris halb.
9.Robert Schumann on üks suuremaid saksa komponiste 19. sajandil. Ta on kõige eredam kunstniku-romantiku tüüp, kelle loomingus peegelduvad saksa romantismi ideelised vasturääkivused. Ta arendas edasi variatsiooniprintsiipi, luues esimesi karaktervariatsioone muusikaajaloos. Schumann on tugevalt mõjutanud romantilise muusika arengut.