Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hegel ja Ryle". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abstraktne, hegel, asjale, abstraktselt, sellegipoolest, klassist, tuleme, eelarvamused, tulema, süüdistuskõne, mehele, tunnistas, ryle, filosoof, paradoks, augustinuse, ajaga, osanud, erapooletult, filosofeerida, igavene, seletamatuUskumusest, kuid see raskus, milline ta ka oleks, ei vaeva teid enam, kui küsitakse selliseid konkreetseid küsimusi nagu: Kas te ikka veel teate Waterloo lahingu toimumisaega? Kui vanalt te õppisite või saite teada Pythagorase teoreemi? Miks on päheõpitud sõnamulinat lihtsam unustada ehk lakata teadmast kui tähendusrikkaid lauseid ja miks on proosalauseid lihtsam unustada kui värsse? Pange tähele, et kuigi sel juhul mu abstraktne epistemoloogiline küsimus rakendas abstraktset *Abstractions. Dialogue (Canadian Philosophical Review). Vol l,1962. 1 nimisõna "teadmine", ei esine seda sõna nüüd mu konkreetseis küsimusis, seal on vaid aktiivsed verbid "teadma", "õppima" ja "unustama". Nii tekib kiusatus ütelda, et me ei tea abstraktse nimisõna tähendust, kuigi oleme täiesti kodus aktiivsete tegusõnade tähendustes. Siiski ei saa see
Partikulaar asi, mis on täielikult samal ajal ainult ühes kohas. Nt üksik õun Universaal võib olla täielikult samal ajal mitmes kohas. Nt omadus olla punane, punasus. Entiteet on konkreetne, kui tema esinemine antud kohas antud ajal välistab mistahes teisel sama liiki entiteedil samas kohas samal ajal viibimise. Nt üksik õun on konkreetne asi kaks õuna ei saa olla korraga samal ajal samas kohas. Entiteet on ABSTRAKTNE, kui mitu sellist entiteeti saab olla samas kohas samal ajal. Nt. protsess nagu objekti kuju pidev muutumine saableida aset samal ajal samas kohas kui objekti värvuse pidev muutumine IDEALISM - arusaam, et kõik olemasolev sõltub vaimust. Idealismi järgi on vaim fundamentaalsem kui mateeria. REALISM - realism mingi valdkonna/objekti suhtes väidab, et see valdkond/objekt on vaimust sõltumatu. TEADUSLIK REALISM - teaduslikud teooriad saavad olla tõesed ning nad
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse tea
Ajaloo lõpus ühinevad kõik jumalaga ja saavutavad täieliku teadmise. 12 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia Hegel on näide ühest mõtlemistüübist. Filosoofias ja ajaloos. Osa 19.»saj fi- losoofe pidasid seda filosoofiat valeks, kuid 19.»saj lõpus põlgasid Hegelit ka ajaloolased. Näit Ranke oli väga konservatiivne, Hegelile see ei sobinud. Lisaks olid nad veel poliitilised vastased. Hegel tõestas filosoofilise arvutuse kaudu, kui palju on Päikesel planeete. Samal ajal kui ta selle töö avaldas, leiti veel üks planeet. Tema filosofeeris juba tehtud uurimuste üle, seletades, miks just nii palju. Hegel ütles, et nii ei saa olla. Hegel vajus unustusse, vaid marksistid Plehhanov ja Lenin tõstsid ta taas au sisse. 1.7.1 Hegeli allikakriitika Ajaloofilosoofia jäi alles käsikirjana, tema poeg trükkis ta loengud ära. Suu-
mees kuuleka mehena siirdub seda ka tegema, ent temas oli irratsionaalne teadmine, et Jumal ei lase tema pojal surra, see on rohkem kui lootus see on usk). Selles staadiumis justkui sureb vana inimene ning sünnib uus. Üksnes sellel tasandil saab inimene olla vaba, kuigi see on suur ebakindlus ja teadmatus, kuid see on elu omadus. Kui inimene Jumalat usaldab, siis ta on võimeline kõigest välja tulema. Kierkegaard järeldab elustaadiumitest seda, et inimese elu Jumalaga võimaldab inimesel igas situatsioonis valida vabaduse tee. Kui langetada keeruline otsus Jumala usus, siis see pole raske. Sellest võib tulla midagi head, isegi kui esmapilgul see nii ei tundu. Samuti ütleb Kierkegaard, et me ei saa põgeneda minevikku, vaid peame elama olevikus, sest minevik ei kaitse meid oleviku eest. Inimene ei peaks küsima, mida saab teha riik või kirik. Ta ütleb, et me peaksime küsima, mida mina
mõtlemise vead: Idola tribus - soo-iidolid, petted, mis on omased inimsoole. Kalduvus lasta oma mõtlemist mõjutada emotsioonidest ja tunnetest. Idola specus - koopa-iidolid, eksimused, mis sõltuvad inimese individuaalsetest omadustest. Igal inimesel on oma koobas, kõik saavad asjadest omamoodi aru. Idola fori - turu iidolid, keele võim mõtete üle, mis tekib inimeste vahel suhtlemisel. Tühistest sõnadest tekivad lugematud kasutud sõnasõjad. Idola theatri - teatri-iidolid, eelarvamused, mis tulevad ekslikest tõekspidamistest, ajalooloselt väljakujunenud reeglitest, filosoofide dogmadest. Kui inimene on vabanenud iidolitest, siis tuleb leida õige tee, selleks on mitmeid võimalusi. Nicolaus Copernicus (1473 - 1543) heliotsentrism kõrvaldan ka inimese maailma keskpunktist. Johann Kepler (1571- 1630). Elliptilised orbiidid. Täpsus. Galileo Galileid (1564 - 1642) looduslike objektide omadused on matemaatilised,
otsus tuleb paikapidavam ja pädevam. 3. Moraal-psühholoogiline asjaolu: Demokraatia innustab inimesi hoolikamalt oa seisukohtadele mõtlema. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! See on mõtekas siis, kui on suhteliselt väha isikuid, kes selles osalevad ja kui tuleb teha küllaltki vähe otsuseid. 8. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil! 1. Illusoorsus, ebaolulisus ja eelarvamused: Hääletamise protseduurid ei garanteeri inimeste poolt valitsemist, sest mõned valijad ei tea, mis on nende huvid; valijaid tüssatakse osavate kõnemeeste poolt; kandidaatide ring ei paku tõelisi valikuid. 2. Tuntud loosung "2 pead on 2 pead ei pea paika". 9. Kuidas kritiseerib Platon demokraatiat? Õiged poliitilised otsused vajavad eksperte. Demokraatias aga rahvas sellist omadust ei oma. Seega võib demokraatia tagajärjeks anda lolli poliitilise süsteemi. 10
Kuidas kogemus on võimalik? Kant tahab olemasolevat teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Hegeli dialektika Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud vastuolud: dialektilise protsessi iga staadium on eelmise staadiumi varjatud vastuolude tulemus. 16
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõi
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest,
Meie loomuomane argus ja laiskus töötavat sellele küll vastu, kuid vabadustungile on ette nähtud peale jääda ning levida üle inimkonna. Kant oli veendunud valguse võidus, sest Friedrich Suur oli andnud oma alamatele avaliku arutlemise vabaduse, mida polevat enam võimalik tagasi pudelisse toppida. Paar aastakümmet hiljem, 1807. aastal, pärast seda, kui valgustatud mõistus oli leiutanud ja edukalt rakendanud giljotiini, pidas Hegel valgustust juba ületatuks. Valgustus polnud kaugeltki nii mõistlik, nagu ta end arvas olevat, vaid lihtsalt üks sõjakam eelarvamus teiste seas. Sealtpeale ongi valgustuse filosoofilises mõtestamises olnud kord Kant peal ja Hegel all ning teinekord vastupidi. Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga
......................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism..........................................................................................................
ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on).
Riigi huve puutavate poliitliste otsuste tegmine tuleks jätta asjatundjata hooleks. Platoni meeelst oli eelkõige filosoofiline ettevalmistus valitsemise hädavajalik tingimus. Kuigi Platon oli demokraatia vastu , pooldab ka tema, et inimeste huvid peaksid olema valitsejate südames. Demokraatias aga rahvas sellist omadust ei oma. Seega võib demokraatia tagajärjeks anda lolli poliitilise süsteemi. 9. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil! 1) Illusoorsus, ebaolulisus ja eelarvamused: Hääletamise protseduurid ei garanteeri inimeste poolt valitsemist, sest mõned valijad ei tea, mis on nende huvid; valijaid tüssatakse osavate kõnemeeste poolt; kandidaatide ring ei paku tõelisi valikuid. 2)Tuntud loosung “2 pead on 2 pead ei pea paika”. 10. Milles seisneb volitatud esindaja teooria erinevus sõltumatu esindaja teooriast? Volitatud esindaja on vaid “hääletoru” inimeste vahel. Ta ei tohi avaldada oma arvamust, kui rahva oma. Tal ei
4.Dokumentide analüüs-inimtegevuse produktide ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemustest uurimine. ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Produktid võivad olla: Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks on teadus. a)Kirjalikud Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. b)Pildilised Comte'i peetakse positivismi rajajaks. c)Materiaalsed Ühiskonna arengustaadiumid Andmete tüübid: Inimühiskond on läbinud 3 staadiumi: 1.Läbilõikelised (cross-sectional) andmed-Iga uuritava 1.Teoloogiline staadium (aegade algus -1300) -maailma inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea
sellest keskkonnast. On raske objektiviseerida seda, millesse olema „kastetud“ ehk kus keskkonnas ise oleme, s. t. oma tööd on raske analüüsida. Elu objektivatsioon: väliseks tegemine; intersubjektiivselt ligipääsetav; üldine (jagatud tähendused); holism ja ajalooliselt kujunev; tunnetussubjekti konstitueeriv sfäär; mõistmise võimalikkuse tingimus (tunnetussubjektile on objektiivne vaim mõistetav). Lk 89. Hegel. Erinevused. On selge eristus, et Hegel konstrueerib metafüüsiliselt, puhtast mõistusest lähtuvalt. Loodusteadused ei käsitle metafüüsilist. Objektiivne vaim on see, mis on antud empiiriliselt. Hegelile oli mõistuse objektivatsioon ja Diltheyle oli vaimse poole objektivatsioon (tahted, impulsid, eesmärgid, irratsionaalsed komponendid). Hegeli filosoofia on mõistuse absolutiseerimine – Dilthey järgi. Kui tema kasutab mõistet objektiivne vaim, siis on tema jaoks ka objektiivne vaim. Elu
mida toetab loogiline analüüs. Siin me ei pea pöörduma kogemuse poole, et uurida edasi. Üks lause on analüütiline kui tema tõesuse üle saab otsustada keele tähenduste ja loogika alusel. Sünteetiline on kahe loogiliselt sõltumatu mõiste ühendamine ehk predikaat ei sisaldu subjekti mõistes(näite puhul: keha(subjekt) ei ole alati raske(predikaat)). Kuidas on aga selline seostamise õigustatus küsimus? Vasturääkivuse seadus(?), mida ei saa lubada loogikas. Ühele ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise, et mis kord on kehtinud, siis kehtib ka edasi – universaalne paratamatus. Analüütiline otsustus on eelistatad, mis annab üldisi ja paratamatuid teadmisi. Sünteetilise puhul on küsimus, et kuidas me põhjendame. Sünteetilised jagunevad a posteriori(empiirika alusel) ja a priori(mõistuse alusel)
on armastus ise, kuid Ilmutusraamatus ilmutab end verise ning karmi kättemaksjana. Tänapäeva teoloogias on muidugi mõlemate Piibli raamatute autorluse kohta mitmeid erinevaid arvamusi, kuid Jungi poolt öeldu kehtib selles mõttes, et vähemalt Uue Testamendi kaanoni koostajate jumalapilt peaks olema järjekindel. Peame silmas ka asjaolu, et saksa kultuuriruumis üleskasvanuna olid Jungi jaoks autoriteetideks lisaks mõnele teisele eelkõige Kant ning Hegel. Järgnevalt näemegi Jungi mõttekäiku süsteemis tees-antitees-süntees. Jung leiab, et algsel, arenemata mõttetasandil nähakse Jumalat vältimatult Ühena (ehk siis, ühesena). Ainult lahkulöömise teel Ühest, saab ilmuda Teine. Taoline lõhenemine ei pea ilmnema enne, kui ei ole kriitikat auctor rerum`i suhtes - mitte enne, võib öelda, kui kultuur hoidub igasugusest mõtisklusest Ühe üle ning ei hakka tema kätetööd kritiseerima
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katke
Jumalale, lõputule, kelles kõik lõplike asjade vastuolud kaovad. 7 · Näide: · Harjumus, mis väära konserveerib. · Mida suurem on ringi raadius, seda enam läheneb · Kogemusteta massi eelarvamused, kaar sirgele, kuni lõputuses langevad mõlemad · Näivad teadmised, mille taga peitub teadmatus. kokku. · Opus maius · Jumalat võib üksnes kaudselt puudutada ühtsusele · Tegelda tuleks nelja teadmiste valdkonnaga: lähenev mõistus. · Piibli eksegees ja filosoofiliste tekstide tõlgendamine
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid ja abs
juures vaja läheb? Vastus sõltub sellest, mis sorti valdkonnast me mõelda soovime. Võib muidugi öelda, et soovime mõelda kõigest, aga vaatame esialgu ülalpool toodud kolme konkreetset näidet: sugulussidemete andmebaas, tuumajaama kaitsesüsteem ja aritmeetika. Esimese kahe oluliseks omaduseks on nende lõplikkus. Tõepoolest, olgu sugulaste andmebaasis või mitu miljonit nime, nende hulk on ikkagi lõplik. Samamoodi tuumajaamaga: kuitahes keeruline kaitsesüsteem ka ei oleks, sellegipoolest on tegu lõpliku hulga torude, juhtmete, andurite ja muude komponentidega, mis teatud konkreetsel viisil kokku pandud. Niisuguste lõplike andmebaaside või süsteemide üle arutlemise jaoks on loogika täielik: põhimõtteliselt on võimalik kogu süsteem hulga väidete abil ära kirjeldada, ning seejärel saab väikese hulga standardsete loogikareeglite abil tuletada iga õige väite nimetatud süsteemi kohta.
8 Tekkinud ärritatavusestm arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega. Aistingul on oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust. Välis- ja sisekeskkonnast lähtuvate mõjutuste aistingud kujundavad emotsionaalse toonuse. See EI ole mälus talletunud omaduste esindamine kujutluses ja fantaasias ega ka varasemate kogemuste aktualiseerimine. Meeleline ja abstraktne tunnetus Meeleline- aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse omapära. Meeleline tunntus kogumis on loomadel ja inimestel erinev: * tunnetuse sisu- inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu, tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistetega. * füsioloogiline mehhanism- otstarbeka signaalina toimib inimesel ka sõna
20. sajandi paljud kunstistiilid vajasid vägagi keerulisi teooriaid, et neid tihtipeale üsna minimaalseid objekte saaks üle kanda kunstitasandile. On võimalik oletada, et kunst on jõudnud lõpule. Muidugi jätkub kunstitegemine. Kuid kunstitegijad, kes elavad n. ö. ajaloojärgsel kunstiperioodil, toodavad töid, millel puudub ajalooline tähtsus või tähendus, mida neilt oleme seni oodanud. Kunsti ajalooline järk on läbi, kui me saame teada, mis kunst on ja mida ta tähendab. Hegel ütleb, et kunst on vaba ainult siis, kui ta on enese pannud maksmasfääris, mida ta jagab koos religiooni ja filosoofiaga, saades niiviisi veel üheks viisiks ja vormiks, mille kaudu kõige avaramad vaimsed tõed jõuavad teadvusesse. Kunst on meie jaoks mineviku asi ja jääbki selleks. Danto, Arthur 1995. Kunsti lõpp. Looming 12 Anderson, Perry 1996 Ajaloo lõpud Vikerkaar 56 ja 910 Esteetika ja interdistsiplinaarsus
Teooriate ulatus • Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton’i klassifikatsioon: – Suured teooriad (grand theory) – väga abstraktsed, seos igapäevaeluga väike, seletavad suuri süsteeme ja üldisi seaduspärasusi (kuidas ük. töötab, kuidas toimivad poliitilised süsteemid). Empiiriliselt raske või võimatu kontrollida (nt. Weber, Marx, Easton, Habermas, jt). – Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) – pole nii abstraktne, võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt. sotsiaalse mobiilsuse teooriad, valimiskäitumise teooriad, Putnam’i sotsiaalse kapitali teooria, agenda setting’u teooria, ratsionaalse valiku teooria, jne). • BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad” • Paradigma – suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad • Biheivorism
üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega. Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös. Seega: filosoofia võib olla nii õpetus, teadmiste süsteem, vaimumaailma maakaart kui ka
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev
mõistlik, kui see teisi konkreetseid identiteediallikaid summutama hakkab. Sugulaslik väide Andersonile -> briti ajaloolane Eric Hobsbawm ,,Leiutatud traditsioonid" Konkreetselt analüüsib selliseid oma osalejate poolt pikaajaliseks ja iidseks peetuid praktikaid ja näitab, et tegelikult võib nende ajalugu olla väga lühike osalejate enda teadmata. Tegemist võib olla väga lühikeste traditsioonidega, kuid need suudavad sellegipoolest tugevat identiteeti pakkuda. Kui inimesed ise kogevad suhet tähenduslikuna, see nende endi jaoks on oluline, siis on see reaalne. See et traditsioon on leiutatud ei tee teda vähem traditsiooniks. Võime öelda, et ehkki iga individuaalne identiteet ongi individuaalne ja kultuuri piirid on hägused, siis meie identiteet on siiski moodustunud nende kogukondade kaudu kuhu me kuulume. Siin on ajalooliselt toimunud selge areng. Kui vanasti enne moderniseerumist oli
◦ hüpoteetiliste probleemide käsitlemine tekitab raskusi, seega algklassisdes peaksid ülesanded tulenema laste kogemustest, kasutama reaalseid objekte ◦ omandatakse oskus klassifitseerida, järjestada, nummerdada reaalsete omaduste põhjal 4. formaalsete operatsioonide – puberteediealine, hüpoteetilise maailma avastamine, oskus mõelda „mis siis kui“ ilma, et oleks vaja reaalseid kogemusi; lapsed, kes koolis pole käinud, enamasti ei suuda abstraktselt mõelda ◦ bioloogiliselt taandarenevad mõned närviringed, teised arenevad rohkem, seega muutub selle tagajärjel ka mõtlemine ◦ kultuur ootab teistsugust käitumist-mõtlemist > käituvad-mõtlevad ka teistmoodi ◦ oskus teha üldistusi ja planeerida ◦ oskus aalüüsida oma mõtteid – miks midagi tegid? ▪ Enne seda perioodi ei ole väga mõtet seda küsimust küsida
NB! Traditsiooniline arusaam õigusest: 1. Õigus kui objektiivne fenomen, objektiivne arusaam. Kirjapandud õigus. Oluline on, et see oleks sündinud õiguskorda formaalset teed pidi ning see tee peab olema õigusega kindlaks tehtud. Siia kuuluvad ka seadused. 2. Õigus kui subjektiivne fenomen, subjektiivne arusaam. Objektiivsest õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus (õigustus) ise tegutseda teatud viisil või nõuda kohustatud subjektilt teatud käitumist. Vajalik käitumine peab tulema jällegi objektiivsest õigusest. Tänapäevane arusaam õigusest: 3. Õigus kui normatiivne info ja kommunikatsioonimeedium Selle on tänapäevane olukord juurde toonud. Infotehnoloogiaga seotud. Subjektiivse ja objektiivse õiguse reflektsioon. Nendes kõigis peab sisalduma õiglus kui õiguse mõõdupuu õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest komponendist: õiglusest, õiguslikust garanteeritusest ja eesmärgipärasusest. Teise
annaabi.ee 
