Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
Teemad 6 Tänuavaldused 7 Sissejuhatus: „Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ 8 1. Klassiruumis käitumise dünaamika 12 2. Uus klass, uus aasta: käitumisjuhtimise kehtestamisfaas 34 3
Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda! - Tume kleit, valged kätised ja krae. Hiljem muutus värv ilusamaks ja isegi teksariidest, mis meeldis kõigile. - Koolivorm puudus, aga oleks parem olnud, kui oleks olnud. Kehvemalt riides olijad tundsid end näruselt. - Ei olnud kohustuslik. - Koolivorm puudus. - Koolivorm oli kohustuslik- tüdrukutel seelik, pluus ja jakk- kõigil ühesugused; poistel pintsakud ja püksid, enam-vähem tumedad. - Koolivorm oli kohustuslik, ehkki seda nõuet ,,moodsamad olla tahtvad" püüdsid eirata. Aga harjuti kandma ja üldiselt oli pilt ühtlane. Lõi nö ühtekuuluvustunde. - Koolivorme oli minu õppimise ajal vist kolm. Vormide varieerimisvõimalusi tüdrukute jaoks oli küll. Nt esimene vorm: valge- sinisetriibuline pluus, must või sinine volditud seelik ja must põll; tumesinine kleit valge krae ja kätistega ja must põll; pidulikuks puhuks valge pluus, seelik ja põll.
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
sellest kuidas väärtuseid teadlikult arendada ja kasvatada ning kui suur on minu kui õpetaja vastutus laste maailmapildi kujunemisel. Me teeme omi valikuid ja anname hinnanguid automaatselt, teadmata, et need toetuvad sissejuurdunud väärtushinnangutele ja väljutame emotsioone milledel on otsene mõju laste tulevikule ning minapildile. Tundub ju, et õpetaja töö on lastele teadmisi edasi anda ja lasteaiaõpetajal lisaks hoiufunktsioon. Samas oleme aga õpetajatena elavad eeskujud kõiges, mida lapsed näevad ja teavad meid tegevat. Laps ei saa ju tõsiselt võtta õpetajat, kes käitub vastuoluliselt oma õpetustega. Näiteks tean maakohas ühte inimest, kes töötas koolidirektorina ja seega oleks pidanud olema eeskujuks oma alluvatele ja õpilaskonnale. Tööpostil ta seda oligi, kuid minu ema, kes õppis selle direktori juhitavas koolis, oli sunnitud tihti nägema teda oma kodus ja vägagi ebakaines olekus. Milliseid väärtuseid see direktor minu emale sisendas
konstrueerimise teel. Õppimist teooriad mõjutavad otsene õpetamine, tagasiside ja seletused. Teadmine on korrekte, kui see peegeldab välismaailma. Sisemine Teadmine konstrueeritakse varasema Piaget suunamine teadmise ümberkujundamise, organiseerimise ja reorganiseerimise teel. Teadmine pole välismaailma üks- ühene peegeldus, ehkki kogemus (praktika) mõjutab mõtlemist ja mõtlemine teadmist. Uurimine ja avastamine on olulisemad kui õpetamine. Nii väline Teadmine konstrueeritakse sotsiaalsete Võgotski kui interaktsioonide ja kogemuse baasil. sisemine Teadmine peegeldab välismaailma suunamine filtreerituna ja mõjutatuna kultuuri, keele, uskumuste (ka individuaalsete),
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
Hariduse areng kaasaegses Eestis Essee Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu järjepidevus tähendab püsivat keskkonna ümberkohanemist vastavalt elusorganismide vajadustele. Erinevate kogemuste edasi an
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi. LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli Playbackil publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG- i üritustega
17. Milline edu või ebaedu atributsioonide kombinatsioon õppimise tulemuste seletamisel motiveerib kõige paremini edasist õppimist, sõltumata eelnevast õpitulemusest? Selleks on jõupingutus. 18. Millised kaks faktorit määravad Atkinsoni (1964) järgi resultatiivse saavutusmotivatsiooni? Need on edusaavutamise ja ebaedu vältimise motiiv. 19. Uurimused näitavad, et eneses kahtlevad õpilased kalduvad olukorras, kus neil on võimalus valida erineva raskusega ülesandeid, eelistama kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. 20. Saavutusmotivatsioon hakkab oluliselt mõjutama õpilaste õppimist ja õpitulemusi sellest ajast peale, kui õpilased jõuavad murdeikka, kui nad hakkavad teadvustama oma „mina“. 21. Millised kaks üldist faktorit määravad saavutusmotivatsiooni Featheri (1982) mudeli järgi?
üleolek kaassportlastest välja ei paista (Weiss & Williams, 2004). Lisaks väidab Nicholls, et noorukid teevad eelistuse kahe orientatsiooni vahel, milleks on kas egole või ülesandele orientatsioon, ning mis on omakorda individuaalne ja sõltub kahtlemata ka sportlikust tasemest. Samas tuleb silmas pidada, et sporti harrastav laps või nooruk ei ole orienteeritud kas ainult ülesandele või ainult egole, ehkki spordipsühholoogid on kindlaks teinud, et need on suuresti ortogeensed (vastandlikud) konstruktid. Pigem domineerib üks või teine motivatsiooniline suundumus (Raudsepp, 2010). Vaata ka lk. 61. SPedÕ 17. Planeeritud käitumise teooria kasutamisest õpetamise-õppimise protsessis 18. Moraali ja eetika kasvatus spordis 19. Spordioskuste omandamise komplitseeritus Spordioskuste õpetamise keerukus on tingitud spordiga tegelevate inimeste erinevast
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
juba lapseeas (Pantsenko 2005: 18). Vähesest liikumisest saavad alguse paljud haigused ja terviseprobleemid, mis hakkavad inimest kimbutama tema igapäevaelus ja takistavad teda elamast täisväärtuslikku elu. Tervisest sõltub inimese eluiga. See on suur asi, mida inimene saab enda jaoks ära teha. Kui inimesed hoiaksid oma tervist, väheneks nende suremus. Terve inimene on edukas, seltsiv, elurõõmus ja kasulikum ühiskonnale. (Liikumine 2015) Õpetaja roll selles kõiges on tohutu suur. Kuid õpetaja käed jäävad sellises olukorras lühikeseks, kui õpilast ei toeta perekond. Perekonda kujundavad vanemad ja vanemaid kujundavad omakorda nende vanemad. Tuleb olla väga ettenägelik ja teadlik, millisteks inimesteks me oma lapsi kasvatame. Laps veedab enamiku oma ajast kodus, kus on ka tema vanemad. Perekond on just see, kes loob harjumuse lapseea aktiivseks liikumiseks. Lapsele on suureks eeskujuks just vanemad. Kui vanematel on välja kujunenud harjumus
plaani läbi, et võita. See ei ole mitte lihtne ülesanne. Ja see on absoluutselt loov ülesanne. Selleks, et need mängud oleks üheselt arendavad ja mõjutaks lapse arengut positiivses suunas, on vaja, et lapse tegevus arvutis käiks kooskõlas lapsevanemaga. Mitte põhjalikult monitoorides, aga tundes huvi, millega laps seal tegeleb, vajadusel teda suunata ja selgitusi jagada. Ühiselt teadlikkust suurendada ja ohte selliselt vältida. Agressiivne laps on minu meelest valdavalt vähese koduse kasvatuse tulem, ja mitte internetiajastu saavutus. Ka kehalise võimekuse vaates tuleb tänada digitaalsete seadmete arendajaid, et ka nemad tegelikult panustavad mitte ainult kasumi tootmisesse, aga sellesse, et arvuti taga laps ka liikumisest meelelahutust leiaks. Nii on täna ülipopulaarseks arvutimänguks WII, kus mäng käib küll arvutis, ent eeldab osalust füüsiliselt
see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid. Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima järjestama, võrdlema, mõõtma, rühmitama, loendama. Õpilane omandab naturaalarvude, harilike ja kümnendmurdude mõiste. Õpilane peab omandama kujutluse peamistest suurustest, suuruste mõõtmise ühikutest ja nende vahelistest seostest. Laps peab aru saama, et nende vahel on kindlad seosed.
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
2. ARUKATEKS VÕI RUMALATEKS, 3. AUSATEKS VÕI VALELIKEKS, 4. SÕBRALIKEKS VÕI VAENULIKEKS, 5. VIRKADEKS VÕI LAISKADEKS... Lapsed kasvavad enamasti selliseks, nagu neid peetakse. Õpetaja tegevus võib olla · julgustav, · innustav, · toetav, · tunnustav, aga ka · kahtlustav, · vastandav, · alandav... Kuidas toimib (võib toimida) hindamine? Milline õpetaja ei sobi õpetama? Selline, kes arvab, et · tal on õigus ja kohustus aina õpetada ja hinnata; · ta on kõigist kõiges targem ja tema seisukohad on ainuõiged; · eesmärgiks on õppimine ja lapsed on vahendid: savi, mis tuleb vormida või metall, mida vermida; · saab õpetada ainet, mitte lapsi (inimesi); · sundus ja hirm on õppimise peamised atribuudid; · kõik lapsed on ühesugused. Õpetamine ja õppimine kui kommunikatiivne akt Suhelda saavad subjektid; teised kohtlevad üksteist. Siin käsitleme kommunikatsiooni, ent elus toimib kommunikatsiooni ja interaktsiooni ühtsus.
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
võimalusel. Oluline on, et sa sel hetkel reageerid, mitte ei kõnni sellest olukorrast mööda. (Lasteombudsman, 2014) 2. Suuna õpilaste tegevus muule aktiivsele tegevusele. Kui märkad õpilaste vahel liiga agressiivset mängu, siis suuna nad mõnele sarnasele tegevusele, kus liigategemise oht on väiksem. Näiteks, kui õpilased loobivad õues üksteist käbidega, siis sekku mänguliselt joonistades kriidiga mõnele puule märklaua ja pakkudes lastele välja, et nad hakkaks käbidega 10 hoopis märki viskama. Vanemate õpilastega nõuab selline lähenemine loomulikult suuremat pingutust. (Lasteombudsman, 2014) 3. Kui vaja, siis sekku füüsiliselt. Kui on ilmne, et õpilaste omavaheline rüselus teeb ühele poolele haiget, siis tuleb kaklejad füüsiliselt teineteisest lahutada. Kui sa tunned, et see käib sul üle jõu, pead kutsuma abi. Koolipersonali kohustus on sekkuda ning tagada laste turvalisus
M- T + ,,Ma olen viletsam kui Teie" . Kui laps saab aru, et temast ei hoolita. Laps usub, et teised teda ei taha. Võib tekitada kui öeldakse pidevalt, et ta ei kõlba millekski. M- T - ,,Kõik on halvasti" . On omane küünikutele, võib esineda suitsiidi eel. Kes ei salli ennast ega teisi, võib oma käitumisega nii ennast kui ta teisi kahjustada. Indiviidi suhtumine oma tulevikku : JULIAN ROTTER: "kontrollkeskme teooria": Interaalne isiksus (see mis saab sõltub ainult minust, seda tekket toetab M+ maailmapilt)/ Eksteraalne isiksus (kõik on ettemääratud, sõltub teisest, juhusest) autoritaarne ühiskond, kuna ei saa midagi valida. Kontakti vältimise viisid 1. Introjektsioon (ehk "peab"id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
Sotsiaalpedagoogika sekkub kui üldpedagoogika ei ole enam edukas Siin ja praegu lähenemine P. Feire 1921-1997 brasiilia kasvatusteadlane Kasvatus ei saa kunagi olla poliitiliselt neutraalne Kasvatus teenib kas rõhutute või rõhujate huve Rajas kriitilisel teadlikkusel põhineva lootuspedagoogika Sotsiokultuuriline innustamine jõustamine (tänapäeval); äratada inimene ise üles teotahtlikkusele, et ta hakkaks enda elu ise muutma KOGU PEDAGOOGIKA ON SEOTUD TULEVIKUGA. (Hämäläinen, 2001) KOKKUVÕTTEKS Reformatsioon Industrialiseerumine, tööstusrevolutsioon Urbaniseerumine Kus me oleme täna? Tehnoloogia revolutsioon? Info- ja teadusühiskond Sotsiaalpedagoogiline töö toimub integratsiooni ja emantsipatsiooni vahelises pinges. Integratsioon tähendab indiviidi v rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse.
Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut.
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel...........................................
Kord kui Juuliusel kadus tunni kord tõsiselt käest, ei suutnud ta seda enesele andestada, see jäi teda kauaks piinama. Seni oli olnud Juuliusel tööl vaid mõned väiksed pahandused, mitte aga midagi suurt mis oleks talle südamesse läinud. ,,Ma ei ole lihtsalt kohane inimene kooliõpetajaks. Olen seda ametit seni pidanud ja arvanud, et see on mulle kohane. Aga see on mulle kohane olnud ainult sellepärast, et ma millekski muuks veel vähem kõlban. Oleks hea, kui minust oleks saanud vähemalt korralik koolmeister, kes suudab lapsi seda armastama panna, mida ta ise noores põlves on armastanud ja milles oli siiski palju ilusat." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 163 ). Neist tunnetest kurtis Juulius Anna Neiderile, ta tundis naisega teatavat lähedust, ja talle meeldis rääkida teise haritud inimesega. Anna lohutas Juuliust ja julgustas teda ülikooli lõpetama. Juulius hindas ja oli väga tänulik Annale kõikide sõnade eest
nud. Üsna tavaliselt arvatakse, et andekad saavad ise hakkama. Jah, mingil tasemel saavad andekad kindlasti hakkama, kui aga lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad motivatsiooni ja huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis tema õppimisvõime hal- veneb. Müüdi mõõtmed on ka arvamusel, et andekad õpilased on edukad kõigis ainetes. Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikus ainetes, ei käi see kaugeltki kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid tea- Kui lastele ei anta tavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega võimalusi ennast andekaid lapsi. Müüt on seegi, et andekad lapsed on ühesugused. Andekate arendada ja esineda vastavalt võimetele,
abistamise poliitikale (Gelles & Straus 1988, 40). Laste väärkohtlemise erinevaid tõlgendusi kohtab kirjanduses mitmeid. Erinevate teadlaste poolt antud definitsioonid on küllalt erinevad võimaldamaks saada ühest arvamust lastele suunatud vägivalla levimusest ja olemusestki. Erisugustest lähenemisviisidest tulenevalt mõistetakse ja kirjeldatakse laste väärkohtlemist erinevate käitumisaktide ja tegevustena. Vägivald sisaldab eneses alati ohtu inimese tervisele ja selle tõttu olen antud töös lähtunud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt rakendatud tervise definitsioonist, mille kohaselt tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Sellest tulenevalt on väärkohtlemisest rääkides õige kasutada järgmist definitsiooni. Laste väärkohtlemine koosneb kõigist füüsilise ja/või emotsionaalse halvasti kohtlemise, seksuaalse kuritarvitamise, hooletusse jätmise või hoolimatu
· Kirjutage teksti sisse/kõrvale oma märkmeid, arutlege neid õpilasega! · Ilmutage õpilase valitud teema vastu huvi! Töö juhendaja ülesanne on aidata piiritleda töö mahtu, aidata õpilast jõukohase lugemismaterjali leidmisel ning loetud materjali tõlgendamisel. Kui uurimistöö sisaldab katseid või eksperimente, siis suunab õpetaja õpilast ka nende läbiviimisel. Samuti nõustab õpetaja küsitluste koostamisel ja käsitluste analüüsimisel, kuid selliselt, et põhitöö jääks siiski õpilase enda teha. Õpilasuurimuste puhul on sageli probleemiks sobiva lähenemisnurga ja õige uurimismeetodi leidmine ning selle kasutamise oskus, kogutud materjali analüüsimine ja tõlgendamine, oma arvamuse sõnastamine. Õpilasel on kergem end parandada, kui õpetaja on vigadele osutades konkreetne ja annab asjakohast nõu, kuidas edasi tegutseda. Sagedased kohtumised annavad kindluse, et õpilane liigub töö parandamisel soovitud suunas.
vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid. Kõik need viivad meid kokku teiste inimeste eluga, uudiste või erinevate sündmustega, mis on edasiminekuks vajalikud. Raadio kuulub suulise tekstivaramu hulka, sest me ei näe, vaid kuuleme. Raadiouudis on tänane uudis, seal ei kasutata sõna ,,eile". Raadiouudis on alati mõne tunni või mõne minuti vanune. Televisioonitekstide puhul saame rääkida nii suulistest kui näilistest, see tähendab, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
