õievartest ja rohelistest või suppe, küpsetis violetsetest hästi arenenud õiepungadest. Artisokk Õisiku kuju on kerajas, Artisokk on väga kaloririkas Õisikut süüakse keedetult ja Söödavat osa on artisokil kooniline,lameümarik,ovaal köögivili, aga vitamiinide ja hautatult mitmesugustes vaid u 20%. Toortoiduks ne, soomuste värv varieerub mineraalsoolade sisaldus on kastmetes ning artisokk ei sobi. sõltuvalt sordist rohelisest suhteliselt madal. valmistatakse ka konserve. Rahvameditsiinis tumelillani. kasutatakse artisokki kui
Leevika vilja 021K Läti looduslikud tingimused ja seetõttu ka toiduainete valik on väga lähedased meile, nii et mitme toidu puhul pole võimalik välja selgitada, kumma rahva oma see algselt on olnud Iseloomulik on liha ja kalade mitmekesisus. Sea-, veise-, lamba- ja kodulindude liha süüakse keedetult, praetult ning hautatult. Toitude valmistamisel ilmneb tugev teiste rahvastega, eriti vene ja saksa mõju. Puuviljasest on eelistatuimad õunad, neist valmistatakse magustoite ning neid lisatakse kastmete, liha- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Laialt on tuntud leivasupp, mustikasupp klimpidega ja kissellid pudruga. Toite maitsestatakse vürtsidega mõõdukalt: kõige enam lisatakse pipart ja looberilehte, vähem muskaatpähklit, kaneeli ja nelki. Maitserohelisena on esikohal
C- vitamiini vähem. - kaaliumiühendeid- naatriumi-, - kaltsiumi-, - fosfori-, - magneesiumiühendeid. 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. vajalik õhuniiskus 98 100%.Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides.Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse:- toorelt,- keedetult,-hautatult.Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises,- suppide,- ühepajatoitude valmistamisel. Suurepärane dieettoiduaine. Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku.
Haug (Esox lucius) Haug on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haugil nooljas keha, mis külgedelt lamendunud, pardinokka meenutav suu. Pikkus 50 150 cm, 35 kg, elab kuni 30 aastat. Paikneb jõgedes, järvedes, rannikumeres, toitub kaladest, konnadest, pardipoegadest, vesikirpudest, zooplanktonist. Kasutatakse: Haugi liha on rasvavaene 1- 1,5%, kalorsus 80-90 kcal 100g kohta. Liha on eripärase lõhna ja maitsega, natuke kuiv ja tuim. Keskpärane söögikala. Keedetult/ hautatult (supid, road) soolatatult, kuivatatult. Angerjas ( Anguilla anguilla) Angerjas on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala. Ohustatud liik. Pikkus 1,5 -2 m, kaalub 4-6 kg. Värvus tumeroheline või pruun, nahk limane ja libe. Maduja kehaga kala. Öise eluviisiga kala, elab madalas veekogus, jõgedes, rannikuvetes. Kasutamine: Angerja liha on väga maitsev ja rasvarikas 23 % rasva. Keedetult, marneeritult, praetult, suitsetatult. Tänan kuulamast!
tuleneb oranžpunane värvus, C-, B- ja E-vitamiine ning mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. • Söö porgandit, saad magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim. • Punapeeti kultiveeritakse eelkõige tema toitva juurika
segametsades lõhnaga, kasutada värskelt, soolatult Kuiv pilvik Leht- ja Pehme, Kupatatult, kuusemetsades pehkunud soolatatatult Suur sirmik Rohtunud metsa- Pähklit Praetult, hautatult ja teesevades, meenutav Sampinjonilaadsete võsastikus seltskonda kuuluv Kaseriisikas Leht- ja Põletavalt Värskelt Kupata soola, segametsades, kibe mürgine hapenda, marineeri kaskede all, sümbioosis haavaga
tootmine ja tarbimine on viimastel aastakümnetel suuresti kasvanud . Tootmise mahult on esireas Hiina, USA ja Jaapan. Euroopas on suuremad porganditootjad Suurbritannia, Poola, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Madalmaad. Ka Eestis kasvatatakse ja tarbitakse porgandit laialdaselt. Äriotstarbelise viljelemise kõrval on ta esindatud pea igas koduaias. Tarvitamine Porgandit süüakse toorelt, keedetult ja hautatult. Hinnatud komponent on porgand mitmesugustes toorsalatites, samuti suppides ja ühepajatoitudes. Ta on suurepärane dieettoiduaine, mida soovitatakse eelkõige südame- veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele. Väga tervislik on rauaühendite poolest rikas porgandimahl, mis eriti kasulik kehvveresuse korral. Asendamatu on porgand ja porgandimahl väikelaste menüüs. Lisaks kasutatakse porgandit ka ravikosmeetikas. Mõnikord võib porgandi peajuur olla ebatavalise kujuga.(see
2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalusi: - külmtoitude, - soojade roogade koostises. Suurepärane dieettoiduaine (südame-veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele). Porgandimahl: - väga tervislik, - rauaühenditerikas.
Maks Siseelunditest on maks kõige vitamiinirikkam, selles leidub 15 vitamiini. Samas tuleb arvestada, et see on organ, kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid. Sestap võib maks sisaldada ka kahjulikke aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine. Samuti rikneb maks tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd. Maks seob halvasti vett, kuid hästi rasva, selle tõttu sobib ta määrdelaadsete roogade valmistamiseks (nt pasteedid. Toidutegemiseks on vaja maksa ette valmistada. Maksa katab õhuke kelme (nn grillimise või praadimise jaoks), mis tuleb eemaldada, lükates näpud selle alla. Seejärel näppe järjest edasi lükates saamegi eraldada kelme ilma nuga kasutamata. lisaks võiks maksa küljest ära lõigata nähtava rasva ja kõhred ning kõik suured sooned, mis jooksevad maksast läbi. Maksa võib kasutada terve tükina, lõikudena, ribadena või kuubikutena. Eriti hästi sobib see praadimis...
Harilik põdramokk Harilik põdramokk on tavaline Ida- ja Kagu-Eesti okas- ja segametsades, ning Loode-Eesti loometsades.Kasvamise aeg on Augustist Oktoobrini. Kübara alt on ta narmaline, ja pealt on see soomuseline. Seene liha on kõva ja valge. Sobib suppideks, kastmeteks, praetult ja hautatult kartulite ja köögiviljadega. Põdramoka valkjas seeneliha on vürtsise lõhnaga kuid vahel ka kibeda maitsega. Põdramokk on väga hea söögiseen. Mõned inimesed on põdramoka suhtes tundlikud ja neil tekitab seen seedehäireid või kõhuvalu. Seepärast tuleks põdramoka söömisesse suhtuda ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad.
* Säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Kaseriisikas (Lactarius torminosus) http://www.loodusmuuseum.ee/public/Naitused/virtuaal_seen/kaseriisikas.jpg *Kitsemampel (Rozites caperatus) * Kulub hinnatud söögiseente hulka, väga hea maitsega * Seene liha valge, õrn, kollakas * Kasutatakse kupatamatult, sobib praadimiseks, hautatult, salatiteks ja kasmeteks * Hästi äratuntav üleni ookerkollastes toonides * Kasvab vahel kõrvuti valge kärbseseenega, tasub tähelepanelikult vaadata * Kasvab enamasti okasmetsades, vahel lehtpuumetsas * Hea söögiseen, kahjuks tihti ussitanud * Soovitatav korjata noori viljakehasi, vananedes muutub seene jalg puiseks http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php
Üheks iseloomulikuks erinevuseks on vorstide, viinerite ja sardellide laialdane kasutamine nii suupistete, eelroogade ja pearoogade valmistamiseks, nt. viinerid hautatud hapukapsa ja kartulitega. Viinereid serveeritakse magusa, kuid mitteterava sinepiga. Saksa köögi teiseks erinevuseks on naturaalliha laialdane kasutamine teiste roogade valmistamiseks, nt. klopitud kotletid, snitslid, fileed ja biifsteekid Hamburgi moodi. Kõige sagedamini serveeritakse kalu keedetult või hautatult. Samuti kasutatakse ka muna nii keedetult kui ka praetult. Valmistatakse palju suppe. Vedelikuna kasutatakse köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Suurematest lihatükkidest valmistatakse pajapraade, seejuures taisem liha pekitakse suitsu- või soolapeki ribadega, hautamisleem maitsestatakse hapukaks. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid,
· Salatites · Keedetud või küpsetatud mustal rõikal onkaalikat meenutav maitse · Suppides · Köögiviljaroogades · Omlettides 2.6. Must juur; piimajuur · Sisaldavad Na, B- ja C-vitamiine, Mg, P ja inuliini (SV mida diabeedikud võivad tarbida) · Meditsiinis kasutatakse juuri verd puhastava ning maksa ja neerude talitlust ergutava vahendina Kasutamine: · Suppidesse · Hautistesse · Küpsetatult juustukastmega · Hautatult koos veise-, linnuliha või kalaga · Toorelt vinigretikastmega 3. Kapsasköögiviljad · Sisaldab rikkalikult C-vitamiini ja antioksüdante Nt: valge peakapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas (savoi kapsas), kähar lehtkapsas, nuikapsas (koolrabi), rooskapsas (Brüsseli kapsas), lillkapsas, spargelkapsas (brokkoli), Pekingi kapsas ehk petsai (hiina kapsas), Hiina varskapsas (paksoi) Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Kapsarullid
Toitumine teisel eluaastal Kõige paremini kohaneb laps uute maitsetega teisel eluaastal, kui kõik uus on põnev ja ahvatlev. Väikelaps peaks sööma koos perega, sest ta on juba harjunud mitmekülgse toiduga. Teisel eluaastal on lapse jaoks see, kuidas süüa, sama oluline kui see, mida süüa. Kiudaineterikaste toitude esindajaks on leib. Peab harjutama last söma leiba ning sepikut ja samas ka putrusid. Köögiviljad sobivad põhitoiduks ka hautatult või keedetult. Vahepaladena sobiksid aga paremini toored juurviljad. Kindlasti peaksid igapäev kättesaadavad olema puuviljad. Liha peaks olema lapse menüüs üle päeva või vähemalt kaks korda nädalas. Kindlasti tuleks meeles pidada, et lapsel ei ole veel purihambaid ning liha tuleks peenestada. Lihast saab laps rauda, mis on vajalik vere punaliblede jaoks. Kala on hea joodi allikas ning ka seda peaks sööma kaks kuni kolm korda nädalas. Maiustusi võiks anda nii vähe kui võimalik
Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla. 5. Söö rohkem kala Kala peaks sinu toidulaual olema 2–3 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke Ω-3 rasvhappeid,. Samuti on kala asendamatu D-vitamiini allikas. 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, Toitu saab
palju kaloreid. Kui õhtul mõtled, et mis see üks siider siis ära ei ole, siis tegelikult on seal palju tühikaloreid mis keha saab. Selle asemel võiks juua kas lihtsalt vett või teha endale teed. On keha õnnelikum ning jäävad saamata ka mõned lisakilod. Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, tuleks süüa põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik süüa kas puuvilju või nendest valmistatud magustoitu. Vahepaladeks võiks samuti süüa puuvilju. Õhtusteks snäkkideks on väga head kas porgandid või värske kurgi jupid. Kui õhtul tunned, et nälg hakkab peale tulema, siis tasub alati süüa mõnda juurvilja. Need ei sisalda üleliigseid suhkruid ning kaloreid
Toorriisi leotatakse rõhu all, kestast eralduvad mineraalained ja vitamiinid, mis rõhu mõjul tungivad riisi tuuma Seejärel riis röstitakse , kuivatatakse, erladatakse kest ja lihvitakse, poleeritakse. VÄHEM LEVINUD TOOTED Saago- aroruut Saagotangud- granuleeritud tärklis Tärklis pestakse välja saagopalmi tüvedest Kinoa ehk Tsiili hanemalts Pärit Lõuna-Ameerikast, kasutatakse nagu riisi keedetult või hautatult Enne kasutamist pesta külma veega, muidu mõrkjas Pehmeneb 15 minutiga Gluteenivaba Amarant ehk rebasheina seemned Hirsist veidi suurem, kollakad seemned pähkli maitsega Palju valku, kiudaineid ja mineraalaineid (Ca) Brasiilia aroruut Manioki mugulatest valmistatakse jahu Tapiokki Maniokist saadav teratärklis LIHT- JA VALIKPAGARI TOOTED Lihtpagari tooteid iseloomustab: Nisu- või rukkijahust Kobestajaks on pärm ja sool Elastsed,pehmed ja venivad
soodustavad seedimist. Sibulat on lihtsam koorida, kui seda teha jooksva vee all või kui need kasta hetkeks külma vette. Sibul sobib supi-, paja-, vormi- ja wok-roogadesse. Kasutatakse nii toidu- kui ka maitseainena. Toiduainena sobib sibul hästi kala-, liha- ja aedviljaroogadesse. Hautatud sibularõngad on maitsev lisand nii liha- kui ka maksakotlettidele. Sibulat võib süüa keedetult, ahjus küpsetatult, grillitult või pannil hautatult. Sobib hoidistesse, marinaadidesse, salatitesse, pirukatesse ja ahjuvormidesse. Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel. Murulauk Murulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja
liha muutuks muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel- toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. 4. TURSK Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kala. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk, kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk on omapärase ja hõlpsalt äratuntava kehakujuga kala
Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalusi: - külmtoitude, - soojade roogade koostises. Suurepärane dieettoiduaine (südame-veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele). Porgandimahl: - väga tervislik, - rauaühenditerikas.
30) Kirjelda menüüde koostamise põhimõtteid Klientide soovide ja vajaduste arvestamine, majandduslikkuse arvestamine, ettevõtte äriidee, ressursside arvestamine. Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide arvestamine, tervislikkuse arvestamine, vaheldusrikkuse printsiibi järgimine, sündmustega arvestamine. 31) Kirjelda erinevate köögiviljalisandite valmistamist. Nimeta vähemalt 5 lisandit Erinevaid köögiviljalisandeid valmistatakse kas keedetuld, praetud(wokitult) või hautatult. 32) Kirjelda valge põhikastme valmistamist. Kasutamine Valge põhikastme vedelikuks on piim, koor 1 liitri valge põhikastme valmistamiseks võetakse 80g rasvainet, 80g nisujahu, 1 liiter piima, 2 loorberilehte, 40g sibulat, 1 nelk, 2 tera pipart, 1 muskaatõis. Kasutatakse näiteks lisandina või lasanje üheks kihiks. 33) Pruuni põhikastme valmistamine, kasutamine Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse pruuni puljongit, pruuni uluki- või
Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla. 5. Söö rohkem kala Kala peaks sinu toidulaual olema 23 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke -3 rasvhappeid, mis vähendavad riski haigestuda paljudesse levinud haigustesse, nagu näiteks südamehaigused või osteoporoos
Tavaliselt süüakse (juuakse) kama hapupiima, keefiri või jogurtiga. Kamast tehakse hapukoort lisades kamakäkke. 30.Klientide soovide ja vajaduste arvestamine, majandduslikkuse arvestamine, ettevõtte äriidee, ressursside arvestamine. Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide arvestamine, tervislikkuse arvestamine, vaheldusrikkuse printsiibi järgimine, sündmustega arvestamine. 31.Erinevaid köögiviljalisandeid valmistatakse kas keedetuld, praetud(wokitult) või hautatult. 32.Valge põhikastme vedelikuks on piim, koor 1 liitri valge põhikastme valmistamiseks võetakse 80g rasvainet, 80g nisujahu, 1 liiter piima, 2 loorberilehte, 40g sibulat, 1 nelk, 2 tera pipart, 1 muskaatõis. Kasutatakse näiteks lisandina või lasanje üheks kihiks. 33.Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse pruuni puljongit, pruuni uluki- või vasikapuljongit, pruuni kalapuljongit ja praeleent.
Keta, kuni 60 cm pikk ja 5-6kg, liha roosakas ja käsnjas, laguneb kergesti Järvelõhe, 20-60cm ja kuni 6kg, lihal võib olla mudamaitse Lõhemari Merikeel Sarnaneb lestaga, 20-45cm pikk, liha on tihe ja valge ning maitsev Merikurat elab Atlandi ookeanis ja Vahemeres kõlbab süüa aint saba jupp pea on suur ja lame ning on teravate hammastega pikkus 50cm kuni 2 meetrit ja kaal kuni 40kg kasutatkse kastmes hautatult või grillitult Mõõkkala leidub Atlandi ookeanis ja Põhjameres keha ilma soomusteta, sinine või sinakas hall saba ja uimed on söödavad enne küpsetamist võiks marineerida, küpseb paremini ja lihtsam seedida Hai elab soojades vetes, 220 liiki suurus oleneb liigiti, 50 cm kuni 15 meetrini hail pole luid vaid on kõhred nahk on tugev ja kare
leivatükid. Leiba on tuneeslastel tavaks murda ja süüa kätega. Leiba tarvitatakse ohtralt. Tuneeslaste laualt ei puudu kunagi traditsiooniline lavass ega pikad saiad. Tuneesia elanikud söövad peamiselt lamba-, veise-, kitse-, vasika- ja kanaliha, mõnes kohas saab ka kaameliliha maitsta. Avalike restoranide menüüst te sealiharoogi ei leia, kuna moslemitel on sealiha söömine keelatud. Liha pakutakse enamasti hautatult. Ainuke hakkliharoog tuneeslaste söögilaual on kebab. Tuneesia rahvusköögis kasutatakse ohtralt puu- ja aedvilju. Tuneeslastele on omane roogadesse rohkelt mitmesuguseid maitsetaimi panna. Tuneesias on mereannid ja kala populaarsemad kui lihatoidud, ehkki liha on kalast odavam. Kaladest on odavamad sardiin, skumbria, tuunikala (selle kala nime järgi olevatki Tuneesia omale nime saanud). Tuunikalast valmistatakse väga paljusid erinevaid roogasid
Tänapäeval on värske porgand saadaval aastaringselt. Palju kasutatakse konservitööstustes ja külmutatult köögiviljasegudes, samuti mehudeks, mahladeks ja lastetoitudeks. Vitamiinidest on tähtsaim A vitamiini eelvitamiin karotiin. See on rasvas lahustuv vitamiin, organismile väga vajalik, eriti kasvueas. Porgand sisaldab keskmiselt 6,5% suhkruid, seda on köögivilja kohta päris palju. Kasutatakse kulinaarias praktiliselt igal pool, nii toorelt, keedetult ja hautatult, samuti praetult. Võib kasutada ka kookides, keeksides ja pirukataignates nende toiteväärtuse tõstmiseks. Kaalikas Kaalikas on ilmselt Vahemeremaadest pärinev üsna vana kultuurtaim, mis oli tuntud juba vanadele kreeklastele ja roomlastele. Laiemalt sai tänapäevane söögikaalikas tuntuks alles 17. 46 saj. Sõdadest tingitud nälja-aastatel on kaalikas inimeste toidulaual paljudes Euroopa maades (ka Eestis) tähtsat osa etendanud.
Tegelikult saab kõrvitsast valmistada vägagi mitmeid roogasid. Nii saab veerikkast viljalihast teha mahla, smuutit või püreed. Kõrvitsat võib toidulauale pakkuda nii toorelt, keedetult, hautatult, ahjus küpsetatult, marineeritult, praetult kui isegi grillitult. Ka toitude valik, mida kõrvitsast teha saab, on aukartustäratav. Sortimenti kuuluvad salatid, supid, pudrud, hautised, omletid, vormi- ja vokiroad, kotletid, koogid, saiad, moosid ning marmelaadid. Nii et kõrvits väärib julget pealehakkamist ja mitmekülgset lähenemist. Mõningaid retsepte Pohla-kõrvitsapüree Koostis
nõrgemad kui klassikalistel vürtsidel, siis kasutatakse neid tavaliselt palju suuremates kogustes. Sajandipikkuse arendustöö tulemusena on paljudel maitseköögiviljadel esialgne kibe maitse kadunud. Erinevalt teistest maitsetaimedest kasutatakse köögiviljadel kõiki taimeosi - nii lihakaid maa-aluseid organeid (risoomid, juured, sibulad) kui ka maapealseid osi (lehed, varred, seemned). Maitseköögivilju võib kasutada värskelt, kuivatatult, keedetult, marineeritult, rasvas hautatult. Neid tarvitatakse palju sagedamini kui teisi vürtse. Maitserohelistena kasutatavad taimed kasvavad enamasti metsikult, kuigi mitmed kultuuristati juba iidsetel aegadel (nt aniis, koriander, köömen, münt, till, lavendel). Enamasti tugevneb maitserohelise aroom pärast kuivatamist, kuid on ka liike, mille maitseomadused kuivatades kaovad (nt kressid) ning mida seepärast tarvitatakse üksnes värskelt. Enamikul maitserohelise liikidel kasutatakse vaid maapealseid osi -ürti-, mõnel
Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla. 5. Söö rohkem kala Kala peaks sinu toidulaual olema 23 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke -3 rasvhappeid, mis vähendavad riski haigestuda paljudesse levinud haigustesse, nagu näiteks südamehaigused või osteoporoos. 6
C-vitamiini sisaldus on teiste köögiviljadega võrreldes suhteliselt väike (keskmiselt 4 - 6 m %). Peale loetletute sisaldab porgand veel mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivseid aineid, mis reguleerivad ainevahetust ning tugevdavad vastupanuvõimet infektsioon- ja külmetushaigustele. Väidetakse koguni, et pidev porgandi toiduks tarvitamine parandab ka nägemisteravust. Porgandit saab toiduks tarvitada väga mitmekülgselt. Teda süüakse toorelt, keedetult, hautatult, konserveeritult. Porgand on asendamatu paljude roogade valmistamisel. Hinnatud on rauasoolade poolest rikas porgandimahl, mis on eriti kasulik kehvveresuse korral. Väga vajalik on toores porgand ja porgandimahl väikelaste menüüs. Porgand kuulub sarikaliste sugukonda ja on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ja juurvilja, teisel aastal aga kuni 1 m kõrguse hargnenud õisikuvarre, millel arenevad õied ja valmivad seemned.
muredaks. · Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. 15 · Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. · Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. · Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. · Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. Seepiad · Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). · Harilik Seepia elab Vahemeres ja Atlandi idaosas. · Ta kasvab kuni 25 cm pikkuseks, lame keha on ovaalne või ümar, nagu kõikidel seepialiikidel. · Külgi palistavad uimed. · Saagi haaramiseks mõeldud kaks kombitsat on pikad, ülejäänud haarmed on oluliselt lühemad.
Poodides müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Kaheksajalal on tindikott, milles leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, fritüüritult. 8 Kalmaar Kalmaar on limuste hõimkonda kuuluv kümne haarmega peajalgne. Sisaldab rikkalikult valku, napilt rasva (0,5-1,5%), rohkelt erinevaid B-vitamiine ja mineraalaineid (fosforit) ja mikroelemente. Kalmaar on veidi vintske, mahe ja veidi magusapoolne. Kalmaare müüakse värskelt, külmutatuld, Konservitult, päikesekuivatatult ja marineeritult.
Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. 12 5.2 KALMAAR On limuste hõimkonda kuuluv kümne haarmega peajalgne. Sisaldab rikkalikult valku, napilt rasva (0,5-1,5%), rohkelt erinevaid B-vitamiine ja mineraalaineid (fosforit) ja mikroelemente. Kalmaar on veidi vintske, mahe ja veidi magusapoolne. Kalmaare müüakse värskelt, külmutatuld,
suurepäraseid võimalusi, mida pakuvad Kuuba saare looduslikud ja klimaatilised tingimused. Puuvilju, vürtsitaimi, oliive ja suhkrupilliroogu kasvatatakse rikkalikult. Saart ümbritsevast 7 merest saadakse paljusid liike kalu, languste ja teisi mereloomi. Rasva toodetakse mitut liiki taimedest, kuid süüakse ka võid ja searasva. Lihadest on eelistatumad sealiha, kana- ja teiste lindude liha. Seda valmistatakse peamiselt hautatult või keedetult, juurde antakse kartulite asemel teravamaitselisi kastmeid, riisi ja saia. Toiduvalmistamine on lihtne, paljusid toiduaineid süüakse toorelt salatina. Oluliseks peetakse, et põhitoit oleks rikkalik ning maitsev; roogade arv menüüs ei tarvitse olla kuigi suur. Jahu asemel tavitatakse tihti aroruuti või maniokitärklist (tapiokki), küpsetatud toite süüakse võrdlemisi vähe. Toite maitsestatakse rikkalikult maitsetaimedega (paprika, piparrohi,
Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. Sinakashalli kaheksajala pikad kombitsad on kaetud tihedalt iminappadega. Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks, ning eemaldada siis nahk. Sõltuvalt kaheksajala liigist ja suurusest võib liha enne keetmist ka lihavasara või pudrunuiaga töödelda.Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse. Seepia
hüperlipideemiat ja kõrgenenud glükoosi taste (eriti segajoogid ja liköörid). Vähese kalorsusega või vähem magusaid jooke (nt. hele õlu, kuiv vein) on soovitatud tarbida koos toiduga. Eriti II tüüpi diabeediga patsientidel, kes soovivad hoida kehakaalu kontrolli all, on oluline lisada alkoholi kalorid üldisesse söömisplaani (Smeltzer jt 2010). 6. DIABEETIKU STANDARDMENÜÜD 6.1. Menüü, mis sisaldab toiduratsioonis 300 grammi süsivesikuid. Toit on valmistatud keedetult, hautatult või küpsetades. Süsivesikute sisaldust arvestatakse toiduainete rühmade annuste järgi. Menüü koostamisel valitakse igast toiduainete rühmast 1-2 toiduainet. Toitude kõrgem energeetiline väärtus saavutatakse toiduvalkude arvelt. Arvestamisel kasutatakse ka leivaühikuid. Üks leivaühik sisaldab 10-12 grammi süsivesikuid (Kiisk 2003). Toiteväärtus Valke 120 grammi (20% energiast) Lipiide 80 grammi (30% energiast) Süsivesikuid 300 grammi (50%) Energia 2400 kcal
Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla. 5. Söö rohkem kala Kala peaks sinu toidulaual olema 23 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke -3 rasvhappeid, mis vähendavad riski haigestuda paljudesse levinud haigustesse, nagu näiteks südamehaigused või osteoporoos. Samuti on kala asendamatu
Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla. 5. Söö rohkem kala Kala peaks sinu toidulaual olema 23 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke -3 rasvhappeid, mis vähendavad riski haigestuda paljudesse levinud haigustesse, nagu näiteks südamehaigused või osteoporoos
10 või säilitusainetest (nitritid). Linnulihast võib tekkida allergia siis, kui inimene on ülitundlik muna või linnusulgede suhtes. Veiseliha allergia on sagedasem neil, kes ei kannata piima. KAUNVILJADEST tekitavad allergiat herned, oad, soja, läätsed, kusjuures sümptomeid võib nenest anda üks või mitu. JUURVILJAD, PUUVILJAD JA MARJAD kutsuvad toorena sagedamini allergianähte esile kui keedetult, hautatult või kuivatatult. Juurviljadest peetakse kõige enam allergiat põhjustavateks punast ja oranzi värvi köögivilju tomatit, porgandit, punapeeti. Kõige vähem põhjustavad allergiat peakapsas, lillkapsas ja kaalikas. Kartul on üsna allergiseeriv, seetõttu soovitatakse kartulit enne keetmist 10-12 tundi leotada. Imiku juurviljapürees peaks olema rohkem juurvilju kui kartulit. Puuviljadest on kättesaadavaim õun, seetõttu ka õunallergiat on üsna palju. Kui lapsel ägeneb
mittemoodustava ladvapungaga. Hiina kapsas ehk Ei moodusta üldse Sisaldab Kasutatakse Hiinas süüakse paksoi pead. Süüakse märkimisväärsel eelkõige värskelt, hiina kapsa lehti põhiliselt hoopis hulgal valku ja C- samuti keedetult- kuivatatult. Sobib lihakaid leherootse, vitamiini. hautatult. Enne hapendamiseks. harva ka noorte taimede toiduks kasutamist maapealset osa tuleb ta pesta ja tervikuna. Botaaniliselt kuivatada. ei ole hiina ja pekingi kapsas üldsegi mitte kapsad, vaid hoopis naerid, millel aga juurvilja asemel lehti
koorimist, ja sedagi menetlust pruugitakse tavaliselt juba pärast keetmist. Puhastatud ja peenestatud toorpastinaak muutub õhuhapniku toimel tumedaks, seda saab vältida kas sidrunhappelahuse ja sidrunimahlaga või puhastatud pastinaagi kohese kuumutamisega. 16 Termotöödeldud pastinaagi kasutusvaldkond on väga lai. Keedetult, praetult, hautatult, aurutatult, ahjus küpsetatult, grillitult, röstitult, vokitult või laastudena õlis frititult sobitub pastinaak nii suppidesse, hautistesse, raguudesse, praadide lisanditesse, püreedesse, vormiroogadesse, salatitesse, seguhoidistesse, isegi vürtsikatesse keeksidesse-kookidesse. Pastinaak sobib kokku ka teiste aedviljade ja maitsetaimedega, lihapoolisega (eriti on seda juurvilja kasutatud lihakonservide maitsestamisel), piimatoodetega (ennekõike juustuga),
Taimede hooldus seisneb regulaarses kastmises, mulla kobestamises - eriti on see vajalik tõusmete kasvamise perioodil. Tõusmete kasvuperioodil on vajalik kobestamine, et ära hoida mulla kooriku tekkimist.2-3 pärislehe faasis taimed harvendatakse,jäetakse alles tugevamad taimed, vahekaugusega 7-8 cm üksteisest. Lõplik Toiduks toorelt, vahekaugus on 18-20 cm. Hoolduse juurde kuulub küpsetatult, keedetult, ka kitkumine ja taimekahjurite tõrje hautatult Hästi mõjub seemnetele 4-5 päeva päikese käes hoidmine. Külvieelne leotamine 1 ööpäev kiirendab idanemist 2-3 päeva. Võib kasutada ka kasvuregulaatoreid.Külvatakse siis, kui maa on 10 cm sügavusel soojenenud 9...10°C. Sobiv aeg on umbes 15-20 mai paiku. Varane külviaeg soodustab tõlvikute valmimist ja tõstab ka saagikust.Külvisügavus 4-6 cm, sõltuvalt mullast. Kindlasti on vajalik, et seemned oleksid niiskes mullas. Külvata võib 2 viisil: ridadena või ruutpesiti.
aeglustavad pärast sööki toidu üleminekut suhkruks, sest nad takistavad teistes toiduainetes sisalduvate süsivesikute imendumist verre. Seega vähendavad kiudained söögijörgset vere suhkrutaseme tõusu. Kiudaineid on köögiviljades, kaunviljades, marjades, puuviljades ja täisteratoodetes, eriti rohkelt aga kliides. Juurvilja tuleb süüa sageli ja suurtes kogustes nii põhitoidu kõrvale kui ka eraldi toidukorrana kas toorelt, keedetult, hautatult või hapendatult. 12.6 Toiduained, mis tõstavad vere suhkrusisaldust Toiduained, mis tõstavad vere suhkrusisaldust ja mille söömisel on tarvis insuliini süstida on teraviljatooted, puuviljad, piimatooted, kartul, mais ja maiustused. Vere suhkrusisaldust mõjutavad ka mitmed teised tegurid. Kui süüsa näiteks kartulipüreed, tõuseb vere suhkrusisaldus kiiremini kui pärast praekartuli söömist, sest rasv aeglustab süsivesikute imendumist organismis
Säga on suure peaga. Nahk soomusteta. Kaal kuni 300 kg. Liha on maitsev, magusavõitu, võrdlemisi rasvane. Elutseb magedas vees. Angerjas on ussitaoline. Pikkus kuni 2 m. Liha maitsev ja rasvarikas (22...32%). Silm on samuti ussitaoline. Pikkus kuni 50 cm. Liha sisaldab rasva 19...34%. Kasutatakse praetult ja marineeritult. Sinikala liha on õrn, maitsev, lahja, kuid valgurikas. Kaalub kuni 10 kg. Püütakse Atlandi ookeani keskosast. Kasutatakse praetult, hautatult ja küpsetatult. Sobib soolamiseks. Meriahven on süvaveekala. Iseloomulikuks tunnuseks on punane värvus ja suured pungis silmad. Liha on võrdlemisi rasvane, õrn ja maitsev, väikeste luudeta. Stauriidil on kaks seljauime ja kõverdunud küljejoon. Liha on hapuka, omapärase maitse ja lõhnaga. Merihunti püütakse Atlandi ookeani põhjaosast. Kaalub 4...15 kg. Liha on rasvane, maitsev ja väheste luudega. Atlandi kaladest võib nimetada veel hammasahvenat, kaptenkala, lintsaba, mõõkkala,
annaabi.ee 
