kahest sagarast; - hormoone: türoksiin, trijodotüroniin jne.; sisaldavad joodi, mõjutavad valkude sünteesi, närvisüsteemi talitlust jne. Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae) – tavaliselt 4 väikest (0,1 g), ümarat rakukogumit kilpnäärme tagapinnal; - toodavad parathormooni, mis reguleerib Ca ja P ainevahetust (Ca ja P-ga seotud osteoporoos, neuromuskulaarne ülekanne – krambid jne.) Harkelund e. harknääre e. tüümus (thymus): - kuulub lümfisüsteemi (vt!), - endokriinseks osaks on näärmerakkude saarekesed lümfikoe vahel, - hormoon: tümosiin ja erütropoietiin, reguleerivad vereloomet, lümfisõlmede arengut, lümfotsüütide tegevust, antikehade teket jne. Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae) – tavaliselt 4 väikest (0,1 g), ümarat rakukogumit kilpnäärme tagapinnal; - toodavad parathormooni, mis reguleerib Ca ja P ainevahetust (Ca ja P-ga
Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele Endokriinnäärmed · Ajuripats · Käbikeha · Kilpnääre · Kõrvalkilpnääre · Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku Neerupealised toodavad rohkem adrenaliini Pärsib käbikehas melatoniini toomist
Lümfisüsteem Systema lymphaticum Lümfisüsteemi kuuluvad: Lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, lümfifolliikulid, tonsillid, difuusne lümfikude, põrn ja harknääre (tüümus). Lümfisüsteemi ülesanded: 1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne. 2.Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi
- Tal on samad omadused mis jahtunud lihal, kuid säilib paremini - Maitseomadustelt parim 4. Külmutatud liha - Sisemine temperatuur kuni -16oC - Liha ilma lõhnata ja lihaskude kahvaturoosa - Konsistentsilt kõva (koputades kostab puhas selge heli) Linnuliha Subproduktid ehk rupskid · On tapaloomade muu söödav osa peale liha Punased rupskid (süda, maks, keel, põrn, kopsud, neerud) Valged rupskid (aju, udar, munandid, pea, jalad, harknääre) · Enam kasutatakse sea kui veiserupskeid Olenevalt looma liigist jagunevad: · Veiserupskid (keel, maks, saba) · Searupskid (kõike) · Lambarupskid (aju, neer, munandid, jalad) · Vasikarupskid (neer, maks, harknääre)
q hormooni liig organismis toob kaasa kaltsiumi taseme tõusu ja fosfori languse veres, mis põhjustab häireid seedeorganites (ilmneb kõhulahtisus, oksendamine) ja südameveresoonte süsteemi talitluses. HARKNÄÄRE sünteesib hormooni tümosiin. q funktsioon on seotud inimese immuunsusega. q osaleb Tlümfotsüütide tootmisel ja säilitamisel. q harknääre www.besthealth.com/.../images/Thymus_spleen.jpg PANKREAS e KÕHUNÄÄRE q Kõhunäärme rakkude põhimass töötab eksokriinse näärmena, produtseerides kõhunääre seedenõret. q Selles üldises massis paiknevad Langerhansi saarekestena endokriinse aktiivsusega rakud. Need rakud jagunevad omakorda kahte gruppi: § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni, §
konstentratsiooni langust veres 8. Kilpnäärme hormoonide puudumisel lapseeas tekib... ... nii vaimne kui kehaline alaareng ehk kretinism 9. Struuma Kilpnäärme suurenemine ja massi kasvamine hüpofüüsi mõjul 10. Kõrvalkilpnäärme hormoon ja selle ülesanded Parathormoon reguleerib Ca ainevahetust,s stimuleerib Ca vabanemist luukoest ning hoiab ja säilitab Ca normaalset sisaldust veres 11. Harknääre, tema ülesanded Harknääre koosneb koorest ja säsist. Ülesandeks on mõjutada aktiivselt organismi kasvu ja arengut lapseeas. 12. Pankrease ehk kõhunäärme hormoonid, ülesanded 1) A-rakud toodavad glükagooni 2) B-rakud toodavad insuliini 13. Insuliin. Tema puudusel tekib.. ...süsivesikute ehk energia puudus organismis (diabeet ehk suhkruhaigus) 14. Meessuguhormoon, ülesanded Meessuguhormooniks on testosteroon, mis soodustab suguorganite arengut, väliste
rasedue ajal, tagab rinnanäärmete sekretsiooni.) kaltsitoniin Langetab Ca ja P sisaldust veres, suureneb Ca ladestumine luudes ja väljaviimine organismist Tüümus ehk Tümosiin Mõjutab organismi kasvu harknääre Tümopoietiinid ja arengu, vajalik teiste Tümuliin hormoonide toime realiseerimiseks. Seotud olulisel määral ka inimese immuunsüsteemiga, T- lümfotsüütide ,,väljaõppega", nende
temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärmed Epifüüs (käbinääre), adenohüpofüüs, pars intermedia, neurohüpofüüs, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, Langerhansi saared, neerupealiste säsi, neerupealists koor, sugunäärmed Näärme hüpofunktsioon s.t. on näärme alatalitlus Näärme hüperfunktsioon s.t. näärme ületalitlus Kilpnäärme hormoonid ja nende toime Türosiinainevahetuse regulatsioon, kehatemperatuuri tõus, soodustab organismi kasvu ja arengut,
toime spetsiifiline; toimeaeg. Liigid: Valgud; steroidid- neerupealsete koor, sugunäärmed. Saamine: sisenõrenäärmed; kunstlikult: loomade sisen; biotehnoloogiliselt; keemiline süntees. Näärmed: Hüpofüüs(ajuripats)-teiste näärmete töö kontroll, kasv; hiiglased, kääbused. Käbikeha- melatoniin; pigmentatsioon, ööpäevane rütm. Kilpnääre- oksüdatsiooni protsessid; struuma. Kõrvalkilpnääre Harknääre Kõhunääre- insuliin, glükogeen; glükoos<>glükogeen; suhkruhaigus. Neerupealsed- adrenaliin; kiirendab organismi tervikuna, hirmuhormoon. Neerupealsete koor Sugunäärmed- suguhormoonid; teisesed sootunnused, sugufunktsioon; vale suunitlus soo suhtes. Tarbimise põhjused: organism ei tooda; haiguste ravi; rasestumise vältimine. 3. Vitamiinid 1 Avastamine: 1880.N. Lunini katsed Tartu haiglas(hiirtega). 1911.C.Funk- Termin.
sünteesivad. NEURAALNE REAKTSIOON elundite ja elundkondade talituse regulatsiooni nimetatakse neuraalseks reaktsiooniks. HUMORAALNE REAKTSIOON veres olevate hormoonide ja mõnede teiste keemiliste ühendite regulatsioon -Hormoonid on orgaanilised ühendid , mida sünteesivad sisekretsiooni näärmed . -Inimese sisekretsiooni näärmed on ; peaaju , käbikeha ja ajuripats , kaelapiirkonnas kilpnääre ja harknääre , ning kõhukoopa erinevates osades neerupealised , kõhunääre ja muna- seemnesarjad . HETEROTROOFID ülejäänud organism mis ei kuulu autotroofide alla (kasutavad toiduks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid ) Ühes kasvukohas elunevad sama liiki organismid moodustavad POPULATSIOONI LIIGILISEL TASEMEL saame jälgida eluslooduse omadusi. (uued liigid tekivad evolutsiooni käigus )
*ülisuur aktiivsus *sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasiside printsiibil *mõjutavad ainevahetust ensüümide kaudu 3.liigitus *valgud *steroidid 4.kasutatakse *organism ei tooda *ravi *rasestumisvastased vahendid 5.tootmine *imetajate näärmetes *kunstlik süntees *tootmine mikroorganismide abil 6.näärmed-hormoonid hüpofüüs-toime(kasvu mõjutav, teiste näärmete kontroll) häired(kääbused,hiiglased) käbikeha-hormooon(melantiin)t(pigmentatsioon)h(kaamos) kõrvalkilpnäärmed harknääre Langerhansi saared-h(insuliin)h(suhkruhaigus) neerupealsed-h(adrenaliin) neerupealiste koor sugunäärmed-h(mees-ja naissugu hormoonid) (teisesed sootumused, sugufunktsioon)
vereringeelundkon Süda , artrid,veenid,kapillaarid Kindlustab keha kõikide rakkude , d kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi eristuelundkonda. sisenõrenäärmed Ajuripats,käbikeha,kõrvalkilp- Toodavad hormoone Näärmed,harknääre,neerupealsed Närvisüsteem Peaaju,seljaaju,närvid,meeleelundid, meeleelundkond Silmad,karvad,suu suguelundkond Naisel:munasarjad,munajuhad,emaka Tagavad paljunemise s Tupp,ja välisuguelundid Mehel:munandid,seemnejuhad,eesnä äre, Kusesugujuha,suguti
rabedad murduvad. Nahk on paksenenud. Need inimesed on apaatsed huvi ümbritseva maailma vastu väheneb, vaimsed võimed jäävad seisma, ei arene edasi ja varsti võib tekkida taandareng. Nad on väheliikuvad, mälu nõrgeneb, sugufunktsioon nõrgeneb, naistel võivad menstruatsioonid ära jääda või olla ebaregulaarsed, kõhukinnisus. Selle seisundi raviks kasutatakse samuti kilpnäärmehormoonide manustamist. 4. Kõrvalkilpnäärmed. Harknääre. Kõrvalkilpnäärmed Neli väikest nääret, mis kõik paiknevad kilpnäärme kõrval. Kõrvalkilpnäärmed produtseerivad hormooni nimega parathormoon (PTH) (ld. Glandula parathyreoidea) . PTH väljutus sõltub kaltsiumi tasemest veres reguleeritakse vastavalt kaltsiumi sisaldusele veres. Kaltsiumi sisalduse langus veres alla 2,4 mmol/l stimuleerib PTH sekretsiooni. PTH toimed: PTH mõjul aktiveeritakse luudes luukudet lammutavad rakud e osteoklastid ja vabanev kaltsium läheb verre
füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi talitlus Türoksiin Trijodotüroniin Kõrvalkilpnäärmed mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust PTH, parathormoon kaltsitoniin Parathormoon kaltsitoniin Harknääre e tüümus olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Tümosiinid Tümopoetiinid Tümuliin Pankreas INS e insuliin ( B-rakud) Toime: muudab veres
kopsutoru e. bronh, kopsutoruharud e. bronhioolid) Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda, veresooned, lümfisooned) Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neerud, kusepõis, kusejuha Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju, seljaaju) Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats) Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks (munandid, munasarjad) 10. Mis toime on valuvaigistitel sünapsi tööle? Mitmed valuvaigistid mõjuvad närviülekandele. Mõju võib ainest olla pidurdav, blokeeriv või stimuleeriv. Need sisaldavad aineid, mis sarnanevad mediaatoritele sünapsides, ja seetõttu organism ülekandeainet enam ise ei sünteesi. Nii vajataksegi aina uusi "asendusaineks" saanud valuvaigistite koguseid.
· omandatud immuunsus Vaata filmi ka!http://www.immunology-info.org/index.php?filmid=0&play=true Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandlid · Valgeliblede hulka lümfi- kuuluvad lümfotsüüdid sooned harknääre ja makrofaagid ehk lümfi- (õgirakud) tüümus sõlmed · Lümfisõlmed põrn · Põrn peensoole lümfikude · Harkelund luuüdi ehk tüümus Kaasasündinud immuunsus *toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele *teatakse olevat kõigil loomadel *pärandub liigi kõikidele isenditele *tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi
Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Eesmärgiks kahjustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekhjustused, kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid,suudab hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteemi saab tugevdada magades, värskeid vilju ja valgurikkaid toite süües, vitamine võttes, sporti tehes, süües vähe rafineeritud suhkrut. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kaasasündinud immuunsus on päritud. Tsellulaarne reaktsioon (omandatud Immuunsus) tapjarakud. Humoraalne reaktsioon(omandatud Immuunsus) antikehad. Palavik - kehatempeartuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Ei ole haigus. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitesmehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Allergia/ülitundlikkus - immuunsüsteemi liigatugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, ...
Need lapsed hingavad lahtise suuga ning neil kujuneb eriline, haigusele iseloomulik näoilme. Seedeelundid 3-6 aastased lapsed ei ole enam nii tundlikud väärtoitmise suhtes kui varasemas eas. Soolseina omapära tõttu tekib häireid toidu edasiliikumises. Seepärast kaebavad lapsed sageli hooti esinevaid kõhuvalusi. Kasvutegurid Laps kasvab igale arenevale organismile omase loomuliku kasvutungi toimel. Sellele mõjuvad. Sellele mõjuvad omakorda ergutavalt sisenõristusnäärmed: harknääre, ajuripats ja kilpnääre. Kuid neid, nn, sisemisi kasvutegureid saadakse ja osatakse siiani veel vähe mõjutada, et nende kaudu lapse kasvu virgutada. Väga suur toime lapse kasvatamisele on mitmesugustel välistel teguritel, esmajärjekorras toidul. Kui viimane oma koostiselt või hulgalt ei vasta lapse vajadustele, siis kasv pidurdub. Alateseelkoolieast mõjutavad lapse kasvu teataval määral veel aastaajad. On tähele pandud, et novembrist märtsini (s. o
antikehad, mis sobivad ainult selle antigeeni hävitamiseks (nagu võti lukule). Näiteks, kui laps haigestub tuulerõugetesse (tekitaja on viirus), siis organism hakkab tootma antikehi selle viiruse vastu. Kui mingi aja pärast sattuvad organismi uuesti tuulerõugete viirused, siis antikehad on olemas ja viirused hävitatakse kiiresti ning inimene ei haigestu. Organisteks, mis toodavad immuunsüsteemi töös osalevaid rakke on: luuüdi; harknääre ehk tüümus (toodab T-lümfotsüüte), mis on suurim murdeeas ja siis hakkab vähehaaval taandarenema, kuid ei kao ka vanemas eas päriselt; lümfisõlmed (toodavad B-lümfotsüüte); põrn, mis toodab erinevaid vererakke. Kuna neid vererakke toodavad ka teised elundid, siis trauma korral (näiteks põrnarebend), on võimalik põrn eemaldada ja inimene saab edasi elada ka põrnata. Väikelastel küll võib see kaasa tuua suurenenud vastuvõtlikkuse nakkushaigustele.
c) kilpnääre - türoksiin d) kõrvalkilpnäärmed - parathormoon, mis reguleerib Ca- P vahetust e) neerupealised - kooreosas kortikosteroidid ja säsis adrenaliin 2. Segatüübilised näärmed a) kõhunäärmest 4% - insuliin ja glükagoon (ülejäänud 96% toodab seedeensüüme) b) sugunäärmed - suguhormoonid c) platsenta ehk emakook (põhiülesanne ainevahetus loote ja ema vahel) - sünnitust kontrolliv progesteroon. d) (harknääre - signaalmolekulid, mis kontrollivad immuunsusfunktsiooni) Hormoontoime jaotus 1. Endokriinne - hormoonid lähevad kedavedelikesse (verelümfi) ja mõjutavad kogu keha 2. Parakriinne - koehormoonid - hormoon toimib teatud kitsas piirkonnas nt seedekulglas on teada üle 30 koehormooni 3. Neurokriinne - hormoonid valmivad sünapsides ehk närvilõpmetes ja mõjutavad lähiümbrust, ehk närvirakke 4. Autokriinne - hormoon mõjutab rakku, milles ta ise sünteesiti
Refleks- vastus ärritusele närvisüsteem kaudu: kaasasündinud, eluajajooksul omandatud. Peaaju: *Suuraju- *Vaheaju *Väikeaju *Piklik aju *Keskaju SISENÕRENÄÄRMED: Ajuripats- kontrollib kõiki teisi sisenõrenäärmeid, dirigent. Käbikeha- Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees Kõrvalkilpnääre- mõjutab vere kaltsiumi ja fosforisisaldust. Kilpnääre- Ainevahetuse kontrollimine( struuma- vuhav kilpnääre, joodihaigus) Tüümus ehk harknääre- immuunsussüsteem Kõhunääre- toodab insuliini, glükagooni Neerupealised- Toodavad hormooni adrenaliin.Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Sugunäärmed- östrogeen, suguhormoonide tootmine. Energiabilanss: E=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) Kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab. Hingamise regulatsioon: Hingamislihased- roietevahelised lihased + diafragma.
lipiidimolekul. 7. Mis on antikeha? – globuliinide hulka kuuluv valk, millel on võime reageerida ainult tema teket põhjustanud antigeeniga. 8. Kuidas nimetatkse vereseerumi antikehi? – immuunglobuliinid. 9. Nimeta 5 liiki vereseerumi antikehi. – IgA, IgD, IgE, IgG, IgM. 10. Milliseid antikehi tekib esimesel nakatumisel/ kordusnakkusel/allergia korral? - Esimesel nakatumisel: IgM - Kordusnakkusel: IgG - Allergia korral: IgE 11. Missugused on immuunsüsteemi elundid? – harknääre, luuüdi, lümfisõlmed, põrn 12. Kuidas jagunevad lümfotsüüdid? – T- ja B-rakud ning loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud. 13. Milleks muutuvad antigeeni ilmumisel B-lümfotsüüdid→ mida need uued rakud tootma hakkavad? – Nad muutuvad mälurakkudeks ja plasmarakkudeks. Plasmarakud hakkavad tootma antikehi. 14. Mis on T4 ehk CD4 väikeste lümfotsüütide ülesandeks ja kuidas neid nimetatakse? - T4 ehk CD4 väikeseid lümfotsüüte nimetatakse abistaja ehk helper-rakkudeks ja
saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Välissekretoorne naisel seisneb munaraku produktsioonis
Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistus. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Immuunsüsteemi tähtsaimad rakud on lümfotsüüdid ja peamised elundid on harknääre, põrn ja lümfisõlmed, kus valmivad lümfotsüüdid. Põrn piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrn on vere varupaik ja ka immuunelund. Põrnas lagunevad vananenud punased verelibled ja moodustuvad lümfotsüüdid ja antikehad. Antikehad- erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgendavad nende toimet. Immuunsus- organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid, nende mürke ja muid kehavõõraid rakke.
Ajuripats Kontrollib teiste näärmete tööd, kasvu Käbikeha Melatoniin Pigmentatsioon, Kilpnääre Kretinism, kasv kängus, Kõrvalkilpnääre Harknääre Immuunsuse kinnitamine Kõhunääre Insuliin glükoosglükogeen Neerupealsed Adrenaliin Kiirendab organismi talitlusi Neerupealsete koor Suguhormoonid Mees-ja naissuguhormoonid Sootunnuste kujunemine,
nimeta kuulmeluukesed (3) Kõrv: a) 1. väliskõrv, 2. keskkõrv, 3. sisekõrv; b) kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus 20. Nimeta vähemalt 5 sisenõrenääret; märgi igaühe juurde lühidalt, kus ta asub 1. kilpnääre - kaelal kõri kõrval ja trahhea ees 2. hüpofüüs e ajuripats - koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa - hüpotaalamusega 3. käbikeha e epifüüs - keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa - epitaalamuse koostisse 4. harkelund e harknääre e tüümus - näärmerakkude saarekesed lümfikoe vahel 5. kõhunäärmesaareksed e Langerhans`i saarekesed e pankreasesaareksed - pankrease eksokriinsete sagarate vahel, enamik saarekesi on pakrease sabaosas
Kolmas tsakra laseb käiku väga tugeva jõu, andes teadmise, mis välisilmas õige, mis ei ole. Nii suudate seista oma veendumuste eest ning vältida raskeid saatuselööke. Kolmas tsakra võib tasakaalust välja minna kahel vastandlikul moel: Oma tahte alahindamine ja selle ülemäärane kasutamine. Kui teil on vaja väikest tõuget edasiliikumiseks, on see tsakra asendamatu, sest see võimaldab koondada energiat. NELJAS TSAKRA Ehk südametsakra. Selle keskuseks on süda, näärmeks harknääre ehk tüünus. Emotsionaalne tasand: Armastuse saamine ja andmine. Armastus enda vastu. Kolm esimest tsakrat määratlevad inimest kui teistest erinevat, s.t. isiksust ning on seotud selle unikaalsuse säilitamisega. Neljanda tsakra avanemisega eemaldume sellest unikaalsusest ja hakkame tundma elu ühtsust. Neljanda tsakra eesmärk on tunda armastust, isiklikku ja üleüldist. Kui te ei tunne armastust, siis on vajalik tunda vähemalt seda harmoonilist sidet, mis
ülesanded? • lihaskääv→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega paralleelselt ja töötab venitusretseptorina, mille kaudu reguleeritakse ja kontrollitakse lihase pikkust; • Golgi kõõluseorgan→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega järjestikku ja mõõdab eeskätt lihase pinget 1. Millised endokriinsed näärmed on inimese organismis?1. ajuripats ehk hüpofüüs; 2. käbinääre ehk epifüüs; 3. kilpnääre; 4. kõrvalkilpnäärmed; 5. harknääre ehk tüümus; 2 6. kõhunääre ehk pankreas ehk Langerhansi saared; 7. neerupealised; 8. sugunäärmed. 2. Milline on endokriinsete näärmete ülesanne inimese organismis? produtseerida bioloogiliselt aktiivseid keemilisi aineid hormoone, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab need üle kogu keha laiali. 3. Millised on ajuripatsi eessagara kasvuhormooni ülesanded inimese organismis? • stimuleerib inimese kasvu, eriti lapseeas; • intensiivistab valkude sünteesi;
neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe verekapillaaride võrgustik). Hormoone produtseeritakse sisesekretoorsetes näärmetes ja ka üksikutes rakugruppides hormoone mitte produtseerivates organites. Nt neerudes. 101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla on epifüüs ehk käbikeha, hüpofüüs ehk ajuripats, kilpnääre, harknääre ehk tüümus, neerupealised, neerud, kõhunääre ehk pankreas, 12-sõrmik, munandid/munasarjad. Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Epifüüs paikneb vaheajus, toodab loomuliku valguse toimel serotoniini, mis soodustab vaimset töövõimet; melatoniini, mida pärsib päikesevalgus (soodustab valguse puudus). Viimane soodustab unisust ning väidetavalt pidurdab oma hormoonidega ka enneaegset sugulist küpsemist.
progesterooni, mis stimuleerib emaka seina arenemist ja hoiab rasedust. b.) seemnesarjad sisaldavad hormooni androgeen (nt testosteroon), mis soodustab seemnerakkude tootmist ja meeste sugutunnuste väljakujunemist. c.) platsenta sisaldab hormooni gonadotropiini, mis paneb kollakeha progesterooni tootma, hoides sedasi rasedust. 7.) käbikeha hoiab tagasi suguhormoonide tootmist lapseeas ( habe puudub jne). Määrab ära bioloogilise kella, hoiab ööpäevast rütmi. 8.) harknääre e tüümus paikneb kõripiirkonnas. Aktiivne lapsepõlves ja pisut taandareneb murdeeas. Osaleb immuunsuse kujunemisel. Seal tekivad rakud T-lümfotsüüd, HIV- kandjad, suureneb T-lümfotsüütide hulk veres. Tööjaotus valgeliblede vahel. Inimorganismi bioloogiline regulatsioon Toimub kahel viisil: 1.) Neuraalne reg. toimub närvisüs. abil e. eelkõige peaaju, mõnikord ka seljaaju. Neuraalse regulatsiooni aluseks on refleksikaar refleksi kulgemisteekond ärritajast
· Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. Humoraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel.
· lümfoproliferatiivsed haigused; · hüpersensetiivsusreaktsioonid; · hüpertüreoidism, hüpoadrenalism; · kroonilised neeru-, maksahaigused, haavandiline koliit; · infektsioonid (rõuged, tuulerõuged). Basofiilse leukopeenia (< 0,1 x 109 /l) põhjused: · äge infektsioon; · hüpertüreoidism; · pikaajaline steroid-, kemoteraapia, kiiritus; · stress. Immuunsüsteemi peamised elundid on harknääre, luuüdi, lümfisõlmed, põrn, kus toodetakse immuunsüsteemis osalevaid rakke (immunotsüüte) ning kus toimub nende funktsionaalne diferentseerumine. Keskse tähtsusega rakk on lumfotsüüt (lümfotsüütide jaotus ja nende funktsioon vt. füsioloogiast). Immuunreaktsioonis osalevad ka fagotsüteerimisvõimelised rakud: monotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid, koe makrofagid jne (Tabel 1). Immuunsüsteemi jaotus
FÜSIOLOOGIA 3. KONTROLLTÖÖ VASTUSED 1. ORGANISMI ERITUSELUNDID, ÜLESANDED: NEERUD- ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku. Esmasuriini m...
Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke.
Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad organismi kasvu, arengut ja ainevahetust. Kõrvalkilpnääre- asuvad kilnäärme tagapinnal (4 väikest nääret). Eritavad parathormooni , mis reguleerib Ca++ liikumist läbi rakumembraani lisades vere ja langetades luukoe Ca++ sisaldust. Samuti soodustab PTH Ca++ imendumist peensoolest D-vitamiini (NB!hormoon) aktiveerides. D-vitamiin tekib nahas UV kiirguse toimel. 18. Käbinääre, harknääre ning nende hormoonid Käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs (glandula pinealis ehk corpus pineale ehk epiphysis cerebri) on selgroogsetel peaajus asuv sisenõrenääre. Tüümus (Thymus) ehk harkelund (varasem nimetus harknääre) on kapsliga ümbritsetud sagarikulise ehitusega lümfoidorgan. Tüümus paikneb rinnaku (Sternum) taga eesmises keskseinandis (Mediastinum). Hormoonid: harknääre produtseerib hormoone, tümosiini ja tümopoetiini.
Skeletilihased Nahk - epiderm e. marrasnahk, derma e. pärisnahk, nahaalune kude. Nende põhi funktsioon on keha kuju moodustamine; pea- ja seljaaju, rinnakorvi ja kõhuõõneelundite kaitse, tugi, elundite liikumine. Naha ülesanne on kaitse mehaaniliste ja keemiliste vigastuste, viiruste, mikroobide eest; termoregulatsioon; kuuma, külma, valu, puudutuste, koormuste tajumine Endokriinsüsteem --elunditeks on sisenõrenäärmed: hüpofüüs, harknääre, käbikeha, kilpnääre, Pankrease saarekesed, neerupealsed, sugunäärmed. Nende ülesanne on tugevasti diferentseeritud rakkude, kudede, organite tegevuse koordineerimine. Seedeelundkond -- Suuõõs, kurk neel, söögitoru, magu. Peensool, pimesool, ussripik. Seedenäärmed: sülje, mao ja soolenäärmed, kõhunääre, sapipõis, neerupealsed - Ülesanne on toiduainete org. ühenditelagundamine
Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke.
2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagunemine kesknärvisüsteem (seljaaju ja peaaju) ja piirdenärvisüsteem (peaajunärvid 12 paari, seljaajunärvid 31 paari)
hinnangut, et objektiivselt määrata tervislikku seisundit ja anda vajalikke ravisoovitusi. 5. Organismi kaitsemehhanismid ja immuunsus. Organismi kaitsemehhanismid – esmased (nahk, ripsmed)fagotsüütide ehk õgirakkude süsteem fagotsütoos Immuunsus organismi võime tõrjuda haigustekitajaid, nende mürke või muud antigeeni omadustega võõrainet, osaleb organismi sisekeskonna säilitamises, koosneb – harknääre, punene luuüdi, põrn, lümfisülmed 6. Sisenõrenäärmed ja hormonaalne süsteem (hüpofüüs, neerupealis, kõhunääre). Hormonaalsüsteem ehk endokriinsüsteem koos närvisüsteemiga moodustavad keha kontrolli- ja koordinatsioonisüsteemid. - Sissenõrenäärmed – produtseerivad ja eitavad verre hormone - Hüpofüüs vastutab kasvuhormooni tootmise eest - Neerupealne toodab adrenaliini - Kõhunääre toodab insuliini 7
4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes.............. negatiivne tagasiside.. Distants, millega hormoon tekib...... Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. Sisesekretsiooni rühmad: 1. Klassikalised sisesekretoorsed näärmed näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kürvalkiplnääre, harknääre, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kühu ja suugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). Ehituslikus mõttes ühendab näärmeid asjaolu, et näärmekude koosneb suurest hulgast sarnastest näärmerakkudest, tuhandeid rakke. 2. Mitteklassikalised näärmed difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed
133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Närvisüsteem: 135. Närvisüsteemi ülesanded Reguleerib elundite tööd, kordineerib erinevate elukondade talitlust(kooskõlastab elundite omavahelist tööd),
-Kjodiid hüpofunkts. tekke vältimiseks! AV! KÕRVALKILPNÄÄRMED GLANDULAE PARATHYROIDEAE -kilpn sagarate tagapinnal väikeste PARATHORMOON e -Ca ja P AV, taseme tõus veres ovaalsete kehakestena paratüreoidiin -suureneb Ca sisaldus veres (luustiku arvel) -4 tk (2 üleval, 2 all) -tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga -iga kaal u 0,05g AV! TÜÜMUS ehk harknääre THYMUS - rinnaõõnes sternumi taga TÜMOSIIN -mõju organismi kasvule ja arengule -2 sagarat, lümfoidne kude -vajalikud teiste hormoonide toime -lümfoidne kude, milles arnevad TÜMOPOIETIINID realiseerimiseks lümfotsüüdid, areneb 5.ea-ks -seotud in immuunsüsteemiga
Kuuendal nädalal on embrüo on 4-5 mm pikk, tal on käte ja jalgade alged. Ta saab juba sirutada ja pöörata pead ning liigutada käsi ja jalgu. Algab põrna ja luuüdi moodustumine. Lootel ilmuvad mao, jämesoole, kõri, hingetoru ja kopsude alged. Neuraaltoru formeerumine lõpeb 28. päevaks pärast eostamist. Toimub alusepanek hüpofüüsile. Algab diferentseerumine mees- ja naissugunäärmeteks. Hakkab formeeruma munand. Alguse saab harknääre (tüümus), kus toimub lümfoidsete tüvirakkude transformatsioon T-lümfotsüütideks. Harknäärme puuduliku arengu puhul häiruvad lastel rakulised immuunsusreaktsioonid, mille tagajärjel tekivad mädased infektsioonid. Seitsmendal nädalal meenutab idulane ikka veel tulnukat. Ta on kasvanud -- pikkus on umbes 1,3 cm. Ta on võimeline sirutama ja pöörama pead, käsi ja jalgu. Tohutu pea on langetatud rinnale. Formeerub nägu, kuid silmad asuvad veel külgedel ning on tihedalt suletud.
baktereid, võime liikuda varesoonkonnast välja kudedesse. Valguselise päritoluga võõrvalkude ümbertöötlemine-bakterid, viirused jne immunoloogiline kaitse-teostavad lümfotsüüdid, kaitsekehad, mis aitavad võidelda erinevate haigustekitajate vastu. Tagada immuunsuse tagamine. Immuunsuse tagamisest võtab osa terve immuunsussüsteem, lümfisõlmed- toodetakse antikehi, mandlid produtseerivad lümfotsüüte, põrn talitleb suuri lümfotsüüte, harknääre toodab hormoone, reguleeritakse lümfotsüütide koostist, lümfi kaudu transp erinevaid lümfotsüüte. Trombotsüüdid e vereliistad, verehulk kõigub ööpäevaringes, sõltub elu ja töö rütmist. Vere hüübimise tagamine, rahuolekus trombotsüütide hulk langeb. Kui verel ei ole võimet teostada verehüübimist, verehüübimatus. Hemofiilia e kuningate haigus. Päritav haigus. Seda põetakse meesliinipidi, edasi antakse edasi emalt pojale.
Vajadus, leidumine Tagab terved punased verelibled. Kaitseb müeliini, rasvarikast ainet, mis katab närve ja võimaldab edastada elektrilisi impulsse närvirakkude vahel. Teda leidub ainult loomset päritolu toidus, s.o lihas, piimas ja juustus. Kõrgemat päritolu taimed teda valmistada ei saa. Tsüanokobalamiini valmistavad ka bakterid, mis elavad peensooles. Stimuleerib kasvu nii üksi kui ka koos antibiootikumidega. Sellega rikastatakse loomasöötasid. Maks, neerud, põrn, harknääre ja lihaskude. Stabiilsus, lagunemine Stabiilsus on väga sõltuv. Üsna stabiile pH 4-6 juures isegi kõrgetel temperatuuridel. Leeliselises keskkonnas või redutseerivate ainete juuresolekul ( askorbiinhape või SO2) vitamiin hävib suures osas. L-askorbiinhape (vitamiin C) Seotud hüdroksüülimise reaktsioonidega. Imendub täielikult ja jaotatakse üle keha laiali. Umbes 3% keha vitamiin C varust (20-50mg/kg kehakaalu kohta) eemaldatakse uriiniga,
· Nad on väheliikuvad, erutusprotsessid on pärsitud · Täiskasvanu aeas avaldudes hakkavad vaimsed võimed taanduma. · Nahk on kahvatu ja kuiv, juuksed muutuvad hapraks, ihukarvad murduvad kergesti. · Sugufuntksioon langeb kuni viljatuseni ja suguvõimetuseni. · Saab asendusteraapiaga asendada. Kilpnäärmehormoonide vaegus varases lapseeas põhjustab raske kehalise ja vaimse arengu pidurdumise kretinismi. 13. Kõrvalkilpnäärmed. Harknääre Kõrvalkilpnäärmed- paiknevad kilpnäärmete kõrval, neid on 4. Väikesed näärmed- produtseerivad hormooni- PTH- paratüreoidhormooni- mõjutab Ca ainevahetust, Ca ainevahetust mõjutab kilpnäärme kaltsitoniin- PTH tase sõltub Ca tasemest veres. 2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme langemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul : · Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset
valguse ja pimeduse vaheldumine. Kilpnääre Suurim endokriinnääre kaal 25-30 g. Koosneb kahest sagarast. Hormoonid: · türoksiin ja trijodotüroniin sisaldavad joodi, mõjutavad üldist metabolismi, valkude sünteesi, närvisüsteemi talitlust · kalksitoniin alandab kaltsiumi taset veres Kõrvalkilpnäärmed Tavaliselt 4 väikest (0,1 g) rakukogumit kilpnäärme tagapinnal. Toodavad parathormooni, mis reguleerib Ca ja P ainevahetust. Harkelund e harknääre e tüümus Kuulub lümfisüsteemi. Hormoonid: tümosiin ja teised, mis reguleerivad vereloomet, lümfisõlmede arengut, lümfotsüütide küpsemist ja tegevust, antikehade teket. Neerupealis 2 tükki parem ja vasak, kaal 20 g kumbki. Väljaspool on neerupealise koor, sees neerupealise säsi. Koor koosneb mitmest tüüpiliste näärmerakkude kihist ja toodab suurt hulka hormoone. Neerupealise koore e korteksi hormoonid: · mineralokortikoidid vee ja soolade bilanss organismis
ekso- ja endotoksiinid. Negatiivsetest emotsioonidest tulenevad elundite funktsionaalse aktiivsuse häired psüühilise seisundi ja elundite vahelist seost uurib psühhosomaatika. Kurbus kopsud Hirm neerud Ärevus süda, veresooned Raev maks Meeleheide seedetrakt, põrn, kõhunääre Vastumeelsus selgroog, peaaju, seljaaju Trots - põrn, selgroog Tahe (negat.) harknääre, kolmiksoojendaja Laiskus maks, pankreas Ettevaatlikkus eeterkeha, närvisüsteem, ajuripats Häbi, süütunne vereringe Kadedus, armukadedus süda, suguelundid Psühhosomaatilised haiguslikud reaktsioonid: IIVELDUS: vastumeelsus, vastikustunne, kui tuleb koos olla mehega, vanematega, töökaaslastega, igasugune vastumeelne tegevus. 13
kuju, materjal // süva kiht - Pacini kehakesed - tugev surve, vibratsioon, venitus -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju 5. Sisesekretoorsed näärmed asuvad: hüpofüüs e ajuripats - kiilluu hüpofüüsi augus, käbikeha - vaheaju koosseisus, kilpnääre - kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal, kõrvalkilpnäärmed - kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal, harknääre - rinnaku taga, pankreas (Langerhansi saared) - tagumisel kõhuseinal, mao taga, neerupealised - neerude ülaosa peal, munasarjad/munandid - väikevaagnas/väljaspool kõhuõõnt munandikotis tood.: ajuripats - kasvuhormoon, teisi näärmeid (neerupealised, kilpnääre, sugunäärmed) stimul. hormoone, prolaktiin, oksüdotsiin, ADH; käbikeha - melatoniin; kilpnääre - joodi sisald. horm
Näiteks haigestumise korral, kui häirub ainevahetus, ilmuvad higi koostisesse seal tavaliselt mitteesinevad ained (suhkruhaiguse korral suhkur). Higi aitab organismil vabaneda arseenist, joodist, broomist, hiniinist jt. Naha pinnal higi ja naharasv segunevad ja moodustavad nn. vee rasva emulsiooni õhukese kihi, mis aitab säilitada normaalset nahapinna füsioloogiat. Nii higi kui rasunäärmete tööd reguleerivad närvisüsteem, suguhormoonid, harknääre ja neerupealiste koor. Naha kaudu toimub ka hingamine. Võrreldes kopsudega on see küll väike, 1/180 tarbitavast hapnikust ja 1/90 eritatavast süsihappegaasist. Naha kaudu eritub ööpäevas 800 grammi veeauru, mis on 2 3 korda suurem kopsude kaudu erituvast veeaurust. Kortsude tekkimine. Üks silmatorkavamaid vananemise tundemärke on näo-, kaela- ja silmaümbrusnaha kortsude teke. Kortse põhjustavad peamiselt järgmised tegurid: · Vananemine-
annaabi.ee 
