Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Harjutamine 3. klassi tasemetööks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tasemetööks, töölehed, harjutamine, korrata, harjutada, tehete, järjekorda, avaldise, leidmist, tekstülesandeid, printidakuulmise, nägemise või neuroloogiliste funktsioonide defektist. Samuti ei kaasne nad neuroloogiliste, psüühiliste või muude defektidega. Avaldub: o matemaatiliste operatsioonide aluseks olevate üldmõistete tähenduste mittemõistmisena o puudulik arusaamine matemaatilistest oskussõnadest ja märkidest o numbriliste sümbolite mitteäratundmine o raskused tavaliste matemaatiliste tehete sooritamises o raskused arusaamisel, millised numbrid on ülesande lahenduse otsimisel olulised o raskused numbrite järjestamisel ja kümnendkohtade ning sümbolitega opereerimisel arvutuste käigus o matemaatiliste tehete ebakorrektne ruumiline paigutus o võimetus rahuldavalt selgeks õppida korrutustabel. 5. Matemaatika protsessuaalne komponent (tegevuslik alus).
Aine : Matemaatika Klass: 4 B Õpetaja : Kasutatav õppekirjandus: Matemaatika õpik 4. klassile II osa. K. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika töövihik 4. klassile II osa. K. Kaasik, A. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika kontrolltööd ja tunnikontrollid 4. klassile. A. Kaasik, Avita 2002 Matemaatika lisaülesanded 4. klassile. K. Laanmäe, Avita 2002 Nüüd on minu kord. E. Pehkonen, L. Pehkonen, Avita 1997 Matemaatikaviktoriinid 1.4. klassile. E. Saidla, Avita 2003 Interaktiivsed töölehed Üldeesmärgid : Jätkuvalt pöörata tähelepanu õppeedukuse kvaliteedi parandamisele. Tõhustada oluliselt koostööd aineõpetajate vahel. Märgata õpilase individuaalsust ja leida õpilase arenguks sobivaim õpikeskkond (võimeterühm, individuaalne õppekava) Kujundada oma aine ja klassijuhataja töö kaudu positiivset suhtumist õppetöösse, muutes õppetöö vaheldusrikkamaks ja suhtlemise sõbralikumaks
· esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana; · loeb ja kirjutab järgarve; · liidab ja lahutab peast arve 100 piires, kirjalikult 10 000 piires; · valdab korrutustabelit; korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires; · tunneb nelja aritmeetilise tehte liikmete ja tulemuste nimetusi; · leiab võrdustes tähe arvväärtuse proovimise või analoogia põhjal; · määrab õige tehete järjekorra avaldises (sulud; korrutamine/jagamine; liitmine/lahutamine). Mõõtmine ja tekstülesanded · selgitab murdude , , ja tähendust, leiab nende murdude põhjal osa arvust ning osa järgi arvu; · kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust temale tuttavate suuruste kaudu; · hindab looduses kaugusi ning lahendab liiklusohutuse ülesandeid; · tunneb kella ja kalendrit ning seostab seda oma elu tegevuste ja sündmustega;
seda mõjutavad. Õpilased on kuulnud põgusalt erineva rahvastikuarenguga riikidest. Kõik õpilased pole teadmiste hulga poolest võrdsed, mõned vajavad lisaks praktilisi ülesandeid või pinginaabriga arutlemist. Tutvutud on vaid mõningase teoreetilise osaga demograafia teemast. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Vajalik on teha Powerpointi esitlus, mis baseeruks õpetaja enda konspektil ning aitaks õpilasi iseseisval tunni konspekteerimisel. Samuti jagada töölehed, millel küsimused ja näidis rahvastikudiagrammid. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Kodus lugeda läbi ptk lk 44-47 ning vastata eelmise peatüki küsimustele kirjalikult lk 44. Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Õpik: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, G. Raagmaa, Tartu 2003. Omakoostatud konspektivihik demograafia materjaliga Jagatavad töölehed õpilastele kodus täitmiseks Tahvel omapoolsete selgituste/mõistete kirjutamiseks
- kirjalikku tööd korrektselt vormistama, üles ehitama ja kokku panema - oma õppetegevust eesmärgistama, planeerima ja hindama - infot koguma, organiseerima, talletama ja kasutama Õpimapp on õpilase abimees et , õppida kontrolltöödeks ning õpetajale lihtne võimalus perioodi lõpus hinnata ning mõõta õpilase arengut ja saavutusi. Vormistus Hea õpimapp on köidetud nii, et paberilehed selle vahelt välja ei kao ja õpimapi lehitsemine on lihtne. Vihik, mille vahele on klammerdatud töölehed, on väga halvasti kasutatav. Lihtsalt omavahel kokkuklammerdamiseks on töölehti liiga palju. Nõuanne: kasuta kiirköitjat. Piisab lihtsast mapikaantest (maksab poes 20 - 25 eurosenti), kuhu saab lehti vahele panna. Hea õpimapp on korrektse välimusega. See tähendab seda, et paberilehti ei ole murtud või käristatud. Lehed on köidetud kohakuti ja õiget pidi. Hea õpimapi sisu on loogilises järjekorras. Konspektid, töölehed, arvestuslikud tööd jm on õpimappi
Nad edastavad õpilastele ühiseid hoiakuid ja käitumismudeleid, kuidas suhtuda ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 4. Biheivoristliku ja kognitiivse käitumise modifitseerimise metoodikate(KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Tegevust ja selle kommenterimist lastakse õpilasel harjutada seni, kuni nad õpivad suunama oma tegevust sisekõneliselt. KKMM-i eesmärgiks pole niivõrd kindlate reageeringute kujundamine konkretsetele märguannetele kui kontrollivõime arendamine oma käitumise üle. KKMM aitab muuta õpilase käitumist eesmärgipärasemaks. Rakendusnäited- KKMMi abil saab õpetada õpilastele, kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikult
Rääkides vektoritest (joonis 1), mis on samasuunalised või vastassuunalised, jõuame kollineaarsete vektoriteni ning vektori korrutamiseni arvuga. Vektorite liitmisel on kõige olulisemaks kolmnurga reegel (1), mida mitu korda järjest rakendades jõuame hulknurga reeglini. Kasulik on näidata ka rööpküliku reeglit (2). See töötab hästi, kui vektorid on juba ühisesse punkti rakendatud. Oluline on ka fakt, et rööpküliku teine diagonaal on nende vektorite vaheks (3). Geomeetriliste tehete juures vektoritega on oluline, et igal korral märgataks, kuidas vektorid rakendatakse (järjestikku või ühisesse alguspunkti) ja milline vektor on tulemuseks. Kahe vektori vahe mõiste tuleb kas pähe õppida või näidata kohe alguses, et vektori lahutamise saab asendada vastandvektori liitmisega. Kunagi ammu õpetati vektorit põhikooli viimases klassis ja tolleaegses töövihikus olid väga head ülesanded. Enne vektori
sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud. Assotsiatiivse tingituse olemasolu kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne. 3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset tingimist nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused:
toetajast ning miks võib andekaid inimesi tabada ebaõnn. Lõpus on väga vajalik kirjanduse loetelu. Suurepärane raamat kõigile, kellel on kokkupuudet andekate lastega. Kõik vajalik info on selles raamatus olemas. 4. Bill Rogers ,, Taasleitud käitumine" ( 259 lk) Raamatus on käsitletud nii laste probleemse käitumise mõistmist kui ka neile sobiva käitumise õpetamist. Raamatus on suurepärase kopeeritavad töölehed. Raamatus on järgmise artiklid: Käitumishäiretega laste mõistmine: Õpetajate eraldatus, kolleegide toetav suhtumine, põhjuslik patoloogia, mida me saame kontrollida, kordarikkuv käitumine või käitumishäire, tähelepanupuudulikkuse häire, käitumise õpetamine. Käitumistaastuse põhijooned: käitumisprofiili tuvastamine, kava koostamine, klassiõpetaja roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised.
4.1 Tagasiside kooli lehelt: Reedel, 26.veebruaril toimus ajalooõhtu, selle korraldasid 11. klassi õpilased praktilise tööna. Ajalooõhtul osalesid 6.a ja 6.b klassi õpilased. Sellel üritusel olid põnevad mängud ja küsimused. Üks toredam mäng oli liikumismäng, kuid huvitav oli ka Kahoot. Saime süüa õpetaja Eve Tilga tehtud õunakooki ja Birgit Pinka ema tehtud kringlit. Ajalooõhtu korraldasid väga toredad tüdrukud: Birgit Pinka, Eneli Uusmets ja Kristin Laas. Saime korrata oma ajalooteadmisi ja meil oli väga lõbus. Jutu autorid on 6A klassi õpilased Violetta ja Loretta Pohlasal KOKKUVÕTE Lootsime, et kuna teeme töö kolmekesi, siis on ülesandeid lihtsam täita ja omavahel jagada, aga ühele meelele jõudmine võttis siiski rohkem aega. 13 Pika peale saime kõigega valmis, kokkuvõttes jäime oma tehtud tööga rahule. Kõik meie üritusega püstitatud eesmärgid said täidetud. Õppisime
Esimese etapi ülesanne (kõigis ainetes) on kujundada õpitegevuse elementaarseid oskusi, kuulata ja täita korraldusi, osaleda ühistegevuses, töötada koos õpetajaga ja eeskuju järgi. Emakeele seisukohalt: mõista ja koostada lihtlauseid (vähemalt baaslauseid) ja osaleda dialoogis, omandada elementaarsed lugemis- ja kirjutamisoskused (aabitsaperiood ja aabitsajärgne periood). Peamine õpitegevuse vorm on praktiline harjutamine (koos didaktilise mänguga), rohkesti kasutatakse esemelist ja kujundilist näitlikkust. Kõik uued õpitoimingud vajavad materialiseerimist. Õpitoimingute tulemuse verbaliseerib kas pedagoog või õpilane pedagoogi abiga (laps lõpetab lause, mõnikord vastab küsimusele). Vestlusega vahelduvalt rakendatakse kooskõnet (korratakse koos). Ш õppeaastaks (või selle ajal) ilmneb abiõppelaste psüühika märgatav muutus.
juurde iseseisvust. Alustame, palun lahendage ära ülesanded 1-4 ära, mõne aja pärast kontrollime neid koos. Tagasiside! 5 minutit Milliseid lisateadmiseid te täna saite? Näen, milliseid Kinnistada õpilastele *tunni (9.45) Palun arutla pinginaabriga, mida uut teadmisi õpilased õpitut ja korrata tunni kokkuvõte/eesmärgi said täna tunnis teada? Kus teadmisi omandasid ja teemat. saavutuse kontroll kasutada? kellele, mis meelde Ootan kuni õpilased on omavahelise jäi. vestluse lõpetanud. Mis oli tänases tunnis õpitust kõige tähtsamaks ja miks?
refereering ja muu kasulik info õppeaine kohta. Õpimappi koostamisel kasutan palju raamatuid, õppeaine materjal ja informatsioon internettist ja ajakirid. Töö eesmärgiks oli luua õppematerjal, mis aitab mulle luua tervikpilti õpitud materjalist, koguda kokku vajalikku, enda jaoks olulist, informatsiooni, et seda siis hiljem uuesti kasutada ja ka täiendada. Õpimapi materjal aitab koostada huvitavat töölehed, tunnikonspektid. Tulevikus, õpimapi abil ma saan tuletada meelde varemõpitut, koguda uusi teadmisi ja luua nende vahel seoseid. Üliõpilase Curriculum vitae ISIKUANDMED Nimi Sünniaeg Rahvus Kodakondsus KONTAKTANDMED Aadress Telefon E-post HARIDUS 1997-2007 2007-2010 2010-2015 TÖÖKOGEMUS 2012- ... TÄIENDUSKOOLITUS & LISATEGEVUSED 2006- 2008 2002-2007 KEELTEOSKUS Vene keel Eesti keel Inglise keel LISAINFO Juhiload Arvutioskus
Eelmise võrduse alla tekib järk-järgult uus võrdus 5 – 2 = 3. Samuti tuleks samade lastega läbi teha ülejäänud 2 võrdust. 34 Liitmine ja lahutamine 10 piires Tööraamat lk 72–94 Nende tundide eesmärk on arvude 6–10 õppimine ning liitmise ja lahutamise põhiülesannete kindel omandamine 10 piires. Naturaalarvude liitmisel ja lahutamisel lähtutakse ka siin hulkade ühendamisest ja jaotamisest. Tekstüleanded Õpitakse koostama ja lahendama ühetehtelisi tekstülesandeid. Tekstülesannete koostamisel peab õpilane koostama pildi põhjal teksti, mis lõpeb küsimusega. Tekstülesannete lahendamise puhul on olulised tehtevalik, arvutuse õigsus ja vastuse õige sõnastus. Tekstülesannete lahendamisel tuleks lähtuda järgnevast küsimuste asetuse järjekorrast: 1. Mida on küsitud? 2. Mis on teada? 3. Millise tehte abil leiame vastuse? 4. Ütleme või kirjutame võrduse. 5. Ütleme või kirjutame vastuse.
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11. Laulud jõuludeks 35 12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4. Riided 40 TÖÖLEHT 5. Kes on? Kus on? 41 TÖÖLEHT 6
Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. 1. Enne iseseisva töö andmist tuleks veenduda, et õpilased tulevad sellega toime. Töölehe nõuded peaksid olema endastmõistetavad ja sooritatavad ülesanded hõlmama materjali, millega tulevad toime kõik õpilased. Enne kui õpetaja paneb õpilased iseseisvalt tööle tuleks olla veendunud, et õpilased on teemast aru saanud. Esimeste ülesannete lahendamise käigus tuleks selles veenduda, näiteks õpilastega vestlemise teel. 2. Iseseisev harjutamine olgu lühike. Tavaliselt piisab 10 min. 3. Õpilasele tuleb anda selged tegevusjuhised. Algklassides tuleks eelnevalt tööjuhendid ette lugeda, et veenduda selles, et õpilased on tööjuhendist aru saanud. 4. Pannes õpilased tööle ei tohiks neid enam segada. Iseseisva töö alguses võiks liikuda klassis ringi, et veenduda, et kõik õpilased asuvad tööle, alles seejärel võib tegeleda nõrgemate õpilastega. Vältida tuleks juba töösse süvenenud õpilaste häirimist. 5
koostada emadepäeva minikontserdi * peab tagama Juhendada kava koostamist arvuti abil kava arvutis. Rühmatöö, planeerimise õpetusliku eesmärgi harjutamine täitumise 13. min. Tahvlile skeem: järjekorra nr. planeeritav aeg, pealkiri, Kava mustandite koostamine kes esinevad. rühmatööna Iseseisev grupitöö, õpetaja saab tagasiside, Iseseisva töö andmine
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
Oma tunde sisse juhatades püüan seda teha positiivselt ning entusiastlikult. Mulle tundub, et kui minu meeleolu ja lähenemine lubab arvata, et töö on põnev ja huvitav, siis on rohkem võmalust ka laste positiivse reaktsiooni ning sellest lähtuvalt tööle keskmendatuse saavutamiseks. Kui hakkame konkreetse ülesannetega tegelema, siis ma kõigepealt seletan klassile arusaadavalt harjutuse ja teen selgeks, kuidas nad peaksid oma töö vormistama. On hea pärast paluda mõnel lapsel korrata, kuidas ta ülesande püstitusest aru sai. Kui tema arusaam erineb minu omast, siis proovin veel lihtsamalt ja arusaadavalt seletada. Veel ma olen nõus sellega, et on vaja kasutada õpilaste huvi säilitamiseks rohkelt eri tüüpi ülesandeid. On nii palju võimalusi oma tundi mitmekesistada gruppitööd, paaristööd, joonistamine, väikesed lastega tehtud ettekanned, arvuti ja smart-tahvli võimalusi kasutamine jne. Võib ka oma tundi vahepaladega täiendada.
Lihtsustatud õpe Autor: Anna Veeber Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (§ 2) on kirjas: "Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi
tunnevad üldiselt ka heameelt õppimise, iseenda ning kooliskäimise üle. Küsimuste kasutamine õppes Hea õpetaja: · Aitab, kui õpilane on hädas; · Seletab õppematerjali arusaadavalt; · Suudab klassis korda hoida; · On huumorimeelega; · On sõbralik, tal on õppijatega head suhted; · Õpetab huvitavalt ja nauditavalt; · Kuulab õpilasi. Koostööreeglid on tarvis kohe kokku leppida, vajaduse korral neid harjutada ja pidevalt järgida, sest klassis esimestel päevadel ja nädalatel toimuv on kriitiline distsipliini saavutamise ja hoidmise seisukohalt. Hästi esitatud küsimus võib tekitada huvi ja järelikult ka õpimotivatsiooni. Erinevate mõtlemistasendite kategooriad õppeülesandeid koostades: 1) Teadmine(mäletamine ja meelespidamine) rääkige, mida te teate, mida mäletate; kirjeldage, korrake, defineerige, tuvastage; öelge, kes, millal, milline, kus, mis.
2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4.õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilastele üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga. Enne õpetamist ja õpetamise ajal. 5.õpilaste õpi- ja kasvatustulemustele hinnangu andmine. Pärast õpetamist. Õpetamistegevus on tsükliline protsess, mida vajadusel korrata. Õppekasvatusprotsessi eesmärkide püstitamise tasandid Õppetöö planeerimise üldine tasand seostub kursuse, teema või tunni üldtaotluste teadvustamisega ning õpetaja üldise lähenemisviisi kavandamisega tööks klassiga. Konkreetse planeerimise tasandil püstitatakse detailsed eesmärgid, mille saavutamisega kindlustatakse üldtaotluste realiseerimine. Konkreetsed õppe-eesmärgid on õppeprotsessi vahetuks koostisosaks. Nende püstitamine eeldab osutamist nii sisulisele
meenutada)? 1) Interferents ehk vastastikune häirumine. 2) Konteksti mõju, arusaamatute faktide väärseletus. 3) Mõjutatud juhuslikest detailidest (tugev stress, vägivald, hirm, viha, küsimise vorm, maskeeringud). 4) Tähelepanu puudumine (on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida ei ole mõtet täpselt meelde jätta). 5) Ei korrata küllalt palju ja kohe. 6) Ei looda mõtestatud seoseid. 17. Kas pikaajalise mälu maht on pigem (1) piiratud või (2) piiramatu? Piiramatu. 18. Mis on metakognitsioon? See on inimestele omane võime mõelda ja jälgida oma mõtteprotsesse. Rida autoreid eristab õppimisega kaasnevas metakognitsioonis kahte tahku: mõtteid selle üle, 1) mida teame ja 2) kuidas suuname oma õppimist.
ORIENTEERUMINE RUUDUSTIKUS Paaristöö (Mõistete PAREM/ VASAK harjutamine) Üks õpilastest ütleb käsklusi, teine on seljaga tema poole ja liigub vastavalt. Mis kujund tuleb kokku? Kognitiiv sete protsessi de arendami ne. 12. PEAST ARVUTAMINE Klassi/ koridori lõpus on erinevad arvud. Palju. Õpilased on paaris ja peavad otsustama, mis on õpetaja poolt öeldud avaldise vastuseks. Õpilased Tee nii peavad leidma koos vastuse ja mitu kükki panema kokkulepitud kohta. plaksu nipsu keerutust jne, kui suur on ÕPILASED vastus. 13. SLAALOMIRADA Klassi ees on õpetaja lauani viiv slaalomirida. Kui õpilane on oma ülesandega hakkama saanud, tuleb
Tegevuse tagajärgedel on kontrolliv ja informeeriv mõõde. (,,Tuletõrjuja kirjand") 18. Millised on põhilised õpilaste iseseisva töö liigid ja milliseid nõudeid tuleb nende andmisel järgida? (8.1) 1. Õpilaste iseseisev töö tunnis- meetodi efektiivsust pole eriti uuritud, enamasti peetakse õpetaja vahetut õpetamist tunnis tõhusamaks. Nõuded: veenduge, et õpilased tulevad sellega toime, iseseisev harjutamine olgu lühike, andke selged tegevusjuhised, pange õpilased tööle ja siis ärge neid enam segage, jälgige õpilaste tööd, kontrollige tulemusi ja arvestage hindamisel 2. Kodutöö- selle all mõistetakse enamasti õpilastele õpetaja poolt antud kohustusi, mis tuleb täita väljaspool kooli (Uurimused kinnitavad, et KK-s on kodutöödel selgelt positiivne mõju õpiedukusele. Algklassides pole nende mõju nii selgekujuline)
teadmiste omandamist ja oskuste arendamist keeleõppe kaudu. Tasakaalustatud keeleõppe põhimõtted on selle metoodika aluseks. Kas kümbluskeelt õpitakse teisiti kui emakeelt? On olemas teatud tingimused, mis soodustavad iga keele õppimist. Teise keele õpetamisel on eriti oluline, et sellised tingimused on loodud ja need mõjuvad. Sündimisest peale õpime keelt kõigepealt meie ümber toimuvaid kõnelusi kuulates. Seejärel üritame korrata häälikuid, et moodustada sõnu ja fraase. Paljudes keskkondades on meie ümber tohutu hulk trükitud sõnumeid, mida me õpime aja jooksul lugema ja mõistma. Kui me lõpuks tunneme, et meil on vaja suhelda, siis saadame välja ka oma sõnumid, mõtted ja tunded. Keelekümblusmetoodika põhineb arusaamal, et edukas keeleõpe peab järgima kogu keelearengu loomulikku edenemist. Õpilased peavad kõigepealt sattuma keeleõppe keskkonda, kus on palju
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine............................................................................................................. 8 1.4
mitte riskida piinlikustundega valede vastuste pärast. Kerge kommunikatsioonihäire, mis võib juhtuda, kui emotsionaal- ja käitumishäirega õpilane ei mõista, mida õpetaja oma juhtnööridega silmas pidas, võib viia õpilase põgenevale või vältivale käitumisele.(Harrison, J. jt, 1996) Õpilased võivad koolist poppi teha, selleks, et vältida tunnikontrolli aines, millest nad aru ei saa või rebib õpilane katki töölehed, lootes töö tegemise eest põgeneda, kui lehel olevad juhised ei ole talle mõistetavad. Kui hälbiv käitumine väljendub alati vastumeelse stiimuli( nt. test, töölehe täitmine, juhtnöörid)eest põgenemises või selle vältimises, siis hoiab seda ilmselt alal negatiivne sarrustus.(Harrison, J. jt. 1996) Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste suhe õpetajatega on seoses nende õpiraskustele ja käitumisele keeruline
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile................
5 Jakk 3 grupp 1 Kahvel 2 Lusikas 3 Taldrik 4 Tass 5 Kauss - - - v Piktogrammide õppimise käik 1. Sümbolite identifitseerimine 2. Zestide, viidetega näitamine, et sümboli sisu oleks arusaadav 3. Selgeks saanud sümboli kasutamine suhtluses (nii mitmekülgselt kui võimalik) 4. Kui õpilane suudab õpitud piktogrammi teisteseas ära tunda, liimida see õpilase isiklikulesuhtluskaardile 5. Harjutada õige piktogrammi leidmist suhtluskaardilt (ettenäidatud näidise või suulise juhendamise abil) 6. Suhtluskaarti tuleb hakata kasutama kohe, kui sümbol(id) on sellelekleebitud. Ära unusta! Erguta õpilasi omavahelises suhtlemises Proovi situatsiooni nii seada, et suhtlemisest saaksid positiivse kogemuse mõlemad pooled Suhtlussituatsioon tuleb nii ette valmistada, et õpilasel ei tekiks omavahelises suhtlemisessegadusi · PIC süsteemi õpetamisel üleskerkinud probleemid: 1
annaabi.ee 
