see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid. Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima järjestama, võrdlema, mõõtma, rühmitama, loendama. Õpilane omandab naturaalarvude, harilike ja kümnendmurdude mõiste. Õpilane peab omandama kujutluse peamistest suurustest, suuruste mõõtmise ühikutest ja nende vahelistest seostest. Laps peab aru saama, et nende vahel on kindlad seosed.
MATEMAATIKA TÖÖPLAAN 4b. klassile II POOLAASTA Aine : Matemaatika Klass: 4 B Õpetaja : Kasutatav õppekirjandus: Matemaatika õpik 4. klassile II osa. K. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika töövihik 4. klassile II osa. K. Kaasik, A. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika kontrolltööd ja tunnikontrollid 4. klassile. A. Kaasik, Avita 2002 Matemaatika lisaülesanded 4. klassile. K. Laanmäe, Avita 2002 Nüüd on minu kord. E. Pehkonen, L. Pehkonen, Avita 1997 Matemaatikaviktoriinid 1.4. klassile. E. Saidla, Avita 2003 Interaktiivsed töölehed Üldeesmärgid : Jätkuvalt pöörata tähelepanu õppeedukuse kvaliteedi parandamisele. Tõhustada oluliselt koostööd aineõpetajate vahel. Märgata õpilase individuaalsust ja leida õpilase arenguks sobivaim õpikeskkond (võimeterühm, individuaalne õppekava) Kujundada oma aine ja klassijuhataja töö kaudu posit
3. KLASSI MATEMAATIKA TASEMETÖÖ Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 59 § 7, vastu võetud 17. septembril 2010. TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga kogutakse informatsiooni põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste kujunemise, läbivate teemade ning õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutatuse ning kooliastme õpitulemuste omandatuse kohta. TASEMETÖÖ VORM JA AEG · Tasemetöö on kirjalik. · Tasemetöö koostatakse ühes variandis. · Tasemetöö korraldatakse neljandal õppeveerandil. TASEMETÖÖ KORRALDAMINE · Õpetaja tutvub tasemetöö ning selle korraldamise juhendiga üks tund enne tasemetöö algust. · Tasemetöö kestab ühe õppetunni ehk 45 minutit. Selle aja hulka ei arvestata õpilaste juhendamist, st õpilasele peab ülesannete lahendamiseks jääma vähemalt 45 minutit. · Tasemetöö on ühes variandis, s.t. valimisse kuuluvad õpilased peavad istuma pingis üksinda (soovitav eraldi ruumis) ja neil peab olema võimalus sega
täpselt ülesande. Ütlen, et tööleht aru ei saaks; et õpetaja poolt seatud eesmärki töölehte ning jääb kodus lõpetada ning on täidaks. kirjutavad päevikusse, hindeline. Palun õpilastel sellele et see on kodus * harjutamine, 5 min pilgu peale heita ning küsin, kas Töölehed on praktilise ülesandena hea lõpetada. kinnistamin ja/või, kõik on selge. mälutreening, teoreetiliste teadmiste rakendamine kinnistamine. NB! + tagasiside
Kui oled puudunud, tuleb tunnitöö järgi teha. Nõuanne: Köida kohe pärast ülesande täitmist või konspekteerimise lõpetamist leht õpimappi. Kui oled puudunud, küsi klassikaaslaselt või õpetajalt, mis vahepeal tehti. Kui oled tehtud töö ära kaotanud, siis kas lepid sellega, et see jääbki puudu, või teed selle uuesti. Konspektid võid kopeerida (grupikaaslase vihikust ümber kirjutada või koopia teha) . Töölehed tuleb ise täita. Kui kardad midagi ära kaotada, jäta see klassi õpetaja kätte. Heas õpimapi on Kõik tundides lahendatud ülesanded õigesti täidetud 100%. Õpimapis olevad ülesanded on tehtud täielikult, töölehed on täielikult ära tehtud. Nõuanne: kui ei oska ülesannet täielikult ise ära teha, küsi klassikaaslase või õpetaja abi. Kontrolli vastused üle kohe tunnis, enne õpimappi köitmist. Hea õpimapp lõppeb iga veerandi lõpus põhjaliku analüüsiga. Kui oled õpimapi kokku pannud, vasta (täisvastustega!) järgmistele küsimustele.
lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 5. Õpetamine klassi-tunnisüsteemis ja innovaatika (sealhulgas seletusena, miks paljud uuendused kipuvad mõne aja pärast ununema). Õpetamisel klassi-tunnisüsteemis on õpetajal keskne roll nii uue õppematerjali esitamisel kui ka õppimise suunamisel ja korraldamisel. Nii uurimused kui ka praktika, et terve klassi ühisõpetamine annab alternatiivsete meetoditega võrreldes häid tulemusi mis tahes teadmiste või oskuste õpetamisel pikemas perspektiivis. Kehtib eeldusel, et õppetöö on hoolikalt ette valmistatud: pedagoogiliselt läbitöötatud, et seda saaks süstemaatiliselt esitada, harjutamisel kinnistada, uudsetes situatsioonides rakendada ja selle omandatuse taset hinnata, ning õppemeetodid nii valitud et õpilased saaks aktiivselt õppetöös osaleda. 6. Loeng, jutustus, seletus
Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria. Hele Kiisel, Hugo Treffneri Gümnaasium Analüütilise geomeetria teemad on gümnaasiumi matemaatikakursuses jaotatud kaheks osaks: analüütiline geomeetria tasandil, mida õpetatakse nii kitsas kui laias kursuses 10. klassi viimase teemana ja analüütiline geomeetria ruumis, mida õpetatakse vaid laias matemaatikas 12. klassis. Esimene kursus kannab pealkirja ,,Vektor tasandil. Joone võrrand" nii laias kui kitsas matemaatikas, kuid erinevused sisus on olulised. Kitsas matemaatikas peab kolmanda kursuse lõpetaja oskama selgitada vektori mõistet ja selle koordinaate; liitma ja lahutama vektoreid ning korrutama vektoreid arvuga nii geomeetriliselt
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
Kõik kommentaarid