Alkoholi mõju seede- ja vereringeelunditele Alkoholi välkkiire mõju millist toimet avaldab alkokol südame-veresoonkonnale kohe peale tarbimist? kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine vererõhk langeb erinevate organismile vajalike bioaktiivsete ainete toime ja taseme muutumine Mõju vereringeelundkonnale Kõrgvererõhutõbi Südamerütmihäired Südamelihase kahjustus (kardiomüopaatia) Ajusisene verejooks (hemorraagiline insult) Mõju seedeelundkonnale Maks Alkoholmaks ehk rasvmaks Alkoholhepatiit ehk maksapõletik Alkoholtsirroos ehk maksatsirroos Rasvmaks Maksatsirroos Mõju seedeelundkonnale Kõhunääre Pankreatiit Magu Alkoholgastriit Söögitoru
puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda soojushulgast ● Pulss tõuseb 110-115 lööki minutis
Alkoholijoobes inimeste käitumises, liigutustes ja tujukuses on lihtne märgata muutusi. Tihti võivad inimesed muutuda agressiivseks ja depressiivseks. Alkoholi liigselt pruukides, suureneb südame- ja veresoonkonna haiguste oht. Pidev ja pikajaaline alkoholi tarbimine võib põhjustada kõrgvererõhutõbi, seda eriti meeste seas. Samuti on südamerütmihäirete oht. Arütmia võib äärmisel juhul põhjustada äkksurma. Alkoholi juues kiireneb südame löögisagedus ja kasvab selle hapnikutarbimine. Üks kiirenemise põhjustest on veresoonte laienemine, mille tõttu vere hulk nahas tõuseb ja vererõhk langeb. Seepärast hakkab süda teiste organite verega varustatuse tagamiseks kiiremini lööma. Sellised muutused võivad tekitada südameprobleemidega inimestel terviseprobleeme. Alkohol mõjub ka laastavalt maksale. Maksakahjustused sõltuvad joodud alkoholi koguhulgast ja kujunevad välja aastate jooksul. Osadel inimestel tekivad alkoholi liigselt
· Suu limaskestalt imendub kiiresti, toime avaldub 1-2 minutiga; seedetraktist 30 min, imendub täielikult, allub maksapassazhile, tekivad aktiivsed metaboliidid (mononitraadid); eritub meatboliitidena neerude kaudu. Korduval manustamisel toime väheneb (tolerantsus) · Lõõgastab veresoonte silelihaseidvasodilatatsioon (peamiselt veenid); väheneb venoosne naas ja südame eelkoormus; vähenevad vatsakeste mõõtmed ning südame hapnikutarbimine · Suurte arterite dilatatsioon vähendab ka südame järelkoormust, süsteemset ja pulmonaalset vastupanu · Lõõgastab ka bronhide, kuse- ja sapipõie ning soolte silelihaseid · Kõrvaltoimetest peavalu; iiveldus, oksendamine, õhetushood, allergia; vererõhu langus Nitraatide toimemehhanism 1) nitraadid redutseeruvad organismis ning vabastavad lämmastikmonooksiidi (NO) 2) NO vabaneb füsioloogiliselt endoteeli rakkudest atsetüülkoliini
-30. eluaastat. Pärast 30. eluaastat nõrgeneb lihaste jõud aastas umbes 1%.( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617) Luud võivad muutuda hapraks ja liigseid jäigemaks.Vanematel inimestel sisaldavad luud vähem elastsus andvat kollageeni ja ka tugevust andvat kaltsiumi. (Inimkeha.Lühientsüklopeedia. 143.) 2 Samavõrd väheneb maksimaalne hapnikutarbimine. Südame maksimaalne löögisagedus alaneb. Vitaalkapatsiteedis, põhiainevahetuses ja neerutalitluses toimub pidev langemine. Organismi rasva hulk suureneb 25-70-aastastel umbes 15%-lt 30%-ni. Organismi veesisaldus väheneb ühtlaselt embrüonaaleast vanaduseni. Luumineraalide kogus väheneb pärast 35.eluaastat ja naistel see intensiivistub üleminekuaastatel. Osteoporoos ehk luu-urbnemus on vanurite hulgas väga levinud, naistel rohkem kui meestel. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617)
1.1. Südame- ja veresoonkonnahaigused Ületades alkoholi tarvitamise riskipiire, suureneb tunduvalt mitmete südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Näiteks kõrgvererõhktõbi, südamerütmihäired, südamelihase kahjustus ehk kardiomüopaatia ja ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult. Juba lühiajaline alkoholi tarvitamine põhjustab inimese vereringes ja südame töös muutusi. Alkoholi toimel kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine, mis 4 tuleneb sümpaatilise närvisüsteemi kõrgenenud aktiivsusest ja vere adrenaliinisisalduse tõusust. Südametegevuse kiirenemise üks põhjus on ka veresoonte laienemine (eriti nahas, mis tekitab naha punetuse). Vere hulk nahas tõuseb ja vererõhk langeb, mistõttu süda hakkab teiste organite verega varustatuse tagamiseks kiiremini lööma. 1.2. Vähktõbi Mida suuremaid alkoholikoguseid juuakse, seda suurem on risk vähi tekkeks
koormust, parandavad koormustaluvust. Müokardi infarkt – manustatakse vahetult pärast infarkti, väheneb suremus. Migreen– hood harvenevad, valu nõrgem. Arütmiad – kõrvaldavad sümpaatilise NS toime südame erutusjuhtesüsteemile ja automatismile. Kasutatakse tahhükardiate korral. Propranolool pärsib südame löögisagedust, blokeerib siinussõlme toniseerivad β1 retseptorid. Väheneb müokardi hapnikutarbimine. Hingamisteede ja seedetrakti toonus tõuseb, võib tekkida bronhospasm. Selle kõrvaldamiseks adrenaliin, isoprenaliin, efedriin. Septilise shoki korral tahhükardia, tahhüarütmia kõrvaldamiseks 21. Beeta-blokaatoritega seotud ohud? Südamehagiuste korral võib β1 retseptorite blokeerimine põhjustada südame dekompensatsiooni ja südame töö häireid. Farmakokineetika, farmakodünaamika – loe materjal läbi.
Rasvad- madalal intensiivsusel 7 Aeroobsete protsesside täielikuks töösse rakendumise ajaks 3-5 min Vajalik O2 piisav olemasolu Anaeroobne laktaatne Energia tootmine süsivesikutest- piimhappe kuhjumine Anaeroobne alaktaatne Energiaallikaks on kreatiinfosfaat Võimalik töötada väga kõrge intensiivsusega kuid lühidalt (8sek.) Laktaati ei teki Maksimaalne hapnikutarbimine Näitab maksimaalset hapniku hulka, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama absoluutnäitaja L/min suhteline näitaja ml/min/kg Oluline füsioloogiline eeldus! 40-50% ulatuses geneetiliselt määratletud Limiteeritud järgmiste füsioloogiliste näitajate poolest: SLS südamelöögimaht vere hemoglobiinisisaldus mitokondrite hulk töötavas lihases
Nimelt voolab mõlemast neerust läbi 1300 ml verd minutis. Kõige parem on verevarustus neeru koore osas, säsi osas see väheneb. Neeru vereringet reguleerib neer ise seda nimetatakse neeru autoregulatsiooniks. Neer suudab oma veresoontes säilitada sama rõhku, kui inimese vererõhk on 80-180 mmHg. Neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 200 mmHg juures. A. Vahtramäe 2012 7 Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on kõrge. Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütropoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Kusepõie täitumine ja tühjenemine
6. tk lühike dress ja vahetusjalanõud. 7..võimalikult rahulik emotsionaalne seisund. Koormustesti katkestamine: valu rindkeres, väsimuse 2 aste, kahvatus, sinakus, külm higi, väljendunud hingeldus, tasakaaluhäired, vererõhutõus 230/130mmHg, EKG patoloogilised muutused, max pulsisageduse saavutamine. Koormustestid: veloergomeetril, jooksurajal ,sõudeergomeeter.. koormustestidega veloergomeetril määravad kehalise võimekuse näitajad max võimsus(W,W/kg), max hapnikutarbimine (VO2max), võimsus aeroobsel lävel(W/AL) , võimsus aeroobsel lävel (W/AnL), MET- id , sooritatud võimsuse summa ja ajad Wmin, Wmin/kg, PWC170, fitnessi indeks .koormust. jooksurajal määravad keh. Võimekuse näitajad, tööaeg, max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel, kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel, max hapnikutarbimine(VO2max), MET-id, PWC170/kg Max hapnikutarbimist määratakse kaudselt koormustestil saavutatud max võimsuse järg
igal aastal 600-800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgitus ning alkoholist tingitud psüühika-ja käitumishäired. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000-10 000 inimest, üle poole neist on naised. 1.2.2 Alkoholi värkkiire mõju Alkoholi toimel kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine. Südametegevuse kiirenemise üks põhjus on ka veresoonte laienemine (eriti naha all, mis tekitab naha punetuse). Vere hulk nahas tõuseb ja vererõhk langeb, mistõttu süda hakkab teiste organite verega varustatuse tagamiseks kiiremini lööma. 2. KÜSIMUSTIKE ANALÜÜS 2.1 Teismelised Kokku osalejaid 41. Keskmine vanus: 14.4 aastat 1. Mis on alkohol? Enamik noori arvab, et alkohol on meelemürk, mis tekitab sõltuvust. Vähesed usuvad, et alkohol on tervist kahjustav jook
ümbritsevatest veresoontest või ained, mida toodetakse torukese enda rakkudes (orgaanilised happed, alused, ravimid) 6. Neerude regulatoorne funktsioon Vererõhu langus Ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas 7. Neerude verevarustus Neerudel on hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasruiini teke ja jääkainete eritumine organismist. Mõlemast neerust voolab läbi 1300ML verd minutis 8. Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Na ja K imendumine on seotud energiat vajavate protsessidega hapnikuvajadus suur 9. Neeru sisesekretoorne funktsioon On seotud erütropoietiini tootmisega. Reguleerib erütrotsüütide loomet. 10. Faktid Ööpäevane uriinihulk on umbes 1,5L Tunnidiurees on 50-100ML Esmasuriini tekib 180L Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole 11. Mõisted Diurees Uriini erituse hulk Ploüuuria Sage urineerimistung
mullidega pinnale vahukihti, sealt eemaldatekase vahuga · Kasutatakse lisaks vee puhastamisele ka maakide rikastamisel Naftareostus EI TULE Detriit surnud taimne aine, lagunenud orgaanilised jäänused, vees peamiselt planktiliste organismide ja veetaimestiku jäänused, mis on toiduks bakteritele, kes detriidi lõplikult lagundavad vees hõljuvad v. veekogu põhja sadestunud surnud taimede ja loomade jäänused, pude. BHT biochemical oxygen demand test, biokeemiline hapnikutarbimine. Heitveed mis on suure BHT-ga võivad põhjustada lahustunud hapniku sisalduse vähenemise vetes, millesse neid juhitakse, seejärel võib hapnikusisaldus uuesti tõusta kui toimub reageerimine atmosfääris; seda protsessi saab iseloomustada hapnikuvajakuga. Estuaarid poolsuletud rannikuveekogud, millel on vaba ühendus ookeaniga, vesi on märgatavalt lahjendatud. Vee soolsus tavaliselt 0.. 35 promilli. · Liigid:
Esindajad:Verapamiil, Diltiaseem, Nifedipiin, Nitrendipiin, Felodipiin, Amlodipiin Südame rütmihäirete ravimid ja vererõhku langetavad ravimid Toime. Need on ained, mis takistavad kaltsiumiiooni transporti läbi aeglaste kaltsiumikanalite rakuvälisest ruumist raku sisse. Kaltsiumiioonil on oluline osa lihaste kokkutmbemehhanismis. Kui selle iooni sisenemine rakku on takistatud, väheneb Ca2+ hulk rakus, see omakorda phjustab lihastoonuse ja -judluse vähenemise, väheneb ka lihase hapnikutarbimine. Veresoonte silelihastes phjustab Ca-ioonide vähenemine toonuse languse ja veresoonte laienemise, sellega väheneb ka veresoonkonna vastupanu vere survele. Südames väheneb südamelihase kokkutmbumisvime, aeglustub impulsside teke ja levi südame erutusjuhtesüsteemis. Selle tulemusena nrgeneb südametöö, sest südamelihase kokkutmbed muutuvad nrgemaks ja harvemaks, väheneb südamekoormus, sest ka perifeerne vastupanu on vähenenud
Kehalise töö suhteline intensiivsus on väljendatav protsentides indiviidi maksi- maalsest hapniku tarbimise võimest. Inimorganismi elutalitluseks on hapniku pidev kättesaadavus vältimatu eeltingimus. Organismi hapnikuvajadus ja -tarbi- mine puhkeolekus on ligikaudu 0,20,4 liitrit minutis. Kehalisel pingutusel, näi- teks jooksmisel, hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse intensiivsusega (jooksukiirusega), kuni saavutab oma lae, mis sõltuvalt inimese treenitusest on enamasti vahemikus 26 liitrit minutis (joon. 1). Maksimaalse hapniku tarbimise võime (VO2max) all mõistetaksegi suurimat hapniku hulka ajaühikus, mida indiviidi organism suudab tarbida intensiivsel kehalisel tööl, mis
Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele. 13. Hapnikuvôlg. Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Töö algul on samuti hapnikuvõlg, kuna vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimisel on hilinemine. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest
Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele. 13. Hapnikuvôlg. Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O 2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Töö algul on samuti hapnikuvõlg, kuna vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimisel on hilinemine. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame- veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest
maksimaalne löögimaht kindlustab 1,5-2 korda suurema maksimaalse südame minutimahu vastupidavussportlastel kui istuva eluviisiga inimestel. Hapnikutranspordi süsteemile toob kasu ka kopsu alveoolide ja skeletilihaste tihenenud kapillarisatsioon, õhu parem uuenemine kopsualveoolides ja ka hingamislihaste treenitus. Oluline on veel vere ja hemoglobiini üldhulga suurenemine. Nende muutuste ühine väljendus on maksimaalne hapnikutarbimine. Maksimaalse hapnikutarbimise tase on vastupidavussportlastel kaks korda suurem kui istuva eluviisiga inimestel. 4.1.4 Immuunaktiivsus Kehaline treening avaldab mitmepalgelist mõju immuunaktiivsusele. Treeningu efekti immuunaktiivsusele on vaid kaudses seoses kehalise võimekuse tõusuga. On tulemusi, mis näitavad, et süstemaatiline kehaline aktiivsus võib põhjustada muutusi, mis kindlustavad immuunregulatsioonile suurenenud efektiivsuse. Kõrgklassiga jalgratturitel
Harjutuse intensiivsust peegeldab ka sooritatud korduste arv ajaühikus. Näiteks kui maadleja treenib mannekeeniga ülerinnaheiteid, siis kümme heidet minutis sooritades on kõnealuse intensiivsus 2 korda kõrgem kui sagedusega 5 korda minutis. Kehalise töö suhteline intensiivus on väljendatav protsentides indiviidi maksimaalsest hapniku tarbimise võimest. Inimorganismi elutalitluseks on hapniku pidev kättesaadavus vältimatu eeltingimus. Kehalisel pingutusel, näiteks jooksmisel, hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse intensiivsusega (jooksukiirusega), kuni saavutab oma lae, mis sõltuvalt inimese treenitusest on enamasti vahemikus 2-6 liitrit minutis. 2) Millest peamiselt tuleneb vajadus verevoolu ümberjaotamiseks erinevate organite vahel kehalisel tööl võrreldes puhkeseisundiga? Töötavates lihastes veresoonte valendik suureneb, mille tulemusena suureneb võrreldes puhkeseisundiga ka lihastesse suunatava vere hulk. Niisugused
kuid ei kirjeldanud efekte · Mõned psühhoterapeudid hakkasid 1980.-ndatel kasutama MDMA-d annuses 75-175 PO: suurendavat patsiendi enesehinnangut ja parandavat suhtlemist terapeudiga. (Aga märgati ka ärevustsuurendavat toimet.) Soovitused jõudsid meediasse, sh Time ja Newsweek. · Sümpaatiliste närvide ärgastumine: südame löögisagedus suureneb, vererõhk tõuseb, veri suunatakse siseelunditest lihastesse, metabolism kiireneb, hapnikutarbimine suureneb · Sensoorsed muutused: valgustundlikkuse muutumine, nägemise ähmastumine, fokuseerimisraskused · Pinge suurenemine lihastes (eriti lõualihastes) ja higistamine · Lähedustunde ja empaatia suurenemine · Seksuaalse naudingu suurenemine (kui ei kao päris ära) · Tajutud suhtlemisvõime paranemine · Agressiivsete impulsside vähenemine · 1985 - Comprehensive Crime Control Act. DEA USA-s klassifitseeris MDMA Schedule 1 nimekirja - kõige rangema piirangu alla
kuni 200 meetri pikkuste etappidega teatejookse. Samuti arvatakse siia ka tõkkesprindi tõkkejooksu naistel 100 meetrit, meestel kuni 110 meetri distantsidel. Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Sammusagedus sõltub peamiselt jooksja tehnikast ja koordinatsioonist ja muidugi ka inimese iseärasustest [4]. 1.2.2. Kesk- ja pikamaajooks 8 Pikamaajooksja harrastajatele eelduseks on hea vastupidavus, mida iseloomustab aeroobse töövõime kõrge maksimaalne hapnikutarbimine. Kesk- ja pikamaajooksul on kolm meetodit. Esimene - ühtsusmeetod, kus arendatakse peamiselt üldist vastupidavust. Ühtsusmeetod võimaldab arendada vereringe- ja hingamissüsteemi, vere hapnikusidumise võimet ja ainevahetust. See on abiks ka kapillaarvõrgustiku arendamisel ja tugi-liikumis süsteemile. Teiseks meetodiks on vaheldusmeetod, mis on sarnane ühtsusmeetodile. Meetodit kasutatakse ka vastupidavuse arendamiseks, liigutuste ökonoomsust ning ka taktika väljatöötamiseks
kaudu langetada, väheneb puhversüsteemi mahtuvus) Temperatuuri ja niiskuse langus (vee kaotuse suurenemine) päikese(UV kiirguse) koormuse kasv (vereplasma mahu langus, südame töö efektiivsuse langus, O2 transpordi efektiivsuse langus) piimhappe konsentratsiooni tõus Langeb töövõime: suureneb laktaadi produktsioon, puhversüsteemi kaitse on pärsitud, langeb max hapnikutarbimine, kasvab südame löögisagedus Õhurõhk langeb, hapniku tihedus väiksem -> peame rohkem sissehingama ja ventileerima, et saada vajalik hapniku hulk kätte -> viime kehast välja süsihappegaasi -> hingame välja kuiva keskkonda vett -> kaotame palju rohkem vett, isegi kui ei higista silmnähtavalt Kohanemine kõrgusega organism suurendab (aeglaselt) punaliblede ja hemoglobiini sünteesi - suureneb vere hapniku sidumise võime (+2 nädalat)
42 PIKKUS SKELETIMASS KEHAMASS RASVAMASS JÕUD LIHASMASS VO2MAX JÕUVASTUPIDAVUS 43 SÕUDMISE VÕISTLUSTULEMUS Joonis 4.1. Keha suuruse ja võistlustulemuse vaheline seos sõudjatel (Jürimäe jt. 2006 järgi). VO2MAX, maksimaalne hapnikutarbimine. Seega on akadeemilises sõudmises nagu kõigil teistelgi spordialadel edu saavutamisel suur tähtsus kehaehituse iseärasustel. Teadlased on kasutanud mitmesuguste spordialade sportlaste iseloomustamiseks somatotüpiseerimist, mis annab sportlase kehaehitusest tervikliku ülevaate, võrreldes üksikute antropomeetriliste näitajatega. Ilma spordiala nõudmistele vastava kehaehituse iseärasusteta ei ole võimalik edu saavutada. Sportlase somatotüüp jaguneb
III : kirurgiline anesteesia. Hingamine muutub korrapäraseks, lõpus kaob. Eristatakse omakorda nelja faasi. IV staadium: Spontaanne hingamine on lakanud, ajutüve hingamis- & vasomotoorne keskus on pärsitud. Mõju kardiovaskulaarsüsteemile · Alaneb arteriaalne vererõhk · Südame löögisagedus muutub: Halotaan põhjustab bradükardia39 Enfluraan & isofluraan suurendavad südame löögisagedust · Südamelihase hapnikutarbimine väheneb Hingamine : inhalatsioonianesteetikumid (välja arvatud N2O & dietüüleeter) vähendavad hingamismahtu & suurendavad hingamissagedust, lisaks väheneb CO2 kui hingamisstimulaatori toime. Aju : ainevahetus ajus aeglustub, vere voolutakistuse vähenemisest suureneb verevool ajus ; enfluraan suuremates annustes ärritab närvikudet & võib suurendada krambiaktiivsust. Intravenoossed anesteetikumid · Barbituraadid (tiopentaal) · Bensodiasepiinid · Propofool
Treening ja soolised iseärasused Soolised erinevused: 1) Keha koostiselt • Rasvaprotsent naistel 20 – 30%, meestel 15 – 20% kehakaalust (vanusega suureneb) • Naistel 3 – 6 kg rohkem keharasva massi (rohkem passiivset kude) • Meestel 18 – 20 kg rohkem rasvavaba massi (rohkem aktiivset kude) • Väiksem energia vajadus • Max energiatarbimine 10% madalam kui mehel • Puhkeolekus 10% väiksem hapnikutarbimine • Tervislik rasvaprotsent naistel • Tervislik rasvaprotsent meestel • Treeningu tulemusena väheneb rasvkude: 1) Naised – nägu, kael, rinnad, kõhuülaosa, sääred, reied, puusad, tuharad, kõhu alaosa 2) Mehed – nägu, kael, jalad, ülaselg, rind, tuharad, puusad, kõht ja küljed • Lihased: 1) Mehed Relatiivne lihasmass: 40 – 42% kehakaalust Absoluutne lihasmass: 30 – 35 kg 2) Naised Relatiivne lihasmass: 34 – 36% kehakaalust Absoluutne lihasmass: 20 – 23 kg
bilanssi, probleeme kateetriga, hingamist, valutustamist, infektsiooni – sepsise oht, patsiendi hügieeni ja asendravi 13. Elustamine abivahenditega ja ilma nendeta Äkksurm ebaloomulik surm (enneaegne surm) haigustest tingitud; haigus(ed) on põhjustanud organismis sedavõrd raskeid muutusi, mis ei ole kompenseeritavad ja/ei võimalda organismi kui terviku elutegevuse jätkumist šokk hetkeline paus suremisprotsessis; sündroom, millal esineb: kudedesse verevoolu vähenemine, kudede hapnikutarbimine ei vasta juurdevoolule, kapillaaride mitteküllaldane perfusion;hemodünaamika äge muutus, millega kaasnevad elutähtsate organite kapillaarhäired; rakkude ainevahetushäired, mis on tingitud kudede halvast verevarustuseset Kliiniline surm pöörduv vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kuni pole veel tekkinud ajusurma- verevoolu taastamisega ajus taastub aju funktsioon. Bioloogiline surm suremisprotsessi viimane
Kooma, selle põhjused ja hindamine. Hinnatakse Glasgow koomaskaala järgi, võimalik saada 3-15 punkti. Ülepiiriline kooma e ajusurm (täielik ja püsiv teadvusetus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, ebastabiilne hemodünaamika, ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine). Põhjused – trauma, infektsioon, vaskulaarsed haigused, epilepsia, tuumor. Ajusurm. Apnoetest, EEG, angiograafia, TCD – transkraniaalne Doppler, hapnikutarbimine. jusurm on ajutegevuse pöördumatu lakkamine. Paljude eluohtlikus seisundis viibivate haigete ravi võimalused avardusid tänu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel rakendatud intensiivravivõtetele, mille hulka kuuluvad spetsiaalse toru viimine hingetorusse (intubatsioon) ja kestev kunstlik hingamine. Siiski selgus peatselt, et peaaju rasketest kahjustustest tingitud haigusseisundid on ka intensiivravi rakendamisel sageli pöördumatud.
*vaskulaarsed haigused: hemorragia, aneurüsm, insult *infektsioonid: entsefaliit, abstsess, meningiit *epilepsia *tuumor Ajusurm Ajusurm on ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine. Ülepiirilise kooma ehk ajusurma hindamine: apnoetest, EEG, angiograafia, TCD(transkraniaalne Dopplersonograafia), hapnikutarbimine. Ajusurma sümptomid on: täielik ja püsiv teadvusekaotus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, kuid esineb ebastabiiline hemodünaamika. Deliirium Deliirium on teadvusseisundi kvalitatiivne muutus. Sel ajal on mentaalsete funktsioonide äge (kuid siiski ajutine) halvenemine. Teadvuse tase kõigub ärevuse ja une vahel. Deliirium on erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni
Arteriaalsest verest võetakse rohkem hapnikku ära, suureneb hapniku utilisatsioonikoefitsient. Koormuse algfaasis kujuneb organismis alati O2defitsiit, kuna O2transpordisüsteemi kohanem uute vajadustega nõuab teatud aja. Stabiilse koormuse jätkudes jõuab O2tarbimine vastavusse vajadusega , tekib platoo e steady steate. Inimese töövõime piiriks on hapnikulagi e max O2 hulk (VO2 max), mida on võimalik kasutada ajaühikus. Koormuse intesiivsuse suurendamisel üle VO2 max piiri hapnikutarbimine ei suurene ja AV muutub valdavalt anaeroobseks. VO2 max väljendatakse absoluutväärtusena ja suhtearvuna ml/min/kg, sõltub lihasmassi hulgast organismis, treenitusest, soost. O2 tarbimise määram veloergomeetril, stepptest, jooksmine, sõudeergomeeter. Anaeroobne alaktaatne töö: Max pingutus (KrF mahhanism), kestus kuni 8sek, laktaati ei teki, II tüüpi lihakiuduse hüpertroofia Anaeroobne glükolüüs:
2) Happe-leelistasakaalu regulatsioon Neerude verevarustus: Hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasuriini teke ja jääkainete eritumine organismist Kõige parem on neeru koore osas, säsis väheneb Neeru vereringet reguleerib neer ise - autoregulatsioon Neer suudab oma veresoontes säilitada sama rõhku, kui inimese vererõhk on 80-180 mmHg; neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 220mmHg juures Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetsu Neerude hapnikutarve ja vajadus on suur; Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Täitub pidevalt 2 juha kaudu Põie seinalihased on lõtvunud, sulgurlihased (neid on 2: sisemine - silelihas, ei allu
Uni Kuigi me veedame ¹/3 oma elust magades, pole ühest ja selget vastus küsimusele – miks me peame magama? Kuigi pärast rasket füüsilist tööd uinub inimene kiiremini, ei muuda füüsiline pingutus une kestust. Ei osata seletada, miks saavad mõned inimesed hakkama väga vähese unega, kui teised peavad kaua magama. Aju kui tervik ei puhka magamise ajal, neuronite aktiivsus une ajal ei vähene. Aju verevarustus ja hapnikutarbimine ka ei vähene. Siiski toimub une ajal neuronite aktiivsuse reorganiseerimine – osa neuronitest, mis on aktiivsed ärkveloleku ajal, muutuvad une ajal vähem aktiivseks ja vastupidu. Arvatakse, et une tähtsus ei seisne niivõrd lühiajalises puhkamises kui just pikemaajalistes keemilistes ja struktuursete protsessides, mis leiavad ajus aset selleks, et toimuks õppimine ja info salvestamine. Tihti pakutakse meetodeid “magades õppimiseks”. Paraku ei toimu une kestel pakutud
Terviseliikumisega kaasnevad riskid Tavalisimaiks peetakse ülekoormusest tekkinud vigastusi. Sagedamini esineb neid jalgades. Tõsisem on olukord, kui tekib valu rinnus, rütmihäired, hingamisraskused, peapööritus- ja minestushood, käimise katkestus ning suur väsimustunne koormuse ajal. Nende sümptomite puhul tuleb kindlasti teha arstlikud uuringud. Südametegevusega seotud haigusnähtude risk kasvab, kui treeningu intensiivsus ületab 80 % VO2 (VO2 max - maksimaalne hapnikutarbimine ml/kg/min.) max-st. Viimast võib pidada tervisespordi intensiisvuse soovitavaks ülempiiriks. 24 Külmetushaiguste puhul peaks treeningu ära jätma, Samuti halvendavad kehalist vormi tavalised põletikuhaigused, ebapiisav puhkus, ühekülgne toit, nakkused, stress jne. Tekib üleväsimus. Liikuja kuulaku oma keha signaale ning vastavalt sellele ka korrigeerigu treeningkoormust.
soojustasakaalu. 10. Loetlege vähemalt kolm tunnust, mille olemasolu suurendab ultravastupidavusala sportlasel hüponatreemia tekkimise ohtu. - Aeglased, pikalt rajal olevad sportlased. Kelle higi sisaldab rohkesti naatriumi ja kelle higieritus on suur, rajal liiga suures koguses vee joomine või tagasihoidliku naatriumisisaldusega jookide tarvitamine. 11. Millest on tingitud oksüdatiivne stress ja miks see kehalisel tööl suureneb? - Kehalisel tööl võib organismi hapnikutarbimine võrreldes puhkeseisundiga suureneda 10 korda ja enamgi. Seoses sellega suureneb ka reaktiivsete hapnikuühendite produktsioon organismis. Reaktiivsete hapnikuühendite hulga ülemäärane suurenemine on aga ohtlik ja põhjustab oksüdatiivset stressi. 12. Selgitage antioksüdandi mõistet ja nimetage vähemalt kolm vitamiini, mis toimivad organismis antioksüdandina. - Agressiivsete hapnikuühendite kahjulikku mõju aitavad kontrolli all hoida ühendid, mida nimetatakse antioksüdantideks
Kooma orgaanilised põhjused: *traumad: ajukontusioon+ajuturse; subarahnoidaalne hemorragia, hematoomid *vaskulaarsed haigused: hemorragia, aneurüsm, insult *infektsioonid: entsefaliit, abstsess, meningiit *epilepsia *tuumor Ajusurm Ajusurm on ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine. Ülepiirilise kooma ehk ajusurma hindamine: apnoetest, EEG, angiograafia, TCD(transkraniaalne Dopplersonograafia), hapnikutarbimine. Ajusurma sümptomid on: täielik ja püsiv teadvusekaotus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, kuid esineb ebastabiiline hemodünaamika. Deliirium Deliirium on teadvusseisundi kvalitatiivne muutus. Sel ajal on mentaalsete funktsioonide äge (kuid siiski ajutine) halvenemine. Teadvuse tase kõigub ärevuse ja une vahel. Deliirium on erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni (orienteerimatus ajas, kohas,
Kui aga treeningul kasutatakse 60-70% hapniku maksimaalsest tarbimisest glükogeeni tarbimine langeb järsult ja lühikest aega ainult võimalik. Kui aga kasutatakse kuni 90% maksimaalsest hapniku-tarbimisest langeb glükogeeni kasutus teistest kiududest kiiremini. Oksüdatiiv-glükolüütilistes – esimesel juhul kui hapniku tarbimine on väike siis toimub glükogeeni tarbimises väike langus, kuid mitte nii suur kui kiiretes lihaskiududes ja edasi kulgeb stabiilselt. Teisel juhul kui hapnikutarbimine on üle poole maksimaalsest toimub ka langus aga veel suurem kui eelmise puhul, kuid lõpuks kõikide lihaskiudude glükogeeni tarbimise tase ühtib, mingis punktis. Viimasel juhul kui tarbitakse palju hapnikku toimub jällegi langus, kuid jällegi keskmiselt. 38 Maris Kallus KKS 2010
Looduses tekitab eutrofeerumist toitainete ärauhtumine veekogude valgalal. See on aga küllalt aeglane protsess ja jääb seetõttu tavaliselt vähemärgatavaks. Inimene on see, kes looduslikku protsessi oluliselt kiirendab. Kui põllul väetiste lisamine soodustab taimekasvu, siis on üsna loogiline, et sama juhtub ka veekogus. Suurenenud toidukoguse juures hakkavad vohama põhja- ja kaldataimestik ning fütoplankton (vees hõljuvad taimorganismid), väheneb vee läbipaistvus ning suureneb hapnikutarbimine. Kihistunud veekogude puhul võib sügavamates veekihtides tekkida hapnikuvaegus või koguni täielik hapnikukadu. Elutingimuste muutus põhjustab omakorda muutusi veekogu elustikus. Seniste asemele ilmuvad uued taime- ja loomaliigid, sealhulgas ka kalaliigid. Kasutamata jäänud toitained ja surnud organismide jäänused langevad veekogu põhja, kus tekib hapnikuvaeguse tingimustes mudakiht. Lõppkokkuvõttes viib see kõik veekogu kiirele vananemisele, see tähendab kinnikasvamisele.
annaabi.ee 
