Alkoholi mõju organismile (0)

Alkoholi mõju organismile
Alkohoolne jook sisaldab etanooli ehk viinapiiritust ning on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega. Alkoholi juues tekib tajutav heaolutunne, kuid suuremate koguste puhul võib olla häiritud mälu ja koordinatsioon. Alkoholi juues imendub alkohol suust , maost, söögitorust ja peensoolest kiiresti verre ja jõuab kõikidesse organitesse. Seetõttu mõjutab alkohol kogu organismi ja võib põhjustada mitmeid haigusi.
Sõltuvalt inimese kehakaalust, vanusest , joomise kiirusest ja muudest asjaoludest (nt, kas koos alkohoolsete jookidega süüakse) on alkoholisisaldus veres erinev. Üldjuhul mõjutab alkoholi tarbimine naisi rohkem, sest naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seepärast tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus.
Alkohol mõjutab närvisüsteemi ja seda seostatakse mitmete närvisüsteemi haigustega. Tarvitades alkoholi, väheneb kesknärvisüsteemi aktiivsus ja see ei talitle enam normaalselt. Tiheda alkoholi pruukimise tulemusena süvenevad ajutalitluse häired ning põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. Alkoholijoobes inimeste käitumises, liigutustes ja tujukuses on lihtne märgata muutusi. Tihti võivad inimesed muutuda agressiivseks ja depressiivseks.
Alkoholi liigselt pruukides, suureneb südame- ja veresoonkonna haiguste oht. Pidev ja pikajaaline alkoholi tarbimine võib põhjustada kõrgvererõhutõbi, seda eriti meeste seas. Samuti on südamerütmihäirete oht. Arütmia võib äärmisel juhul põhjustada äkksurma.
Alkoholi juues kiireneb südame löögisagedus ja kasvab selle hapnikutarbimine. Üks kiirenemise põhjustest on veresoonte laienemine, mille tõttu vere hulk nahas tõuseb ja vererõhk langeb. Seepärast hakkab süda teiste organite verega varustatuse tagamiseks kiiremini lööma. Sellised muutused võivad tekitada südameprobleemidega inimestel terviseprobleeme.
Alkohol mõjub ka laastavalt maksale. Maksakahjustused sõltuvad joodud alkoholi koguhulgast ja kujunevad välja aastate jooksul. Osadel inimestel tekivad alkoholi liigselt tarbides maksakahjustused kergemini kui teistel.
Üks maksahaigustest on alkoholhepatiit. Selle tulemusena võib inimene tunda nõrkust, iiveldust, nahakollasust ja valu maksapiirkonnas. Vaja on haiglaravi. Kui selle haiguse puhul jätkatakse alkoholi pruukimist, võib see muutuda maksatsirroosiks, mis on enamik juhtudel pöördumatu haigus ja mida iseloomustab maksarakkude hävimine ja maksa sidekoestumine.
Rasedad naised peaksid alkoholist täielikult loobuma. Raseduse ajal saab laps ka osa tarvitatud alkoholikogusest ning see võib põhjustada mitmeid sünnijärgseid tervisehäireid nagu puudulikku kehakaalu, aeglast arengut, lühinägelikkust, hüperaktiivsust ja kesknärvisüsteemi kahjustusi. Samuti võib see mõjuda halvasti tulevase lapse IQ-le.
Peale rasedate, peaksid alkoholist hoiduma ka noored, sest nende organism ei ole veel täielikult välja kujunenud ja seda tõenäolisem on alkoholisõltuvuse oht. Alkohol pidurdab kasvuhormooni tootmist ja nii jääb keha kängu. Samuti suureneb poistel naissuguhormoonide, tüdrukutel meessuguhormoonide osakaal. Kaltsium ei imendu korralikult, mille tõttu luud hõrenevad ja hambad lagunevad.
Kainenemist ei kiirenda mitte miski. Maks eemaldab alkoholi kehast kiirusega 7-8 grammi tunnis ning ainuke ravim selle jaoks on aeg. Alkoholi kogust veres ei mõjuta külma duši all või saunas käimine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus. Viimane võib tihti olla hoopis tervisele ohtlik.
Kuigi alkohol võib tekitada head ja vaba tunnet , ei tohiks selle tarbimisega liiale minna. Tagajärgi on mitmesuguseid: erinevad kesknärvisüsteemi haigused ja maksakahjustused. Alkoholist peaksid eemale hoidma noored, kelle organism ei ole veel lõplikult välja arenenud, ja rasedad. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest, üle poole neist on naised.
Kasutatud kirjandus:
http://www.alkoinfo.ee/mojud/alkoholi-moju-tervisele
http://www.jootargalt.ee/m-oju-inimorganismile
Aile Tomson 11. A