Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Goethe Faust II osa V vaatus (0)

1 Hindamata
Punktid




Goethe „Fausti“ II osa V vaatus 1. Mida märkab rändaja ja mis häirib vanakesi?  Rändaja märkas, et vanad pärnad on veel haljad ning luitel seisab endiselt veel 
majake, kus ta peavarju sai. Ta arvas, et vanakesed on juba surnud, kuid tema 
üllatuseks, eit ja taat, kes kunagi abi pakkusid, on veel elus. Vanakesi häirib fakt, et 
kõik oli muutunud: puude alla kerkis keisriloss ning sellega kaasnes palju lärmi ja 
kisa. Vanakesed arvavad, et kurja jõud on mängus ning naabrile teeb muret nende 
majake. 2. Mis ärritab palees elavat Fausti? Too välja 3 erinevat põhjust! Mis selle 
põhjus võiks üldistatult olla? 
Fausti ärritab kõige rohkem kiriku kellahelin. Teda häirib, et selja taga on tal võõras 
omand, milleks on vanurite kehv onn. Teda ärritab samuti see, et tillukene pärnasalu 
ei lase olla tal peremees. Fausti teeb väga vihaseks väeti jonn ning Fausti kannatus 
hakkab katkema. Üldiselt ongi Fausti ärrituse põhjus vanakesed ning nende onn ja 
pärnad. 3. Mis juhtub keskööl? Kuidas Faust sellesse suhtub? Keskööl süttis vanakeste tareke. Fausti arvates oli hea, et asi nii läks ning plaanis, et
vanakesed läheksid teise majakesse. Õnnetuseks ei suudetud vanakesi põlevast 
tarekesest välja saada ning seal nad said surma. Faust ütles, et temal ei ole süüd, 
kuna tema nõudis vaid vahetust. 4. Mida ihaldab Faust südaööl? Kirjuta tsitaat! (Kui….)  ‘’Kui elada ma saaksin maagiata ja seista nõiasõnu pruukimata kui mees su vastu, loodus igavene, siis tasuks vaeva olla inimene’’. 5. Mis roll on Murel ja mis tema külaskäik kaasa toob?  Mure jäi Fausti süngeks saatjaks, ta sai lukuaugust majja sisse. Mure hingas 
Faustile näkku ning selle tagajärjel jäi Faust pimedaks.  6. Analüüsi Fausti viimast monoloogi (mida soovib veel teha; mida peab 
väärtuslikuks (vasta tsitaadiga!); millega seoses ütleb lepingus kirjas olevad 
sõnad?)! 
Faust mainib oma viimases monoloogis, et ta tahaks soost mäenõlval võitu saada, 
mülka muuta põllumaaks- see paneks ta töödele krooni pähe. Faust väärtustab 
seda, et rahvas oleks vaba vabal maal.  ‘’Vaid see on väärt nii vabadust kui elu,


kes pidevalt neid kätte võtma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas’’. ‘’See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal.’’ Faust ütles Mefistole lepingu sõlmimise ajal, et kui ta iial hüüab ‘’Oh ilus hetk, oh viibi
veel!’’, siis teda hukataks silmapilk. Nii laususki Faust oma viimases monoloogis ühel
kaunil hetkel ‘’Veel viibi, ilus oled, viiv!’’ ning ‘’Oh ülev hetk, mu elu ilusaim!’’. 
Seejärel Faust suri. 7. Missuguse hinnangu annab Mefisto Faustile? Mefistofelese hinnang Faustile, oli halb. Mefisto arust ei rahuldunud Faust mingi 
õnnega ning lasi ennast peibutada pettekujutlustel. 8. Kas Mefisto saab Fausti hinge? On see õiglane? Miks? Mida see näitab?  Mefisto ei saanud Fausti hinge. Ühest küljest on see õiglane, sest Faust ei olnud nii 
halb. Ta oli sügavas depressioonis, kui ta lepingu Mefistoga sõlmis. Teisest küljest 
on see siiski natuke ebaõiglane, kuna oli ju leping. 
Goethe Faust II osa V vaatus #1 Goethe Faust II osa V vaatus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 384202 Õppematerjali autor
Fausti V vaatuse küsimused.

Sarnased õppematerjalid

FAUST--GOETHE
3
docx

FAUST- (GOETHE)

FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat ja millest ta esialgu soovis kirjutada näidendit nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks.

Kirjandus
Goethe-Faust
4
docx

Goethe “Faust”

kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana.

Kirjandus
FAUST
1
doc

FAUST

FAUST Teos nr3 Rain Paloson 10c Johann Wolfgand von Goethe värsstragöödia täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. On arvatud, et teose prototüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Goethel töötas oma teose kallal üle kuueküme aasta. Peategelane Faust on teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadusvaldkondadest ja palju õppinud. Oliomastanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid ikkagi valdas teda rahutus. Faust oli inimesena tavapärasest erinev -- teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt rohkem kui detailid. Talle on ülitähtis asja mõte, küsimus: miks?! Faust leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning et inimesed ei suuda oma pisiprobleemidest näha kaugemale

Kirjandus
Faust
3
doc

Faust

pettunud. Ta arvab, et ei suuda inimestele paremat teed näidata. Faustil on palju õpilasi, ta arvab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid, sel põhjusel pettub ta ka oma õpilastes. Mefistoteles: , kuri deemon, on tasakaalukas, intelligentne, sümpaatne tegelane, st saatan. Ta põlgab inimesi, ta on Fausti täielik vastand. Enda arvates on ta väga vajalik jõud, et maailm tasakaalus püsiks. Margarita: noor neiu, kellesse Faust armub, Mefistotelese abiga suudab ta Margarita südame võita. Kahjuks on nende armastus õnnetu, Faust tapab Margarita venna ja hukkub ka Margarita ema, kellele antakse unerohtu, et armastajad saaksid segamatult koos olla. Margarita rasestub, uputab oma lapse, pannakse seejärel vangi, kus ta hullub ja sureb. Inglid viivad Margarita hinge taevasse. Helena: Fausti teine armastatu, nad saavad ka poja Euphorioni, kuid see soovib lennata nagu Ikaros ja kukub surnuks.

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus
Nimetu
31
doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Pooldas tundelist kirjandust. Voltaire kirjutas nii klassitsistlikke tragöödiaid kui ka eeposi ja proosakomöödiaid. Tema teosed oli stiililt teravmeelsed ja elavad. Inglise valgustuskirjanduse tuntumad esindajad oli Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". Juhtivaks zanriks oli romaan, kirjutati proosat. Saksa valgustust kandsid Friedrich Schiller tragöödia ,,Don Carlos", Lessing, kes rajas saksa uueaegse draama teostega ,,Naatan Tark" ja ,,Emilia Gallotti" ja Goethe.Goethe kirjutas palju proosat ja draamateoseid ning ligi 1600 luuletust. Tema tähtsamad teosed on kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused", milles Werther kirjutab sõbrale Wilhelmile oma tohutust kiindumusest kihlatud neiu Charlotte vastu, mis viib ta lõpuks enese tapmiseni, ning tragöödia ,,Faust". Faust on teadlane, kes õpetas teisi, aga polnud ise oma teadmistega rahul. Ta pole enda arvates leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumalas. Faustile vastandub teine teadlane Wagner, kel ei

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun