Ernest Hemingway (2)

Ernest Hemingway
21. juuli 1899 Oak Park Illinois – 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho
Tema isa Clarance Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Ta oli kuuest lapsest teine. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt.
Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Juba kaheteistkümnendaks sünnipäevaks kingiti talle tulirelv .
Haridust omandas Oak Park'i ja River Forest 'i keskkoolis. Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata . Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele.
Peale kooli lõpetamist ei läinud Heminway aga kolledžisse, ta tahtis hoopis kas kirjutada või siis minna sõjaväkke. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehe " Kansas City Star " juures. Tema tööks oli kirjutada kõigest, mis toimus politseijaoskonnas, rongijaamas ja haiglas.
Hemingway tahtis siiski väga Esimesest maailmasõjast osa võtta. Vigase vasema silma tõttu oli armeesse võtmine aga suuresti ebatõenäoline. Kuid Punane Rist võttis ta kiirabi autojuhiks Itaalia-rindele.
8. juulil 1918, veidi peale südaööd ja kuus päeva enne tema üheksateistkümnendat sünnipäeva, tabas neid Austria suurtükiväe rünnak. Vigastatute seas oli ka Hemingway, kes oli võimeline karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema vigastatud jalal oli 227 armi . Hemingway ülendati Esimeseks Leitnandiks ja autasustati hõbemedaliga vapruse eest.
1919. aasta jaanuaris oli ta tagasi Ameerikas. Töötas reporterina erinevate lehtede juures.
1920. aasta sügis oli olulise tähtsusega. Ta kohtas noort neidu Hadley Richardson'i, kellega hiljem abiellus, ja kirjanikku Sherwood Anderson 'i, kes veenis teda minema Pariisi oma kirjanduslikke püüdlusi teostama .
1921. aasta sügisel sõitiski Hemingway oma naisega Pariisi. Seal tutvus ta mõjuka seltskonnaga. Seda aega kajastab teos "Pidu sinus eneses ". Pariisi-perioodil ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. Tuntuse tõi romaan "Ja päike tõuseb".
Lahutab Hadley’st ja abiellub rikka Arkansase maaomaniku tütre Pauline Pfeifferiga.
1928. aastal pöördus Hemingway kodumaale tagasi. Kirjutab, kalastab, peab jahti Aafrikas, võtab osa härjavõitlustest Hispaanias, tarbib rohkelt alkoholi ja kannatab depressiooni all. Lahutab Pauline’st.
Hemingway elu oli tõeliselt kirev. Abiellub ühtekokku viis korda.
Võtab osa Hispaania kodusõjast. Peale selle lõppu asub Hemingway elama Kuubasse Havanna lähedale. Sealse olustiku põhjal kirjutatud jutustus " Vanamees ja meri" sai otseseks tõukeks Nobeli kirjandusauhinna määramisel.
Looming:
Romaanid - "Ja päike tõuseb" (1926), "Hüvasti, relvad! / Jumalaga , relvad!" (1929), "Kellel on ja kellel pole" (1937), "Kellele lüüakse hingekella" (1940), "Üle jõe ja puude varju" (1950), "Vanamees ja meri" (1950), "Noore Mehe Seiklused " (1962), "Eedeni aed" (1985).
Lühijutustused, novellid -"Meie Ajal" (1925),"Mehed ilma naisteta"(1927), "Surm Pärastlõunal" (1932), "Aafrika haljad künkad" (1935), "Ohtlik Suvi" (1960).