EL eeskujule ja nõuetele) · Säästva arengu põhimõtetest lähtuvat poliitikat mõjutab EL kuulumine ja vajadus arvestada EL kehtivaid normatiive · Poliitikate omavahelist sidusust ja koordineeritust ei suudeta alati tagada · Poliitilise spektri killustatus ja poliitikate vastandamine on halvendanud selle järjepidevust · Poliitika kujundamises domineerivad üksikud majanduslikud ja institutsionaalsed huvirühmad · Ilmne on suundumus ametnike politiseerumisele EL haldussuutlikkuse kogemusi · Ei ole olemas poliitika kujundamise ideaalmudelit · EL riikides vahelduvad otsustustsüklid teatud aja möödudes (1015 aastat), mis tagab poliitika ja valitsemisprotsessi stabiilsuse ja järjepidevuse · Olulised reformid töötatakse välja poliitiliste diskussioonide ja üldrahvaliku arutelu tulemusena · Poliitika kujundamine on tulemuslikum kui kaasatakse erinevaid huvirühmi ja avalikkust. · Poliitilised otsused peavad olema sidusad ja
teadmiste kui ka isikuomaduste poolest. 1. jaanuaril 2007 oli Eesti Advokatuuris 621 liiget, sh 318 vandeadvokaati. Advokatuuri liikmeskond on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Viimase kahe aastaga on liikmeskond kasvanud 156 liikme (25,8%) võrra. 78% advokaatidest tegutseb Tallinnas. Võib eeldada, et vajadus advokaatide järele kasvab pidevalt. Seda tingivad aina keerulisemaks muutuvad õigus- ja majandussuhted, riigi haldussuutlikkuse kasv, aga ka elanikkonna maksevõime tõus. Sarnased ametid: erasektoris, riigi- või omavalitsusasutuses õigusteenust osutav jurist, notar, pankrotihaldur, patendi-, kaubamärgi- ja autoriõigusega tegelev jurist, varaloovust korraldav maakler, kindlustus- ja pangandusspetsialist, kes esitab nõudeid võlgnike vastu või nõustab kliente oma valdkonna õigusküsimustes. Viited Advokaate ühendav kutseliit on Eesti Advokatuur www.advokatuur.ee
SISEKONTROLLis põimuvad kaks aspekti: juriidiline (kas ametnik on käitunud nii, nagu seadused ette näevad) ja psühholoogiline (järelvalve ametnikukultuuri üle eetikanormid ja käitumismallid). POLIITILINE KONTROLL kätkeb endas varalist järelvalvet ja kontrolli ametikohtade täitmise protseduuri üle (nt riigikontroll). Ametikohtade täitmise korrakohasust saab kontrollida kutsestandardite ja ametinõuete kehtestamisega. ÕIGUSLIK KONTROLL peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Seda võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis, vaatab läbi juhtumid, kus ametnik on kodaniku arvates tema suhtes seadust valesti kohaldanud. Seda nimetatakse administratiivseks väärkohtlemiseks.
Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse kontrolli ametnikukultuuri üle, mis kujutab ametnikele ette eetkianormid ja käitmismallid. · Poliitilises- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade protseduuri üle, teostavad järelvalveinstitutsioonid · Õiguslikus peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Kohtusüsteem või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Õigusharud : Õigus: · eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus · avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus
o Vältida võimalikku korruptsiooni, mille oht on pidevalt olemas. Kontrolli võib teostada kolmes vormis: o Sisemises, e ametkondlikus- sisekontroll. põimuvad 2 aspekti- juriidiline ja psühholoogiline o Poliitiline kontroll- kätkeb endas varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. o Õiguslik kontroll- peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Kasutatakse kas üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani(sõltumatu lepitaja) institutsiooni
km2), mistõttu on asustustihedus madal (keskmiselt 29 inimest km2 kohta). Üldlevinud arvamuse kohaselt on regionaalarengu ja omavalitsuste arenguprobleemide parimaks lahenduseks omavalitsuste vabatahtlik või sunniviisiline ühinemine. Aastail 19922013 ühinesidki Eestis 51 omavalitsust, mille tulemusena on nende arv vähenenud 255-lt 226-le. Kohalike omavalitsuste ühinemise eesmärgiks peaks olema kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuste poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine3. Seda, kas Eesti omavalitsuste ühinemiste tulemused on neid eesmärke tegelikult saavutanud on rohkem või vähem käsitletud kolmes uurimuses (Geomedia 20014; Sootla et al 20085; Viks 20126). Nendes uuringutes käsitletud seni toimunud omavalitsuse ühinemise tulemusena tekkinud 22 uue
· korruptsioonioht Sisekontroll: · juriidiline ja psühholoogiline · ehk kas on järginud seadust ja kas käitub eetiliselt Poliitiline kontroll: · varaline järelvalve · kontroll kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle · nt. riigikontroll · tippametnike määramisse sekkuvad ka riigikogu ja riigipea · ilma valitsuse nõusolekuta ei saa muuta ametkondade alluvust, struktuuri ja koosseisu Õiguslik kontroll: · peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni · kasutades kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni · ombudsman on sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku vahel · eestis ombudsman- õiguskantsler
3 FLEGT ja selle areng FLEGT (Forest Law Enforcement, Governance and Trade) on metsandusõiguse rakendamist, metsandushaldust ja -kaubandust käsitlev ELi tegevuskava, mida käsitletakse kui esimest sammu ebaseadusliku metsaraie ja sellega kaasneva kaubanduse kiireloomuliste küsimuste lahendamisel. Selle põhirõhk on riigihalduse reformimisel ja haldussuutlikkuse parandamisel, mida toetab sellise mitmepoolse koostöö ja selliste lisanõudlusega seotud meetmete arendamisele suunatud tegevus, mille sihiks on ebaseaduslikult üles töötatud puidu tarbimise vähendamine ning üldisemaks eesmärgiks metsade jätkusuutlikule majandamisele kaasaaitamine puitu tootvates riikides. Litsentsimissüsteem on määratletud sellise meetmena, mis peab tagama, et ühendusse jõuaksid ainult sellised
Tegelikkuses ei keelatud maapäeval siiski relvakandmist täielikult: talupoeg võis seda teha kuni kolmenädalase perioodi jooksul koos oma isandaga sõjakäigul olles. Samuti on enam kui tõenäoline, et tegelikkuses ordu talurahva käes olnud relvi ära ei korjanud, neid ei tohtinud lihtsalt enam igapäevaselt eksponeerida. Sõjakäikudele pidid talupojad ilmselt tulema ikkagi oma varustusega nagu varemgi, sest toonase haldussuutlikkuse juures tundub ebatõenäoline, et ordu suutnuks suurt talupoegade massi kiirelt omalt poolt relvadega varustada. Kindlasti märkis aga üldise relvakandmise keeld talupoegade sõjalise tähenduse vähenemist; tulirelvade ajastu alguses muutusid üha tähtsamaks palgasõdurid. Teatud seos võib sel olla ka mõisnike sooviga talupoegi tugevama kontrolli all hoida. 10 Kasutatud kirjandus
omanike ja avalikkuse kõrval). Inimest saab käsitleda kõige olulisema ressursina organisatsioonis.Inimeste tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise oskust kui ka oskust hakkama saada iga töötajaga eraldi, arvestades tema tundeid, soove, huve ja võimeid. Edukate organisatsioonide analüüsimine jõuab pidevalt ühele järeldusele inimressursi oskuslik kasutamine organisatsioonis on konkurentsieelis nii ettevõtte majandustegevuses, haldussuutlikkuse tõstmisel kui ka organisatsiooni maines. Strateegiline ja väga tähtis on inimene ja inimeste juhtimine nende organisatsioonide jaoks, kelle eesmärk on jääda püsima ja areneda, kelle tegevus on teadmismahukas ning kus inimese töö osatähtsus lõpptulemuses on suur. (Kalda, V. 2004) Oluline on ka mõista seda, et personali juht peaks osalema inimressursi strateegilises planeerimises, mitte olema ainult operatiivne tegutseja kui on vaja kuskil tuld kustutada.
Eesti ja eestlaste jaoks on oluline on tunnetada maastikku oma kohanimede ja ajalooga, teadvustada, et maastikuhooldus on elustiil ja ressurss. Võõrandumine on maastiku subjektiivse osa kadu. URBANISEERUMINE Linnastumine - linnad kasvavad pindalaliselt, tungides peale maastikule. • rahvas lahkub maalt linna, • maa ise linnastub. Tekkib nähtus, mida inglise keeles kutsutakse rurban landscape - elatakse maal, käiakse linna tööle. Trendid Eestis: HALDUSSUUTLIKKUSE NÕRKUS Tihti puudub kontroll oma loodusressursi suunamise üle, mis võimaldab ametnikel teha loodust kahjustavaid otsuseid. VÄÄRTUSHINNANGUTE MUUTUMINE Ressurssi hinnatakse üksnes majandusliku mõõdetava väärtuse seisukohast. Sageli kaasneb maa müümine. Eestile on olnud iseloomulik ekstensiivne maakasutus - pidevalt suhteliselt palju maad kasutuses, ent kasutusintensiivsus on enamasti olnud suhteliselt madal. Oht on selle trendi süvenemisel ääremaade mahajätmine ning võsastumine
ametnikkonna erahuvi; vaja tõsta valitsemise tõhustust; vältida korruptsiooni · Sisemine e ametkondlik juriidiline ja psühholoogiline aspekt · Poliitiline kontroll saadikute kontroll ministrite üle o Riigikontrolör riigi audiitor. Eesmärk anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressursse kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult · Õiguslik kontroll peab tagama haldussuutlikkuse ja vätlima korruptsiooni o Kasutatakse üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni (õiguskantsler) viib läbi lepitusmenetluse eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluses järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle Regionaalne ja kohalik valitsemine 4.7 · Kujunenud on kaks adminstratiivsstruktuuri mudelit:
4. korrapärase põhiplaaniga Itaalia renessanssaed (kasutati lopsakaid taimi, voolavat vett ja kauneid skulptuure), 5.pargid (rangelt geomeetrilise kujundusega või vabakujulise plaaniga), 6. linnahaljastus. 29. Maastike areng läbi ajaloo (kokkuvõte). Peamised arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. VÕÕRANDUMINE, URBANISEERUMINE, POPULISM KESKKONNAKAITSES, TAASTUVATEL LOODUSRESSURSSIDEL PÕHINEVA ENERGIA KASUTAMINE, HALDUSSUUTLIKKUSE NÕRKUS, VÄÄRTUSHINNANGUTE MUUTUMINE, ELITISTLIK SUHTUMINE MAASTIKKU, IDENTITEEDIKRIIS EHK VÄÄRTUSHINNANGUTE TEISENEMINE.
Kontroll ametnike võimu üle: 1. esindusdemokraatia põhimõte 2. vajadus tõsta valitsuse tõhusust 3. arvestada võimaliku korruptsiooniohuga Kontrolli võib teostada kolmes vormis: 1. sisemine ehk ametkondlik 2. poliitiline 3. õiguslik Sisekontroll kaks aspekti juriidiline ja psühholoogiline. Poliitiline kontroll kätkeb nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Õiguslik kontroll tagab haldussuutlikkuse ja väldib korruptsiooni. Seda korraldatakse kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni (ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis). Riigibürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed kontrollivõimalused kontrollivõimalused
TÄIDESAATEV VÕIM- Enamusvalitsusel on vähemalt pooled saadikukohad parlamendis. Vähemusvalitsusel puudub parlamendi enamuse toetus. BÜROKRAATIA- Ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega e avaliku haldusega. Püsivus- töökogemus ja professionaalsus. Arvukus. Süsteemi stabiliseerija ja vahekotunik. Järelvalve: sisekontroll (eetikanormid), poliitiline (varaline järelvalve, kontroll kõrgemate ametikohtade protsetuuride täitmise üle), õiguslik (tagab haldussuutlikkuse, väldib korruptsiooni; kohtusüsteemi või ombudsmani abil) KOHTUVÕIM- Kohtusüsteemid: Anglo-Ameerika (ühtne, tipneb ülemkohtuga, puudub konstitutsioonikohus, kohtunikud valitakse) ja Mandri-Euroopa (mitmeharuline spetsialiseerunud; tipneb konstitutsioonikohtuga; kohtunikud nim valitsus). Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Funktsioonid: seaduste konstitutsioonikohasuse
Ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Riigikontrolöri nimetab ametisse 5 aastaks Riigikogu presidendi ettepanekul. - Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis. Eestis täidab sõltumatu lepitaja ülesandeid õiguskantsler. 9. Bürokraatia. Lk.116-118 Bürokraatia ehk ametnikkond need, kes tegelevad avaliku haldusega ehk võimude otsuste elluviimisega. Tagavad riigi haldussuutlikkuse Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused: o kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; o valitseb selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud; o igal ametikohal kehtivad ametinõuded; o kogu tegevus dokumenteeritakse; o administreerimine ja omandisuhted on lahutatud; o puudub igasugune võimalus ametikohta omastada; o ametikohad on korraldatud hierarhiliselt, nii et iga madalamal seisev tase on järgmise, kõrgemal
Juriidilisest küljes on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ja ametkonnasisesed normatiivaktid ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse järelvalvet ametnikukultuuri üle, mis kirjutab ametnikele ette eetikanormid ja käitumismallid. Poliitiline kontroll kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Kolmandaks kontrolli vormiks on õiguslik kontroll, mis peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Seda võib korraldada kahel moel: kas 9 kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni, kuhu kodanikul on õigus pöörduda administratiivse väärkohtlemise puhul. Niisugust teguviisi nimetatakse administratiivseks väärkohtlemiseks. Kohtuvõim Kohtuvõim üks võimuharudest
• Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni. Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman on sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis RIIGIBÜROKRAATIA KONTROLLIMISE VÕIMALUSED: Formaalsed kontrollimisvõimalused: poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve. Mitteformaalne järelvalve: ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve.
Kontrolli võib teostada kolmes vormis: • Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni. Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman on sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis RIIGIBÜROKRAATIA KONTROLLIMISE VÕIMALUSED: Formaalsed kontrollimisvõimalused: poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve. Mitteformaalne järelvalve: ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve.
1. Et ametnikud saaksid tegutseda seadusega kooskõlas. 2. Ei tohi olla korruptsiooni: ameti ärakasutamine isikliku kasu saamiseks. Kas ametniku tegevusetus on korruptsiooni? Jah, sest ta jätab tegemata õiguspärased toimingud. Kontroll ametnikkonna üle teostatakse: 1. Sisekontroll Juhtkonna kontrolli oma ametnike üle. 2. Poliitiline kontroll Varaline järelevalve. Kontroll kõrgemate ametikohtade täitmise protseduuri üle. 3. Õiguslik kontroll Eesmärk on haldussuutlikkuse tagamine ja korruptsiooni vältimine. Teostatakse läbi ombudsmani või institutsiooni. Riigikontroll - kontrollib, kuidas ametiasutused kulutab maksumaksja raha, ühesõnaga teostab varalist järelvalvet. Kodanikkond Kodanikkond on riigi elanikud, kes asuvad seaduslikult riigi territooriumil ning omavad riigiga õiguslikku suhet. Kodanik on ühiskonnaelus aktiivne isik, kellel on seaduslikud õigused ja kohustused
omavalitsuse üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega; 3) kohalike maksude seadus (KoMS): sätestab kohalikud maksud, kohalike maksude kehtestamise korra ja nendele esitatavad nõuded; 4) kohaliku omavalitsus üksuste ühinemise soodustamise seadus (KOÜS): soodustab kohaliku omavalituse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine; 5) Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS): sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja
1) Sisekontroll – vastava ametiasutuse juhtkond või selleks volitatud isikud teostavad kontrolli ametniku seaduskuulekuse ja tema töökultuuri üle. 2) Poliitiline kontroll – varaline järelvalve (nt Riigikontroll) ja kontroll kõrgemate ametikohtade täitmise protseduuri üle (mida teostavad täidesaatev ja seadusandlik võim ja / või riigipea). 3) Õiguslik kontroll – mille eesmärgiks on haldussuutlikkuse tagamine ja korruptsiooni vältimine. Õiguslikku kontrolli teostatakse läbi üldise kohtusüsteemi või ombudsmani institutsiooni. 8.3. Riigikontroll: Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontroll on seega riigi audiitor,
1) Sisekontroll vastava ametiasutuse juhtkond või selleks volitatud isikud teostavad kontrolli ametniku seaduskuulekuse ja tema töökultuuri üle. 2) Poliitiline kontroll varaline järelvalve (nt Riigikontroll) ja kontroll kõrgemate ametikohtade täitmise protseduuri üle (mida teostavad täidesaatev ja seadusandlik võim ja / või riigipea). 3) Õiguslik kontroll mille eesmärgiks on haldussuutlikkuse tagamine ja korruptsiooni vältimine. Õiguslikku kontrolli teostatakse läbi üldise kohtusüsteemi või ombudsmani institutsiooni. 8.3. Riigikontroll: Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontroll on
muutmiseks Rk koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis regul KOV esinduskogude valimist. KOV korralduse seadus: määrab ül-d, vastutuse ja korralduse ning KOV üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohalike maksude seadus: sätest kohalikud maksud, nende kehtest kord, neile esit nõuded. KOV üksuste ühinemise soodustamise s: sood KOV üksuste ühinemist ja terr haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb KOV üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, KOV üksuse poolt tema terr-l pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ja KOV üksuste koostöövõime arenemine. KOV üksuse finantsjuhtimise s: üksuse eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine ja aruandluse pm-d, KOV üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed, nende rakendamise kava koostamise pm-d; raske finantsolukorra ohu kõrvaldam
Seetõttu ei või kohtusüsteem olla alarahastatud ega kannatada kaadrinappuse all. 4. Õiguskaitse väljaspool Eestit. Eestist peab kujunema ühiskond, mille liikmed usaldavad riiki ja võivad oma riigile kindlad olla ka väljaspool kodumaad. See eeldab oma kodanike senisest tõhusamat kaitset väljaspool Eesti Vabariigi piire, seda eriti mitmesuguste kriisisituatsioonide puhul. 5. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti oluliseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi haldus suutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaadri vahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga sa muti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist. ELANIKKONNA TURVALISUS JA KORRAKAITSE 1
Poliitikavõrgustikud koostöö erinevate osapoolte vahel, osapooled muutvad kergelt. Ja eelkõige seotud huvigruppide kaasamisega. Pidev muutuv olukord, lõppjaama pole olemas, Euroopastumine kui dünaamiline protsess. Inkrementaalsus sammhaaval liikumine. Suurt muutust korraga ei tule, aga need viivad põhimõttelise muutuseni välja lõpuks. 27. EL-i mõju halduspoliitikatele: valdkonnad ja mõju avaldumise viisid 28. EL-i mõju AT-le: Kopenhaageni kriteeriumid ja haldussuutlikkuse nõue, mitte-formaalne acquis ja hea halduse temaatika, koordineerivad üksused, AT avatus. Esiteks peavad riigil olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi ning inim- ja vähemuste õiguste austamise. (Poliitilised kriteeriumid) Teiseks peab riigil olema toimiv turumajandus. (Majanduslikud kriteeriumid) Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima Euroopa Liidu eesmärke. (Õiguslikud kriteeriumid)
kultuuriminister, haridusminister, keskkonnaminister, sotsiaalminister, portfellita on rahvastikuminister. Valitsuse kui terviku asjaajamist juhib Riigikantselei, mille eesotsas riigisekretär. Valitsuse kohalikuks käepikenduseks on maavanemad - määratakse ametisse 5 aastaks. 8. Bürokraatia. Lk.116-118. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused lk. 119-121 Bürokraatia ehk ametnikkond need, kes tegelevad avaliku haldusega ehk võimude otsuste elluviimisega. Tagavad riigi haldussuutlikkuse Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused: o kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; o valitseb selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud; o igal ametikohal kehtivad ametinõuded; o kogu tegevus dokumenteeritakse; o administreerimine ja omandisuhted on lahutatud; o puudub igasugune võimalus ametikohta omastada; o ametikohad on korraldatud hierarhiliselt, nii et iga madalamal seisev tase on järgmise, kõrgemal seisva taseme kontrolli all;
liikumas kindlalt Euroopa Liidu täisliikmesuse poole", eeldusel et ta jätkab vajalike tingimuste täitmist. Euroopa Parlament õnnitleb Horvaatiat seoses siiani saavutatud positiivsete tulemustega läbirääkimispeatükkide avamisel, uute peatükkide avamiseks vajalike kriteeriumide täitmisel ja Horvaatia õigusaktide vastavusse viimisel ELi standarditega. Kuid resolutsioonis rõhutatakse ka teatavat muret seoses kohtureformi, haldussuutlikkuse ja korruptsiooniga ning endiselt lahendamata piiriküsimustega naabritega, eriti Sloveenia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Euroopa Parlament ,,jagab komisjoni seisukohta, et Horvaatia suurenenud jõupingutuste ja ELi institutsioonide pideva toe abil tuleks ühinemisläbirääkimised igal juhul 2009. aastal lõpetada". 3. Teised Lääne-Balkani riigid Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik esitas liidu liikmeks saamise taotluse 2004. aasta märtsis
ressursid. Riigi otsused majandus-, sotsiaal-, tervishoiu-, keskkonna-, haridus-, riigikaitse, sise- julgeoleku jt valdkondades eeldavad vastavate probleemide heatasemelist teaduslikku läbitöötamist, saadud tulemuste otsustajateni viimist ja ellurakendamist. Tähtsustame ühiskonnauuringuid usaldusväärse tagasiside vahendina, mille abil on rahval võimalik riigivõimu tegevust suunata ja sellele hinnanguid anda. 8. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti oluliseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi haldussuutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaadrivahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga samuti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist. 9. Teovõimeline riik
Kuid riigi senisest tunduvalt suurem sekkumine, lahendamaks tekkinud teravaid probleeme, on Eestiski hädavajalik. Seda enam, et nõrk sotsiaal ja regionaalpoliitika on juba hakanud õõnestama riigi alustalasid. Arvestades Eestis kujunenud poliitilist ja majanduslikku olukorda, pakun välja, et Eesti valitsus koostaks kolm omavahel seotud kriisiplaani. Esiteks plaani riigieelarve kulude kärpimiseks ning valitsusasutuste haldussuutlikkuse parandamiseks, teiseks meetmed majanduskriisis hätta sattunud (töö kaotanud ja võlgadesse jäänud) elanike abistamiseks ja uute töökohtade loomiseks ning kolmandaks abinõud ettevõtjate (eelkõige rahvusliku kapitaliga rajatud ja alustavate ettevõtete) toetamiseks. Riigieelarve kulude kärpimisest (praegu kaheksa miljardi krooni ulatuses) ilmselt ei piisa, sest vahendeid pole vaja
kehtestamisega. Tippametnike määramisse sekkuvad lisaks täidesaatva võimu esindajatele sageli ka seadusandlik kogu ja riigipea. Näiteks Eesti riigikontrolöri ja õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu vabariigi presidendi ettepanekul. Ilma valitsuse (a teatud juhtudel ka ilma parlamendi) nõusolekuta ei saa muuta ametkondade alluvust, struktuuri ja koosseisu. Kolmandaks kontrolli vormiks on õiguslik kontroll, mis peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Seda võib korraldada kahel moel: kas kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni, kuhu kodanikul on õigus pöörduda administratiivse väärkohtlemise puhul. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis vaatab läbi juhtumeid, mille korral ametnik on kodaniku arvates tema suhtes seadust valesti kohaldanud (nt eksinud pensioni suuruse määramisel). Niisugust
rakendamine MTV põhimõttel; MTV hüpoteesid ÜKP kontekstis; euroopastumine; mõju kohaliku tasandi tegevusele & edukusele; MTV reaalne tähendus ÜKP kontekstis) 47. ÜKP vajadus algselt ja reaalsus täna (ÜKP "paradoks"). 48. Mitmetasandilise valitsemise kriitika. 49. Piattoni ÜKP käsitlus (X1X2, X2X3, X1X3, X1) 47 50. EL-i mõju AT-le: Kopenhaageni kriteeriumid ja haldussuutlikkuse nõue, mitte-formaalne acquis ja hea halduse temaatika, koordineerivad üksused, AT avatus. 51. Euroopastumine ja Eesti regionaalpoliitika (Raagmaa, Kalvet ja Kasesalu) 52. EL-i õigusprintsiibid ja põhiväärtused ('united in diversity') 53. Põhiväärtused (demokraatia & turumajandus, solidaarsus & lojaalsus, darvinism või kristlus, vaba turg või ümberjagamine, tolerantsus, läbipaistvus, rahvuslikkus & suveräänsus)
andmeid töödeldakse. Kõige paremini oleks tagatud andmesubjekti osalemine, kui andmeid kogutaks ainult andmesubjektilt endalt, järgides esmase andmeallika põhimõtet. Esmase andmeallika põhimõtte järgimine annaks küll andmesubjektile võimaluse olla personaalselt andmeallikaks iga andmesubjektiga toimuva andmetöötluse puhul, kuid praktilisest vaatenurgast oleks selle põhimõtte järgimine andmesubjektile pigem koormav. Riigi haldussuutlikkuse seisukohalt on efektiivsem tagada andmesubjekti osalemise põhimõtte järgimine pigem andmesubjekti aktiivse informeerimisega. Eestis tagavad andmekaitse normid andmesubjekti osaluse põhimõtte järgimise taganud andmesubjekti teavitamise põhimõtte rakendamisega. Andmesubjekti tuleb teavitada tema andmete töötlemisest, andmesubjektile tuleb tagada juurdepääs oma andmetele ning andmesubjektil on töötlemise käigus õigus
kompetentne Kontroll ametnike üle: · Sisekontroll juriidiline ja psühholoogiline. Juriidiline kas ametnik on käitunud nii, nagu seadused ja normid ette näevad; psühholoogiline järelvalve ametnikukultuuri üle; ametnike käitumismallid ja eetika. · Poliitiline kontroll varaline järelvale ja kontroll kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. · Õiguslik kontroll peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni. Viiakse täide kas kohtulikult või kasutades ombudsmani institutsiooni. o Korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning äraostetavus (altkäemaks, meelehea võtmine) Eestis kehtiva korruptsioonivastases seaduses (võeti vastu 1999.a.) on rõhk asetatud korruptsiooni ennetamisele. Selleks on järgmised meetmed: · ametisikute majanduslike huvide deklareerimine ja nende avalikustamine;
Ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Riigikontrolöri nimetab ametisse 5 aastaks Riigikogu presidendi ettepanekul. - Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis. Eestis täidab sõltumatu lepitaja ülesandeid õiguskantsler. 9. Bürokraatia. Lk.116-118 Bürokraatia ehk ametnikkond need, kes tegelevad avaliku haldusega ehk võimude otsuste elluviimisega. Tagavad riigi haldussuutlikkuse Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused: o kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; o valitseb selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud; o igal ametikohal kehtivad ametinõuded; o kogu tegevus dokumenteeritakse; o administreerimine ja omandisuhted on lahutatud; o puudub igasugune võimalus ametikohta omastada; o ametikohad on korraldatud hierarhiliselt, nii et iga madalamal seisev tase on järgmise, kõrgemal
2) formaalsed eeldused KOV tuleb ärakuulata: 2.1) kohaliku kogukonna vahetu või esinduskogu kaudu vahendatud arvamuse ärakuulamine (PS § 158); 2.2) territooriumi muutmise otsuse tähtsusele vastav vorm; 3) materiaalsed eeldused: 3.1) reformi toimumine üldise heaolu suurendamise eesmärgil (poolt- ja vastuargumentide, riigi ja KOV huvide kaalumine); 3.2) proportsionaalsuse põhimõte haldusterritoriaalne reform peab olema: 3.2.1) sobiv vahend KOV haldussuutlikkuse tõstmiseks ja seeläbi halduse detsentralisatsiooni suurendamiseks; 3.2.2) vajalik (KOV üksikud ühinemised ja koostöö liitude ning ühisasutuste kaudu ei võimalda püstitatud eesmärki saavutada); 1 3.2.3) proportsionaalne kitsamas mõttes kasu kogukonnale ja riigile tervikuna ületab reformiga kaasneva kahju; 3
annaabi.ee 
