õiguspärasust, kolmandaks haldusõiguserikkumiste asju. Administratsiooni otsuste ja kohtu otsuste pädevuse ulatus on õigusriigis täpselt piiritletud. Esimeste otsustega lahendatakse põhimõtteliselt vähemtähtsaid asju. Nimetatud juhtudel on meil tegemist haldusaktiga formaalses mõttes(annab välja administratsioon). Legislatuur võtab vastu seaduseid ja otsuseid. Legislatuur ehk seaduseandja. Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni seostatakse üksikaktiga, millega õiguslikus elus lahendatakse üksikjuhtusid. See tähendab, et antud akt ei sisalda õigusnorme ehk üldnorme, ta on adresseeritud individualiseeritud subjektile ja konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Haldusaktid Siseriiklikus õiguses eristatakse selgelt seadusi j nn. Administratiiveeskirju ehk halduseeskirju. Administratiiveeskirjad on õigusaktid, mida annab välja administratsioon. Neid nimetatakse tavaliselt haldusaktideks
Õigusakti vastuvõtnud organi sisu järgi liigitatakse õiguse allikad: 1. Legislatiivaktideks-riigi legislatiivorganipoolt vastu võetud õigusaktid 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorgani poolt-valitsus 3. Juristiktsiooniaktideks-vastuvõetud riigi juristikatsiooniorganite poolt-kohtusüsteem Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda. Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse
Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema ülesanded selleks ajaks mõnele teisele ministrile. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi. EESTI VABARIIGI MINISTRID: · peaminister Taavi Rõivas; · haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski;
Suurem osa haldusõigusnorme on sunni iseloomuga ja nende rikkumine toob kaasa õigusliku vastutuse, s.h. haldusõigusnormide alusel. Rahvas (oma hääleõiguslike kodanike kaudu) määrab nii otseselt kui ka kaudselt kindlaks avalikku haldust teostavate organite jt. institutsioonide tegevuse piirid, sest kehtiv põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, seadusi annab aga rahva poolt valitud Riigikogu. Seos teiste avaliku võimu funktsioonidega: Riigikogu teostab haldusfunktsiooni kui nimetab ametisse kõrgemaid ametnikke Kohtud teostavad haldusfunktsiooni läbi enese haldamise Haldusorganid kehtestavad haldusakte jne, mis sarnanevad seadustele selles mõttes, et inimesed peavad neid järgima Haldusorganid viivad läbi menetlust, nagu kohtud (teistsugune menetlus, aga siiski) Avaliku halduse liigid Avalikku haldust saab liigitada: Halduse kandja järgi: ELi haldus Riiklik haldus Kommunaalhaldus (KOV) Haldusorganisatsioonilise seotuse järgi: Otsene haldus
Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Ministrit saab asendada üksnes teine minister. Ministri asendamine toimub peaministri korralduse alusel. 6 2.3Eesti Vabariigi ministrid: -Peaminister Andrus Ansip -haridus- ja teadusminister Tõnis Luukas -justiitsminister Rein Lang -kaitseminister Jaak Aaviksoo -keskkonnaminister Jaanus Tamkivi -kultuuriminister Laine Jänes
omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks; 3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused). Sellist liigust võib nimetada õiguse allikate formaalseks liigituseks. Kui võtta aluseks põhite, millist ülesannet õigusakti õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTISOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; Taolist liigitust võib nimetada funktsionaalseks liigituseks. Õiguse allikate vertikaalne liigitus: 1. SEADUSED 2. SEADUSEST MADALAMAD OLEVAD ÕIGUSE ALLIKAD. Liigituse aluseks on õiguse allikate koht õiguskorras, lähtudes juriidilisest jõust. Seadused on kõrgemal kui seadlused ja määrused. Rahvuslik õiguskorra püramiid hierarhia kujuneb normi eesmärgist ning sellest, kes normi välja annab
3. Kohtud. Kohtute puhul vaadatakse kõige rohkem, et võimudelahusus oleks täidetud tagamaks kohtute sõltumatust. a. Põhifunktsiooniks on jurisdiktsiooniline. b. Abifunktsiooniks on eksekutiivfunktsioon. Kohus ei saa õigusemõistmisega tegeleda ilma toetamata eksekutiivfunktsioonile. Tal peab olema eraldi kohtuhaldus nt paberimajandus, majade korrashoid. Riigikohus teostab ise oma haldusfunktsiooni. I ja II astme kohtute haldust korraldab ministeerium. Kogu riigivõimu jagamine erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel ORGANISATSIOONILINE VÕIMUDE LAHUSUS (B). RIIGI FUNKTSIOONIDE JA ORGANITE KORRALDUS (C), selle süsteem. § 3. Avaliku halduse tunnused Avaliku halduse sisu määratlemisel kaks viisi: 1. Negatiivne e substraktsioonimeetod haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole
Haldusmenetlusega puutuvad ilmselt kõik kokku igapäevaselt, seda ise teadvustamata. Haldusmenetlus on nii suhtlus avaliku sektoriga, kohaliku omavalitsusega, avaliku sektori, k.a kohalike omavalitsuste õigusaktide andmine ja täitmine, nende aktide või toimingute vaidlustamine. Haldusmenetlus võib ise olla pikk protsess, kuid kätkeb endast tavaliselt väga lühikesi vaidlustus tähtaegu. 2 Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Paljudes riikides, kus on vastu võetud haldusmenetluse seadused, on haldusmenetlust piiritletud kitsamalt.
alusel antud rakendusmäärustest. Haldusmenetlusel on esmajoones tähtsust ametiasutuste jaoks. Kuid menetluse üksikasju peaksid teadma ka isikud, kelle õigusi ja kohustusi menetlus mõjutab, sest seadusega ettenähtud õiguste teostamine ja kohustuste täitmine sõltub suurel määral haldusorgani õiglasest tegutsemisest. 4 1. HALDUSMENETLUSE MÕISTE JA EESMÄRK Kõige laiemas tähendduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalikõiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 2 lõikele 1 on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel
kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Seadus - on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim Määrus - on seadusele alluv üldakt, mis reguleerib abstraktset hulka juhtumeid ja mida annavad välja haldusorganid haldusfunktsiooni teostamiseks (Peaminister ja Valitsus). Käskkiri - on seaduse alusel väljaantud üksikakt. Millal need õigusaktid jõustuvad. Rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus ja Vabariigi Presidendi seadlus jõustuvad 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. 7. Õigussuhe ja selle elemendid.
Üldaktide all mõeldakse akte, millega abstraktselt ja impersonaalselt korraldatakse õigusliku elu üldjuhtumeid. Sedaviisi Põhiseadus seadis Eesti seadusandluse tsentralistliku legislatiivsüsteemi alusele. Seadusandluse alal aktiivkodanikkond tegutses kord iseseisvalt, kord sõltuvalt. Oma võimuastme poolest aktiivkodanikkond ei erinenud Riigikogust millegagi. Nad olid normatiivselt samal tasemel. Aktiivkodanikkonna seadusandluse pädevusse ei kuulunud haldusfunktsiooni teostamine. Legislatiivfunktsiooni permanentseks teostajaks oli Riigikogu. Administratiivfunktsiooni teostas Vabariigi Valitsus, mis kollegiaalse asutisena koosnes Riigivanemast ja ministritest. Presidendi instituuti ei tuntud endiselt. Jurisdiktsioonilist funktsiooni ja ühtlasi ka kõrgemat kohtuvõimu teostas Riigikogu poolt valitavaist riigikohtunikest koosnev Riigikohus autonoomsuse põhimõttel. Kohtumõistmine rajati sõltumatuse ja monopoolsuse printsiibile.
Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Ministrit saab asendada üksnes teine minister. Ministri asendamine toimub peaministri korralduse alusel, mis avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Riigikantselei Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister
HMS annab ka muid organeid, KOV üksus kui tervik, valitsuse komisjonid, erinevad struktuuriüksused, konkreetne KOV ametnik. 21. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus Organisatsioonilises mõttes võib KOVÜ ametiasutuseks lugeda valla ja linna kui mitteriikliku haldusekandja täidesaatvat organit. Funktsionaalses mõttes saab KOVÜ ametiasutuseks kvalifitseerida nii volikogu kui ka valitsust, sest nad on pädevad avaliku võimu teostamisel täitma haldusfunktsiooni. ATS-s käsitletakse ametiasutust teenistusõiguslikus tähenduses, st esiplaanil ei ole ametiasutuse paigutumine põhiseaduslikus riigiorganisatsioonis ega haldusorganisatsioonilises mõttes, vaid see, millise avaliku võimu kandja struktuuriüksuse on seaduseandja määranud astuma kodanikega ATS-st tulenevasse avalik-õiguslikku teenistus- jausaldussuhtesse. ATS loetleb järgmised KOV ametiasutused: 1) Valla-ja linnavolikogu kantselei 2) Valla-ja linnakantselei
Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev- korraldav tegevus). Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema ülesanded selleks ajaks mõnele teisele ministrile. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi. Ministrid Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Eestis (11 ministeeriumi ja koos peaministri, regionaalministri ning nn portfellita ministriga kokku) kõige
Üldakt õigustloov akt = normatiivakt. Sellega reguleeritakse abstraktset hulka juhtumeid Üksikakt õigustrakendav akt. Sellega reguleeritakse üksikjuhte. Ta ei sisalda õigusnorme 7. Mis on seadus ja määrus Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Määrus on seadusele alluv üldakt. Tunnused: 1) ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid 2) määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine 3) määrus on seadusele alluv üldakt © 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 3 8. Mis on käskkiri Üksikakt. Põhiseaduse põhjal annab minister seaduste alusel välja käskkirju. 9. Õigusakti kehtivus ja toime Õigusakt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kõigile, keda see otseselt puudutab, kui: Teatavakstegemine toiming, millega õigusakti sisust informeeritakse asjast huvitatud isikuid. Jõustumine s
PS kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kellel on ainuõigus võtta vastu seadusi. Tava- käitumisharjumus, tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Seadus on Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgem õigusjõud. Määrus on seadusele alluv üldakt. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine (Vabariigi Valitsus, ministrid seaduse alusel ja täitmiseks) Määrused reguleerivad valdkondi, mida seadusega ei ole korraldatud, on normatiivse sisuga. Valitsuse määrused on seaduste järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadustest kõrgemal. Käskkiri on üksikakt, mille annab (pea)minister välja seaduse alusel põhiseaduse põhjal seesmiste konkreetsete küsimuste lahendamiseks. Seadus jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist
Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei ole sätestatud teisiti. 6. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne akt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. 7. Määrus. seadusele alluv üldakt. Tunnused: Ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Määrus on seadusele alluv üldakt (selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest). Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. 8. Käskkiri. Käskkiri – üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Põhiseaduse §94 põhjal annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju 9. Korraldus. Nt. Kohaliku omavalitsuse korraldus
põhifunktsioonid: 1) seadusandlus ehk legislatiivfunktsioon. Selle sisuks on üldkohustuslike abstraktsete õigusnormide loomine. Need on abstraktsed käitumise üldreeglid, mis loovad õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Loodavad normid määratlevad käitumist üldjuhtudena, s.o. ajas ja ruumis esineda võivate juhtudena. 3 Haldust saab seadusandlusest eristada eelkõige viimase materiaalse sisu kaudu (õigusnormide loomine). Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni sisuks ei ole õigusnormide loomine; 2) haldus ehk eksekutiivfunktsioon on kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Üldlevinud on formuleering, mille järgi haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa selle funktsiooni mahust moodustab seaduste elluviimine, täitmine. A.T. Kliimanni järgi on eksekutiivfunktsioon normide loomine, mis määratlevad käitumist üksikjuhtudena. Toodud määratlused on väga üldised ning annavad üksnes
põhifunktsioonid: 1) seadusandlus ehk legislatiivfunktsioon. Selle sisuks on üldkohustuslike abstraktsete õigusnormide loomine. Need on abstraktsed käitumise üldreeglid, mis loovad õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Loodavad normid määratlevad käitumist üldjuhtudena, s.o. ajas ja ruumis esineda võivate juhtudena. 3 Haldust saab seadusandlusest eristada eelkõige viimase materiaalse sisu kaudu (õigusnormide loomine). Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni sisuks ei ole õigusnormide loomine; 2) haldus ehk eksekutiivfunktsioon on kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Üldlevinud on formuleering, mille järgi haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa selle funktsiooni mahust moodustab seaduste elluviimine, täitmine. A.T. Kliimanni järgi on eksekutiivfunktsioon normide loomine, mis määratlevad käitumist üksikjuhtudena. Toodud määratlused on väga üldised ning annavad üksnes
on kohtuotsus KORRALDUS Valitsus annab ka korraldusi. Ka korraldus on seadusakt. Korralduste andmise õigus on ka peaministril. Korraldus on õigusakti teooria järgi klassikaline materiaalselt mõistetud haldusakt, seega ta pole kuidagi õigustloov akt. Mitte kõik need halduse üksikaktid ei kanna korralduse nimetust. Ka KOV lahendab pädevuse piires määrustega ja otsustega olukordi – sisuliselt on nad korraldused. Avalik administratsioon teostab korralduste andmisega haldusfunktsiooni. Üksikaktidega teostatakse individuaalset reguleerimist, üksikakt ei sisalda õigusnormi, kuid on vastu võetud õigusnormi alusel. Korraldus ja otsus on seega määratud kindlale arvule subjektidele. Kui õigustloov akt ei ammendu paarikordse täitmisega, siis õiguse üksikakt (haldusakt) ammendub ühekordse täitmisaktiga. MUU Eestis kasutatakse ka direktiive, juhendeid, korraldusi, käskkirju jne. Nende legaaldefinitsioone objektiivsest õigusest ei leia
kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 13 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et
igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et
Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 2. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et
või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadlus – seaduse jõuga õigusakt, mida võib PS §109 alusel anda Vabariigi President, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral. Teoorias nimetatakse seadlust ka dekreediks. Määrus – seadusele alluv üldakt. Tunnused: Ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Määrus on seadusele alluv üldakt (selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest). Käskkiri – üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Põhiseaduse §94 põhjal annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Õigusakti kehtivus – õigusakt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõigile, keda see otseselt puudutab. Õigusakti kehtivuse tingimused:
2. HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt 3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt See on formaalne jaotus. Kui võtta aluseks põhimõte, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, võib jaotada: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT See on funktsionaalne liigitus. Kui võtta aluseks õigusaktide koht õiguskorras lähtudes juriidilisest jõust: 1. SEADUSED 2. SEADUSEST MADALAMAL OLEVAD ÕIGUSEALLIKAD See on vertikaalne liigitus.
hierarhilisse süsteemi. KOVid annavad välja määrusi ning need valdkonnad, mida nad võivad reguleerida niiviisi, on sätestatud seaduses. Käskkiri – üldaktina on käskkiri määrus (ent käskkiri võib olla ka üksikakt) Üksikaktid Korraldused – haldus teostab nendega materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni, ent korraldused ei sisalda õigusnorme. Sellega kas korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Otsus – halduse üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi. Otsused reguleerivad vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel ning otsustega teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. Lahendatakse vaidlusi ja kaebusi,
Õigusakti vastuvõtnud organi sisu järgi liigitatakse õiguse allikad: 1. Legislatiivaktideks-riigi legislatiivorganipoolt vastu võetud õigusaktid 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorgani poolt-valitsus 3. Juristiktsiooniaktideks-vastuvõetud riigi juristikatsiooniorganite poolt-kohtusüsteem Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda. Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse
(legislatiivaktid); 2) riigi täitevorganite (eksekutiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). Kui klassifitseerimise aluseks võtta see, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, saame n-ö õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni (legislatiivfunktsiooni) täitev õigusakt; 2) haldusfunktsiooni (eksekutiivfunktsiooni) täitev õigusakt ja 3) rakendamisfunktsiooni (jurisdiktsioonilist funktsiooni) täitev õigusakt. Kui lähtuda sellest, milline on õiguse allika juriidiliselt jõust tulenev koht õiguskorra hierarhias, saame n-ö õiguse allika vertikaalse jaotuse: 1) seadused; 2) seadusest madalamal olevad õiguse allikad. Õiguse allikaid saab klassifitseerida ka nende kuulumise järgi teatud õigusvaldkonda. Nii saame n-ö õiguse allika horisontaalse jaotuse: 1) eraõigusesse
kirjutatud õiguseks. Õigusakti vastu võtnud organi tegevuse sisu järgi jaotuvad õiguse allikad (formaalne jaotus): 1. Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt. Õigusakti ülesande järgi õiguskorras (funktsionaalne liigitus): 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt. Õigusaktide materiaalne liigitus: õigusakt õiguse allika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Õiguse allikate liigituse aluseks koht õiguskorras, hierarhiline iseloom (vertikaalne liigitus): 1. Seadused 2. Seadusest madalamal olevad õiguse allikad Õiguse allikate kuulumine teatud õigusvaldkonda (horisontaalne liigitus): 1. Eraõigusesse kuuluvad. 2
õeldu ei ole üksteist vastastikku välistav, vaid laiendav ja osalt kattuv. (sissujuhatus õugusteadusesse, lk 87) 84. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus 85.Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne. Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust Mõiste: Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste
Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev- korraldav tegevus). Ministrit saab asendada üksnes teine minister. Ministri asendamine toimub peaministri korralduse alusel, mis avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Riigikantselei Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister
talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv-, või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Siin ei ole oluline akti sisu, vaid organ, kes selle akti vastu võttis. Lihtsustatult öeldes on haldusakt formaalses mõtteis kõik need aktid, mida võtavad vastu haldusorganid. Materiaalse liigituse aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Funktsiooni olemus, tema sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid. Saksa haldusmenetluse seaduses defineeritakse haldusakti järgmiselt: haldusakt on iga korraldus, otsus või muu vastuvõtlik abinõu, mida ametiasutus võtab tarvitusele üksikjuhtumi reguleerimiseks avaliku õiguse valdkonnas ja mille vahetu õigustoime on suunatud välja.
seadusandliku võimu teostamine, sest riigieelarve ei pruugi sisaldada õigusnorme. Klassikalisel kujul koosneb eelarve vaid kirjetest, mis kujutavad endast üksikregulatsioone. Riigikogu täidab ka legitimeerivat funktsiooni, valides Vabariigi Presidenti (§ 65 p 3), andes peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (§ 65 p 5) ja nimetades ametisse riigiametnikke (§ 65 p-d 7, 8 ja 9). Ametisse nimetamine on samaaegselt käsitatav ka haldusfunktsiooni täitmisena. Peaministrikandidaadile Vabariigi Valitsuse moodustamise volituste andmine on samaaegselt käsitatav ka parlamentaarsele riigile omase poliitilise kontrolli õigusena Vabariigi Valitsuse moodustamise üle. Riigikogu teostab poliitilist kontrolli Vabariigi valitsuse tegevuse üle valitsusele umbusalduse avaldamise (§ 65 p 13) ja riigieelarve täitmise aruande kinnitamise (§ 65 p 6) otsustamisel. Riigikogu kontrollifunktsioon seisneb ka §-s 74 lg 1 sätestatud Riigikogu liikme
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. , Uurimispõhimõte- Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.. Haldusorgan-Õiguslikult loodud haldusekandja asutus. Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust Mõiste: Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja
tehniline kontroll jne. Abistavad funktsioonid: üld- ja eri funktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Nt. asjaajamine, juriidiline teenindamine jne. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? Haldusõigus on avaliku õiguse üks osa, mille normid reguleerivad avaliku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimist. Formaalselt on haldusõigus haldusfunktsiooni teostamise reegel. 23 Haldusõiguse reguleerimise erisused : Haldusõiguse loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes. Õigusliku reguleerimise meetodid: Käsud e ettekirjutused (otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming) Keelud (otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata) Õigustused (juriidiliselt luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Avaliku võimu käsud on ühepoolsed
väljapoole riigi süsteemi ning riigi avaliku halduse süsteemi. KOV-e asendi riigi haldussüsteemis ja seotuse riigiga määravad põhiliselt territoriaalne ja funktsionaalne tunnus: 1) territoriaalne tähendab, et KOV rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel (territoriaalkollektiivid). Nii riik kui KOV tegutsevad territoriaalsuse põhimõttel ühel ja samal territooriumil terviku ja osa vahekorras; 2) funktsionaalne tähendab, et KOV-d täidavad isekorralduslikku haldusfunktsiooni, on riigiga funktsionaalselt seotud põhiliselt riigihalduse kaudu, kuid omavad erilist rolli selle funktsiooni täitmisel. Riiki ei jagata territooriumideks mitte seadusandlus-, vaid haldusfunktsiooni täitmiseks. Kuigi KOV-d on riigiga funktsionaalselt seotud põhiliselt riigihalduse kaudu, ei välista see, vaid eeldab KOV täiesti erinevat osa selle funktsiooni täitmisel. Seetõttu on riigi organiseerimisel vaja arvestada majanduslikke,
annaabi.ee 
