v Kohustus arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid maksude tasumise õigsuse kontrollimisel. v Kohustus kuulata Maksukohustuslane ära v Kohustus anda maksukohustuslasele teavet tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. v Kohustus anda talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. v Kohustus hoida saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet. Milliseid sanktsioone võib rakendada maksukohustuslasele ja miks? Maksukohustuse mittetäitjate on MTA-l õigus rakendada sanktsioone: v Sunniraha (esimesel korral kuni 1278 eur ja teisel korral kuni 1917 eur) v Karistus trahviühikutes (sõltuvalt rikkumisest varieeruvad vahemikus 3 300 trahviühikut) v
pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras.Kuni pärandvara vastuvõtmiseni või sellest keeldumiseni täidab pärandaja nimel käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi pärandvara hooldaja või testamenditäitja, nende puudumise korral pärandvara inventuuritegija. Eelnimetatud isik täidab pärandaja rahalisi maksukohustusi pärandvara arvel. §36 (1);(2) 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab isikule seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. §46 (1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama?
liigitusest vaid õigustloovateks ja üksikaktideks, mille koha õigusaktide hierarhias määraks ära akti vastuvõtja pädevus ning millel puuduks konkreetne liiginimetus. See tähendaks, et 4 olenevalt õigusakti (või selle üksiksätte) iseloomust peaks õigusakti kohaldaja igakordselt otsustama selle kuuluvuse õigustloovate või üksikaktide hulka. Ülalkäsitletud üldreeglid, mida haldusakti kehtestamisel silmas tuleb pidada: 1) haldusakte saavad kehtestada vaid kindlad seaduses selleks volitatud subjektid; 2) iga haldusakti kehtestamiseks peab olema seaduslik alus; 3) haldusakti liigi määramisel on oluline pöörata tähelepanu akti iseloomule, mitte tema pealkirjale. Põhjendamiskohustuse põhiseaduslikud alused Õigusriigi, demokraatia ja seaduslikkuse põhimõtted oma koosmõjus moodustavad haldusakti põhjendamise kohustusepõhiseaduslikuse aluse. Õigusriigi põhimõttest tulenevalt on igal
Siia kuuluvad nt riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametasutuste ja avalike teenistujate tegevus, õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle). 6) Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Õigus anda volituse alusel haldusakte. Neid saab anda vaid seadusest tuleneva volitusnormi alusel. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu. Avalik haldus ei üksnes avaliku võimu volituste rakendamisega – halduslepingud, kokkulepped avaliku võimu esindaja ja haldusesindaja vahel. On ka rida liike (nt akadeemilise hariduse andmine), mis on halduse tegevuse pädevuses. 1.4 Avaliku halduse ülesanded. 1) Avaliku korra ja julgeoleku tagamine meid ähvaravate ohtude eest. Nimetatud
seostatakse üksikaktiga, millega õiguslikus elus lahendatakse üksikjuhtusid. See tähendab, et antud akt ei sisalda õigusnorme ehk üldnorme, ta on adresseeritud individualiseeritud subjektile ja konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Haldusaktid Siseriiklikus õiguses eristatakse selgelt seadusi j nn. Administratiiveeskirju ehk halduseeskirju. Administratiiveeskirjad on õigusaktid, mida annab välja administratsioon. Neid nimetatakse tavaliselt haldusaktideks. Haldusakte võib ka liigitada materiaalseteks ja formaalseteks. Materiaalselt mõistetud haldusakti abil teostab administratsioon üht riigi põhifunktsiooni, so haldusfunktsiooni. Kuna legislatiivfunktsiooni sisuks on õigusnormide kehtestamine legislatiivaktidega, siis materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostatakse üksikaktidega (aktidega, mis ei sisalda õigusnorme). Administratsiooni põhifunktsiooniks on
pärimisseaduses sätestatud korras. Vajaduse korral esitab maksuhaldur notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Kui kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates ei ole pärija selgunud ja puudub muu pärandvara valitsema õigustatud isik, esitab maksuhaldur kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Maksuhaldur võib avalduse esitada ka enne kuue kuu möödumist, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusaktis peavad sisalduma:
Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4.Liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Sellel alusel võib haldusakte liigitada: a.riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktideks b.ja õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktideks (statuutideks).
Rahvas (oma hääleõiguslike kodanike kaudu) määrab nii otseselt kui ka kaudselt kindlaks avalikku haldust teostavate organite jt. institutsioonide tegevuse piirid, sest kehtiv põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, seadusi annab aga rahva poolt valitud Riigikogu. Seos teiste avaliku võimu funktsioonidega: Riigikogu teostab haldusfunktsiooni kui nimetab ametisse kõrgemaid ametnikke Kohtud teostavad haldusfunktsiooni läbi enese haldamise Haldusorganid kehtestavad haldusakte jne, mis sarnanevad seadustele selles mõttes, et inimesed peavad neid järgima Haldusorganid viivad läbi menetlust, nagu kohtud (teistsugune menetlus, aga siiski) Avaliku halduse liigid Avalikku haldust saab liigitada: Halduse kandja järgi: ELi haldus Riiklik haldus Kommunaalhaldus (KOV) Haldusorganisatsioonilise seotuse järgi: Otsene haldus Kaudne haldus Mõju järgi haldusvälise isiku jaoks_ Koormav Soodustav Eesmärgi järgi: Korrahaldus (hoiab korda) Maksuhaldus (kogum makse)
3. Riigikogu poolt kiireloomulisena. reegleid (määrused). 11. Mis eesmärk on põhiseaduse põhimõtetel? Halduse toiming: ei ole suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. Ei anna haldusakte, vaid Põhjendavad põhiseaduse kõiki ülejäänud printsiipe ja reegleid. Defineerivad Eesti Vabariigi põhikorra. täidab oma ülesandeid teiste vahenditega, nt avalike rajatiste rajamine, menetlusosalise 12. Mis on vabariik? ärakuulamine. 13. Mis on inimväärikus
valitsusasutuse, Presidendi, kohaliku omavalitsuse poolt välja antud üksik ja üldaktid. Õigustmõistva organi aktid kohtute poolt välja antud üksik ja üldaktid. Seadusandlik võim annab välja õigustloovate aktidena välja seadusi; rakendusaktidena otsuseid, eelarve seaduse, isikute ametisse nimetamine; õigustmõistva aktina võivad ministrilt saadikupuutumatuse ära võtta. Täidesaatev võim annab õigustloova aktidena välja määrusi ja seadlusi; rakendusaktidena haldusakte; õigustmõistva aktina võivad välja anda väärteolahendeid. Õigustmõistev võim õigustloova aktidena tõlgendavad seadusi; rakendusaktidena peavad kohturegistreid nagu äriregister ja kinnisturegister; õigustmõistva aktidena annavad välja kohtuotsuseid. Põhiseadus alus, millest lähtutakse kõigi muude seaduste loomisel riigis. Dokument määrab kindlaks riigi valitsemiskorralduse, korralduse ja riigi ning elanike suhte. Konstitutsioon riigi aluseks olev ideeline põhikorraldus
Seadused peavad tuginema institutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas.Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a. rakendussätteid. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt. Riigikogu otsuseid (PS § 65 p.1). Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. 16 Punkt 2 Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Täidesaatva riigivõimu riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku süsteemi (nad eiole täidesaatev riigivõim), loetakse nende õigusaktid samuti haldusaktideks, sest nende õigusaktidki antakse seaduse alusel ning täitmiseks. Haldusakte üldjuhul antakse (v.a.kohaliku omavalitsuse esinduskogu otsus, mis võetakse vastu). Riigipea annab üldaktidena dekreete /Eesti põhiseaduses seadlus). Dekreedid liigitatakse: 1. dekreetseadused, 2
kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras. (MKS § 36 lg 1) Ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. (MKS § 37) 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 45) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui MKS või
· uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetuste statistikat ja analüüsi; · teeb järelevalvet geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise üle seaduses sätestatud piires; · teeb otsuseid seaduses ettenähtud juhtudel nõusoleku või kooskõlastuse andmise või andmisest keeldumise kohta; · korraldab haldusmenetlusi. annab välja haldusakte Ja lahendab haldusaktile esitatud väite; · menetleb väärteoasju kohtuväliselt seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; · alustab kriminaalmenetlust ja teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid; · vaatab läbi ja lahendab isikute avaldusi töökeskkonna küsimustes; · lahendab individuaalseid töövaidlusi seaduses ettenähtud korras. Tööinspektsioon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi saadustest, rahvusvaheliste
pädevuse olemasolu. OÜ struktuur: Ettevõttepraktika aruanne 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS Kirjavahetust ei registreerita, kuna see on peamiselt elektrooniline ning otsustajaid on vähe. Firmal on 3 meiliaadressi, mille kaudu kirjavahetus toimub. Kodulehel on need esitatud. Koostatakse juhatuse koosolekute protokolle, juhatuse otsuseid, käskkirju. Ettevõtte tegevust korraldavaid haldusakte koostab raamatupidaja. Täitmise kontrolli teostavad juhatuse esimees tegevjuht ja juhatusel liige ehitusjuht. Väga palju on tarvis koostada hinnapakkumisi, ja hinnaküsimisi, üleandmis-vastuvõtu jm ehitustöid puudutavaid akte. Neid koostavad juhatuse esimees, ehitusjuht ja objektijuhid. Igapäevaselt tuleb täita ehitustööde päevikuid. Koostab objektijuht, kontrollib ehitusjuht. Ettevõttes on olemas on raamatupidamise siseeeskiri, töösisekorra eeskiri, ohutusjuhendid.
funktsionaalne aspekt. Üldjuhul on avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus vaidlustav halduskohtus ning füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute tegevus üldkohtus tsiviilkorras. Enamike halduskohtutes lahendatavate vaidluste maksuasjade, planeeringuvaidluste, kinnipeetavate kaebust jne puhul on mõlema nimetatud tunnuse esinemine ilmselge. Neis vaidlustatakse avalik-õigusliku isiku tegevust, mis eraisikute tegevusele ei sarnane (haldusakte ja sunnitoiminguid). Problemaatilised on vaidlused, kus avaliku haldusülesande täitmine on usaldatud eraisikutele või kus avaliku ja eraõiguse normid põimuvad riigi või omavalitsuse poolt eraõiguslikes suhetes osalemise tõttu. Moodsas avalikus halduses on mõlemad situatsioonid võrdlemisi levinud. Seepärast tuleb era- ja avaliku õiguse piiritlemise aspekte uurida lähemalt. a) Institutsionaalne aspekt. Avaliku võimu kandjad ehk halduse kandjad, kelle tegevust saab
funktsioone (samas 2005:1237). Seega ei saa ametnik olla alati halduskohtus lepinguliseks esindajaks. 15 Saaremets peab oluliseks eraldi juhtida tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 15. oktoobri 2004.a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-49-04 (RT III 2004, 26,280), milles Riigikohus on asunud seisukohale, et asutus peab üldjuhul olema suuteline teenistusalastes küsimustes antud haldusakte kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Saaremets võtab kokku, et Riigikohus on põhimõtteliselt pidanud võimalikuks haldusorgani poolt lepingulise õigusabi kasutamist, kui selle tingib vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud. Sellisel juhul võib kohus lugeda aga põhjendamatuks vastaspoolelt õigusabikulude väljanõudmise haldusorgani kasuks (samas 2005:1238). 7. Nõustaja halduskohtus
Riiklikul tasemel teostab Eestis tarbija huvide ja õiguste kaitset igapäevaselt Tarbijakaitseamet. Tarbijakaitseamet kuulub riigivalitsemisasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Põhiülesanded on sätestatud ameti põhimääruse §-s 13. Põhimäärusest lähtuvalt teostab Tarbijakaitseamet nii nõustamis-, esindus-, teavitus- kui ka järelevalvefunktsiooni. Põhimääruse § 14 p 10 annab ametile õiguse oma pädevuse piires välja anda haldusakte ja soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks. Üheks Tarbijakaitseameti põhifunktsiooniks on tarbija kaebuste lahendamine. Kohaliku omavalitsuse tasandil. Omavalitsuse ülesandeks on korraldada oma haldusterritooriumil tarbijate nõustamist ja abistamist. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus abistada ja nõustada tarbijaid küsimustes, mis on seotud kohaliku omavalitsuse enda poolt
Esitatud õiend ehk dokument, mis antakse juhul kui tehakse siduvotsus, sisaldab vajalike muudatuste tegemiseks tähtaega ja nõudeid. Kui neid tähtaegselt ei täideta, määratakse / võidakse määrata sunniraha. Nimetatud õiendil on võrdsustatud juriidiline jõud haldusaktiga ehk kui nimetatud puudusi ei kõrvaldata, saab rakendada samasuguseid sanktsioone nagu haldusakti mittetäitmisel. 10 VAIDEMENETLUS (§137-151) Kohtueelses menetluses võib vaidlustada nii haldusakte kui toiminguid, näiteks: viivitust, tegevusetust, ametniku mitte taandamist, eksperdi mittekaasamist, tõlgi mittekaasamist jne. Vaie maksuhalduri tegevuse või haldusakti peale esitatakse samale piirkondlikule maksuhaldurile, kes asja menetles. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest või saamisest. Toimingu puhul on tähtaeg samasugune ehk 30 päeva, mida arvestatakse päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama antud toimingust.
Eraõiguslikud suhted on tüüpilised regulatiivsed. 21. SEADUS JA SEADLUS Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Sisaldavad valdavalt üldnorme , va rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament vastu võtta ka üksikakte. Seaduseid ning otsuseid võetakse vastu mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid e eksekutsiooni õigusaktid. Riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alussl ning täitmiseks. KOV õigusaktid loetakse ka haldusaktideks, sest need antakse välja seaduse alusel ja täitmiseks. Halduakte valdavalt antakse välja. Riigipea annab yldjuhulvälja dekreete: Dekreedid liigitatakse: Dekreetseadused- asendab täielikult seadusi. Nende abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni.
3. tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on individualiseeritav 4. tegemist on reguleerimisega: haldusakti eesmärgiks on lõplik õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, tuues kaasa õiguslikke tagajärgi. 5. haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule 6. haldusakt on ühepoolne. Tunnus "ühepoolne" eristab haldusakte halduslepingutest. 3 Haldusõigus Kevad 2011 Haldusakti liigid: Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele
ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 27 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. Ametiasutus eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ Asutus iseseisev õigussubjekt. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest. See eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub halduse ülesannetest, mida organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul
Siia kuuluvad näiteks riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametiasutuste ja avalike teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu 3. §3 Avaliku halduse ülesanded - avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluse korraldamine) - üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine (koolid, haiglad, abirahad, tervise kaitse) - kogu sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine (teatrite, kinode jms toetamine)
Haldusele on põhiseaduslikult üle antud teatud osa legislatiivfunktsioonist. Nii on põhiseaduse § 109 järgi Vabariigi Presidendil, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral õigus anda seaduse jõuga seadlusi. Vabariigi Valitsusel on põhiseaduse § 87 punkti 6 alusel õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Sama õigus on põhiseaduse § 94 järgi ka ministritel. Õigusnorme sisaldavaid haldusakte võivad välja anda ka kohalike omavalitsuste organid. Kuid haldusorganite teostatav õigusloome on teatud raamidega piiratud. Nii antakse seaduste jõuga seadlusi üksnes eriolukorras. Vabariigi Valitsus ja ministrid võivad määrustega kehtestada õigusnorme üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega võib öelda, et haldusorganite poolt õigusnormide kehtestamine võib toimuda kas erandolukorras või on selle eesmärgiks seaduste täitmise kaudu efektiivse halduse 4 tagamine
Haldusele on põhiseaduslikult üle antud teatud osa legislatiivfunktsioonist. Nii on põhiseaduse § 109 järgi Vabariigi Presidendil, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral õigus anda seaduse jõuga seadlusi. Vabariigi Valitsusel on põhiseaduse § 87 punkti 6 alusel õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Sama õigus on põhiseaduse § 94 järgi ka ministritel. Õigusnorme sisaldavaid haldusakte võivad välja anda ka kohalike omavalitsuste organid. Kuid haldusorganite teostatav õigusloome on teatud raamidega piiratud. Nii antakse seaduste jõuga seadlusi üksnes eriolukorras. Vabariigi Valitsus ja ministrid võivad määrustega kehtestada õigusnorme üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega võib öelda, et haldusorganite poolt õigusnormide kehtestamine võib toimuda kas erandolukorras või on selle eesmärgiks seaduste täitmise kaudu efektiivse halduse 4 tagamine
inimene jääb vabadusse; isikud, kes on vabastatud vanglast enne tähtaegselt; karistuseks määratud üldkasulik töö. 7434 in kriminaalhoolduse all 2011 aastal. Inimene peab täitma teatud tingimusi: kriminaalhooldusalune isik peab viibima kodus teatud kellaaegadel, peab käima neid kontrollimas; isik peab ise käima end registreerimas; ametnik peab nõustama, abistama. Halduskohtud Tartu ja Tallinna halduskohus. Lahendatakse haldusasju ehk üheks pooleks on riik. Vaidlustatakse haldusakte. 2. astme kohtud. Ringkonnakohtud Tartu ja Tallinna ringkonnakohtud. Vaadatakse asju läbi apellatsioonikorras- madalamate kohtute läbivaatamine, ainult neid, mis on edasi kaevatud. Lahendatakse asju kolleegiumite kaupa. Kolmeisikuline 15 tsiviil, kriminaal ja haldus kolleegiumi väärtegude alla kuuluvad need asjad. Ringkonnakohtunik on ametis 5 aastat. Igal kohtumajal oma juht. 3
ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. 33 Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid. Ametiasutus eelkõige riigi ja KOV avalikku võimu teostav organ Asutus iseseisev õigussubjekt. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest. See eeldab teatud sisemist organisatsiooni. See sõltub halduse ülesannetest, mida organ täidab. Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul
Nt tsiviilkohtumenetluses kehtib nn dispositiivsuse põhimõte, halduskohtumenetluses seevastu uurimispõhimõte. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses ettevõtete omavaheliste kokkulepete üle (eraõiguslikud lepingud) teostab järelevalvet Konkurentsiamet (saab anda haldusakte teha ettekirjutusi) ning kohaldada saab ka karistusõiguslikke sanktsioone. Lisaks osaleb avalik võim eraõiguslikes suhetes, st nt justkui eraõiguslik juriidiline isik sõlmib eraõiguslikke lepinguid. Seejuures jääb suhe eraõiguslikuks vaatamata sellele, et üks pool on avaliku võimu esindaja. Avalik võim osaleb eraõiguslikes suhetes, nt: tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara); sõlmib rendi-, töö- jms eraõiguslikke lepinguid;
Samas eksisteerib subordineerituse horisontaalliin sama kolme tunnuse alusel, nt a) ühe ja sama tasandi üldakt subordineerib tema üksikakti; b) kõrgema tasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalama tasandi üld-ja üksikakti; c) kõrgema tasandi üksikakt subordineerib madalama tasandi üksikakti. Seadsuandliku riigivõimu õigusaktid Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Täidesaatva riigivõimu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Riigipea annab üldaktidena dekreete (liigitus): ¤ dekreetseadused; ¤ erakorralised dekreedid; ¤ nn hädadekreedid. Dekreetseadus asendab täielikult seadusi. Sellega reguleeritakse riigikaitset, välispoliitikat jne. Erakorralisis dekreete antakse põhiliselt kahel juhul: a) ootamatu agressiooni korral; b) ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu. Nn hädadekreete antakse eriolukordades.
Asjassepuutuvad õigusaktid: Maksukorralduse seadus § 12. Kaalutlusõigus Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. § 46. Maksuhalduri haldusaktid (1) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 100. Maksusumma määramata ja sisse nõudmata jätmine [---] (2) Maksuhalduril on õigus jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata, kui ta on kindlaks teinud, et määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad maksusumma või
riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses ettevõtete omavaheliste kokkulepete üle (eraõiguslikud lepingud) teostab järelevalvet Konkurentsiamet (saab anda haldusakte teha ettekirjutusi) ning kohaldada saab ka karistusõiguslikke sanktsioone. Lisaks osaleb avalik võim eraõiguslikes suhetes, st nt justkui eraõiguslik juriidiline isik sõlmib eraõiguslikke lepinguid. Seejuures jääb suhe eraõiguslikuks vaatamata sellele, et üks pool on avaliku võimu esindaja. Avalik võim osaleb eraõiguslikes suhetes, nt: tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara); sõlmib rendi-, töö- jms eraõiguslikke lepinguid;
Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt Riigikogu: otsuseid (PS § 65 p 1). Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta! Seadused kuulutab välja riigipea. P.2. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk eksekutsiooni õigusaktid Täidesaatva riigivõimu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku süsteemi, loetakse ka nende õigusaktid haldusaktideks, sest need õigusaktidki antakse välja seaduse alusel ning täitmiseks. Haldusakte valdava reeglina antakse (v.a kohaliku omavalitsuse esinduskogu otsus - võetakse vastu). Riigipea annab üldaktidena dekreete (Eesti PS-s: seadlus). Dekreedid liigitatakse : 1) dekreetseadused,
enne halduse läbiviimist. Selleks võib olla ka maksuettekirjutus, millega määratakse maksusumma, kuid ei määrata tähtaega selle tasumiseks. Eelhaldusakt on siduv ja kui ei ole seda vaidlustatud, siis eelhaldusakti juurde tagasipöördumine ei ole enam võimalik. Kuigi on oluline märkida veel seda, et § 52 lg 1 p 2 mainib vaid tuvastavaid haldusakte, on olemas ka kujundavaid eelhaldusakte. Näiteks taotluste paremusjärjestuse kinnitamine, ehitise projekteerimiste tingimuste kinnitamine. Kuna palju vaidlusi on seoses riigihangetega, siis eelhaldusaktidena on määratletud ka hanketeated ja hankedokumendid, mis määravad kindlaks hanke esitamise nõuded ja pakkumiste võrdlemiste tingimused. Eelhaldusaktide puhul
Riiklikul tasemel teostab Eestis tarbija huvide ja õiguste kaitset igapäevaselt Tarbijakaitseamet. Tarbijakaitseamet kuulub riigivalitsemisasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Põhiülesanded on sätestatud ameti põhimääruse §-s 13. Põhimäärusest lähtuvalt teostab Tarbijakaitseamet nii nõustamis-, esindus-, teavitus- kui ka järelevalvefunktsiooni. Põhimääruse § 14 p 10 annab ametile õiguse oma pädevuse piires välja anda haldusakte ja soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks. Üheks Tarbijakaitseameti põhifunktsiooniks on tarbija kaebuste lahendamine. Kohaliku omavalitsuse tasandil. Omavalitsuse ülesandeks on korraldada oma haldusterritooriumil tarbijate nõustamist ja abistamist. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus abistada ja nõustada tarbijaid küsimustes, mis on seotud kohaliku omavalitsuse enda poolt
Õigusvastased teod omakorda jagunevad: haldusõiguserikkumisteks (peagi väärteod!), tsiviilõiguslikeks deliktideks, kuritegudeks ja distsiplinaarõiguserikkumisteks. Siin võib veel omakorda eristada tahtlikult (otsese või kaudse tahtlusega) ja ettevaatamatusest (kergemeelselt, hooletult) toimepandud tegusid. Õiguspärased teod jagunevad samuti mitmesse alaliiki. Nii võib eristada: juriidilisi toiminguid, tehinguid (ühe- või kahe(mitme)poolseid), haldusakte. Juriidilised toimingud on selliseks juriidilise tegevuse eriliigiks, mille sooritamisel pole isikule otseselt võimalik omistada eesmärki saavutada mingeid õiguslikke tagajärgi, aga millele nende tagajärgede saabumine õiguskorras ette nähakse. Nt autori poolt teose loomine – kui ka isikut üldse ei huvita tema poolt loodu õiguslik režiim, siis ometi tekivad tal oma teosele isiklikud ja varalised õigused. Haldusakt esineb juriidilise faktina, ta on üksikakt ja
toimingu kui ka normatiivakti tähenduses on siduv nii riigivõimule või tema konkreetsele esindajale kui ka kodanikule (elanikule) - seega mõlemal poolel nii õigused kui ka kohustused (iseloomulik dualistlikule monarhiale ning vabariigile, eriti nende algusaegadel); 3) nn moodne demokraatia (Kliimanni ajal, st 1930-teks aastateks) - st kehtivad eelmises alapunktis refereeritud põhimõtted, kusjuures tunnustatakse õigustatuks (õiguspäraseks) üksnes teatavaid haldusakte - nimelt neid, mis on sisu osas kooskõlas positiivse õiguse vastavate normidega. Neis positiivse õiguse normides on aga sätestatud alused (juhud) ja kord (vastava haldusakti ülesanne, otstarve, sihid, vastuvõtmise ja kehtestamise menetluse alused (juhud) ja kord, täitmise alused (juhud) ja kord) (iseloomulik iseloomulik dualistlikule monarhiale ning vabariigile uuemal ajal); 4) õigusriik - st siin tohib avalikõiguslik riigi- või kohalike omavalitsuste organite süsteem tungida
ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste poolt hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatavas kontrollis. Teenistusliku järelevalve teostamisel on kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud õigustatud: 1) juhtima alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, andma neile täitmiseks kohustuslikke korraldusi; 2) sekkuma alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevusse, tühistama nende poolt vastu võetud haldusakte; 3) rakendama alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust. Teenistuslikku järelevalvet iseloomustavad subordinatsioonisuhted, mille tõttu alluvad ametiasutused ja ametnikud ei ole oma tegevuses täiesti iseseisvad, sest nende tegevuse üle võib teostada otstarbekuse kontrolli. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valla- või linnavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
2.orienteeritus avalikele huvidele 3.aktiivne, tulevikku suunatud tegevus . seaduste täitmine on ju aktiivne ja dünaamiline tegevus. Oma kodanike huvides ehitatakse nt koole, sildu, haiglaid jms. 4.konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamine. 5.ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle : riiklik järelvalve, teenistuslik järelvalve 6.riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Nt õigus anda haldusakte Ülesanded: 1.avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine liiklus; politsei; koosolekud; keskkond, elu, töö 2.üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine.(pension, lasteaed, kool, lastekodu, haigla) 3.kogu sotsiaalse, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine: teatrite, muuseumite finantseerimine 4.riigile vajalike vahendite kindlustamine. Maksud, lõivud, trahvid 5
annaabi.ee 
