Muinasjutt õnnelik puuraidur (1)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Muinasjutt puuraidurist (täiendatud ja parandatud versioon)

Haldjas Lyselle ja puuraidur Elas kord kauges metsas üle kivide ja kändude, ookeani ja järvede taga ühes väikseses külakeses üksik puuraidur. Ta teenis raha teistele küla elanikele puid raiudes. Mehe tööpäevad algasid varajase päiksetõusu ajal ja lõppesid õhtul pimedas. Ühel tavalisel tööpäeval nägi puuraidur metsas suurt valget kuma. Ta mõtles endamisi, et mis muu see ikka olla saab, kui kuu sära. Kuid see kuma oli ka siis, kui kuud varjasid suured paksud pilved. Raidur läks särale lähedamale ning ta astus peagi paar sammu tagasi vaatepilt oli ehmatav. Mees nägi maas lamavat pisikest elavat haldjat. Ta püüdis haldjaga rääkida, kuid asjatult. Raidur võttis haldja sülle ja viis koju. Asetas ta õrnalt voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli pisike haldjaneiu kadunud

Kirjandus

56

docx

Mees-kes teadis ussisõnu

et viia ohverduseks vaid üks ainus hunt, temastki saab palju verd, tervet karja hukates reostaks see järve rohkem kui üks täis, Vootele keeldus aga üht-ainsamatki hunti kaasa võtmast ja lubas Ülgasega rääkima minna, Leemet tundis kergendust ja jagas tänutäheks onuga öökullimune - Leemet ei uskunud haldjatesse ja püüdis Ülgast veenda, et lugu järvehaldjast ja metsa üle uputamisest on lollus ja kõik on vaid ilus muinasjutt, mida on tore uskuda, aga see ei ole kindlasti väärt kogu hundiharja tapmist, Ülgas oli väga ärritunud onu Vootele seisukohtadest, Vootele jäi endale kindlaks ja keeldus huntide järele minemast, mispeale Ülgas ärritus ja noaga onu kallale kippus, Vootele oli aga kärmem ja hüppas eest ning hammustas Ülgast, käskis tal maha rahuneda ja paar päeva puhata, Vootele pesi järves suu hiietarga verest puhtaks ja nad läksid Leemetiga koju, poiss tundis onu üle uhkust 9.

Kirjandus

18

docx

Rehepapp

TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Mun

Eesti kirjandus

64

docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

Leemet andis emale pealuupeekri ja palajstas, et vanaisa on elus mis pani ema rõõmust nuttma. Samut räägitakse plaanist Hiiega abielluda nii kiiresti kui võimalik. Järgmisel päeval mindi Malli juurde, et teatda Leemetil ja Hiie plaanist abielluda. Tee peal oli aga väga ohtl olla, sest kõrvad täis vatti hundid jooksid priilt ringi.Ühe hundi suutis Leemet maha võtta aga kui lähenemas oli kaks veel tekkis Leemetil probleem. Appi tõttas aga ussikunigad Ints ja ta isa. Oli õnnelik taas kohtumine, ussid teatasid, et nende terve rahvastik on jahil hunitdele ja kutsuti neid kahte kaasa ühinemast nende tappa talgudega. Leemet aga teatas, et neil hetkel plaan abielluda ja on vaja praegu asju klaarida. Ussid soovisid õnne ja jätkasid jahtimist. Malli juurde jõudes oli too mi muud kui õnnelik, isa surm teda ei heidutanud, ta väitis, et teadis alati, et haldjad on Hiie ja Leemeti poolel. Kui Leemet teatas, et abielluvad oli Mall veidi segaduses,

Kirjandus

134

docx

Lugemispäevik

Ja seepärast peavad Paula ja Paula ema minema hästi aeglaselt, sest Patrik ei jaksa kiiresti käia. Paula jääb kooli hiljaks.Ta läheb 1. B klassi. Ainuke tuttav on Joosep, kes elab temaga samas trepikojas. Päeva lõppedes toob onu Kalju maitsva tordi. Sookoll ja sisalik Illustreerinud Piret Selberg Sookoll, see muretu sell, teeb kõik endast oleneva, et soos elavate loomakeste ja linnukeste elu oleks õnnelik. Siis aga haarab sookolli 22  määratu suur igatsus, talle meenub kaunis kivisisalik, ja ta seab end teekonnaks valmis. Soost metsa sattudes muutub südamlik olend tigedaks kolliks, viha levib üha laiemale, koll muutub üha kurjemaks ning unustab ilu ja headuse. Et sookollist saaks jälle sõbralik mehike, tulevad appi sõbrad - rästik, konn, rabakana ja sookurg. Raamat annab põhjaliku

Alusharidus

13

rtf

Eepos "Kalevipoeg"

SOOVITUSEKS Lauliku pöördumine Vanemuise poole, et laenata kannel ja laulus tuua kuulajate ette kaugete aegade mälestused. SISSEJUHATUSEKS Tulgu esile muistsed mälestused ammustest unustusse vajunud kallitest aegadest ja sündmustest. Targa kõrva kostavad pajatused möödunud aegdest läbi looduse häälte. Elu on üürike. Rõõm ja mure on kaksikvennad. Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU ­ KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks

Kirjandus

57

doc

Hiir rätsepaks

kirra-kõrra kadriteed. Kiisu-Ants Öö tuli oma rahuga, väike poiss läks magama. Ainult Kiisu-Ants ei maga, tema luurab kapi taga. Kiisu-Ants on virk ja kiire, krapsas kinni väikse hiire. Hällilaul Õues õie-õilmeid sajab, õilmeid sajab sahinal. Peedukene pilli ajab, pilli ajab pahinal. Järve kaldal jänes mängis, jänes mängis heki all. Peedukene pehmes sängis, pehmes sängis teki all. Uni tuleb Uni tuleb, unel rutt, uni nagu muinasjutt, kuldset krooni kannab pääs, maimu maiustoidud käes. Uni tuleb üle aia, üle lagendiku laia, langeb lapse laugele, kannab kannid kaugele. Kui sa magad magusasti, viivukese vagusasti, siis sa homme vara virgud, vara virgud, suureks sirgud. Õhtu õõtsub meie õue Õhtu õõtsub meie õue, Ullile toob une põue, Tiiu tugitoolis tukub,  jalast kingakene kukub. Kurg viib kinga kesale, vares paelad pesale; nii toob hommik nutu silma --

Kirjandus

48

doc

Sõnamõrvar

Mu pulmapäev oli saabunud! Ma olin ka muutunud. Mu juuksed olid üle poole käsivarre pikad ja ma lasksin endale teha afropatsid. "Jasmiin, siin on su kleit!" hüüdis Katariina, Andrese ema. "Jah, ma panen selle kohe selga!" ütlesin uhkelt. See kleit oli väga-väga kena. Olid kenad pikad varrukad, aga ülevalt küljelt lahti lõigatud. Ülemine osa oli pitsist, alumisest osast oli kitsas, aga alt läks laiemaks. Loori mul ei olnud, kuna ma abiellusin ju teist korda. Ma olin nii õnnelik, et oleks äärepealt sellest lõhki läinud. "Aeg on minna!" kõlas Katariina lõbus hääl. "Ma tulen!" hõikasin kõrvarõngaid kõrva pannes. Ma võtsin oma lillekimbu ja läksin kööki. Seal juba oodati mind. "Auto on ees," ütles autojuht. "Sa oled väga kena!" ütles Katariina elavlevalt. "Aitäh!" ütlesin õrnalt. Ma astusin välja, hoides oma kleidiserva üleval, et see ei määrduks. Kui ma pulmamajja jõudsin ja autost välja astusin, tuli suur plaksutamiskoor ja hõisked

Kirjandus

Kommentaarid (1)