Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "H�perkineetilised h�ired". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüperaktiivse, soovitusi, sündroom, psühholoog, käitumishäire, rahutu, igapäevase, hüperaktiivsus, impulsiivne, päevakava, unusta, kasvatajad, pedagoogid, ühelt, istuda, motoorse, vastuhaku, tõrjutud, intellekt, ajaga, hüperaktiivne, anded, lapsevanem, viik, tekkepõhjused, hüperkineetiline, segadus, tähelepanuhäire, lapseeas, eluaastaAktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on
On toimunud suured muutused erivajadustega lastega arendamis- ning haridusvõimaluste loomise ja pakkumise osas. Muutunud on võimalused, kättesaadavus, suhtumine ja meetodid. Varajane märkamine ja sekkumine on aluseks edasisele arengupotensiaalile. 3 1 ATH- MIS SEE ON? Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on kirjeldatud mitme nimetuse all hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) jt. (Mehilane, 1997:64) Tähelepanu puuduse ja üliaktiivsus häire ei ole kõigil juhtudel avaldumisvormide poolest ühesugune. Mõned neist lastest on peamiselt üliaktiivsed ja impulsiivsed. Teistel on ülekaalus tähelepanuhäired. Mõned on segu nendest kahest vormist- nad on püsimatud ja üliaktiivsed ning samal ajal tähelepanumatud. Paljudel ATH-ga lastel võib seisund ühe päeva jooksul muutuda
mõju. Laps liigutab pidevalt oma käsi või jalgu või niheleb toolil, ta peab olema pidevas liikumises. Ta muudab klassis oma istekohta suvalisel hetkel, kui ta peaks tegelikult istuma paigal. Ta räägib üleliia palju. Tal on raskusi oma järjekorra ootamisega. Ta segab vahele teiste juttudele ja mängudele. Ta leiab, et on raske teiste lastega hästi läbi saada. Tal on raskused koolis õppimisega. (7) Hüperkineetiline laps on sageli hoolimatu ja impulsiivne, temaga juhtub sageli õnnetusi ning pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib kergesti distsipliininõuete vastu. Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. Teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud. Reeglina esineb tal mõtlemisprotsesside kahjustust ning teistest lastest sagedamini kehalise ja kõne arengu häireid. Sageli kaasnevad lugemisraskus ja muud õpihäired. (7) 4
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3
Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub ja millised on sellega kaasnevad probleemid ning kuidas käituda hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Eestis
Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 2 SISSEJUHATUS Meie referaadi teemaks on aktiivsus- ja tähelepanuhäired. Referaadi teema valisime sellepärast selle, et oleme ka ise kokku puutunud hüpperaktiivsete lastega ja seda teemat pidasime endale kõige huvi pakkuvamaks. Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.1 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini
Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub samuti erivajaduse alla,sest ka hüperaktiivsed lapsed on erivajadusega ning vajavad oma erilise vajaduse tõttu teistsugust,proffessionaalselt lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust
sulguvad endasse, igatsevad üksindust ja kannatavad mittemõistmise pärast. Nad on võimetud pikaajaliselt keskenduma ja tegelema ühe asjaga. Sellistel lastel on õppimine raskem. Nendega peaksid vanemad eriti kannatlikud olema. Samuti valmistavad nad palju muret õpetajatele. Erinevates erialakirjandustes kirjeldatakse aktiivsus ja tähelepanu häiret (edaspidi ATH) mitme erineva nimetuse all. Näiteks hüperkineetiline sündroom, minimaalne ajuhäire, üliaktiivsus jne. Häiritud käitumisega lapsed elavad meie seas, nad on meie nüüdisaegse ühiskonna osa ning meie tulviku lahutamatu osa. Me ei saa väita, et "raskete" laste õpetamine ja nendega suhtlemise võib üles ehitada samal skeemil, sama meetoditega ja lähenemisviisidega, mida kasutatakse töös tavaliste lastega. 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD
kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui laps ei suuda silpe õigesti hääldada, on mõistlik logopeediga nõu pidada. http://www.teatoimeta.ee/Logopeedilised_jutukesed_1091.htm b. Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus. Üks raskemaid vorme lastel on Lennox – Gastaut sündroom. Need lapsed vajavad erilist hoolt ja järelvalvet. Uurimused on näidanud, et epilepsiaga lapsed on enam hüperaktiivsed, agressiivsed, madala enesehinnanguga ja neil napib sotsiaalseid oskusi. Õpetajad on omandanud teadmisi, kuidas nende lastega käituda, kuid nad tunnistavad, et ka nemad tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka
ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: 1. Domineerivalt tähelepanematus 2. Domineerivalt hüperaktiivsus 3. Kombineeritud Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: · On rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; · Lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida; · Ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmad pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda; · On äärmiselt impulsiivne, tal on käsi järjest püsti, soovib vahetpidamata midagi küsida või ütelda, segab jutudele vahele;
Hüperaktiivseid lapsi ei tohiks eirata, vaid neile tuleb luua selline keskkond, mis aitab neil areneda oma eale vastavalt. See on erivajadus, mis ei pruugigi taanduda ning võib tekitada probleeme ka hilisemas eas, ent adekvaatne abi, mis on äärmiselt vajalik ning sujuv koostöö õpetajatega võimaldab aga saada sellest jagu. Loodan, et saate minu referaadist piisavalt uut ning kasulikku informatsiooni Mis on ATH e. aktiivsus ja tähelepanuhäire? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Eestis kasutatakse veel termineid üliaktiivsus ja hüperkineetilisus. Kõik nad kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades,
siis võivad selle all kannataval lapsel või noorel halveneda õppimistulemused ja suhted eakaaslaste, õpetajate ja perekonnaga, tal võib välja kujuneda madal enesehinnang. Kõik see tekitab toimetulekuraskusi hilisemas elus. Samuti on leitud, et ATH-ga noored kalduvad enam tarvitama narkootikume ning rikkuma seadust. Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. 1.2. Ajaloolised käsitlused 1902. aastal kirjeldas briti pediaater George Still lapsi, kelle käitumist ta iseloomustas kui „käitumise kõlbelise kontrolli puudulikkust”, need lapsed olid motoorselt rahutud,
keha, see on märgatav nende tegevustes, kus nad peavad olema ühe koha peal pikalt ning rahulikult. Oma äärmuslikke emotsioone avaldavad nad kiiresti võrreldes eakaaslastega (õnnelik-õnnetu). (Nõmme, 2009) 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused. Tegelikult hüperaktiivsuse põhjused on erinevatest uuringutest ning vaatlustest siiamaani täpselt määratlemata. Arvatakse aga, et põhjused võivad peituda nii geneetikas, keskkonnas, traumades jne. (Nõmme, 2009) Pikka aega arvati, et hüperaktiivsus levib naisliini pidi - emalt lapsele. Küll on aga viimase aastate uuringud näidanud vastupidist tendentsi - häire levib hoopis tõenäoliselt hoopis meesliini pidi. Arvatakse, et see on pärilik häire, mida võivad veelgi halvendada lapse kehvad kasvutingimused. (Nõmme, 2009) Peamisteks hüperaktiivsuse tekkepõhjusteks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat, sündi, infektsiooni teket lapse esimesel eluaastal. Lisaks ka alkoholi või ravimite
sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nemad on liikuvamad, aktiivsemad, uudishimulikud. Tüdrukutel võib esineda rohkem tähelepanematust , mis jääb ikkagi täiskasvanul märkamata, sest tüdrukud on rahulikumad.
veel eneseregulatsiooni vahendeid. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Skisofreenia puhul keskendumisvõime ja adekvaatse selektsiooni võime kahanevad. Paljude isiksuse ja motivatsioonihäirete korral ilmneb abuulia tahtenõrkus, otsustusvõimetus, mille üheks küljeks on tahtliku tähelepanu suunamise ja koondamise raskused. Tähelepanu koondamisvõime puudel on isegi eksootilisevõitu nimigi see on aproseksia. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus ja tähelepanuhäiret. Üliaktiivsus ATH Hüperkineetiline häire AHT DIAGNOOSIST ATH diagnoosimine on keeruline ja vastuoluline kogu maailmas, kindlat määratlust on haigusele raske panna, sest haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga inimene. On oluline, et diagnoos pannakse lapsele võimalikult varajases eas (vanuses 45 a.), et viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui
Ta saadeti tihti arvutimänge mängima, sest see oli talle ainuke huvipakkuv asi. Ja siis ta ei tüüdanud ka ema ega jooksnud korteris sihitult ringi. Ema käis tihti Steveniga psühholoogi juures ja talle pandi diagnoosiks "hüperaktiivne". 1 2. Käitumiseraskuse kirjeldus Stevenil tekkisid probleemid lasteaias teiste laste ja õpetajaga. Ta oli iga päev ärritunud olekus ja rahutu. Ta ei püsinud paigal ning jooksis rühmas sihitult ringi ja lärmas, tihti kurtis, et tal on igavuse üle. Õpetaja korraldustele ta ei allunud ning oli ka õpetaja suhtes agressiivne ja vägivaldne. Ta hammustada ja lõi teisi lapsi, ta segas teisi mängimise juures ning sekkus ilma, et oleks luba küsinud. Talle meeldis teistelt lastelt asju ära võtta, et neid ärritada ja et jällegi olla tähelepanu keskpunktis. Ühtegi tegevust rühmas ta ei viinud kunagi lõpule
Danny - The boy who couldn't sit still Danny on 9 aastane poiss, kellel on siis rohkesti energiat üle. Meeldib talle teha sporti, eriti pesapalli mängida. Koolis olid ta tulemused keskmised, kuigi õpetaja mainis, et ta tulemused oleksid veelgi paremad kui ta paneks tunnis ka rohkem tähele. Tihti peale ta ei lõpetanud antud ülesannet enne kui asus uue kallale. Samamoodi ka spordis, kus ta püüdis mängida kõiki positsioone korraga. Kodus oli Danny samuti rahutu hing. Ta tuba oli alatasa sassis, sest ta alustades mingit mängu mängimist siis ta sama kiirelt ka tüdines sellest ning võttis järgmise mängu ette. Vanemate märkasid ka tõsi asja, et kui talt paluda midagi teha, siis ta tihti unustas ära mida ta tegema pidi. Igatahes vanemaid ajab poisi hüperaktiivsus hulluks. Diagnoosiks on ilmselgelt hüperaktiivsus, mis väljendub nendel, kel esinevad suured probleemid üliaktiivsusega ja tähelepanematusega. Sageli avaldub ka käitumise ja
HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. Lapsi võib võrrelda lumehelvestega- nad kõik on tehtud ühest materjalist, olles samas täiesti erinevad. *Hüperaktiivsus võib olla geneetilist päritolu. Kõne alla tulevad eriti meesliini pidi päritud omadused, mille baasil võivad välja kujuneda hüperaktiivsus, tähelepanu-ja käitumisprobleemid. *Üheks tekkepõhjuseks võivad olla ka psühhosotsiaalsed tegurid, mis on põhjustatud varajaste kiindumussuhete puudumisest, psüühilisest tasakaalutusest või vähestimuleerivast keskkonnast( Toomla 2001). *Kuigi tähelepanu defitsiidiga hüperaktiivsuse tekkepõhjused on erinevad, mõjutavad nad kõik ühtviisi tähelepanusüsteemi ajus (Goldstein 1991). *Meie elus on väga tähtis toitumine. B:Reinhold väidab, et kunstlikud toiduvärvid ja
toimetulekut, rõhutades alati seda, mis lapse töö huvitavaks muudab. Täiskasvanu tunnustus motiveerib last enesekindlamalt tegutsema. Lapse sotsiaalsus avardub tunduvalt, kui ta läheb lasteaeda. Koos enesekohaste oskustega õpib laps ka iseseisvat eneseteenindamist. Eneseteenindamine eelkoolieas tähendab lapse hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korra- harjumuste kujunemist ning kinnistumist lasteaia kasvatusprotsessis, kuid kindlasti ka kodus. Lasteaia kindel päevakava ja tegevuste rütm tagab lastele turvalise kasvukeskkonna. Päeva- kava juurde kuulub praktiline eneseteenindamise harjutamine. Eneseteenindamise oskuste omandamine toimub väikelapseeas matkides ja jälgides. Lapse tegevus õnnestub, siis kui selle eesmärk on seotud mängulise või emotsionaalse motiiviga. Eelkooliea lõpuks kujunevad lastel kindla ja sihipärase harjutamise tulemusena eneseteenindamise vilumused, mis väljenduvad püsivates korra- ja hügieeniharjumustes
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste vastavalt sellele, kui sageli laps lisaabi vajab. Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatustegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine Juba enne või vahetult pärast lapse sündi märkavad raskemaid puudeid kõigepealt arstid ja lapsevanemad. Perekonna juhendamist ja vajalikke lisateenuseid koordineerivad esialgu meditsiiniasutuse spetsialistid ja kohaliku omavalitsuse esindaja (sotsiaaltöötaja)
päeval mõistetakse aga agressiivsuse all käitumist, mis on Seega on enamik kriminaalsete täiskasvanute käitumishälbeid alguse suunatud kellegi kahjustamisele. saanud lap- Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusestvõi hirmust tingi- tud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimene on üli- erutunud, tema vereõhk on kõrge ja süda töötab harilikust kiiremini. Selle vastandiks on tahteline agressiivsus, ettepla- neeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, mil- lest alati ei pruugi arugi saada, et tegemist on agressiivsusega.
kasutusel töövihikud, audiovisuaalsed abimaterjalid, programmiõpe, rühmatöö, väliekskursioonid jm. 4) Struktuuri avatus. Need on erinevad õppimissituatsioonide organiseerimise viisid. Palju eksperimenteeritakse klassideks jaotamata koolide, avatud koolide ja teiste ,,voolavate" korraldusviisidega. Lapsed töötavad omaette või väikestes rühmades lühiajaliste ülesannete või projektidega, mis on kohandatud nende huvidele ja vajadustele. 5) Seostatus igapäevase eluga. Tänapäeva õpilased suure tõenäosusega varem kuulnud, näinud ja lugenud mõistetest ja kontseptsioonidest, mida neile klassis pakutakse. Õpetajatel, õppekavade loojatel palju rohkem võimalusi leidmaks viise, kuidas seostada koolipraktika eluga väljaspool kooli (nt tuumajõujaamade probleem seostada loodusteaduse tundidega, täiendada lugemisvara, ökoloogiaalaste ajalehesõnumite ja artiklitega jne) 6) kaitstus ebaõnnestumiste eest. Tähtis muuta kool kohaks, kus õpilaste eest
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse
Liikumisõpetaja /-terapeut (üldmotoorika ja kehatunnetus; peenmotoorika; silma ja käe koostöö). Muusikaõpetaja / -terapeut (sotsiaalsed oskused; keskendumisvõime ja aistingud; tunnete taju ja väljendamine). Kunstiõpetaja / -terapeut (kognitiivsed oskused; motoorika ja kehatunnetus; värviteraapia; peenmotoorika; silma ja käe koostöö; keskendumisvõime; tunnete taju ja väljendamine). Psühholoog (laste nõustamine; vanemate nõustamine kasvatusküsimustes; suhted õpetaja ja laste vahel). Sotsiaaltöötaja (töö probleemsete peredega). + Klassiväline tegevus huvialaringides. KOOLI VÄLINE: Õppenõustamiskeskus, sh nõustamiskomisjon (omab ülevaadet piirkonna HEV lastest; on pädev soovitama vajalikku koolitüüüpi). Meditsiin (lastepsühhiaater, perearst; vajadusel eriarstide konsultatsioonid (ortopeed, geneetik,silmaarst, hambaarst)
Paljud andekad lapsed on Andekate ja Loominguliste Laste Fondi hinnangul arvatud ekslikult ,,puuetega" laste hulka. Fondi põhiülesandeks on need lapsed üles leida ja neid aidata. Selle organisatsiooni juhtivate töötajate arvamust mööda hävitatakse ,,paljud andekad lapsed ühiskondlikus haridussüsteemis. Need lapsed on ebaõiglaselt tembeldatud ADHD-ks ning vanematel pole aimugi, et nende laps on tegelikult potentsiaalselt andekas" (ADHD - Attention Deficit Hyperactivity Disorder / hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega). Teie lapse andekuse määramiseks tuuakse välja järgmised omadused: 1. Omab kõrgendatud tundlikkust. 2. Mistahes tegevus tüütab teda kiiresti ning 3. Omab palju energiat. 4. Jääb mulje, et ta on suuteline oma tähelepanu keskenduma vaid lühikeseks ajaks. 5. Vajab suhtlemist emotsionaalselt tasakaalustatud ja turvaliste täiskasvanutega. 6. Protesteerib autoriteedi vastu, kes pole demokraatlikult meelestatud. 7
Tavaliselt esineb kalk hoolimatus teiste suhtes; tugev ja püsiv vastutustunde hoiak; sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eriamine; võimetus püsisuheteks; madal frustratsioonitaluvus; võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest ja nii edasi. Attention deficit disorder - see on düssotsiaalne isiksus, seda väljendit kasutab psühhiaater. Attention deficit disorder on täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire. Seda diagnoositakse vaid 18-ndast eluaastast peale ning on Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis tähistatud tähe ja numbriga F61. Attention hyperactivity disorder - aktiivsuse tähelepanu häire, mis on psühhiaatriline diagnoos. Diagnoosi annab psühiaater. See on tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häirete jätkuks. Hüpergeneetilised häired, mille alla kuulub aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku
Ülemäärane kurbus ja ärevus on seotud ümbritsevate inimeste rahulolematusega lapse käitumisega, kuid samas võib esineda ka suurem pärilik soodumus. 7. Suhtlemine: probleemid on iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult h.akt-sele omastest iseärasustest. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab h.aktiivset last 3põhilist joont: ülemäärane aktiivsus tegutsemisel, vähene tähelepanuhäire ja impulsiivne käitumine. Ülemäärane aktiivsus - Ei suuda rahulikult paigal püsida - Pidev liikumine: jookseb, ronib, hüppab - Paigalpüsimatu, ei suuda paigal seista, istuda- niheleb Impulsiivne käitumine - Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud - Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele - Sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult - Ei suuda oma järjekorda oodata mängudes ega grupitöös
Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama keele kokkupuutumisel tekib veel suurem segadus. Selliste muredega pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et kuidas sellised vanemad leiavad abi Ameerikas. Uuriti just erinevates artiklites kajastatud näpunäidetest nii veebilehtedel, kui ka paberväljaanne
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ).
õppeainetes. Vanem ei tohiks lapse lugemispuuet mingil juhul häbeneda. Vale oleks ka jääda 8 ootama, et küll koolis midagi ette võetakse. Kui laps on suunatud koolis logopeedi juurde, peaksid vanemad olema õnnelikud, sest logopeede meil napib, aga koos asjatundjaga tehtud tööst on palju abi, kõige paremate tulemusteni jõuab siis, kui lapse ja vanemaga teevad koostööd nii psühholoog, logopeed kui ka perearst. (Lukanenok, 2008) Teinekord võivad põhjused olla hoopis mujal ja üsna kergesti ravitavad. Kui koolist pole last logopeedi juurde saadetud, peaks vanem oskama seda nõuda või palkama eralogopeedi. Peamine häda seisneb selles, et napib asjatundjaid: logopeede ja abiõpetuse õpetajaid. Samuti ei jätku koolitatud õpetajatel erivajadustega laste jaoks aega. Oluline on, et lapse raskusi ja
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt
annaabi.ee 
