Liivisõda (0)

LIIVI SÕDA 1558 – 1582 (83)
Liivi sõja peamised põhjused olid:

• Tugeva keskvõimuga suurriigid Taani, Rootsi ja Poola - Leedu püüdsid saavutada kontrolli Läänemerel.
  
• Venemaa püüdis saavutada väljapääsu Läänemerele.
  
• Venemaa soovis kaotada Liivimaa võimude poolt kehtestatud piirangud kaubandusele (nt otsese kauplemise keeld vene ja teiste maade kaupmeeste vahel)
  
• Vana – Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli
  

Sõja ajendiks sai nn Tartu maksu küsimus. Venelased nõudsid, et Tartu Piiskopkond tasuks ühe marga aastas iga elaniku pealt (tagasiulatuvalt 50 aasta eest). Kuigi summa oli suur, nõustusid Liivmaa esindajad maksmisega, püüdes sel moel sõda edasi lükata. Kuna lepingule kirjutati alla, võis vene tsaar Ivan IV Julma (Groznõi) 1557 .a õigusega raha nõuda. Vana-Liivimaa valitsejad üritasid pikendust paluda ja raha ei maksnud. Kuna vene sõjavägi ei olnud sel ajal seotud võitlustega teistes riigi piirkondades, otsustas Ivan IV Tartu Piiskopkonna vastu sõda alustada.
1558.a jaanuaris rüüstasid Vene väed tatari khaani Šahh Ali juhtimisel Tartu piiskopkonda. Retk oli pigem hirmutava iseloomuga ning tõsiselt keegi venelastele vastu ei hakanud. Vaatamata otsesele ähvardusele ei suutnud ordu isegi korralikku sõjaväge koguda. 1558.a kevadel tulid venelased suurema väega vürst Šuiski juhtimisel. Vallutati Narva ning 16.juulil 1558 alistus Tartu. Piiskopiriik likvideeriti, piiskop ise saadeti Kärkna kloostrisse . Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond.
Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu , mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte.
1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561 aastaks on kõik oma senised valdused üle andnud:

• Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le
  
• Saaremaa jäi Taanile
  
• Ülejäänud Eesti ja Läti alad (mida venelased ei kontrollinud) läksid Poola riigi koosseisu.
  

Vaatamata Vana-Liivimaa riikluse lakkamisele sõjategevus ei peatunud. Aastatel 1563- 1570 pidasid Rootsi ja Taani maha nn Seitsmeaastase sõja ning osa lahingutest toimus ka Eesti aladel. Mõlema poole teenistuses osales arvukalt kohalikest sakslastest seiklejaid, maata jäänud aadlikke ja pisut ka eestlasi.
1569.a sai moodustati Poola ja Leedu personaalunioon (st kahel eri riigil on sama valitseja). Uus kuningas pidas Liivimaad enda valduseks ja valmistus uuteks lahinguteks. Samal ajal püüdis oma valdusi laiendada Taani kuningaga tülli läinud hertsog Magnus . Ta pöördus Ivan IV poole, pakkudes ennast tsaari vasalliks. Ivan IV nõustus ja kuulutas välja Liivimaa kuningriigi keskusega Põltsamaal. Lisaks andis ta Magnuse käsutusse suure Vene sõjaväe. 1570.a hakkas värske kuningas Tallinna piirama, kuid oli 1571.a märtsis sunnitud edutult linna alt lahkuma . Tsaarile see ei meeldinud, ta saabus isiklikult Eestit vallutama. Rasked heitlused rootslastega kestsid aastaid ning alles 1576 aastaks olid kõik Eesti alad peale Tallinna venelaste käes.
1577 . alustasid venelased teist Tallinna piiramist. Linna kaitsjate hulgas tegutses eriti silmapaistvalt Ivo Schenkenbergi väesalk. Piiramine lõppes venelastele ebaõnnestunult. Magnus hakkas juba uut isandat otsima ning Ivan IV laskis ta vangistada ja likvideeris Liivimaa kuningriigi.
1579.a sai Poola kuningaks Stefan Batory ning sõjategevus puhkes uue hooga . Poolakad ründasid Venemaad Lõuna-Eestis, rootslased Põhja-Eestis. Peagi olid venelased siinsetel aladel purustatud ja sõjategevus kandus Venemaale. Ivan IV püüdis rahu sõlmimisega päästa põliseid vene alasid, loobudes pretendeerimast Liivimaale.
1582.a sõlmiti Jam Zapolskis vaherahu poolakatega, 1583.a Pljussas rootslastega. Nende lepingute tulemusena jäi Eesti ala jagatuks Rootsi, Poola ja Taani vahel.